Vaba eestlane , May 3, 1977

              .,V4B4 E£STL4N£" on
yobode eesf fosfe hääfe&ondla
l/tri«b 2 koi^a flödafas
feisipoevel fo nefjopäevflf
Teisipäevalj 8. ntaü 1 9 " ~ Tuesclay, May 3, lOT?
ILME REGINA
ZÜBICH Georges Simenon, S©ölöfeö@Wfid65Sf©
kirjanik kes on 'kirjutanud 2141 fe^tedröallS
roonaani ütäes, et i t ^ ,on olnud'ar-muvai5fiikord
10.000' naisega pärast
oma 1 3 ^ t eluaastat, feuna ta
taixtis naistest teada saada tõde.
dub Mehhiko areng alaites atstes-kide
fcõrg-toiituurist ikäesolevani.
Järgnevaüit L a Catedraä de M ^ i -
Kosmopoliitse Bogota Ikauplu- - vanussit teme Uues MaaU-sed
pafeuvad Ä e võlmalikiku, ^ l i t a t u d jumalaikoda. Tähe-e
l e g ^ e i s t valmisriietest kurn W ^ n ^ paelub Must Kristus,
^P^rTa'eiZgu^ ^7i^4'-kaha^sMta^n e kirjanik ^aj^id1is l ^^^to^in^i^a^ ^^s,a^v^l^n^5u^i^ii3. ^^'^R^^a^,^a^ m a t u ^ f M ^ ^sümmbiolsi sevearisb-ti
välisautorite tõlkeid (eriti h ^ ^ o ^ ^ ^ I c a i ^
ühendriikide FauMjer) kõrvuti | ^ähedaüasuv Kunstipalee - Pa.
intervjuu shveitsi ajalehele, lisas,
et t a vajas neid naisi iüüšiliseilt
kuna tal oli <konimu3iikatsiooni
raske mitte sisiss astuda arvu­kaist
avaltud ustest, mis juhivad
hõbe-esemeist lausa, mõi^taivaiba
laudade .juurde. K u i Mredo tea­tab,
et buss. ärasõiduks ootab,
valdab samaaegselt nii kergm-dus-
kui kahjutunne. ..
Ta ütles, et ta cm neid M > Ä e . nimedega, k e l W » ^ ^ ^ ' ^^
Vn^nilnTTifl Bti. tasa äianud et tea- * " s v m m e on täaiapäera itvmtuim « ^ ^ ^ pidevalt ka
Kogu! oma elu taga ajanud, et tea- kirianik Garcia Mar- raifivualÄu karaäoterit, iräljenda-dasaaöa
missugune imme toeli- K o t a b i a ^^^^^ ^^^^^ vat folhloristlMqu M e t t i , ^^^^^ S^rett^Š^S^^ ' o i l e s aga . * v i . ja |Uv . a . ^ a l a esm^ordsele « U a .
armuvahekorrad ja 10.000 on maal, ei pääsenud meiegi grupp
korreiktne. Ta seletas, eli seksu^
aaüne vahekord onl Võti naise
tundmiseiks ja alles pärast teona-ga
voodis olemisest selgub tõeli­ne
naine.. Nüüd on ta süski unus­tanud
need 10.000, kuid ta tunneb
NAIST. Ta jäittis oma kiirelt loo­davate,
aga põnevate raamatute
'tajale.
sellest .^lavifcust". Giidi lahkel
juhatusel leidsime, kust mõlemaid'
saadusi võisime osta aneeddivallt:
mõõdukate hindadega, ihna, et
oleks oimud vaya abiks võtta moe-kohast
tingimist. (Vahest üsna
mõnus sport, 'kuid mitte alati).
Kontrastiks elegantsele pealin-
Meie reisi teisel pühapäevaa
toimus väilijasõit hõbeda-liima
Taxco'sse. Teel pea;tusmie Cuer-navaoa*
s — linnakeses, mida hüü­takse
ka „igävese kevade lin­kirjutamise
neli aastalt tagasi, kui N l e oli .lühike bussisõit Zipaqui- naks". Siin asub Mehhiko vallutar
A m f l ra. soolakaevandustes asuvasse,. „ ^ ^ ^ ,.
Sook Katedraali. Selle kõrge koo- ° .T^V i""
. _ - 4,o^wii «.v,uor„„w «i„c4fo«stH i„ asub ka erakabel, kus kummardu-ehitusse.
M 5 r m O l e v a M p - b ^ ^ ^ S t ^ e ^ ^ P^^-^e M«Wco importeeri-se
tõttu polp *^ ^ f f S S ^ r ^ l u ^^
kirjutusmasinal t õ o t a m a , ^ d o n l t e y ^ ^ ^^
10.000-6 osavõtja. Sita, süngelt I «^««J» nwiekam rtla kuu-dikteerinud
kolm päevifcutaolist
raamatut, kus ta vaatLeti oma elu
ja käsitleb isiklikke mõtteid.
lub filmisitar Hedi Lamarrile.
Guemavacsa üks omapärasid on
hispaanlaste püstitatud kindluse
inspireerivas võimsuse, dirigee­ris
kunagi Olav Roots Beetho-
NEWYORK —New Jersey osa-1 veni 9. siümfooniait. Nagu giid j u - . ^ .. ^ ^ ^
rügis t ^ e t a k ^ algkoolides sisse tustab, on tavaliste teenistuste ^^ij^^ ^^^^^^^
vüa sunduslik seksuaal-õpetus, kuulajad M l ainuJit kohaJikud |
kuna statistika näita^b, et läinud kaevurid perekondadega. Igal
aastal oli osarügis k2.500 aiaea- meist suvenür-soolakivike taskus,
list enm. Statistika järgi sai eel- küfustame ^tagasi hotelli, et val-misel
aastal emaks ümmarguselt mis olla lennuks Mdihikosse. Nä-
13.200 tütarlast vandega 15—19 gemišeni, Bogöta? Kindlasti ei
aastat j a umbes 300 tüdrukut va- hüüta sind asjaltult Lõuna-Miee-nusega
10-^14. Peale selle on tea- rika Ateenaks, Parüsiks ja isegi
daolejvailt oHnud alaealistel 26001 Waill-Streetiks!
aborti. Viõrreldes eelmiste aasta- • •
tega on alaealiste-emade arv suu-^^M hilVITQVaS
rel määral kasvanud. | mofllii^ngs
kus indiaanlased
võisid jumalateenistust Jäilgida
Täna 'Vlõttis 'seUe „vabaiõhu-kiri-iku"
kiviastmeir aga istet grupp
eestlasi, et hetkeks vaikseüit medi­teerida
j a talletada pastor Baid'
sõnumit humaansuse rikkalikust
mlõistest, mille inspireeriv jõud
peitub jumalikus tões j a armas­tuses.
HANOVE Laäne-Saksa- Kolm tundi hiljem tervitas
Maaliliselt kaunis Taxco mee­nutab
Hispaania mägilžmisS:esi
oma üles-alla looklevate, kesk­aegselt
kitsaste (tänavatega. Ja
maal oli kolmas vahejuhtum, kus meid Mehhiko lennujaamas Alf-L^agu Hispaanias, vaheldub sün-huligaanid
ründasid juudi kalmis- redo, kõige ärimehelikum güd, gj hoogne liiklus moodsate takso-tut,
üle 150 hauakivi oli märgitud keda olime kohanud. Tema käitu- ^ Q ^ , iseslite ja veoautodega. Kä-l
^ a k r i s t i t o a . juudivastaste IJamises oli tugevat põhija-ameerika-L^jatte
proqnatsi/ loosungitega. Politsei likku niõju ja tundsime, et olem^L^ento^ kõüyal rippuvad õie-on
pakkunujä $1.250 asjaosaliste jõudnud kodu tagaõue. Küresti kobarad, mis sõna tõsises mõttes
tabamiseks. laga õppisime ta- ettepanekuile
vastu seisma kui need tülikaina
BRASIILIA - Brasülia ameti-1 tundusid meie ajale ja taskule,
võimud sulgesid ametlifculit oma jnitmekords^^ külastajale
aktid, mis seotud 10 aasta kest^ pakub Mehhiko pealinn oma 13-
nud Martin Bormanni, Adolf Hit-1 b i l j o n i elanikuga alati uusi nü­ansse.
Näiteks, kas on külili vaju­nud
ehitused vahepeal sügavama­le
vajunud? (On j u Mehhiko pea-linn
atsteekide poolt järvepõhja
katavad nü rõdusid kui katuseid.
Kuulus hõbetoodangu ipoolest, oh
Veel 'seisavad ees avastused ja
leiud: Tectihucan püramädids
külastamine, nüs ehitatud sitkete
teGtihucan-indiaanflaste poolt en­ne
atsteekide saabumist.
,yMillis(t soovite valutada, kas
Kuu- või PäikesBHpüramüdi?" kü­sib
giid. Vaprate eestlastena vali­me
muidugi selle kõrgema ja
raskmiini „yallufüatava" Päikeseu
püramiidi. Tfepu jõudes hakkab
keegi spontaanselt laulma: „Min-gem
üles snägedele..." Teised
ühinevad. Kas on kõlanud ipüra-miidi
tipus enne eesti laul? Selle­le
suursaavutusele järgneb eht-mehhifeolik
lõuna meeleolukas
Teo-calli restoranis. Ja taas vee­reme
linna poole, möödudes väi-
,ke-famüdest, eesleiät ja lõpma­tuist
kaktustest.
Vümjasel õhtul Mehhikos külas­tame
kohalikku Metodisti kiri­kut,
feuš väikese grupina töötavad
200 lüget. Valgöte gladioolade
pulimad altaril j a vaikne oreli-muusžka
meenutavad läiienevaid
ülestõusmispühi - r j a .peatset ko­jusõitu.
Kuna olime olnud eesku­julik
grupp, pälvisime kahtlema­ta
pastor Raidl meeldiva kutse
ühisele kohvüe! Ühise perena is-tusüne
laua ümber j a heale koh­vile
lisandus elav muljetevahetus,.
palju huumorit — j a pisut nostal­giat.
Taijusime, et väärtuslikumad
leiud sellest retkest ei peitiuiud
hoolega pakitud kingitustekotis,
pigemini meie rtostunud süda­meis
ja meelis.
Läbi rajutoimi 'maandusime
õnnelikijjlt Toronto lennuväljal
30. märtsi hilisõhtul. Adios anü-gos,
hasta la proxima vezü
Hüvasti ^ b r a d . kuni järgmise
-reisini! • .. •
le KuMsMe KeskEs on Toir©nt®§
muuseumiks.
leri kõrgema abilise otsimisega,
kes kadus I I maailmasõja viimas­tel
päevadel j ai keda arvatakse
elavat Lõuna-Ameerikas. 1967. a.
Löäne^aifcsaimaa valitsuse poolt Li^itaitudTeno<^titlan). Juba aa&.[
saaidetudBormanni väljaandmise Itasa^^ ,on seisnud säärases pool-nõue
on pandud kõrvale, 'kuna
seHe aja jooksul pole leitud min­git
r tõendit, et Bormann elaks
Brasiilias.
VARSSAVI — ^oöla on saanud
tagasi 2,5 tonni raskuse kogumi
hõl^dat/mille poolakad kinkisid
oma riigile 1939. aastal relvade
ostuks. Pooled hõbedast on rahad
ja ülejäänud erilised hõbeesemed^
kellad, sõrmused ja sigaretitoo-sid.
Poola ametivõimude arvates
on neE esemeil siiur ajalooline ja
rahvustunnet uhkusega vääristav
tähendus. Poolakad ei saanud
oma kogutud hõbedait kasutada
relvade ostuks, ^kuna mõne näda­la
jooksul oU riik vallutatud, kuid
hõbe suudeti siiski enne sakslaste
tulekut onaalt ära saata. Keeru­kaid
teid mööda vüdi hõbe esi-tdks
Rumeeniasse ja seaE Mar-seüles-
i Prantsusmaale. Hõbeaa-rete
tagasisaamiseks saadi kokku­lepe
kui • mõjunud oktoobris
president Valery Gisoard d'Es-paing
'fcilastas Poolat.
NEW YORK /— Ameerika
ühendriikides oli 1976. a. 832 tor-naadot,
suurim arv, mis kunagi
enne registreeritud. Kokku need
põhjustasid 44 | surmajuhtumit,
olles seitjsmes .väikseim õnnetuste
arv pärast 1916. aastat, mil alus­tati
sellekohaste an(hnete kogu­misega.
Keskmine surmasaanute
arv sellel a;javahemikul on. olnud
116. Osariigid, nus said rohkem
kaimaitada tornaadode läbi olid
Texas 176 juhtumit, Horida 66,
North Dakota 52, Colorado 42 ja
Indiana 37.
vajunud asendis mitmeid ehitusi,
neist märkimisväärseim villa
Guadalupe pühamu kõryal, linna
põhjaserval. Muide, Guadalupe
Neitsi on Mehhiko patroness jä
tema auks ehitatav uus basiilika
ülss moodsamaid "maailmas. Sa­muti
on alati uusi leide kireval
üld-turul, mida peetakse kord nä­dalas
otse Kunstipalee taga; ja
multivärvilisel lilleturul, kus paa­rikümne
sendi Wst võib osta pi-kavarrelisi
roose. Kõnelemata ali-valevatest
äridest piki Paseo de
Reformaft!
Uustulnukat huvitab aga Zoca-le,
linna peaväljak, mida ümbrit­sevad
Mehhiko ajalugu kajastu­vad
ehitused. Esmalt E l Palacio
Nacionail, originaalselt püstitatud
hispaania ase-fcuningaie. Siin
imetleme Diego Rivera freskosid,
milliseis tabava-ilmeliselt peegel-
Oiitario Provintsivalitsuse hoones tolmus (Mtario Etoillse Pressi-ühingu
kevadime kokkutulek, kus külalisteks olid kultuoii- Ja meele­lahutuse
ministeeriumi esiEdajad koordinaator Thade Rachwall,
ülikooli proifessor dr. Honey Ja .mitmekulteurilise arengu osakoMia
direktor Röföert McPhee.
Sündmuste kolendefr
(D Neljapäeval, 5, mail kel! 8 õ.
Vana Andrese kirikus Korp! Fra-temitas
Estica 70. aiastapäeva j u ­malateenistus.
©Laupäeval, 7. mail kell 1 p. L
Eesti Majas Korp! Fratemitas
Estica pidulik aktus.
©Pühapäeval, 8. mall kell 2 p.
Eesti Majas T . - E . S. Tälendus-kociii
emadepäeva aktus.
0 Laupäeva!, 14. mail kell 8 õ.
Harbour CasÜe Hilton HoteSli
balliruumis T. E/Rahvatantsijate
Rijhma „Ku!is:la" maibalL
T. Rachwall käsitles etniliste
gruppide ajaloo kogumist, kus On­tario
arhiivid on kindlaks panipai­gaks,
kusjuures materjalide kata­loogid
on tehtud provintsiühingul
koostöös föderaalse arhiiviga. Töö
toimub kultuuripärandi säilitamise
põhimõttel kuna sellised materjä­id
on ajalooliselt väga tähtsad
ühiskonna arenguloole.
Ta ütles, et etnilised ajalehed
täidavad väga suurt osa etniliste
ühiskondade tegevuse säilitami­sel
ja ajalehtede ning ärhüvide
vahel tuleks leida mingi koostöö
vorm.
Teisena prof. dr. Honey vaatles
mitmekultuurilise aresgü käiku te­ma
Kanadas oleku ajal. Siia tulles
polnud veel materjale etnilise aine
õpetamiseks, nüüd on aga küllalt
raamaiuid, mis selle aine õpeta­mise
teeb kergeks. Nüüd seisneb
töö materjalide kogumises ja säüi-tamise
süsteemi kujundamises nii
ai'hiivides kui ka raamatukogudes,
mis peab toimuma järgmise viie
aasta jooksul. Tuleb leida tagasi­vaatavat
materjali ja arendada
iüiiskondade ja arhiivide vahelist
koostööd.
Kanada arengu Jooksul om kõik
grupid kord arendanud elavat te­gevust
Ja mõned neist on andnud
välja oma ajalehti, kuid suur osa
neist on jäljetult kadunud.
Nüüd tuleks need väljaanded üles
otsida, samuti leida kas osa toi­metajaid
on veel elus. Nn ©n ühe
vara,jasema Kanada soomekeelse
ajalehe ainsad teadaolevad ek­semplarid
Turu arhiivis. -
Ta näitas diapositiividel seni ko-
;utud materjale Kanada etnilistest
gruppidest sajandi esimesel vee­randil.
Nende hulgas i i l i ka foto
hiina skautide grupist High JPargis
1914. a., kuid Kanada skaotide aja­lugu
ei tea sellise skaufcüksuse
olemasolust.
Tal oh mitmeid haruldasi doku­mente,
mis süaasunuil nende tule­kul
kaasas oli, või olid vajalikud
maale pääsemiseks. T a tõstis esile
etniliste kirikute suurt osa rah­vusgrupi
kokkukuuluvustunde ja
identsuse säilitamiisel ning mater­jalide
kogumisel. Aga tä hindas ka
kõiki kavalehti, trükitud pisima-terjale,
mis hiljem näitab ühe or­ganiseerituni
etnilise grupi tege­vust.
Mõned neist olid. aües päris hil­jutised,
näidates sellega, et Juba
praegu peaks iga rahvusgrupp
pidevalt kõik oma kavalehed ko'
guma ja provintsi mitmekultuu-rilisele
orgamsatsioonile üte and­ma.
•
Eesti Kunstide Keskuse töö
aj^enedes ikerkit> üha tungivamait
päerviakorrale Eesti iKunstimuu-seumi
(paigutuse vajaduse küsi­mus,
kus- eesti kujutevkunst,
mitmed teised .kunstialad kuni
raihvakunstini võiksid leida oma­le
kindaa kodu Kuigi vaJjalik kapi­tal
©elleks alles piudub. Oli ome­t
i E . K . K . juhatuse liikmete poolt
huvi tuntud teaitud kinnisvara ob­jektide
vastu sell€ks, et ettekuju-t
Ä saMa võimalifcušit asukohast,
saadaolevatest objektidest ja ka^
pitaili vajadusest.
tJks selliseid va^usaluseid ob­jekte
Torontos, esindusliku® ra-joonis
on näidatud juuresoleval
pildil ja pakub näiteiks ca. 10.000
mutjalga põrandapinda 18 eriruu­mi
Imatuses. • Küsitstv hind:
595.000.—doliarit. ,
Isikuid, kellele Eesti Kunsti­muuseumi
küsimus Büdameiähe^
dane on, lähtuvad seisukohast, et
raha ei lole (maalimast otsa saa-nud
j a kui on vaijadus^ isiis tuleb
ka allikad leida. Küsimus on seda
enam ölulme, et Ottawa Muuse­um
of Man on arendamas oma
tegevu^ detsentraliseerimist ja
sinna on kogunenud rahvusgrup­pide
kunstipärandeid rohkem,
kui neid paigutada suudetakse.
Selles olukorras älivardab oht, et
nü mõndagi kogutust võib likvi­deerimisele
minrm j a jäädavalt
kaduda.
Eesti Kunstide Keakusö ring­kondadest
märgitakse, et Eesti
Kunstimuu^um saaks neid kuns­tipärandeid
päästa ja eesti kul-
WASHINGTON Washingtenis
mainitakse, et üheksa aastat taga­si
müstiliselt kadunud 200 tonnine
laevalaadung uraaniga on toimeta­tud
Iisraeli. Kogu lugu algas 1968.
aasta novembris, mii uraanilaa-dung
saadeti välja Ahtverpenist, ja
pidi minema Genuasse. Laev ka­dus
aga koos laadungiga salapära­selt
ning ei jõudnud kunagi siht^
kohta. Mainitakse, et. sama laev
dlmus uuesti päevavalgele mitu nä­dalat
hiljem, kuid siis juba uue
meeskonnaga ning uue lipu ja ni­me
all, kuid uraan oli kadunud.
Ameeriklased %m4
tuuripäirandile ayadä permanentse
positsiooni Kanada-niuitikulfcuu^^^^
suse mosaiigis. :
Seoses talövalesitatud maja pil­di
ja informatsiooni saabumjse-ga
Eesti Kunstide Ijeskuseit toi­metusele,
pöördus „Vaba Eestüa-se"
toimetus täiendaiVate seletus­te
saiamisäks Eesti Kunstide Kes­kuse
esimehe 'Stella Kersbni poo­le.
Küsimusele, kas Kunstide Kes­kusel,
bnipõhikapitali sellise kalli
hoone omandaoniseks, vastas Stel­la
kerson, öt Kunstide Kedcus
hakkab nüüd pinda sondeerima,
kust e l l e k s otstarbeks raha saa­da.
Toimetuse arvamisele, eit see
maja müüakse enne ära ikui sel^
line suur summa k u s a ^ kokku
saadakse, vastas iStella Kerson, et
see on kallis maja ning ^ d a nii­pea
ei (müüda"
SteOla KesTSon võttis oimaks, et
sellise suuire maj^ iMevälpidainfe
läheb maksma ligemale 8000 dol­larit
oiastes jä kui sinna ^Paiguta­da
muuseum, siis lähövad ibulud
veel tündivalt suuremaks: Küsi­musele,
kust nendeks jc©ksiraite&s
suurteikB väljaminekuteks : sum-maisid
saadakse, aiyais kunstide
Keskuse juhataija, et võimalusi cn
seUdks mitmesuguseid ja , võib-ölla
saab selleks k a valitsuse tee­tust.
Lõpuifes mainis Stella ISer-son,
et ta on käesolevai nädalal
maja, ostmise küsimus© kaaiumi-söks
kokku kutsunud kpdsöleikü
kuhu on kutsutud ka Toronto
Eesti tJliisfpanga j a teesti
dusMubi Kanadas esindajad.
'TOIMETUSJA^ TALITUS ;
avatud ^maspäeväst
> reedeni kella 9-4-ni.
Teležomd: toimetus 3Ö4-7521
: talitus 364-7675
Toimetajad jcodus
v^Ijaspjo! tööaega:
Karl Ärrb 766-2057
Hannes Oja 481-5316
KuulutHsi voetakse vasihi:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hcsmn. kella i i - a i ja
nädala teise ajalehte kurn kol-map.
homm. kella ll-ni.
„Kust sa said äkki nüsuguse
toreda nertsmantli? M i i s t ei ole
ometi võžmaiik saada üle öö!"
st
STAVANGER ^ Texasest koha­le
toodud kolmel ühendriikide eks­perdil
õnnestus mitme vaevarikka
ja ohtliku katse järele lõpuks Nor­ra
rannikul sulgeda õhallikat, kust
õli ja gaas kontrollimatult välja
voolasid. Norras õn üles tõstetud
küsimus, et õhpuurimise platvor­midel
Norra rannikul tuleks kasu­tamisele
võtta julgeolekuabinõusid
selliste vahejuhtumite vältimiseks,
mülistel võivad olla katastrofaal-sed
tagajärjed.
Neljapäeval, 28, aprillil toimus
järjekordne Wintario loterii loosi
mine. Vüs lÖÕ.OOO-doUarilist võitu
langesid pileteile nr. 52034 seerias
20, nr. 85946 seerias 59, nr. 27839
seerias 27, nr. 619<D5 seerias 57 Ja
15853,seerias-4^. • • :
1.
EESTLASES •
on tasuv ajalehe laialdase
tõttu. !
Kuulutästo hinBaä:
iiks toll ühel vemil - __
$3.25'
KUULUTUSI VÕTÄVA©
. VASTU:
Vaba Eestlase teütuš
135 Tecumseth Streeii
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 7®,
Stn.G, Toronto 3, 6tot.
talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251j6495
2.: Mrs. Leida Mairlšy •,
149 Bishop Ave.
' Willowdale, Ont.
Telefoa: 2^-0080
„Vaba Eestlases" ILauaud
Tommy Toaasoni fotöslaii saab
tellida taUtuisest vm ^1.: 428-
4558 ja 461-6916.