Vaba eestlane , January 10, 1980

              m suureks piol^
ida Nooko»
itegiadele Aigs^
reerida nii ve-
.n. kolmandale
leriigid on ikksi
ning tahavadi
sjades kaass^
|ie pärast pikka
lešanne, kuid
^d on siin iõ°
ia õlgadele yõž-
|t Carter on tui»
^ ettepanekute-aktsioõnidega
Ivarvastele astsi-ite
survevahen-rad
ka kavat-
Moskvas ka-ipiämängudesi
|e vihjas ka pre-adunud
nädalal
)onikõnes, kus
oma vastuaM-tkonnale
surve
ist presidendi
ipiamängudest
kõne all olnud
kui ka Euroo-
[bulgas kuid pa­lud
läänemaail-fditegelased,
et
ei tohi loobu-
[dakš lõppu sel-svakelisele
trsw
Uspektaaklile.
vahelise Olüm-lord
Eillanin,
|on rahvusvahe-lelised
võistlw-
I motiivid ei to-ie
vahelist jõu-lOliimpiaühingi!!
Follows ütleb
Briti võistleb
[ngudej nagu t&
teistel olüm-ia
Olümpiako-tränco
Cärraro
)lüinpia boiko-lolümpiamängu-jamaa
parla-litee
esimees
I koguni, et boi-isa
tuua dip-kte
katkestanü-
|ümpiamängude
önka tJhend-litee
president
lümpiakomitee
Don Müler.
jrditegelased
ji tohi ära se-sellest
kui N.
Eganistani mä°
simaha kõm-lasemeid
hävi-iusat
sporti ja
rinnad kok-lil
ja Tallinna
la poliitika jü-tõige
paremas
^gudel on teh-,
ista olümpia-eriti
sellest
IdeesriidetagM-venelastega
losa hakkasid
oliimpiamän-ireks
poliitili-lehdiks,
kuna
medalid pea-
[oipUunistliku
janud noor on
tugevam ja
kapitalistlike
liidas on lood
ja Taiwaniga,
istel mängur
•»lid oiümpia-laliküks
sünd-
(iijäks lõpetati
sed. j a mood-le
rajaja Pier-
Inende mängu-süvendamis^
|e vahel. Kaht-md
punktini,
aks N. Liidulib
längudest loo­tma,
et^ vaba
saa võistelda
korraldatud
|smärgiks on
imine ja oma
Iplaanide teos-aeg,
kus lää-
[dumoisel ön
liiritiilbani jä
oleks örit.
liašte moraali-m
•li
f
i
A
1
• l |
i l
Vjärg lk. 2)
¥ÄL¥iÄRSf
.12. Ja 13. j
S22-3824.
19. Ja 20.
i e l . 481-TO.
0 vum. iviio
=1
UN-i (toitlus- j a pollumajaiidus-orgarusatsiooni
kongressil Röomas
anti 1979. a auiiind parüna ja edu­kaima
pro^kti teostamise eest
arengumaadel teraviljarkeemik
Harald Pertenile, kelle alaline ko­du
on Rootsis, kes praegu töötab
eelmärgitiKi orgamisatsiwni üles­andel
SudaaaJs.
Ta juhib s©al projekti, miile tu­lemusena
kalli imporditava nisu
asemel leivavilja kasutamisele on
'y^tud kohalikud teraviljasaadu-sed,
nagu hirss ja scrgum, ©riliBe
suurema teraga hirsilük.
Enne Sudaani *öötas Harald'
Perten, toes oma põhihariduse
saanud Tartu ülikoolis, samasugu­se
projekti ailal Senegalis. Ta on
olnud juba 12 ai selle rahvusvahe­lise
organisatsiwni teenistuses ja
saavutanud suure tuimustuse, mis
temale an<ti märgitud auhinnaga.
Auhinnatu valiti välja 2000 aren­gumaa
projektide juures töötajate
seast. Auhinna vastuvõtmiseks oli
ta kutsutud koos abikaasaga Khar-tumist
Rooma.
(EPL)
. CHEVROLET-0LD.S.IV10BILE
R O B E R T S O N M O T O R S LTD.
1555 D A N F Ö R T W V A V E N U E"
TORONTO, ONT. M 4 J 1NZ
t E L E ^ F O N 4 6 6 " ; i 1 3 '5
^ ^ ^ ^ ^ V; ^^v^õ^V;:.--;^^^^
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. MSV 3Y7
Tel. 745-4622
Bank of Montreal r.:ie eliituse juures töötanud arhitektid ja kunstnikud. Pudil istuvad (vasakult) un­garlasest
kunstnik Laszlo Szüvassy Ja Osvald Timmas, seisavad (vasakult) Bank of Montreal arhitek­tuurilise
teeninduse mänedzher egiptlane Sam H. Dewairy Ja arhitekt Tõnu Mtosaar. ¥ümastel tuM
omavahel palju koos töötada, :kuna^^ Ä.M. Dewairy on vastutav panga peakorteifi ees
eest.-' \ • • ^ . • ^ :V;--^^
Möödunud kevadiel alanud läbir^ikimiste Jä koosolekute tulei
senaE.A.K.ehitustoimkonna ja N.H.C. esindajate vahel anti N.H.€.
poolt Eesti Abistamiskoniitee kasutusse algsnmmana $7000.— esi­algsete
uurimiste Ja eeltööde läbiviimiseks.
Eelpool mainitud summale lisan- ^ ehituse plaanid, on sõlmitud ja ai-dub
hiljem umbes 60.000 dollarit | lakirjutatüd. Ehitise arhitektiks
Ehitusplaanide tegemiseks. - OSali- on G. Laikye.
selt kuulub see tagasimaksmisele Senini on vanadekodusse asu-kui
ehituslaen on E.Ä.K. ja panga miseks registreerinud 130 isikni
vahel allakirjutatud. Kui kellegil on soovi tulevit^s va-
Kõigi eelduste kohaselt šäadak- nadekodusse asumiseks, on soovl-se
ehitusega alustada 1980. aasta tav sisseastumise leht juba nüüd
täita. Avalduslehed on saadaval
E.A.K. kaupluses või telefoneerida
E.A.K. laekurüe H. Kivi 466-4813.
Toronto südalinnas on kõrgeimaks ehituseks (väljaarvatud CN tona) First Caiadian Place oma 72
ko.rrusega. Selle ön kavandanud Bregman & Hamann arhitektide büroo, kus on osalised ka mitu eesti
arhitekti. Üheks osaks selles körgeMtuses on Bamk of Montreal Toronto osakond, mis on kujunduselt
Kanada kauneim; selle sisekujundajaks on eesti arhitekt Tõnu Altosaar. Panga ruumides on leidnud
T. Altosaar tutvustab kompaniid, proovis ta neid soovitada mänedz-kus
on ligi 130 teenistujat, neist herüe. Ta tegi ise esialgse valiku
(Algus lk. 2)
.Teherani fanaatikute valitsus m
/nWdnnd pidevalt Iraanis võimult
tõrjutud shahhi rahvusvahelise
kohth^ alla andmist. See kohus, mil­le
koosseis tuleks koostamisele
Teherani praeguse valitsuse nõus­olekul,
peaks aJatoUah Khomeini
ja tema kaaslaste arvates arutama
shahhi eksimusi inimõiguste rik­kumisel
ja tema kuritegusid Iraa­ki
rahva vastu. J a nagu kõnelevad
vümased teated Teheramist uõus-tus
ka Liitunud Rahvaste Orgam-satsiooni
peasekretär dr. Kurt
Waldheim iraani terroristide sur­vel
ettepanekuga, et maailmaorga^
Bisatsioon hakkab arutama shahM
süütegusid inimõiguste rikkumi­sel.
pooled arhitektid. Hamanni vane­mad
on sündinud Tallinrias, kuid
ta ei ole eestlane. Kompanü juures
on osanikeks peale T. ' Altosaare
veel Kaljo Voore, Ivar Kalmar ja
alanud aasta algusest Toomas
Tamm. Kompanii juures töötab
veel Endel' Arro, ^ n a aastate
jooksul on sealt veel läbi käinud
mitmed eestlased.
Käesoleva kommentaari autori
arvates on dr. Waldheim laskunud
sellise lubadus© andmisel väga l i ­bedale
teele. Tekib paratamatult
küsimus, mispärast hakatakse lau-rima
ainult shahhi kuritegusid kui
maailm on täis inimõiguste rikku­jaid?
Neid leidub igal mandril kuid
kahtlemata kõige rohkem kommu-^
mstlikkndes riikides, kus praegu
veel võimul on Stalinl aegseid küü­ditajaid
Ja kurjategijaid ja kes k a
naeravad inimõiguste rakendami­sele
knigi nad aktsepteerisid Hel­singi
kokkulepped Ja diktaatur
Brezhnev
alla.
Praegu töötavad Toronto süda­linnas
ehitusel oleva suure Eaton
Centre Juures I. Kalmar Ja; E . Är-
T. Altosaar jutustab, et on töö­tanud
pangahoone ehitamise juu­res
juba 1972. a. peale. Panga hoo­ne
on kvartali ühel nurgal, kolme
korrusega, kus on 250,000 ruütjalga
põrandapinda, kuna torniehituse
72-1 korrusel on 2 müjonit ruütjal­ga.
Oma valgest marmorist seinte­ga,
paarist korrusest läbi kasvava­te
puudega, roheliste taimedega,
vasest taotud reljeefse liftiruumi
ümbrisega, panga embleemi kasu­tava
vaipadega ja kogu ehituses
olevate soojade värvitoonidega on
see äärmiselt õnnestunud siseku-junduslik
tulemus, kus ükski de-taü
ei tundu häiriv ega v^õõras. i
Hoone seinad on valgest itaalia
marmorist.
erisuurüstest töödest ja näitas neid
panga juhatusele. Nendega tutvu­sid
kordamööda kõrgemad juhata­jad
kuni päristipus olijad leppisid
eelmiste hinnangutega.
Esialgul soovis pank ka liftirui-mide
ümber valget marmori, mu­ie
suhtes Altosaar oli eriarvamisel
ja soovitas taotud vasereljeefi. See
ongi andnud õnnestunud värvihär-moonlise
tulemuse.
• koha 42 Osvald Timmase akvarelli. Selletõttu' oM võimalus Vestelda kahe eegtlasega, kelle ®§a pamga
eMtamisel j a kaunistamisel offi,:tpdep^
veelaevas j a nägi kõikjal oma ar-hitektuurüises
loomingus laevade
elemente. Kuid;see stiü on täna­päeva
arhitektuuris juba iganenud,
enne keskuse ehitamisele
jõudmist, pii palju poliitüisi võit­lusi,
mis ehituse"^ juba kavandami­se
järgus iganevaks muutis.
lüsimusele, kui palju on täna­päeva
arhitektidel võimalus oma
soove selliste suurte ehituste
juures rakendada, vastab ta,
kui tahad tööd, siis pead seda te
gema, mida klient soovib,
sellejuures katsudes süški oma
tiõekspidämistega kompromissi lei­da.
Kuid oma ideesid tuleb müüa
ja võistlus sel alal on väga suur.
Vaatamata viimasele on Breg
mann & Hamanni kompanü kujun­danud
Toronto all-linnas väga suu
ri hooneid ja uusi on teoksil. Kui
T. Altosaar kooli lõpetas, oli ta
esimene töö Toronto Institute of
Medical Technology sisemin^ ku
jundamine. Aastate jooksul on ol­nud
palju töid. Kui vaid üksikuid
märkida, nagu Camp Bordeni ar
vutitekeskus, Mississauga peapost
kontori hoone koos selle erivärvi­dega
postilügitamise masinatega
Ta töötas ka London dity-Centre
Et algussummat kasutamiseks saa­da,
tuli E.A.K. ehitüskomisjoml',
miile koosseisu kuuluvad: esimees
- - A. Sepa, sekretär — J . Hernia,
laekur — H. Kivi ja dr. J . Roos,
selgitada asutuse vajalikkus meie
hiskonnale ja tema edaspidised
majandamise alused.
Kõik vajalikud andmed ön hüüd
esitatud ja heaks kiidetud N.H.C.
cohaliku osakonna poolt. Nõuetav
kokkulepe arhitekiga, kes teeb
kunstnik Laszlo Szllvassy,
kolmel korrusel asuvad
kattis maailma metallrahade
ajalooga, nende hulgas väga sil­mapaistval
kohar Eesti ühekroo-nlne
Tundub nagu üritaks dr.
heim uue Nürnbergi kohtu korral­damist,
kus võitjad mõistsid
kaotajate üle Ja kus keegi ei
genud üles tõsta N. Liidu vallutus-sõdasid,
sõjakuritegusid, küüdita-misi
e^a tervete rahvusgruppide
sihfkindlaid hävitamlisaktsioone.
Kui Nürnbergi protsessü oli üheks
süüdistuseks vaEutussõdade pida­mine
ja kakff saksa kindralit mõis­teti
selle eest surma ning ühte ad­miral!
karistati eluaegse ja teist
kümne aastase vangistusega, siis
tuleks UN-is üles tõsta ka nende
vene kindralite süüteod, kes prae­gu
opereerivad Afganistanis. Mis
i r . Waldhehn?
T. Altosaar mainib, et paar teks-tiiltööd
on veel lõpetamisel ühele
kahest korrusest läbivale seinale.
Keldrikorrusel on pürskaev süma-pilgul
kuiv, kuna otsitakse kemi­kaali
mülega Välditakse kividele
ja vette kasvude tekkimine.
Nagu T. Altosaar ütleb, on To­ronto
panga ehitus äratanud juba
laiemat huvi. Bank of Montrealü
on praegu ehitamisel suurim ehi­tus
lääne-Kanadasse, kus on kaks
mUjonit ruütjalga põrandapinda, kujundamisel, tegi koüc korterite
marmorit- läks eMtamiseks
lii palju vaja, et Baalias osteti
oma tarbeks terve mägi.
Ehituse juures on kasutatud ka
Quebeci graniiti, mü on toimes
helkivaid sädemeid. T. Altosaar
ütleb, et kanada graniit tuü saata
Itaaliasse Jihvimisele, kuna sün
sellist tööd vajaliku kvaliteediga ei
tehta;.
Selle harmoonüise ehituse resul­taadi
saamisel "oli mitmesuguseid
probleeme, millest aga siiski üle
saadi. Nende hulgas ka majandus­likke.
Ettenähtud lagi läinuks
maksma üks miljon dollarit^ pank
lubas aga 600.000 dollarit, See eel­arve,
vahe tingis uusi mooduseid.
Panga sisustus läks maksma 7
miljonit dollarit ja selle eriti stiil­ne
kujundus on täielikult seda hin­da
väärt, kus värvide ääretult hea
sujuvus on imetletav.
0. Timmase tööde panga ruumi­desse
toomine oli T. Altosaare tee­ne.
Talle' anti võimalus teha pma-poolne
ettepanek kunstilise külje
kujundamisel ja kuna talle on Tim-
: mase. • tööd alati,. Meeldimd. • siis
sest pank on arvestanud läähepro-vintside
tähtsusega. Sealsete hoo^
nete kujundajaile on meeldinud
Toronto pangaehituse sisekujundus.
T. Altosaarel on aastate
sul ohmd osa paljude TorontQ ja
asuvate ehituste Juures.
Et temast arhitekt saab, seda ta ei
teadnud noorena isegi. Ta on kas­vanud
St. Catharines'is j a vane­mad
soovisid, et temast saaks in­sener.
1962. a.üties talle keskkooli
lõpetamisel kooliõpetaja, et arhi­tekt
on teine suurema palgaga elu­kutse
ja soovitas seda valida. Nü
ta alustaski õpinguid Toronto üli­koolis
ja lõpetas selle 1967. a. BA
kraadiga arhitektuuri alal.
Kuigi ta oli valinud arhitektuuri
ilma eelarvamisteta, hakks koolis
süvenemisel see ala täile meeldi­ma,
kuna iga töö oli uudne ja
muutus^pidevalt. Arhitektuuris tu­lebki
arvestada alati uusi tehno-loogiisi
arenguid, aga ka üldist vai­muelu,
sest arhitektuuris peab ka-
VÄÄRTÜSLlKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
567 ROeHAMPTON Ave.Toronto.Tel.488-5;'895
Maksab Kanadas: lasi
•35.'
Foolaasf@§ $19.50
Veeranäaeis^cis } $10.50; :
• S I R I P O S T I GA
$56^
$38.-
$21..
ÜSA-S!
32.50
$16..--::
IJENNUPOSTIGA^ ülemere-maadcss^
072w—, poolaastas » — , veerandaastas $19-—
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hhid 45 CÖDŽL
lamada aadressidele- palume ^^m^^ „POSTAL COBE" Ja;
Pangatshekk^^i rahakaart
Free Estoniaii I^blishers^
sisekujundused Harbour Square'il
ja oli enne Eaton Centre ehitamise
alustamist selle juures töös. Koos
Kaljo Voorega kujundasid nad os
tukeskuse Ottäwasse.
Kläsil on uusi ideesid. AlleS pla
öeerimisel on. kohtuhoone Osgoods
Halli vastu. Kavandamisel on ho-teU-
kondomiimum Toronto all-lin-nas.
Juba valmiis on kavad York-
Kingi nurgal asuvaks ehituseks;
Kompanii On laiendanud oma te­gevuse
üle-kanadaliseks. Nii on
Alaskas ehitamisel kaks suurt kon­torihoonet,
mujale on ehitatud pal­ju
ostukesküsi,. haiglaid ja muid
ühiskondlikke hooneid. Ka olid ka­vad
valmis Iraanis ehitamiseks,
kuid neid ei saadud veel nraktili-selt
alus
sihoone,
;ada. Uus oh Toronto bör-mis
tuleb ehitada nii, et
vana aj£ looline fehitus alles
Ja sellejuures ei tohi ehitamise
ajal börsitegevus päevagi oma
tööd katkestada. "
T. Altosaar on ise kirjeldanud
arhitekti osa First Canadian Place
jastuma kaasaegne ehi kõigis selle kujundamisel (Canadian Building,
ilminguis. J juuni 1976). Ta ütleb, et isegi neile.
Ta toobki liäite Eaton Centre kes on töötanud sellise projekti
stiilist, mille rajas sakslasest arhi- * juures 5—8 aastat, oli see ülesanne
fces oli sõja ajal teeninud all- esimesest joonestusest
EESTLÄNI
MÄJ3M7 ;
EESTLANE aastad / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalisa / küipostiga alates : /
19 - katteks lisan $ - - - - - - s i i i ^^
rahas / tsheMga / raUaardiga^ (BalBsi smU aiiolt ^htkirjas).
:Nimi/' >-.;-v"-:--------------^^^^^
Palmi mulle saata
inimiseni tohutu suur ülesanne. See
on nõudnud palju unetuid öid, kao­tatud
puhkusi, lugematuid ' argu­mente,
üha edasilükatud tähtpäevi.
First Canadian Place on kasutanud
palju ehitusala esimesi ja fantasti­lisi
võimalusi, millele on aluse
pannud Design Team Äpproach,
kelle ülesanne olinäha oma silma-i
de ees lõpp-produkti Juba esimeste
joonestuste juures. Bregman & Ha­mann
firma asus selle suurehituse
juurde 1969. a., kui George Hamann
koos Kaljo Voorega ja abilistega
hakkasid uurima kontoritomi ehi­tamise
V võimalusi kvartalisuurusel
maapinnal Toronto kõrgeima ehi­tuse
ehitamiseks, mille üheks
osaks on T5nu Altosaare