Vaba eestlane , November 10, 1981

              1 •• • l
VABA EESTLANE teisipäeval, 10. novembril 1981 Tuesday, November 10,1981
• .tr'
Nr. 79
VABADE EESTLASTE EMLEEANDM
¥ABAge8TLANi
YÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlan©, 135 Tecumseth a Toxt
PEATOIMETAJA: Karl Arro .
TOIMETAJA; Hannes Oja
^POSTIAADRESS: PO^ Box 70, Stn. G, Toronto- Ont. MöJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsicKMl) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas; aastas $38.-, poolaastas |21.— Ja
veerandaastas $11.~, kiripostigä aastas $61.—, poolaastas 033—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42^-, poolaas­tas
$23.— ja veerandaastas $12i.—. Kiripostigä USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $7S.-,
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri bind §® c=
Publish©^ by Free Estonian Publishw Ltd., 135 TecumsÄ St.,
Toroatd Ont.M6J2H2 ^
ESTO-84 hakkab liikuma
ESTO-84 korraldamise küsimus
®n hakanud pärast pikka oote- Ja
ettevalmistusaega lõpuks liikuma.
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
Juhatus, kellele eesti organisatsi­oonide
esindajate koosolek tegi Ju­ba
käesoleya aasta 28. mail üles­andeks
eeltööde tegemiseks ESTO-
84 peakomitee moodustamiseks Ja
pidustuste organisatsioonilise selg­roo
moodustamiseks, on nüüd oma
tööga lõpule Jõudnud ning korral­dab
24. novembril Torontos Järje­kordse
organisatsioonide esindaja­te
koosoleku, kus Sihtasutuse Juha­tuse
poolt koostatud Torontos toi-
• muva' ESTO-84 struktuur tuleb lõpu­likult
kinnitamisele.
Arvestades ülemaailmsete Ees­ti
Päevade ettevalmistustega seo­ses
olevaid laiaulatuslikke töid ja
ülesandeid, on see viimane aeg pi­dustuste
aparatuuri moodustami­seks
ja selle liikuma panemiseks.
Eelmistest 1980. aastal toimunud
ülemaailmsetest Eesti Päevadest
®n möödunud juba ligemale pool-iteist
aastat Ja Järgmise ülemaa­ilmse
eestlaste suurkokkutuleku
eeltöödeks on jäänud ainult 2,5 aas­tat.
See aeg kipub Jääma napiks,
kuna (ettevalmistustööde raamides
^1 tule mõelda ainult olemasoleva^
te organisatsioonide ja praeguste
aktiivsete inimeste kaasatõmbami­sele
vaid tõenäoliselt tuleb laulu-,
rahvatantsu- |a võimlemiskultuu-iri
viljelemiseks luua juurde utisi
organiseeritud gruppe ning tõm­mata
kaasa ka neid inimesi, kes on
ühel või teisel põhjusel eesti elust
eemale Jäänud ja hakanud leppima
siinult passiivse kõrvaltvaataja osa­ga.
Ettevalmistuste hilinemine To­rontos
ei ole tingitud ainult siinse­test
viivitustest Ja Sihtasutus Eesti
Fäevade Kanadas juhatuse tagasi­hoidlikust
tegevusest^ vaid suur vi­ga
tehti juba sellega, et järgmiste
pidustuste asukohta ei määratud
kindlaks juba Stqkholmis ESTO-80
ajal toimunud nõupidamistel. See
viga tehti juba • ka varem Balti-mores
toimunud ESTO-76 lõppemi­sel,
kus ei jõutud otsusele pidustus­te
järgmise asukoha suhtes ning
selleks kulus palju aega ja aruta­mist
enne kui ESTO- 80 korralda­mine
otsustati anda laiemas ulatu­ses
Rootsi ja kitsamas mõttes
Stokholmi eestlastele. Stokholmis
jäeti järgmiste pidustuste korralda­miseks
Jällegi, pütlikult öeldes,
„otsad lahtiseks**, mille tulemusena
tekkisid kavatsused ESTO-84 kor-iraldamiseks
esialgu Austraalias ja
MljemVancouveris, Kanadas. Mõ­lematest
asukohtadest loobuti lõ­puks
pärast piicki arutlusi ja kirja­vahetusi
ning anti ESTO-84 korral­damine
Torontole, kuid vahepealne
õiendamine ja sekeldamine pidus­tuste
asukoha valikul oli võtnud
palju aega ning tekitanud segadusi
Ja mõtetevahetusi, mis paiguti võt­sid
siin Ja sealisegl Mbestokid ja
pettunud iseloomu. *
Sihtasutus Eesti Päevad on tea­tavasti
permanente organisatsioon,
kelle ülesandeks on ülemaaUmsete
Eesti Päevade kontmuiteedi säili­tamine
Kanadas ning oma abi ja
toetuse andmine nii majanduslikult
ja organisatsiooniliselt ESTO orga­niseerimisel
Kanadas või mõnes
teises riigis. Sihtasutuse juhatus
on neid ülesandeid Jõudu mööda
täitnud, ehkki sageli on nõutud ju­hatuselt
suuremat aktiivsust ja
jõulisemat initsiatiivi pidustustega
seotud organisatsioonilise töö läbi
viimiseks ja vajalike eriorganite
käiku rakendamiseks.
24. novembril toimuvaks organi­satsioonide
koosolekuks on Siht;asu-tuse
juhatus koostanud ESTO-84 >
peakomitee struktuuri, mis koosneb
juhatusest Ja 15-st erisektoritei esi­meestest,
ühtlasi märgitakse, et
peakomitee struktuuj? suureneb
toimkondade esindajate võrra kui
erisektorid alustavad oma tege­vust;
Erisektorid hõlmavad laulu­peo,
rongkäigu, valguspeo, majan­duse,
sekretariaadi, konverentsid,
peod, sportliku tegevuse, škautide-gaididemaailmalaagri,
noorte üri­tused,
muusika, rahvuskultuuri, ki­riklikud
üritused, sõjaveteranide
üritused ja akadeemiliste organi­satsioonide
tegevuse. Nagu sellest
nähtub, on kava väga laiaulatus­lik,
kuigi selles ei ole õieti midagi
uut, kuna see struktuur^ on olnud
juba rakendatud eelmiste ülemaa­ilmsete
Eesti Päevade ajal.
Sihtasutuse juhatuse ettepaneku
kohaselt koosneks ESTO-84 peako­mitee
^Sihtasutus Eesti Päevade Ju­hatusest,
millega tõenäoliselt kõik
organisatsiooni de esindajad ei
nõustu, taotledes ESTO-84-le täies­ti
iseseisvat juhtkonda. Eriti oluli­ne
on peakomitee esimehe isik, ku­ma
tema organiseerimise oskusest
ja võimetest oleneb suurel määral
kogu pidustuste organisatsiooni käi­ku
rakendamine ning selle tege­vuse
edukaks suunamine ja juhti­mine.
Samuti oleks väga oluline, et
üksikute erialade juhtidena raken­datakse
meie parimad iniinesed ja
eksperdid, kelledest paljud on juba
varem oma võimetega meie ühis­konnas
endale nime teinud.
Kuna pidustuste juhtkonna moo­dustamine
on nagu-nii juba hUine-nud,
siis tuleks eeloleval koosole­kul
eriti hoolitseda selle eest, et
ESTO-84 etteotsa tuleksid eriti
kõrge kvalifikatsiooniga inimesed,
kes teevad tasa kaotatud aja liing
korraldavad ja organiseerivad vää­rikad
suurpidustused, mis ei ole
mitte ainult eestluse süvendajateks
ja meie rahvusliku vaimu tiivusta-jateks
vaid tutvustavad meid ja
meie püüdlusi väärikalt ka kana-
Lääneriikide ajakirjanikud Mosk­vas
märkavad hämniastusega, et
Liidu ametimehed j« parteitcr
gelased on muutunud nende vastu
lahkemaks ja sõbralikumaks^ Kuid
veeltd suurema üllatusena konstar
teeriväd lääne lehemehed, et need
venelased, kelledele võimfiMatnkse
läänest tulnud ajakirjanikega kok­ku
saada ja nendega vesMda, on
muutunud märgatavalt jnhikamaks
kui mõned kuud tagasi. Eriti taha­vad
venelased rääkida ja anitada
Ameerika Ühendriikide ja \?>f. Liidu
I vahekordi ning seda teemat käsi-i
tades on nagu loomulik, et jutt
! kaldub ka president Reaganile ja
tema välisohlfitikale. v ^
Lääneriikide vaatlejatele jaaja-
1 kirjanikele on jäänud mulje, et
' Kremli poliltbiiroo liikmed K nen­de
ideede ja pplulilistema^^
propageerijad ei ole kaugeltki õn-nelikijhd
iRpnald Reag^^
kritiseeritakse ja tema sirge|obne5i-ne
antikommunistlik poliitika lüü­akse
hukkamõistvalt risti. Ja tem-beldatakse;
sõjaõhutajäks:Ja'^^
sõja prbpageerijaks ninig teda ni^
metatakse võhikuks, kellel ei ole
sõjast vähematki ainiu ja kes tun-
[|heb seda ainult Holjywoodi^^^W^
de---k£«idUr;:;: ^
Sellele kriitikale'tõepärasema
me andmiseks oj^ereeilvad venela­sed
lääneriildde esindajatele loen­guid
pidades ^Iveveiihä maski et­te
tõmbamisega.^ Mõtelge ainult,
. milline tähtsus oleks kogu maail-
Toronto linn on kasvaimtd pärast Teist maaUmasõda Pohja-Ameerikakontmendi iibeks sUmapaistvamakSj^- heaolu seisukohalt lähtudes
Ja võimsamaks kultuuri- ja majanduselu keskuseks, Toronto on Stokholmi ja New Yorgi kõrval ka tuge- tJhendriikide ja N . l i i d o vahelisel
vam ja energilisem väliseestlaste keskus paljude eesti organisatsioonidega ning vilka Mtuurilise, selts- ^|^,gJg^|^(J^Js^ööJ^ mis võimaldaks
kondliku ja poliitilise, tegevusega. Pildil Toronto linna tsentrum moodsa raekojaga, mis eMtati soome gg^jg (^^^ probleemide
ei lul» Liidu kodanik"
arhitekti VJljo Reyelli kavandi järele. lahendamisele nagu seda on tuu-
] ; , maenergia, ookeanides peituvad
maapõuevarad, toitlustamise urob-ieemid
ning arengirtt inahajäärtu
riiWde abistamine^^^^^ 1^^
raudeesriidetagused propaganda-
Jüri Kykk - Nõukogude süsteemi irmqUim ohver , ^^iis""
Eestis ihnus põrandaaluse kroonika „Li^ndusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" eriväljaanne, ühendriikide ja N . Liidu jõuDingu-pühendatud
traagUiselt vangistuses hukkunud teadlase Jün Kuke mälestusele. Pealkirjaks on J n memo- fwstest, vaid sellele koostööle tu-riam
Jüri Kukk" ja see sisaldab nii Jüri Kuke elukäigu, mis jutustab tema isiksuse arengut Nõukogude leks sõbralikus vaimus kaasa tom-ühiskonnas
võrsununa, karjäärist, millesse kuulus ka komparte^isse vastuvõtmine ja kus tee näis ees olevat P^^ta ka kõik teised riigid, _ ^
lahti pärast marksismi-leninisnii õhtuülikooli lõpetamist ning pöördest, mida tema ellu tõi vaba maaU- Ja üks propagandamees laks ise-maga
tutvumine lähetuse kauto Prantsusmaale sealse Teadusliku uurimise keskuse elektrofüüsili^^^te^ et kinnitas silmi
Hooritimi juurde ajavahemikus oktoober 1975 kuni september 1976.
Pööre Jüri Kuke maailmavaates magoo^liste kommentaaride üle
oli resoluutne. Jälgides vankuma- selle sündmuse jaoks,, mis on an­tult
oma tõekspidamisi ja tead- tud Brezhnevi vastustena ajalehe
mises selle tagajärgedele, astus ta „Tõde" („Pravda") korrespondendi
oma sammud.' küsimustele 12. jaan. 1980.
Mälestuskroonika jutustab: „Pä-rast
Prantsusmaalt naasmist astus
Jüri Kukk NLKP ridadest välja
(teade EKP TRÜ keemiateadus-konna
parteiorganisatsioonile, Tar­tus,
25. mail 1978).
'2®. sept. 1979 Jüri Kukk val­landati
töölt ja algasid mitmesu­gused
repressioonid tema J a ta
Viimatinimetatud programmdo-maha
liiiies iihele Iföäne ajakirjani-
^ kule: , ^ e i e whv^
sadade inimeste ffimsiline hävita- äärmuslikkudes olukordades' --^
mine ja kümnete tuhandete pe- temuid läbi revplutsioöni, ködušo-rekondade
vägivaldne lõhkumi- ja, Stalini surinivüsiliše ihdustriaU-ne
viimase võõra ülemvõimu seerimisfe ja jäHe^^^m^^
püstitamisel siin peale Teist on esimene noiro
maailmasõda. ^^^^^^^^ m^^
koment oma täieliku mitteveen- Ta vaikib ja on olnud sunnitud ^f^ame detentet, mis Võimal-vusega
ei peegelda mitte üksnes osalema Nõukogude Liidu poolt «Sab iga e rahvale kontsentreeruda
NQukogude Liidu imperialistlik- Ungari ülestõusu verisel mahasuru- oma väljaarendamisele .
ku ja ekspansionistlikku pom«- misel (1956) ja Tshehhosl^vakkia ^ fff^, sõnad on kahtlemata
kat, vaid on ka otsene katse õõ- sotsiaalsel vägistamisel (1968). ^^'^f ?^ """"^^Y
nestada Ühinenud Rahvaste Or- Mul avanes erakordne võimalus ^fl^ l^^}
ganisatsiooni, samuti Ameerika elada ja töötada 10 kuud Prantsus- ^«"'«^"'^ T f^^' Vaadake ai-Ühendriike
ja selle presidendi maal (oktoober 1975—august
1976). Olen mõistnud, mida bn
niiH ---meie tahame rahu, üles­ehitavat
tööd jä deteritet äga teil
Nõ.v a,„ Ti-A, «5-»r„. kaoramrSstir^^müüWrtds^d sed Valges M^^^^
Sellepärast esitas Jüri M k 15. Nõukogude Lnduso ahne sisse- ^g^^^ Liidu yõimupiirkonna 1"?"=' -f «""«l?! . " " ^
mail 1979 avalduse ENSV Ülem- «"«g Afganistani ohustab afgaani suuremad iä ™'' " i * ^ » ^"S"" »ashi tunma-nöukogu
Presiidiumile, milles pa- rahv^ .alevikku, ettekavatsetult ^^iksemad rahvad sotsiaalses ole- f ^ l f J" ^^f^Sf"- fee venelaste
lus kaotada oma NSVL kodakond- eskale—er ib p—ol iitilisi pingei-d1 k1o,g—u ^ maiandus- elatus- ia kui- taktika on kahtlemata v.«õ.rmdlceum.,i»si.
suse NSVL kodakondsusest loobu- mamlmas ja on J — h , r ^ e t u ^^^^.^>^^^l Südametunnisius ei JämedakoeUne ja lihtlabane, mfe
mise läbi, samuti võimaldada temal väljakutse koigile demokraatlikele „ Nõukogude Liidu ^"^^ Washingtoni vastapannle
koos perekonnaga lahkuda NS- jõududele Sd^^ sättijdes head „ ä p t e h « oma kur-
VL-st. ' l^ogu-^e I-'"!" poolt vallandatud > , g.^^^ . je plaane edasi ajada. Tnndnb ime-
Põhjenduseks toob Jüri Kukk, propagandakampaania küünilisus t ä k / a a sL Tur^^^^^^ ja võõrastavana, et Moskva
et ta on jõudnud lõplikule selgu- riivavad sügavalt nende intoeste>^^^^'^"^ selUste lihtsate vStetega tuleb lää-sele
praegu NSVL-s valitseva sot- "löi^tust ja tundeid, kelledele on .-"''It^^^^^^ nemaailma peibptama ja meelita-
si•a al-pol.i-irtiMHs! -maiandusliku siü.s.t.e.e. - ttõõdp^^l^k^^e^l^t^ ^^k^a^l i s rahu a rahvaSteva- põue1l*t ^m^i^llmeKiS^ ^V^O^^O^la^B^ ^s^e Ue maa ^ ^'^W-mi
ebamõistusSkus olemuses ja helme üksteisemõistmine. maa põlisrahvastele vastu See P*"®®^'^^^^*®
rezhiimi antihumaanses iseloomus." Olen sündinud, Eesti Vabariigis, ^^^^^ ^.^ võimaldab mul täie ^^^^ inimesi ja isegi vastu-mille
eest aastail 1918—192Q võit- ""^^ positsioonidel tegutse-
Mälestusdokumentatsioonis on- i„,es Nõukogude Vene kallaletungi ^ - Ä Z S , ' * vaid poliititaid, kes Jvad kõige
ära toodud vastav Jüri Ku.kkee y^stu andsid elu heli tuhat immest. hkim A ^ i s t ^ ^ o„.koostatud Äbipaistvamat tip^^
avaldus, mis on sõnastatud järg- Olen kasvanud maal, kus alates , . ,. , i • J ' .J
1940 on vahetunud kolm okupatsi- ^ ' "^
Lisa; Avaldus TRÜ reictorile 2
dets. 1979.-^
^:'::Tarturi2.:i.-198Ö
gandat.
„Palun kaotada minu NSVL ko-lugege
k&k$ korda nädahs ilmuvai^
YABÄ EESTLAST" — sisukGm /G odavam
eesti ajaleht vabas maailmas!
dakondsus NSVL kodakondsusest
lahkumise läbi vastavalt seni vas­tuseta
jä^änud avaldustele 27. au­gustist
ja 2. detsembrist 1979 (sa­muti
15. maist ja 15. juulist 1979).
ühtlasi avaldan NSVL Ülem­nõukogu
Presiidiumile resoluutset
protesti ja hukkamõistu Nõukogu­de
Liidu sõjalise invasiooni puhul
Afganistani, millest avalikult teata­sid
Eesti territooriumil töötavad
raadio ja televisioon 31. ' dets.
1979. Olen nagu miljonid ini­mesed
1940. aastal Nõukogude
Liitu annekteeritud Eestis, Leedus
jä Lätis (vt. näiteks Balti Apell 23.
aug. 1979, milles on tõepäraselt
kirjeldatud suveräänsete Eesti,
Leedu jä Läti Vabariikide okupee­rimise
protsess Nõukogude Lüc^u
poolt Molotöv-Ribbentröpi pakti,
abil- ja Balti vabariikidele peale­sunnitud
nn. sõpruse ja vastastiku­se
abistamise lepingute varjus) —
sügavalt nördinud NLKP KK de-
Selle maa rahvas ei ole veel va­banenud
hirmust, mida külvas
Veiielästel ei ole pahandusi mit­te
ainult Popiasi Afganistanis ja
Rootsi skääridesj kus nende allvee­laev
sõitis Rootsi territoriaalvetes
Saamata vastust, kordas JÜri spioneerimisel karidele; vaid ka
Kukk oma avaldusi 15. juulil, 27. ©ma ukseläve seespoolsel küljel,
augustil, 2. detsembril. Jüri Kukk .Seekordne talv tõotab tulla eriti
TDrotestis Nõukogude Liidu sõjakise vali, kuna toiduainete puudus an-
^nvasiooni puhul Afganistani. Oma nab juba praegu tonda ja perenai-avalduses
NSVL Ülemnõukogu sed muretsevad, kuidas suudavad
Presiidiumile 12. jaanuaril 1980 nad tundide kaupa toidusäbades
kirjutab Jüri Kukk: „Nõükogude seistes kühna taluda.
Liidu sõjaline sissetung Afganista- . . ,
ni ohustab , afgaani rahva tulevik- ^f^^?^ ^"^^
ku, ettekavatsetult eskaleerib polii- ^aa«e,ad isep raskemafe^
tilisi pingeid kogu maailmas ja on ^f^^ talvest, ^mrf Ukrainat ^tabas
vastutustundetu väljakutse kõigile "^J^^')* 7 ,f
dem.okraatlikele jõududele." '^^^^«««^ «^««^ ^«P".
nibalismi. Venelased teevad suun
Ülalpool toodust nähtub, et Jüri pingutusi, et sellist ohtu vältida,
Kukele oli iseloomulik kõrge importeerides suurtes kogustes te-moraal
ja kodanikujulgus. ravilja Ühendriikidest, Kanadast ja
Just sellepärast sattuski Jüri Kukk Austraaliast, liha Ärgentiinast ja
tagakiusamise osaliseks. kartuleid Lääie-Euroopast.Londo-
(Järg lk. 7) (Järg lk. 3)