1979-08-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ThuTsday, August .2), im
|on kujunenud alkoholi
tohutuks sotsiaalseks
mis on ajanud hävi-ka
vene okupatsiooni
|s Eestis. Okupeeritud.
;d kubisevad sõnumi-
)mise tagajärjel tekib
^nnetusi, tus inimesed
lyõimelised korralikult
lg kus alkoholi liigse
tulemusena tekivad
^onnadraamad.
oma äsjases
letud programmikõnes
fepänu ka Eestimaa
lm Partei peasekretär
Ijiseyalitseja Karl Vai-jinitas
paatoslikult, et
/eel välja juuritud sel-
|])ahe nagu joomine,
pannak&e sel pinnal
kuritegusid, sealhul-le
hiilk huligaansusi
liiklusõnnetusi", utja
jätkas: «Joomise
\sL võitluse raskuskese
töökollektiivis. Alkoholid
inimesi tuleb efek-jrayida
ja laiendada
I raviasutuste võrku.
ftvL peetavas võitluses
lurentfada selleks rah-liiõukogude
juurde loo-
|nide, samuti siseasja-ja
tervishoiuorganite,
fe kohtute, rahvamale^
skorra tugipunktide,
javakomiteede, ühe sõ-lldsuse
osa."
[mees jättis aga ütle-fii
tarvitamise levimi-jtsama
põhjuse — par-imunistliku
valitsuse
iku alkoholi igasse
[a -inimese käehaarde
[imisel. Seda küsimust
[i põhjalikult N. Lii-maaiima
põgenenud
:jvski, kelle kasutuses
likpholismi probleemr
Ivaid andmeid. Nii val-
N.. Ludus kartulitest
,6 mUjardit liitrit pii-lüüakse
kodanikele 45
jria-^eest. Suiu-em oss
it on riigile puhas võit.
}est kaetakse umbes
alkoholi müügist
Imlekutest. Iga töötaja
[bes 20 protsenti oma
vodka ja muude viieks,
mülele tuleb veel
la vein. ........
?,«t Eestis on mitmel
Jd isegi olukord, kus
Ites maksetakse vüna-petajatele
otseselt palli
viinast sissetulekuid
[jäävad õpetajad ilma
tei peasekretäri esma-blesandeks
oleks olnud
puhtida sellele Moskva
Jse toodud kuratlikule
pis uputab eesti rahva
re ja paneb ka need
kes seda juua ei taha,
(Järg lk. 3)
NEW YORK - Leedulastel tegutseb
ÜSA-s Mtuurfond, missugune
QJidis selleks laekunud summadest
hÜjuti välja kolm aubiada.
Kunsti alallaiiti selleaastane aur
hind kujur Helen Kepalaitele.
Muusika alal oli zbürii otsustanud
auhinnata heliloomiagu eest
Vitsautas Smetjoaat, Leedu end.
presidendi Smet^ona pojapoega^
auhind määrati
üle 50 iramese isognneu^^^
mistule, et austada 35 aastat tagasi langenud eesti vabatahtlike — soomepoiste >- mälestust. Kohale
oli sõitnud grupp soomepoisse, arvult 16, Rootsist Mng osavõtjate seas yo^s näha mitmeid tuntud Eesti
sõpru soomlaste hulgast. JR-200 liikmete seas olid juhatuse liikmed Väin® Esken, Imar Lffiaii,
Puusepp, Erich Kimber, soomepoiste legemdaärae juht Karl Talpak jt.
Eesti sangarihaudade alale püstitatud
mälestuskivi juures toimus
lühike mälestusakt. JR 200 Sõprusühingu
ja. Soomepoiste Mälestusfondi
esmdajate poolt asetati mälestuskivi
jalale looi^beripäxg langenud
eesti vabatahtlike mälestuseks
kõikide elusolevate söonie-poiste
nimel.
oli JR 200 lause.
esimees
leedu imiiemai)õlvehwd0tajale, 76 Väino Esken andis oma eesti- ja
a. Stasis ^tvarasele.
Kõik
lised.
Insurance
Agency
23 WESTMOM Dr., ^mie 200
Rexdale, Oiit. M9V 3Y7
745-4622
(Algus lk. 2)
Tõe VI
seks räägib Karl Vaino oma kõnedes
aga naeruväärselt Juttu töökollektiividest,
komisjonidest ja ma-jakomiteedest,
kelledel ei ole mingisuguseid
võimupiire
müügi ""'
šoomekeeses sõnavõtus kokkuvõt-l&
u tausta sellele mälestusaktUe.
Ta märkis muu seas, et otseselt
•andsid oma elu meie vennasrahva
vabaduse eest üle 200 eestlase.
Neist on Makni kalmistule maetud
95 meest. Kõik need langenud
maksid, samaaegselt Eesti auVõla
selle ohvri eest, mille andsid soome
vabatahtlikud 25 aastat varem.
Eesti Vabadus^jas.
Kõneleja toonitas, et soomepoiste
eesmärk oli kaugemale ulatuv:
Nad võitlesid ja langesid eesmärgi
eest, milleks oli taastada vaba,
rippumatu ja demokraatlik Eesti
vabade rahvaste peres. See oli ju
kõikide Eesti üksustes võitlejate
eesmärgiks.
Väino Esken jätkas: Malmi kalmistul,
hõimumaa mullas, puhkavad
helsingiiastest ja ingeri nmg
idakarjala hõimusõduritest relvavendade
kõrval need eesti poisid,
kes langesid Räjäjõel, Jalkalas,
raskes tõrje- ja vüvituslahingutes
1944 suvel Karjala Kannasel, Viiburi
lähistel ja Vuöksel.
Samas puhkab ka eestlastest mereväelasi,
kes andsid oma elu
laevadel või rannakaitseuksustes
Viiburilahe saarestikus.
Eesti Vabadussõjas langenud sooma vabatahtlike malestosssEöi-
.. mas-Helsingis. • •.
Samaaegselt mälestame ka neid,
kes 35 aastat tagasi jäid lahinguväljale
või keda matsid Soomelahe
lained. Mälestame neid eestlastest
kaugluuremehi, kes langesid Ida-
Karjala laanes. Mälestame kõiki
neid, kes leidsid viimse puhkepaiga
teistel Soome sängarlkalmistu-tei
:.;-.;V:;\::v
Me mõtleme harduses kõikidele
soomepoisiele-relvavendadele, kes
langesid 1944 sügisel kodumaal,
püüdes koos teiste eesti rahvuslike
üksustega tõrjuda sissetungivat
vaenlast. Meenutaigem neid sadasid
soomepoisse, kes jätsid oma
elu eesti vabaduse kaitsel Tartu
all, Tallinna lähistel ja
dumaa
: SAN. FRANCISCO (VE) - Pühapäeva!, 29. juulil täMstati silm
20-nendat Ikestatud Rahvaste Päeva, mille korraldajateks olid
poolakad. Eestlaste organiseeiljateks osutusid kohapealse EVÜ
esimees tJno VeMeman ja SFES esiniees Peeter • Grüner. San •
Francisco Ikestatud Rahvast© Organisatsiooni neljateistkünmest
rahvusest olid; eestlased esindatud kõige- arvukamalt-.autorong-kälgus
ja eestlased aisdsld ka
Iikestatud Raihvaste Päev algas Esimene osa kõnest käsitas üd-autorongkäiguga
läbi San Fran- diseid mõtteid ühenduses Ikes^^^
cisco kesklinna, kus võis naiha tud Rahvaste probleemidega. Siis
kolme šuuiit šini-must-valget lip- esitais kõneleja kolm. punkti, mida
pu taaä ilehvianas selle suiurlinna
. Rongkäik peatus City
1 juures. Feasissökäigu treppidel
toimus kõnekoosolek. Hoogsa
ja. ülimalt otsekohese sõnavõ-a
jalehtede kommentaatorid
ühisel arvamisel, et Lääne-iSaksa-maa
läheb oma 30-ne aastase ajaloo
vältel vastu kõ^ge pinevamale
Ja ägedamale valimisvõitlusele.
Järgmisel aastal toimuvatel liidu-parlamendivalimistei
panevad rinnad
kokku kaks tugevat vastast —
sotsiaaldemokraatliku partei Juht
Ja praegime kantsler Helmut
Schmidt ning opositsioonis oleva
kristlik-demokraatliku partei Juht
Franz Josef Strauss, keda peetakse
Lääne-Saksamaa värviküllase
maks poliitikuks ning kindlate põhimõtetega
antikommunistiks.
Lääne-Sak^samaal ei ole see min
giks saladuseks, et 60-aastane
Schmidt peab 63-aastast Straussi
endale palju kardetavamaks vastaseks
kui kristlik-demokraatliku j
partei endist juhti Helmut Kohli,
keda Schmidt eelmistel valimistel
napilt lõi. Straussil on Mnilat kätt,
löögivalmidust Ja intellektuaalset
briljantsust, milliste omadustega
on varustatud ainult üksikud poliitikud.
Kuid Schmidti kasutuses on
samuti rasked kahurid, mis võivad
Straussile kujuneda suureks tuga esines ettevõtte peakorraldar
komistuskiviks. Nü:ei kahtle keegi ja Zdziislaw Zakrzewski Kothal oli
selles, et Schmidt ön.Konrad Ade- ka NBC-TV meeskond. Seda ml-imaueri.
kõrval Lääne-Saksamaa tukümmend minuti vändatud fil-kõige
populaarsemaks poliitikuks mi ei ole aga TV^s näidatud,
siing tema nimi o i jäänud puhtaks
igasugustest, skandaalidest ja spio-naazhiafääridest,
mis jätsid tume- j
da varju tema eelkäija Willy i
Erandti nimele.
Kuna valimislahmg toimub järgmisel
aastal, siis ei oska keegi veel
ennustada, milliste argumentidega
: Strauss oma vastast ründama hakkab.
Kahtlemata l|:erkib aga päevakorrale
ka Willy Brandti pool
alustatud Ostpolitikj mille raamides
loodi sõbralikud suhted kom-muhistlike
idarükidega ning arern-dati
punase Ida-I^aksamaaga sidemeid,
mille raamides Idä-Saksa-maale
on maksetud küsitava väär-
. tusega. tehingute eest/sadu-milj®-
neid markasid. Lääne-Saksamaa
valimised peavad paljude poliitiliste
teoreetilnite arvates Järjekord- suriihm fcuüe paariga. Teadusta-se!
t kinnituse andma, et valijate Jaks oli hea esinemisega leedular
hoiak kogu maaUmas on hakanud ne Romas Tervidys.
viimaste kuude jcwksul nihkuma
tunduvalt piremale, senisest kon-
. Meenutagem neid, kes lan
metsavendadena ning hukkusid!
põgenemisel, või vangilaagrites.
Kõneleja lõpetas: ', ,Me austame
kõikide langenud relvavendade-soomepoiste
mälestust. Säiligu
lestus neist tulevastele põlvedele:
Nad andsid oma elu vennasrahvaste
vabaduse eest ja Eesti tuleviku
Mälestusakti raamistasid kaks
laulu õilite soome meeskoori kuuluvalt
topeltkvartetilt- See laulis alguses
eesti keeles Miina Härma
„}^eeste laulu" (Juhan Lüvi sõnadele
) ja lõpetas Heikki Klemetü
seatud tuntud lauluga „0i kallis
Suomenmaa".
Vahetult
Malmi kalmistul asetasid soome-poisid
pärja ka Helsingi südalinnas
Vana Kiriku pargis asuvale
soome vabatahtike
sellega austades nende soome va^
batahüikute mälestust, kes andsid
oma' elü Eesti Vabadussõjas 60
aastat tagasi.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
iestisfsd kiitel '
HELSINGI (EPL) -
kvintett „Tamm" Tallümast esines
hüjuti Helsmgis ja sai hea arvustuse
osaliseks. Helsingm Sano-mate
arvustaja Seppo Heikinheimo
kirjutas nmuseas järgmist;
„Hea näite Eesti kõrgest muusikakultuurist
pakkus puhkpillikvintett
„Tamm'' Tallimiast, millhie
andis kontserdi Helsingi muusikapidustuste
suvekontsertide sarjas
rüütelkonna majas;
Kontserdi jooksul selgus, et
kvinteti kõik liikmed olid kõrgel
elukutselisel tasemel ja et ansambli
flGÖdimängija Samuel. Saülus
tõuseb ka solistina rahvusvahelisse
tippklassi.
Tallmlaste poolt pakutud kava ei
olnud päriselt nii ühtlane kui võinuks
soovida: kaasas oli palju niisuguseid
„musikantseid" helitöid,
millest puhkpillianšamblite kavad
on, tõsi küll, suurelt osalt kokku
pandud..
Kontserdi avasid Eino ^ambergi
kvintett ja Hindemithi Kleme
KammermUsik op. 24 nr. 2. Mõlemad
selles kategoorias võrdlemisi
huvitavad teosed, kuid Jaan Räätsi
sekstett klaverile ja puhkpillidele
paljastas kompetentsi pinna alt
kaks tõsist puudust: heliloojal ei
ole musikaalseid ideesid ega stiili-tunnet.
Olen harva kuulnud nii
segast kokteili erinevates stiüides
juppidest kui selles teoses. :
Teisel poolajal teoste tase tõusis.
•Prokofjevi flöödišonaat tõusis ter-
Usuteadusiiku Instituudi õpilaste
ringkonnast teatatakse meüe, e'"
instituudi teise kursuse loengute
lõpetamme ei tähendanud veel se^
da, et kursustest osavõtjad on instituudi
lõpetanud. Mainitakse, et
hiljem tulevad veel eksamid ja
kursustest osavõtjad peavad kif ju-tama
kirjatöid. Alles pärast seda
selguvad kursuse te^
jad.
"INSURANCH"
Bathurst St., 4
. (Bathurst~St. Clair)
1 elefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
29. juulil toimunud Provincial loterii
loosimisel langesid viis ühe-miljonidoUarilist
peavõitu pileteile
nr. 8150658, nr. 6587834. nr. 7994870,
nr. 4760312 |a nr. 2116308.
ö Rootsis ilmuva sündikalistide
lehe ,,Arbetaren*' toiineiteijalks 0^
alates 1968. a. Alitõ Uisk, kes hiljuti
külastas Soomet. Ahto Uisk
sündis Saaremaal, Kihelkonnal,
enne II maailmasõda. Ta äcülastas
mõned aastad tagasi USA-d, viibides
ka E. Majas.
ve õhtu päriiks ja Arvo
fcvmtettino osutus tõesti isiknpär a-seks
loominguks, kuigi on juba 15
aastat vaia." : -
sama NBC-TV näitas samal
päeval väga soojade kommentaaridega
Moskvas toimunud
Spartakiaad! avatseremooniat
kui rahvaste,sõpruse mani-
Nähtavasti väiksemad
otsustasid välja tula, kuna pressile
saadetud teates ilmmes nii
^ paljude rahvuste nimesid, kuid
jiuhtivad isikud pamd saatele pea-
[le -oma veto. : ../
City Hallist :siirdluti Golden
Gate Parki, kus toimus päevakohane
kontsert San Francisco linna
40-liiikmelise orkestri kaaste-vusel.
Esitati i^raina, .poola, un^
gari, armeena ja sloveeni muusikat.
Esiaes pooiakate rahyataffit-
„Vaba Eestlase" talituses
Aastatellimine 1979. a. $6.00
$35.-
F©GlciCiSfCi§
servatiivsemale
vaste Päeva peakõnei tuli mag.
Heino Jõffiselt, keda kuulas urn-meie
saaks teha nende heaks, kes
otsivad teed vabadusele; Need on:
1. Gile iniormeeritud ja võta
ühendust organisatsioonidega,
kes jtöötavM nende probleemidega.
2. Jaga oma info^rmatsiooni
teistega. Kirjuta lugejakirju, paku
informatsiooni klubidele, kutseühingutele
j .t. organisatsioonidele.
3. Väljenda oma arvamusi rahvaesindajatele
märgulkir jadega.
Mag. H. Jõgis ütles, et USA ar-istus
vabaduse ja õiglase valitsuse
raikendamiseks on; olnud
eeskujuks ja inspiratsioomks teistele.
Sellepärast; igale vabadust
taotlevale maale on tahtis> et
Ameerika oleks nende poolt, vabaduse
poolt. Vastutasuks nende
pürgimused toetavad Ameerika
sihte nagu oleks need meie Jiitla-sed.
See õn lootus, mis võimaldab
neilüleelada kannatusi. Kui kaoks
see, siis kaotab ooiia moraalse
võimu ka USA.
,4idaJke meid, et meil ei oleks
tulevikus vaj a pidada Ikestatud
Raihvaste Päevi, vaid selle asemel
juubeldada, ühesikoos. Vabaduse
Päevadel'*, lõpetas kõneleja.
Kõne ajai agarad rahvarõivas
eesti neiud ja LieoKeerberg jagasid
üle tuhande nägusa Eestit tutvustava
voldiku ameeriklasest
kdnitserdi jälgijatele. Voldik oli laulupeo (1959 ja 1967) amioerik-äisja
šaaibunud^^^^^^^ Angelesist, Isst© ette.
I I R I P O S T IGA
Eanadass
Poolaastas i28
ÜSA-SJ
$58.-
$30..
neranniku :,,trüklkoiJast^'. ü iM
teine rahvas ei kasutanud ^võimalust
enda tutvustamiseks sel viisil.-,
•
' Oli enesetumiet ülendav Jalutada
sadade ameeriklasest kontserdipubliku
hulgas ja näha
linna poolt triikitud valge kavalehe
kõrval nende käes sinist
voldikut pealkirjaga ESTONIA.
Golden Gate Pargi pühapäevase
kontserdi kuulajaskond vaheldub.
Uhed tulevad — teised lähevad.
Kui peafcõhelejat kuulas 2000,
siis Ikestatud Rahvaste Päeva
kontserdilt läbikäijaid oli vähemalt
5000. See oli foorum Eest
tutvustamiseks. Eestlased on se-
^a kasiitaiiud kahel korral ja vii-
^^ud Lääneranniku Eesti Päevade
. Eesti Orgamsatsloomd© Lüt. IM- AENO BENDER.
• LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $69,—, poolaastas $34.50, veerandaastas $18.--
Aadressi muiidatus 40 centi. Üksikmimbri hind^^^^^
Kaiada aadressidele palume märkida „PÖSTÄL €ODE"
USA aadressidele ,,ZIPCODE*^^^^
Fangatshekk või posti rahakaart kirjutad©
Free Estonian Publisbers nimele.
axc
EESTLANI
Pahm mulle saata VABA EESTLANE aastafe/ poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / küripostiga alates
197 Tellimise katteks
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saaža salmilt lähtkirjas).
;•Nimiy ;',^ - ' ^ . - . . j - - -
Aadress • • . .•
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 9, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790809 |
Description
| Title | 1979-08-09-03 |
| OCR text | ThuTsday, August .2), im |on kujunenud alkoholi tohutuks sotsiaalseks mis on ajanud hävi-ka vene okupatsiooni |s Eestis. Okupeeritud. ;d kubisevad sõnumi- )mise tagajärjel tekib ^nnetusi, tus inimesed lyõimelised korralikult lg kus alkoholi liigse tulemusena tekivad ^onnadraamad. oma äsjases letud programmikõnes fepänu ka Eestimaa lm Partei peasekretär Ijiseyalitseja Karl Vai-jinitas paatoslikult, et /eel välja juuritud sel- |])ahe nagu joomine, pannak&e sel pinnal kuritegusid, sealhul-le hiilk huligaansusi liiklusõnnetusi", utja jätkas: «Joomise \sL võitluse raskuskese töökollektiivis. Alkoholid inimesi tuleb efek-jrayida ja laiendada I raviasutuste võrku. ftvL peetavas võitluses lurentfada selleks rah-liiõukogude juurde loo- |nide, samuti siseasja-ja tervishoiuorganite, fe kohtute, rahvamale^ skorra tugipunktide, javakomiteede, ühe sõ-lldsuse osa." [mees jättis aga ütle-fii tarvitamise levimi-jtsama põhjuse — par-imunistliku valitsuse iku alkoholi igasse [a -inimese käehaarde [imisel. Seda küsimust [i põhjalikult N. Lii-maaiima põgenenud :jvski, kelle kasutuses likpholismi probleemr Ivaid andmeid. Nii val- N.. Ludus kartulitest ,6 mUjardit liitrit pii-lüüakse kodanikele 45 jria-^eest. Suiu-em oss it on riigile puhas võit. }est kaetakse umbes alkoholi müügist Imlekutest. Iga töötaja [bes 20 protsenti oma vodka ja muude viieks, mülele tuleb veel la vein. ........ ?,«t Eestis on mitmel Jd isegi olukord, kus Ites maksetakse vüna-petajatele otseselt palli viinast sissetulekuid [jäävad õpetajad ilma tei peasekretäri esma-blesandeks oleks olnud puhtida sellele Moskva Jse toodud kuratlikule pis uputab eesti rahva re ja paneb ka need kes seda juua ei taha, (Järg lk. 3) NEW YORK - Leedulastel tegutseb ÜSA-s Mtuurfond, missugune QJidis selleks laekunud summadest hÜjuti välja kolm aubiada. Kunsti alallaiiti selleaastane aur hind kujur Helen Kepalaitele. Muusika alal oli zbürii otsustanud auhinnata heliloomiagu eest Vitsautas Smetjoaat, Leedu end. presidendi Smet^ona pojapoega^ auhind määrati üle 50 iramese isognneu^^^ mistule, et austada 35 aastat tagasi langenud eesti vabatahtlike — soomepoiste >- mälestust. Kohale oli sõitnud grupp soomepoisse, arvult 16, Rootsist Mng osavõtjate seas yo^s näha mitmeid tuntud Eesti sõpru soomlaste hulgast. JR-200 liikmete seas olid juhatuse liikmed Väin® Esken, Imar Lffiaii, Puusepp, Erich Kimber, soomepoiste legemdaärae juht Karl Talpak jt. Eesti sangarihaudade alale püstitatud mälestuskivi juures toimus lühike mälestusakt. JR 200 Sõprusühingu ja. Soomepoiste Mälestusfondi esmdajate poolt asetati mälestuskivi jalale looi^beripäxg langenud eesti vabatahtlike mälestuseks kõikide elusolevate söonie-poiste nimel. oli JR 200 lause. esimees leedu imiiemai)õlvehwd0tajale, 76 Väino Esken andis oma eesti- ja a. Stasis ^tvarasele. Kõik lised. Insurance Agency 23 WESTMOM Dr., ^mie 200 Rexdale, Oiit. M9V 3Y7 745-4622 (Algus lk. 2) Tõe VI seks räägib Karl Vaino oma kõnedes aga naeruväärselt Juttu töökollektiividest, komisjonidest ja ma-jakomiteedest, kelledel ei ole mingisuguseid võimupiire müügi ""' šoomekeeses sõnavõtus kokkuvõt-l& u tausta sellele mälestusaktUe. Ta märkis muu seas, et otseselt •andsid oma elu meie vennasrahva vabaduse eest üle 200 eestlase. Neist on Makni kalmistule maetud 95 meest. Kõik need langenud maksid, samaaegselt Eesti auVõla selle ohvri eest, mille andsid soome vabatahtlikud 25 aastat varem. Eesti Vabadus^jas. Kõneleja toonitas, et soomepoiste eesmärk oli kaugemale ulatuv: Nad võitlesid ja langesid eesmärgi eest, milleks oli taastada vaba, rippumatu ja demokraatlik Eesti vabade rahvaste peres. See oli ju kõikide Eesti üksustes võitlejate eesmärgiks. Väino Esken jätkas: Malmi kalmistul, hõimumaa mullas, puhkavad helsingiiastest ja ingeri nmg idakarjala hõimusõduritest relvavendade kõrval need eesti poisid, kes langesid Räjäjõel, Jalkalas, raskes tõrje- ja vüvituslahingutes 1944 suvel Karjala Kannasel, Viiburi lähistel ja Vuöksel. Samas puhkab ka eestlastest mereväelasi, kes andsid oma elu laevadel või rannakaitseuksustes Viiburilahe saarestikus. Eesti Vabadussõjas langenud sooma vabatahtlike malestosssEöi- .. mas-Helsingis. • •. Samaaegselt mälestame ka neid, kes 35 aastat tagasi jäid lahinguväljale või keda matsid Soomelahe lained. Mälestame neid eestlastest kaugluuremehi, kes langesid Ida- Karjala laanes. Mälestame kõiki neid, kes leidsid viimse puhkepaiga teistel Soome sängarlkalmistu-tei :.;-.;V:;\::v Me mõtleme harduses kõikidele soomepoisiele-relvavendadele, kes langesid 1944 sügisel kodumaal, püüdes koos teiste eesti rahvuslike üksustega tõrjuda sissetungivat vaenlast. Meenutaigem neid sadasid soomepoisse, kes jätsid oma elu eesti vabaduse kaitsel Tartu all, Tallinna lähistel ja dumaa : SAN. FRANCISCO (VE) - Pühapäeva!, 29. juulil täMstati silm 20-nendat Ikestatud Rahvaste Päeva, mille korraldajateks olid poolakad. Eestlaste organiseeiljateks osutusid kohapealse EVÜ esimees tJno VeMeman ja SFES esiniees Peeter • Grüner. San • Francisco Ikestatud Rahvast© Organisatsiooni neljateistkünmest rahvusest olid; eestlased esindatud kõige- arvukamalt-.autorong-kälgus ja eestlased aisdsld ka Iikestatud Raihvaste Päev algas Esimene osa kõnest käsitas üd-autorongkäiguga läbi San Fran- diseid mõtteid ühenduses Ikes^^^ cisco kesklinna, kus võis naiha tud Rahvaste probleemidega. Siis kolme šuuiit šini-must-valget lip- esitais kõneleja kolm. punkti, mida pu taaä ilehvianas selle suiurlinna . Rongkäik peatus City 1 juures. Feasissökäigu treppidel toimus kõnekoosolek. Hoogsa ja. ülimalt otsekohese sõnavõ-a jalehtede kommentaatorid ühisel arvamisel, et Lääne-iSaksa-maa läheb oma 30-ne aastase ajaloo vältel vastu kõ^ge pinevamale Ja ägedamale valimisvõitlusele. Järgmisel aastal toimuvatel liidu-parlamendivalimistei panevad rinnad kokku kaks tugevat vastast — sotsiaaldemokraatliku partei Juht Ja praegime kantsler Helmut Schmidt ning opositsioonis oleva kristlik-demokraatliku partei Juht Franz Josef Strauss, keda peetakse Lääne-Saksamaa värviküllase maks poliitikuks ning kindlate põhimõtetega antikommunistiks. Lääne-Sak^samaal ei ole see min giks saladuseks, et 60-aastane Schmidt peab 63-aastast Straussi endale palju kardetavamaks vastaseks kui kristlik-demokraatliku j partei endist juhti Helmut Kohli, keda Schmidt eelmistel valimistel napilt lõi. Straussil on Mnilat kätt, löögivalmidust Ja intellektuaalset briljantsust, milliste omadustega on varustatud ainult üksikud poliitikud. Kuid Schmidti kasutuses on samuti rasked kahurid, mis võivad Straussile kujuneda suureks tuga esines ettevõtte peakorraldar komistuskiviks. Nü:ei kahtle keegi ja Zdziislaw Zakrzewski Kothal oli selles, et Schmidt ön.Konrad Ade- ka NBC-TV meeskond. Seda ml-imaueri. kõrval Lääne-Saksamaa tukümmend minuti vändatud fil-kõige populaarsemaks poliitikuks mi ei ole aga TV^s näidatud, siing tema nimi o i jäänud puhtaks igasugustest, skandaalidest ja spio-naazhiafääridest, mis jätsid tume- j da varju tema eelkäija Willy i Erandti nimele. Kuna valimislahmg toimub järgmisel aastal, siis ei oska keegi veel ennustada, milliste argumentidega : Strauss oma vastast ründama hakkab. Kahtlemata l|:erkib aga päevakorrale ka Willy Brandti pool alustatud Ostpolitikj mille raamides loodi sõbralikud suhted kom-muhistlike idarükidega ning arern-dati punase Ida-I^aksamaaga sidemeid, mille raamides Idä-Saksa-maale on maksetud küsitava väär- . tusega. tehingute eest/sadu-milj®- neid markasid. Lääne-Saksamaa valimised peavad paljude poliitiliste teoreetilnite arvates Järjekord- suriihm fcuüe paariga. Teadusta-se! t kinnituse andma, et valijate Jaks oli hea esinemisega leedular hoiak kogu maaUmas on hakanud ne Romas Tervidys. viimaste kuude jcwksul nihkuma tunduvalt piremale, senisest kon- . Meenutagem neid, kes lan metsavendadena ning hukkusid! põgenemisel, või vangilaagrites. Kõneleja lõpetas: ', ,Me austame kõikide langenud relvavendade-soomepoiste mälestust. Säiligu lestus neist tulevastele põlvedele: Nad andsid oma elu vennasrahvaste vabaduse eest ja Eesti tuleviku Mälestusakti raamistasid kaks laulu õilite soome meeskoori kuuluvalt topeltkvartetilt- See laulis alguses eesti keeles Miina Härma „}^eeste laulu" (Juhan Lüvi sõnadele ) ja lõpetas Heikki Klemetü seatud tuntud lauluga „0i kallis Suomenmaa". Vahetult Malmi kalmistul asetasid soome-poisid pärja ka Helsingi südalinnas Vana Kiriku pargis asuvale soome vabatahtike sellega austades nende soome va^ batahüikute mälestust, kes andsid oma' elü Eesti Vabadussõjas 60 aastat tagasi. KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS iestisfsd kiitel ' HELSINGI (EPL) - kvintett „Tamm" Tallümast esines hüjuti Helsmgis ja sai hea arvustuse osaliseks. Helsingm Sano-mate arvustaja Seppo Heikinheimo kirjutas nmuseas järgmist; „Hea näite Eesti kõrgest muusikakultuurist pakkus puhkpillikvintett „Tamm'' Tallimiast, millhie andis kontserdi Helsingi muusikapidustuste suvekontsertide sarjas rüütelkonna majas; Kontserdi jooksul selgus, et kvinteti kõik liikmed olid kõrgel elukutselisel tasemel ja et ansambli flGÖdimängija Samuel. Saülus tõuseb ka solistina rahvusvahelisse tippklassi. Tallmlaste poolt pakutud kava ei olnud päriselt nii ühtlane kui võinuks soovida: kaasas oli palju niisuguseid „musikantseid" helitöid, millest puhkpillianšamblite kavad on, tõsi küll, suurelt osalt kokku pandud.. Kontserdi avasid Eino ^ambergi kvintett ja Hindemithi Kleme KammermUsik op. 24 nr. 2. Mõlemad selles kategoorias võrdlemisi huvitavad teosed, kuid Jaan Räätsi sekstett klaverile ja puhkpillidele paljastas kompetentsi pinna alt kaks tõsist puudust: heliloojal ei ole musikaalseid ideesid ega stiili-tunnet. Olen harva kuulnud nii segast kokteili erinevates stiüides juppidest kui selles teoses. : Teisel poolajal teoste tase tõusis. •Prokofjevi flöödišonaat tõusis ter- Usuteadusiiku Instituudi õpilaste ringkonnast teatatakse meüe, e'" instituudi teise kursuse loengute lõpetamme ei tähendanud veel se^ da, et kursustest osavõtjad on instituudi lõpetanud. Mainitakse, et hiljem tulevad veel eksamid ja kursustest osavõtjad peavad kif ju-tama kirjatöid. Alles pärast seda selguvad kursuse te^ jad. "INSURANCH" Bathurst St., 4 . (Bathurst~St. Clair) 1 elefon kontoris 653-7815 Ja 653-7816 29. juulil toimunud Provincial loterii loosimisel langesid viis ühe-miljonidoUarilist peavõitu pileteile nr. 8150658, nr. 6587834. nr. 7994870, nr. 4760312 |a nr. 2116308. ö Rootsis ilmuva sündikalistide lehe ,,Arbetaren*' toiineiteijalks 0^ alates 1968. a. Alitõ Uisk, kes hiljuti külastas Soomet. Ahto Uisk sündis Saaremaal, Kihelkonnal, enne II maailmasõda. Ta äcülastas mõned aastad tagasi USA-d, viibides ka E. Majas. ve õhtu päriiks ja Arvo fcvmtettino osutus tõesti isiknpär a-seks loominguks, kuigi on juba 15 aastat vaia." : - sama NBC-TV näitas samal päeval väga soojade kommentaaridega Moskvas toimunud Spartakiaad! avatseremooniat kui rahvaste,sõpruse mani- Nähtavasti väiksemad otsustasid välja tula, kuna pressile saadetud teates ilmmes nii ^ paljude rahvuste nimesid, kuid jiuhtivad isikud pamd saatele pea- [le -oma veto. : ../ City Hallist :siirdluti Golden Gate Parki, kus toimus päevakohane kontsert San Francisco linna 40-liiikmelise orkestri kaaste-vusel. Esitati i^raina, .poola, un^ gari, armeena ja sloveeni muusikat. Esiaes pooiakate rahyataffit- „Vaba Eestlase" talituses Aastatellimine 1979. a. $6.00 $35.- F©GlciCiSfCi§ servatiivsemale vaste Päeva peakõnei tuli mag. Heino Jõffiselt, keda kuulas urn-meie saaks teha nende heaks, kes otsivad teed vabadusele; Need on: 1. Gile iniormeeritud ja võta ühendust organisatsioonidega, kes jtöötavM nende probleemidega. 2. Jaga oma info^rmatsiooni teistega. Kirjuta lugejakirju, paku informatsiooni klubidele, kutseühingutele j .t. organisatsioonidele. 3. Väljenda oma arvamusi rahvaesindajatele märgulkir jadega. Mag. H. Jõgis ütles, et USA ar-istus vabaduse ja õiglase valitsuse raikendamiseks on; olnud eeskujuks ja inspiratsioomks teistele. Sellepärast; igale vabadust taotlevale maale on tahtis> et Ameerika oleks nende poolt, vabaduse poolt. Vastutasuks nende pürgimused toetavad Ameerika sihte nagu oleks need meie Jiitla-sed. See õn lootus, mis võimaldab neilüleelada kannatusi. Kui kaoks see, siis kaotab ooiia moraalse võimu ka USA. ,4idaJke meid, et meil ei oleks tulevikus vaj a pidada Ikestatud Raihvaste Päevi, vaid selle asemel juubeldada, ühesikoos. Vabaduse Päevadel'*, lõpetas kõneleja. Kõne ajai agarad rahvarõivas eesti neiud ja LieoKeerberg jagasid üle tuhande nägusa Eestit tutvustava voldiku ameeriklasest kdnitserdi jälgijatele. Voldik oli laulupeo (1959 ja 1967) amioerik-äisja šaaibunud^^^^^^^ Angelesist, Isst© ette. I I R I P O S T IGA Eanadass Poolaastas i28 ÜSA-SJ $58.- $30.. neranniku :,,trüklkoiJast^'. ü iM teine rahvas ei kasutanud ^võimalust enda tutvustamiseks sel viisil.-, • ' Oli enesetumiet ülendav Jalutada sadade ameeriklasest kontserdipubliku hulgas ja näha linna poolt triikitud valge kavalehe kõrval nende käes sinist voldikut pealkirjaga ESTONIA. Golden Gate Pargi pühapäevase kontserdi kuulajaskond vaheldub. Uhed tulevad — teised lähevad. Kui peafcõhelejat kuulas 2000, siis Ikestatud Rahvaste Päeva kontserdilt läbikäijaid oli vähemalt 5000. See oli foorum Eest tutvustamiseks. Eestlased on se- ^a kasiitaiiud kahel korral ja vii- ^^ud Lääneranniku Eesti Päevade . Eesti Orgamsatsloomd© Lüt. IM- AENO BENDER. • LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: Aastas $69,—, poolaastas $34.50, veerandaastas $18.-- Aadressi muiidatus 40 centi. Üksikmimbri hind^^^^^ Kaiada aadressidele palume märkida „PÖSTÄL €ODE" USA aadressidele ,,ZIPCODE*^^^^ Fangatshekk või posti rahakaart kirjutad© Free Estonian Publisbers nimele. axc EESTLANI Pahm mulle saata VABA EESTLANE aastafe/ poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / küripostiga alates 197 Tellimise katteks rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saaža salmilt lähtkirjas). ;•Nimiy ;',^ - ' ^ . - . . j - - - Aadress • • . .• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-09-03
