Vaba eestlane , August 9, 1979

              mk VABA jSE^TIxÄOT^ aeflijai^val, 9. augustjl 1979 — Iliiiimky, August 9,1979 59
ICBSBS
ei.
NEW YOEK (VES)i — Lõpuks on N. Venest ame^ikiKl; feate-.
•tiid, et Moskvas tolmmvolümp^^^^on Eahutaaimtiilt.seotttd poliit!-
taga. See pasieb väga piinlikku olukorda ÜSÄ plümpia&omitee
Juhiöi kes ve€ m5M aeg t^as^ et spordil ei ote midagi
tegemist poliitikaga. Nad ei reageerinud ka ERKU
Äelepanu juMimisele, pidades endid asjatundjaSks Vene
mustes. Mos&vasf teataiti- sealse olümpia organlsaäsioon! amet!-
isiku-poolt, ©t; ,,s^ ei öle eraldatav poiiikast'*» • ,v;
ole; ranteöri refeibürw midagi ring-r
©M ja m^utaira|ste, lioteilli vali-
5šu või olifcipiäv^ist]^^ alade
iäsm^te osas."
Olüaupiaga Venes
aimetiisifcud seletavad, ot hotelli­des
on dlixmipkvöisitluste ipääsme-fce
osias vaihetamise võimalused
ärneeriiklastel cmavaihel, ühe või
teSse hüvitava võistluse
seks. v
Et SfKjrt N/Veaiemaal
eMdatav põiiitifeasst
teated aiödis Mtofitt^^
telegraafla^astum*. N©^ Stoiušid
ka USA aoaifcid«dus©s 16. juulil.
, ;M[ele scxnrirn© näidafei mitte
ainult meie ^oaiilkifce saafvut^^^
vaid kasutada sellega^ ika v&imar
iuisi näidata oma maad, et võib­olla
ikorngöedda inimeste vääriti
•arvamii^," seljas 'OHtopiaikcmi-t&
s pr^jteenislnise peamdie a^^^
German Viadimov.
'Ameeriklased, kes
1980. a. VenemaaSe, teevad kaa-
^ minimaaiseit kahenädalase
timrl, mis neid viib olümpiat
Jälgima vilel või kuuel päeval
16 päevasest N. Venes viibinü-!
sest, kusjuures saadakse jälgida
ilhte .või käiste
jogopasscsaBBED
O.¥ÄBA EESTLASI" TÄyTUSES
Hind Šaatškuia
Hanno Kompus — Kustutamata nälg kmsM
Br. Allan Laur jutlustab vabaohujuinalateenistUsel 28. juulil
ai BeacMs perekond Rein Heb© talus.
Sarjas ,,Tunne Eestit!" on Stok-: mus iseseisvusajal, aastal 1936.
holmis Välis^Eesti & EMP kirjas- Tallinna plaanil leidub tänavahi-tusel
ilmunud järjekorras teine mede register ja eri^uurendusena
kaardileht kokku viiest osast, mis vanalinna Ka Tallinna plaani
• - Meie soovime teha parima, et
saabuvaid välismaalasi tutvus­tada
nii täielikult Inii võimalik
meie. maaga,, saavutustega ' |a
nõuk. vene eluviisidega,
seletas Mostova olümpiaikomitee
turistide osakonna (peamees Ser­gei
Nikitiin.
lüd aeg kulutatakse
kindlakämääratud turismimat-kailiSy
mille (kesite! küiastatalkse
tsirki^, ballette ning v^tamis-väärsuisi,
müle juures turistil en­dal
on vähe võimalusi ühe või tei­se
nägemise valikuiks. Mida nä­hakse,
selgub alle viimasel minu­til.
ÜSA ÖÜimpia Komitee on sõl­minud
Mütede Ijeaitel lepingud Ve­ne
reMbürooga USA-^, missugune
müütab 24.000 Olümpiapääset,
milledest olevajt juba 2/3 müüdud;
Vene r^ibüioo palkub kah^^
giiseid turiamituure. utes neist, 15-
päevaj^,. näeb ette Mosikva ja
peale selle vee! 'kahe Vene linna
JcülastamLise. 22-päovane tuur näeb
ette peale Mosikva veel Taliku vüe
teise ilinna ikülastamiseks.
Ida-Saksamaa „lendav tüdruk"
Marita Köch tegi kuuvahetusel jäl­le
400 meetris uue rekordi; kui ta
jooksis selle distantsi ajaga 48,89
Potsdamis peetud kergejõustiku­võistlustel.
Ta on esimene naine,
kes on jooksnud selle distantsi alla
49 sekundi. Tema nimel okud en­dise
rekordi aeg oli 48,94.
hõlmab kogu iseseisva Eesti Va­bariigi
territooriumi. Kaardid on
trükitud teedeministeeriumi 1931.
a. ihnunud ametliku originaali jä­rele
värvitrükis, mõõt 1:200.000,
seega 1 sm kaardil vastab 2 kilo°
meetrile looduses. •
Seekordne kaardilõik iir. 2 hõl­mab
Pärnumaad, Läänemaad ja
läänepoolset Harjumaad koos lin­nadega
Tallihn, Paldiski, Haapsalu
ja Pärnu. Põhjast lõunasse on
kaardi, ulatus Naissaare põhjati-pust
kuni Iklani Läti piirü ja lää­nest
itta Noarootsist kuni Lelleni.
Paljud kaardil kujutatud piirkon­nad
on tänapäeval okupatsiooni­võimude
poolt keelustatud sõjali­sed
alad, . kus amult üksikutel
maanteelõüoidel ,,Inturisti" bus­sid
Tallinna ja Pärnu vahel võivad
liikuda, -isegi kaudis Haapsalu on
keelupiirkond. Rannikualal on ko­halikel
elanikel liikumine piiratud
ja lubatud supelrandugi ei tohi ka­sutada
kella 22 ja, 7 vahel.
Samaaegselt Lääne-Eesti kaar­diga
ümus Tallinna plaan, mõõt
1:15.000, mille originaal samuti il-avaldamine
m okupatsioonivõimu­de
poolt keelatud ja turistide tar­beks
on seni ilmunud vaid mingi
skeeni, kus terved linnaosad puu­duvad.
Kaardisari,,Tunne Eestit!" il­mub
viies osas formaadiga 1 korda
0,5 meetrit. Varem ihnunud esime­ne
leht hõhnab Eesti läänesaar!
Saare^, Hiiu- ja Muhumaaga, kaa­sa
arvatud Ruhnu, Vormsi ja tei­sed
väiksemad saared, ülejäänud
kolm kaardilehte Kesk- ja ida-Ees-ti
kohta ilmuvad järjekorras lää­nest
itta käesoleva aasta lõpupoo­le.
Kuna kaartidel on märgitud ka
väiksemad asulad, moodustavad
need haruldase materjali kodumaa
tundmiseks. ;
Lähemat informatsioom ^ saab
kü-jastuselt: aadressil Välis-Eesti,
S-103 14 Stodkholm. '
Lühema tüüri hinnaks"
' $1550 isiku kohta, kahe inime-^
sega toas. Pikem tuur maksab
Neisse summadesse ei ole arves­tatud
õiümpiapiletite hinnad ja
toidud. Selle kõige Juures ei ga-
STOmOLM ^Tuntud eesti jalg­palluri
Evald Miksoni pojad käivad
isa jälgedes. Tema poeg Johannes
Evaldson elab ingUsmaal ja tema
meeskond tuli teist korda Shoti
meistriks. . •
Sealsed lehed kirjutavad temast
palju. Teda pöetakse parimaks
jalgpalluriks Shotimaal ja ta valiti
Inglismaal mängivate välismaalas­te
esindusmeeskonda koos maaü-makuulsate
mängijatega. Sellist
positsiooni pole seni veel ükski
eestlane saavutanud. Ta kuulub
maailmakuulsa Celtica meeskon-
® Stokholmi Eesti Kultuuri
Koondise peaJkoosolÄil valiti esi-meheiks
tagasi Leonid Laid ja ju-hQteUiikmet€
tos — abiesinieheiks
jä kirjandustoimk. juhat. Kalju
Lepik, abiesimeheks ja kunsti-toimkonna
juhataja Otto Paju,
majjandiustoimik. jiüh. Niis Liindo-berg-
Lihdvet, laekur Harri Härmj
muusifcatohnik. juh. Harri Kiisk,
teatritoimk. juh. Lenši Römmer-
Küus, noortetoiihk. juh; Mart Ki-kerpuu,
aktsioonitoimk. Silvia
Silveus, kontaktide ala Zoja- Ras-kasov,
informatsioon , Maia Mat-spordikoölis,
mille lõpetab tuleval hiesen ja sekretär Arnold Priuh-aastal.
Tütar Anna lõpetab tänavu j ka. Heliarhiivi juhatab Viljar
gümnaasiumi ja siirdub tõenäoli-, Naeris ja prof. Juhan Aaviku
selt psiMoteraapiakooU Norras, 'fondi dr, Kaljo Käärik.
Ka nooreni poeg Atli on Islandi
jalgpallimeeskonna liige jä tegi
värava Saksa rahvusmeeskonna
vastu mängides; Euroopa jalgpälli-seltside
poolt on temale tehtud et­tepanek
hakata elukutseliseks
mängijaks. Atli käib sel aastal
L. Wahtras — LUvaklass
Enn Nõu-^Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — ReeMem
HMichelson ^ Skautlike
H. Michels(Hi Noorsootöö radadel
H, BIichelson - Eesti radadelt r
Triinu" üksiknumbreid
Sstoüian Ofüclal Gnidfi)
Paul Laan — Mõttelend ^ PUte pesgeldofd
Karin Saarsen — Lohengrini lal knmJne
Herbert Salu Utoopia ja futuroloogia
Eduard Krants — Lnmeüitlased (luulotuskogu)
lonaLaaman — Mis need sipd^^
(hiuletuskogu)
A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestusel
AV Kubja-~ Mälestusi kodusaarelt
A. Kübja — Palukesed
E. Uustalu ja R; Moora---Soomep®i8ld]
426 lk.-1-64
Leho Lumiste — Alamuse Aiidros — bipgraaä-
' line jutustus kirjanik Oskar^^^
L, Luniiste — Atlandi aknal
L. Lumiste Killad külas
A. Vomm— Ristsõnad I
A. Vomm ^Ristsõnad n
A. Vonun - Ristsõnad m [
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm Minu hing (luületuskogi)
Ants Vomm — Varjud (luuletuskogu)
KEenne--Surnud laevad ja el^^
5 -
t.50
5.-
35
39
85
89
40
29
15
4il0
3,-
2.-
IM 20
6.65-
2.1C
550
2.50
2.25
2.^
40
K. Eerme Päevata päevad ja ööta öödl e
S. Ekbaum —AJatar (luuletuskogu) ,
Aarand Roos ^ Jumalaga, Ears ja Erznruia
J. Pitka Rajnsõlmed
Ä. Käbin — Vaim ja mold
Urve Karuks—- Eodakondnr (luuleiüskogu)
H. Oja Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A Kün? — Mis toimnb Soomes?
Aarand Bo(^ — Juutide kuningas Tallinnas
K SHnriMn - Mitme näo ja nimega
E. Sanden — Loojangnl lahkamile TalliDnasfJ
RAAMATUID LASTELE?
1.S0
4.-
4.-
5. -
I.~
: 1.50-
2.75
14—
6. -
12.50
16.20
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
25
25
50
40
50
50
Ihne Ivandi ~ Pargš
Kalevipoeg - õppe- ja tööraamat lastel©
Õpeta mind lugema t — (õpp« ja tööraamat.
eeikoöUeallstele lastel© vär^triikls)
Õpeta mind lugema II ~ õppe- ja tööraamat
eelkooüeahstele lastele värvitrükis)
Eesti-keel© Hariutustife I ^
tõttu ei" ole siin palju feõrgehitusi. Veel kallim viis Los Angelesis rin-1 rõivastet, valged noormehed. Isegi lõunamaalasena turidus Los Ange-^^
Mõned üksikud südalinnas. Ena- gisõitmiseks on turismifirmade väikesi paberilipakaid korjatakse lesisse jõudmine kojusaabmhisena,
muses maju on üheperekonna ela^ poolt korraldatud ringsõidud, mis \ niipea kui need maha pillutakse, j kus tervitasid sind tuttavad palmid
mud ja selle tagajärjel on linnas on ajaliselt väga piiratud ja kau-
H ffl D
Vally Johanson
Kuigi P.-Ameerika koitiaendü
; kõneldakse ühist keelt, ei saa
ütelda, et see oleks mõõduand­vaks
^teguriks selle mandri rah-
, vaste iseloomu, kultuuri jä kpm-
- mete arengus. Inglise keelt kõnel­dakse
nütmel maal ja mandril, aga
see on ka ainuke ühine omapära.
Kanadast USA-sse saabudes torkab
erinevus silmamitmel alal. USA-s
on inimesed palju kindlaniad ja
ju|gemad kui Kanadas. Kõike ar­mastatakse
teha siin suurelt.
Võimsus on ameeriklaste ideaa­liks.
Kui õlikriis veel ei kummita­nud,
oli siin näha suuri autosid.
Nüüd, kus õliga tuleb kokkuhoid­lik
olla, oniilemindud väikestele
autodele, sama suurelt ja võun-salt.
malil^ kõigutada miljoneid iga tuu­le
suunas, on siin oma juured tu­gevasti
kinnitanud ja võib kord
sellele rahvale saatuslikuks saada.
Selle tagajärjel võib siin kohata
tohutuid vastuolusid, mis selle
ameerikalikus võimsuses ka kõ­vasti
suma paistavad.
suured kaugused.
Mägme maastik ja suve palavus
jätab kuidagi lageda ja halli pildi
kaugelt vaadates. Ligidalt mööda-kõndides
võib näha ilusaid elamu-terajoone,
nägusate majade ja
veel nägusamate ilupuude-põõsas-tega.
üsna lennuvälja ligidal on ^ , ^ .. , . U M J -
suured õliväljad,: tas kohati ott Peatused olid vaga luh.^^^^^^^^
õUpumpade vahe ainult mõni tnee^, teise pikad ja va-,
ter. Kui Albertas tohivad pumbad • , , ^ . .. ,
töötada vaid teatud normi päevas, ftaras,^est meie bussijuh^^
siis Los Angelesi ümbruses tööta- dr. Tigi Mataalii,.kes^oma teenis-vad-
kõik pumbad vahetpidamata.!^"!^ f^^'^^
^ ^ ' Tigi on sundmud Havail, rassilt
ameerika-samoalane. Ta on psüh­holoogia
doktor ja omab karates
kõrgema kraadi — ,,Master Red
A> S
Nii au kui autus puhutakse siin
mõtlematult siiureks -^maailma­sõdade
võidud, ükskõik milliste
la, Vietnam ja Watergate
neis domineerib amee­riklasi
iseloomustav võimsus.
Massmeataliteet, millega oi või-paistavad
sihna
oma erilise sõbralikkusega. Naera­tus
ja sõbralik „hello" on siin pä­ris
tavalised. Selle. sõbralikkuse
kõrval võis aga märgata ehmata­mapanevat
kontrolli. Toidupoes ot­siti
näiteks minu rannakott põhja­likult
läbi. tJhel päeval toiduainete
äris kassa juures seistes läks äkki
lahti alarm jä poe uksed s u l ^^
automaatselt. Ukse juures seisis
üks kõhn, viletsalt rüetatud mees,
saiakringel suus. Ta oli varasta­nud
kotikese saiakringleid. Polit­seid
ei kutsutud, küll noomis kas­sapreili
vaest varast üsna ä
guste^ tõttu vaatamisväärsetesse
paikadesse võimaldavad näha vä­ga
vähe. :
Väikese rühmaga võtsüne ette
taolise hinnalise rmgsõidu, mis
kestis kogu päeva ja nägime ühte
Universal filmistuudiot, Farmers
Markefit ja Hollywood Avenüüd.
õli tarvidus on siin kindlasti suu­rem..
,.. 1 Beit". Enne ärasõitu demonstree-
Kauguste tõttu on ka liikumine
Los Angelesis aegavõttev. Siin t^^^^^ . . n - , • • i -.
kasutada kavahist. Kuna bussiju- meüe suure telli^ivi poo ita-hM
paistsid üsna vähe teadet i^^^^^^f'^'.^^ f'"^^^
ühendustest,; et sihtkohta jõuda, Juures k l a a s j a i t ^ ^^
kasutatakse siin turistide poolt
Niisugune puhtuse „äärmus" mõ­jub
väga õpetlikult üldisele publi­kule
r - nagu ei julgegi midagi ma­ha
loopida!
Vaadata on seal palju ja seda
saab teha väga mugavalt. ja odar
vait. Vahete-vahel marssivad klan­nid
rahva sekka, keda saadab vai­mustatud
lastekari. Või siis rivis­tub
mõne muinasmäe servale nä­gusates
mundrites {jasunaköor —•
ikka midagi uut ja põnevat! Ja
kui väshnus võtab võimust, saab
parvega sõita Gilligani saarele, et
selle metsikus maastikus välja pu­hata.
^ :
peamiselt tasuta hotellibusse, mis Universal stuudio oli aga suu-käivad
iga 15 mimiti järgi ike^^^ reks^ pettuinuseks, aga ka_^^^^^
ja LAX lennujaama vahet. Lennu­jaamast
väljuvad ka tasulised bus­sid
igasse ilmakaarde ja kohta ja
teevad ruagisõitmise mugavaks.
Lennuväli on ^ga selle tagajärjel
pidevalt turisme täis ja võhikule
jääb mulje, ©t LÄX on maaihna
kõige aktiivsem lennujaam.
See rmgisõitmise moodus on aga
tunduvalt kallim, kui kasutada ko­halikke
busse. Nad viivad aga siht-üldiselt
on Los Angeles suhteli-! kohta vahepeatusteta ja ümberis-silmiavavaks
õpetuseks, kui tühine
ja kunstlik on nende filmide val­mistamine,
mis tohutuid masse lii­gutavad
pisaratest vappuva nae­runi.
Selle kõrval tundub meie
oma rahva kultuur tohutult ilusa­na,
loomulikuna ja väärtuslikuna,
Külastada tuleb ka ihhtuigimata
Los Angelesi rändasid. Rannaäär­sed
elamurajoonid on aga tagasi­hoidlikud
— puuduvad nägusad ho­tellid,
et turistidel oleks võimalik
neid randu nautida. Palav päike,
jahe tuul ja kosutav soolane meri
moodustavad haruldase kombinat­siooni,
mis võimaldab mugavat
suvitamist tundide viisi. Ainult
sealt naastes reetis peegel, et To­ronto
,,valgest" on saanud „mexi-can-
ameriean
Taknestik on lõunamaiselt õit­sev.
Palmide kõrval võis näha
imestamapanevalt rohkelt mändi-
^sid. Ka leihakaski oli erakodude
Vaatamisväärt oh aga Disney- .aedades näha kõrvuti Õites üupõõ-iand,
kus valitseb piinlik puhtus. ] sastega. Oli parajasti jaccarauda
Igal pool on puhtad, värskelt vär- ^ õitseaeg ja nende sinised õiekbbar
vitud prügikastid ja kogu maa-ala; rad sisendasid väsinud rändajale
selt puhas linn. Maavärisemist© tümata. Ajasääst on tohutu suur. puhtuse eest hoolitsevad valgesse kojusaabumise tunde. Kunagise
ja värvilised linnud.
Miks me tuleme
tyhciiidest tuulest?
Minu Los Angelesi reisi peami­seks
põhjuseks oh siiski Lääneran­niku
Eesti Päevadest osavõtt. Sa­geli
küsin, miks meie võtame ette
nii'kaugeid ja kulukaid teekondi?
Tuleme kokku tuhandest tuulest,
kaugete merede tagant, et ammu­tada
uut jõudu rahvusliku tegevu­se
elustamiseks. Kas see väide ei
ole aga vist kehtiv Toronto eest­laste
suhtes, kes lausa upuvad rah­vuslikus
tegevuses. Mis ajab meid
taga? Mis itoob meid kokku? Võib­olla
oleks aeg neile küsünustele
vastata — mitte popularsete löök­lausetega,
vaid püsida tõele lige­mal.
Võib-oUa saame hoopis eri­neva
vastuse ja kavandame sellele
vastavalt ka meie suurkokkutule-kute
programme.
Kui meie sihiks on eesti kultuuri
pakkumine, siis peame ka selle
eest hoolitsema, et pakume oma
parima. Ja kui meie sihiks on po­liitilise
• mõju avaldamme kohali­kele
massidele või mõjukatele
juhtidele, siis tuleb seda teha meü
endü ja neile arusaadavas keeles.
Kõikide nende sihtide kõrval ei
tohi unustada, et organiseeritud
tegevuse kõrval harrastab eesti
rahvas ka jõudeaega. Viimane oa
eriti vajalik meie noortele ja üksi­kutele,
et luua uusi tutvusi ja sõp­russidemeid
vabas õhkkonnas, va­balt
ringi liikudes.