1987-11-24-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. VABA EESTLANE teisipäeval, 24. novembril 1987 - Tuesday, November 24, 1987 Nr. 87
nnnrmnBiirr"""'"'"""
Nr. 87
Ameerika pesapall
|,,Nõmme Sügise" nime kahdva
ürituste raames peeti Eestis esimesed
ametlikud sõprusmängud^
ameerika pesapallis, mida teatavasti
tänavu ka N_. Liidus õppima
ja harrastama hakati. Kohtusid
Tallinna ,,Kalev" ja Leningradi
.,,Spartak". Esimeses mängus
olid juhtivaks pooleks eestlased,
kuid ülekaalu ei suudetud võiduks
muuta. Enne viimast vooru oldi
veel eduseisus, kuid pärast paari
viga muutus 5-punktiline edumaa
10:11 kaotuseks.
Teises mängus läks Leningrad
küll algul suurelt juhtima (9:2),
kuid siis võttis ,,Kalev" end
kokku, seis viigistati ning viimases
vborus tõi meeskonna kapten
A. Kallavus ka otsustava punkti.
Mäng võideti 15:14. Et Leningrad
nõrk vastane ei olnud, seda tunnistab
nende kolmas koht hiljutisel
Kaunase turniiril, N. Liidu
kahe parima võistkonnav Moskva
ja Kiievi järel.
Poks populaarne
sport
Belgradis viiendat korda peetud
poksivõistlustel maailmakarikale
olid edukad Kuuba poksijad,
võites viis kuldmedalit. Ida-Saksa
võitis kolm „kulda", N. Liit
kaks, Lõuna-Korea ning Bulgaaria
kumbki ühe. Meeskondlikult
osutus parimaks Põhja-Ameerika
36 punktiga, edestades parimat
Euroopa võistkonda Ida-Saksat
kahe punktiga. Meeskondlikus
võistluses sai iga poolfinaali ja
finaali võitja kolm punkti.
Poks on maailmas üks populaarsemaid
spordialasid. 1920.
aastal asutatud Rahvusvahelisse
Poksiföderatsiooni kuulub 141
rahvuslikku poksiliitu. Olümpia-kavas
oli poks esmakordselt 1904.
a. St. Louis's, kus kulla võitjad
tohtisid esineda ka järgmises
kehakaalus. Nõnda^ võis ameeriklane
Oliver. Kirk uhel olümpial
võita kaks esikohta. Naiste poks
oli näidisalaks. Euroopa meistri-tiitUte
pärast võisteldi esmakordselt
1924. aastal olümpiamängudel
Pariisis. Enne 1984. aastat oli
suurim võidetud medalite arv
USA poksijate kontos (71, neist
33 kuldset.). Järgnesid N . Liit 47
ja Inglismaa 40 medaliga. Esimesed
. amatööride MM-võistlused
peeti 1974. aastal Havannas.
Maailma karika võistlustega
alustati 1979. aastal.
Vasakult: U. Llmit, K. Pehtla ja. Ü. Vastopä
toimunud mast-erite murdmaajooksu võistlustel
Uks tshehhi spordileht tõi ära
nende kergejõustiklaste edetabeli,
kes kauem püsinud kaotuseta.
Juhib seda Rumeenia kõrgushüppaja
Jolanda Balas 140 järjestikuse
võiduga, järgnevad USA
sportlased tõkkejooksja Edwin
Moses 122, kuulitõukaja Parry
0'Brien 116, sprinter Harrison
Dillard 82, Ungari vasaraheitja
Imre Nemeth 73, TSSV jooksja
Emil Zatopek 69, TSSV
kuulitõukaja Jiri Skobla 68,
Brasiilia kolmikhüppaja Ademar
Ferreira da Silva 60 jt.
Rootsi ajakirjanikud nägid
vaeva, et leida kas või ühtki inimest,
kes osales 75 aastat tagasi
toimunud Stockholmi olümpiamängudel.
Nende otsinguid
kroonis lõpuks siiski edu. 99
aastane Albert Öberg osales
kolmveerand sajandit tagasi
10 000 m jooksus, oli eeljooksus
kuues ja finaali ei pääsenud.
Tollaseid sündmusi mäletas
Oberg hästi. Tänaseni pole
veteran spordile selga pööranud,
võimleb iga päev hantlitega ja
jookseb kaks korda päevas 9 ringi
oma kolmetoalises korteris.
Kinkige sünnipäevaks
,VÄBA EESTLANE 00
Masterite mure
maajooksu
võistlused
Pühapäeval, 18. oktoobril
toimusid Toronto Sunnybrook
pargis iga-aastased meeskondade-vahelised
murdmaajpoksuvõistlu-sed
masteritele.
60—69-a. meeste klassis jooksis
kaasa Eesti meeskond koosseisus
Kaljo Pehtla, Ülo Vastopä
jaUno Limit, tulles Metropolitan
Toronto Fitness Klubi järele
teiseks. Jooks /koosnes kolmest
4.6 km pikkuse^^t ringist. Mäekül-jed
olid eelmise päeva vihmast ja
langenud lehtedest parajasti
libedad.
Individuaalselt tuli 65—69-a.
klassid K. Pehtla esimeseks ja U.
Limit teiseks.
IFFHS valis
maailma parimaks
väravavahiks
Jean-Marie Pfaffi
Selline valik on uus' ning ka
lühendi IFFHS taga peituv organisatsioon
on noor.
IFFHS on lühend /organisatsioonist
International Federation
of Football History & StafistiGs!',
mis annab välja esialgu ainult saksakeelset
ajakirja-albumit ;,Fuss-ball-
Weltzeitschrift W („Jalgpalli
Maailmazhurnaal 11"').
Toimetus ja talitus, kogu" selle
organisatsiooni keskus on
Saksamaal Wiesbadenis.
IFFHS-i liikmeskonda on kutsutud
kõige autoriteetsemad jalg-palliajaloolased
ja -statistikud
kõigist riikidest ja maailmajagudest.
Nüüd aga esimesest maailma
parima väravavahi valimisest.
Igast osavõtnud riigist oli hääleõiguslik
vaid üks esindaja, kes vastavale
ankeedile märkis oma kolm
paremat (selle põhjal jaotusid ka
punktid vastaval^ 3, 2 ja I).
Valimise kriteeriumiks olid: väravavahi
osavõtt rahvusmeeskonna,
rahvusvahelistel klubide võistlustel,
oma maa meistri- ja karikavõistlustel.
OlllllllllllllllillllllllSIHIIIIIIIIIIIIIIilillillilllillliIf
LAULULEHED
ja
FOTOKOOPIAD-VABA
gESTLANE
M. 733-45B0, 733-4551
giBiiiBDiiiiiHümginiiiiiimgiiniiimiiiiiiiiiimuis
Peagi saabus virgats kompaniiülema käsuga: pool minule
allüyast rühniast saata kohe Saksa talu juurde liietsa servale,
kuna venelased on vallutaniid Meerapalu ja valguvad
lõunapoole. Asetasin parajasti mehi^^^^
ka kompaniiülem ja ütles: ,,Lugü on SOS ja lahing ei lase
end enam kaua oodata. Meil tuleb vastu pidada kas või
lõpuni; aga vähemalt niikaua, kuni saabub abi;" Lubas
liiinnä ja ka teise pöök rühniäs^
Vahepeal oli ilm juba täiesti valgenenud, kui algas ka
ragin. Venelased välusid Meerapa^^
suundusid otse meie poole. Kuna see oli meie kõikide
esinienelahing^olnud meeleolu algul kuigi ülev.
. M õ n e d hästi langevad kuulipildujaovalangud lõid aga
pealetungyad pikali ja et mdeasuko
kogusid mehed end peagi. Õnneks töötasid ka meie
kuulipildujad laitmatult ja venelastel ei õnnestunud end:
fenam maast lahti kiskuda.
Et lääne pool maanteed jä Saksa talu jätkub mets, siis
tekkis sealt peagi uus oht, kuna venelased olid juba
kaugemalt üle maantee läinud ning ähvardasid nleid küljelt.
Kapten Nordmaa läks Saksa poole, et sinna kogunenud
omakaitselasi ja Meeräpalust põgenenud sakslasi
vastupanuks korraldada.
Aga ootamatult kostus sealt kandist ägedat, eriti
kiiretaktiliste kuulipildujate tuld^ tugevat mootorina
siis tampisid juba tankitõijekahiiriteniürsudvenel^
olevat metsaserva^Peagi sõitsid helehallid lahingiimas
vepeiaste tiivast mööda, Meerapalu poole. „Leegionärid!"
levis kiiresti teade meie poiste keskel: See tõstis juba tuju
päris kõrgete, sest me FK)lnud enam üksi.
Küna Leegioni niehed läksid ainult tee suunas siis kor-räldasiin
oma meestega maanteest kaugemale jääm^
lastele vasturünnakut* sesd tuli saatuslik kuul mis viis mind
Tartu välihaigiässe. Päev hiyem toodi minu voo^
möileappinitanud leegi
Vastane oli aeglanev kuigi tal ajaliselt oli meiega võrreldes
suur eelis. Tasakaalustajaks osutus siin võõras metsane
ümbruäy mida venelased nähtavasti hästi ei usaldanud.
Samuti ka asjaolu, et neil tuli tegutseda täiesti jalameestena
ja ilma raskete saaterelvadeta.
Juba lõunaks olid vastase eelosad tagasi tõrjutud, kuni
Vleeräpalust lõunas oleva metsa serval asuva tugeva
vastupanuni. Sellega olime saavutanud vastase riivistamise
ja ülevaate lõunaküljest. Vahepeal õlid veoautodel
esheloneeritiilt jarde jõudnud ka pataljoni peajõud. Tuli
teostada viivitamatult riivistus ka lääneküljest, et mitte
võimaldada vastasel valguda Kastre metsadesse.
See osutus üsna kergeks, sest. Meeräpalust ja
Pedaspäält põgenenud üksikud sakslased polnud esimese
boöga mitte Tartu liikunud, väid pidasid väikesi salgu
valvet Pedaspääst läänes oleva metsa sihtidel. Nendega oli
põgenemisel liitunud ka omakaitselasi Meeräpalust ja
^ ; Näis, et vastane ei usaldanud hM^^
kust aeg-ajalt kostsid üksikud lasud, ja valis seetõttu enam
lahtise lõunasüuna, milleks põhjust. andis ka ainukene
lõunasse suunduv tee.
yarajasii hommikutundel ootamatult rabatud
Meerapalu ja Pedaspää elanikud, paljud kergeis riides, olid
rutanud lahingupaigast võimalikult kaiigele. Õhtu
ilmusid nii mõnedki Läänistest ja Ahuhapalüst tagasi,
küsides kunas saavad nende kodud jälle vabaks,
mures omaste pärast, kelledest teateid.
Õhtupoolikuks selgus täielik ülevaade pataljoni
käsutuses olevast üksusist. Parapalu ja Saksa piirkonda asus
Peipsi ranniku kaitsele eelpoolmainitud Võru Kaitsepatal-jöriikorhpami.
Relvastus näis küllaldane, ainult laskemoona
vähevõitu. Puudust ei saan
sest pataljonil olid peamiselt vene saagirfelvad.
Saksast lõunas, Laaksaares asus tubli rühm Omakaitse
mehi leitnant E. Randami käsutuses. Vist Kuuste mehed.
Sinna oli koguneniid ka palju ümbruskonna mehi
arupidamisele, Kõik olid valriiis midagi tegema ja kuidagi
kaasa aitama. Nende suuremmure"oli relvade ja laskemoona
puudus. Püsse oli kahe-kolme mehe jaoks üks ja laskemoona
samuti väga
Puuduse kõrvaldas aga meie pataljoni relviir.
Kuulipildujaid mehed ei tahtnud — võõrad riistad, hakka
veel õppima! Ja instruktoreid polnud meil võimalik anda.
: päev on; lühikene : ja
,,pärissõda-" homseks edasi lükata.
Julgestusdiviisi ülem polnud unustanud 0ma antud
lubadust toetusele ja hilisõhtul saabus minu käsutusse
Saksale Tartu haiglais ,,mobiliseeritud" meestest kahe
kompanii suurune kerge jalaväerelvastusega salk. See
vahetas öösel välja piiramisrõnga läänepoolse külje. Nii
sain löögiandmiseks vabaks kogu pataljoni, koondades selle
Saksa rajooni.
Õhtueel tegid meie rasked relvad vajalikud eel-laskmised
ja rasked saatekahurirühmad teostasid kogu öö
takistustuld Piirisaare vastas olevale maaninale, et segada
värskete jõudude juurdetoomist ja järelvedu Piirisaarest..
Üsna ülbelt käitusid vastase hobusemehed, kes üksikuil
regedel sõites traayeldasid kogu õhtiipoolikuPi^
Meerapalu vahel. Jalaväetulega ligi ei ulatanud ja kuidas sa
kahurväega üksikut hobusemeest taga ajad!
Kogu pä^vä oli mujal Peipsirindel rahulik. Samuti oli
vastane vaikne ka Mehikoorma vastas asuval sillapeal, kus
möödunud öine lüüasaamine oli mõjunud päris rahustavalt.
15. veebruar tõotas ilusat ilma. Ta^
hommikut ja öisest pakasest tekkinud nõrk härmatis kattis
puid ja põõsaid. Lumi kriuksus jalge all. Lämmi järve
lahtisest veetõkkest tõusis kerge udumüür, nagu lahutada
tah^s kahte vaenulikku poolt.
Pataljon tegi juba ettevalmistusi peatselt algav^^
v,tantsuks". Puudus veel mõni minut kokkulepitud ajast,
kui vastane valmistas meile üllatuse. Enne meie
i algust ilmusid Saksa talust põhjas asuvast metsast
väikesed rühmad, kes püüdsid üle maantee ^p^^^
ilmselt oli püüdeks Saksa rajooni haarata vasakult. Ka otse
üle lageda üritas liikumist rühmasüurune osa.
Vastane jõudis meist ette..
Meie eelmise õhtupooliku liikumiste ja ümberpaigutuste
põlyal oli vastane arvestanud aga valesti meie
jõudude suurust ja asetust. Ilma et kallaletungi lähtel olevad
üksused tarvitsenuks võitlusse sekkuda, tegid selle
julgestuseks paigutatud kerged õhutoijekahuriilt^^
vaij^s hästi meie tõelist kiava
öhutõriekahurite efektirikkal tüleväyal^^^m
peagi kilavaks ulgumiseks ja ründajad tõmbusid tagasi metsa.
Tagasiminejaid ei olnud palju! y
Samal ajal kostus kaugelt seljatagant pikk ja tugev
hurraa-hüüd ning hetk hiljem tuli Kaitsepatäljoniköm-
" teade: ,,Vastane maandus meist paremal! Kisa järgi
ar
Rein Rannap
W^ashingtoni eestlaskonnal
lata kontserti mõni aeg tagasi Lä
noorema generatsiooni klaverij
kes elab nüüd New Yorgis.
Ülikooli kammermüusikasaalij
Washingtoni Eesti Selts.
Kontserdi kava koosnes pianis-ti-
helilooja improvisatsioonidest,
mille kohta Rein Rannap ise ütles,
et lieed on igakord erinevad, vastavalt
hetke meeleolule, kohale ,
kus kontsert toimub, üldisele õhk-'
konnale ja isegi klaverile. Ta ütles
enesel olevat mõningaid sümboleid,
mille varal ta eisnemistel
meenutab kõike — mõningal juhul
mõnd meeleolu, teisal mingit alg-motiivi.
Selliselt tekib valik, mida
võiks iseloomustada kui motiive
ilma pealkirjata.
Rein Rannap tutvustas end'
Washintoni eestlaskonnale silmapaistva
ja eripärase improvisaatorina,
kelle hingestatud sisseelamine
ja tehnika virtuooslik valdamine
andis meeldejääva muusikalise
elamuse. Kahjuks ei olnud seekord
kohal ühtki muusikaarvustajat
ameerika ajalehtede juurest,
kuid kohalikelt eestlasteltr/muusi-kahuvilistelt
oli kuulda tunnustussõnu
koos lootustega, et Rein
Rannapi võimed pälvivad juba
peatselt Ameerika laialdasema
muusikapubliku tähelepanu.
Kontserdi järelpäeval oli Rein
Rannapil esinemine USA Public
Radiö's koos intervjuuga, kus
praegu inglise, keelt õppivat,pianisti
aitas keelelistest raskustest
üle Mari Ann Rikken. Rannap ütles
oma muusikat iseloomustades,
et seda mõjutavad eesti rahva-
" muusika intonatsioonid ka siis kui
ta mängib teistel teemadel. Ta
ütles intervjuus, et tahab teha
muusikat Eesti heaks ja kuigi ta ei
ole aktiivne vabadusvõitleja, loodab
ta Eesti vabaduse huvides just
oma muusikaga nii mõndagi korda
saata, eriti kui tal peaks õnnestuma
Ühendriikides üldtuntuks^
saada.
„Kas te peate kindlasti kuulsaks
saama, et end oma muusikalises
tegevuses hästi tunda?'', küsis
ameeriklasest intervjueerija. Vastates
sellele jaatavalt, lisas Rannap
selgitavalt: ,,Minu muusika
on mõeldud sihtlemiseks. See on
minu kommunikatsioon inimeste-ga.
Uksi harjutades piirdun ma
li viinavenda 0. Lutsu „Tj
vasakult Richard Laanvere ph
Kalle Viires kingsepp Ki
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871124 |
Description
| Title | 1987-11-24-06 |
| OCR text | Lk. VABA EESTLANE teisipäeval, 24. novembril 1987 - Tuesday, November 24, 1987 Nr. 87 nnnrmnBiirr"""'"'""" Nr. 87 Ameerika pesapall |,,Nõmme Sügise" nime kahdva ürituste raames peeti Eestis esimesed ametlikud sõprusmängud^ ameerika pesapallis, mida teatavasti tänavu ka N_. Liidus õppima ja harrastama hakati. Kohtusid Tallinna ,,Kalev" ja Leningradi .,,Spartak". Esimeses mängus olid juhtivaks pooleks eestlased, kuid ülekaalu ei suudetud võiduks muuta. Enne viimast vooru oldi veel eduseisus, kuid pärast paari viga muutus 5-punktiline edumaa 10:11 kaotuseks. Teises mängus läks Leningrad küll algul suurelt juhtima (9:2), kuid siis võttis ,,Kalev" end kokku, seis viigistati ning viimases vborus tõi meeskonna kapten A. Kallavus ka otsustava punkti. Mäng võideti 15:14. Et Leningrad nõrk vastane ei olnud, seda tunnistab nende kolmas koht hiljutisel Kaunase turniiril, N. Liidu kahe parima võistkonnav Moskva ja Kiievi järel. Poks populaarne sport Belgradis viiendat korda peetud poksivõistlustel maailmakarikale olid edukad Kuuba poksijad, võites viis kuldmedalit. Ida-Saksa võitis kolm „kulda", N. Liit kaks, Lõuna-Korea ning Bulgaaria kumbki ühe. Meeskondlikult osutus parimaks Põhja-Ameerika 36 punktiga, edestades parimat Euroopa võistkonda Ida-Saksat kahe punktiga. Meeskondlikus võistluses sai iga poolfinaali ja finaali võitja kolm punkti. Poks on maailmas üks populaarsemaid spordialasid. 1920. aastal asutatud Rahvusvahelisse Poksiföderatsiooni kuulub 141 rahvuslikku poksiliitu. Olümpia-kavas oli poks esmakordselt 1904. a. St. Louis's, kus kulla võitjad tohtisid esineda ka järgmises kehakaalus. Nõnda^ võis ameeriklane Oliver. Kirk uhel olümpial võita kaks esikohta. Naiste poks oli näidisalaks. Euroopa meistri-tiitUte pärast võisteldi esmakordselt 1924. aastal olümpiamängudel Pariisis. Enne 1984. aastat oli suurim võidetud medalite arv USA poksijate kontos (71, neist 33 kuldset.). Järgnesid N . Liit 47 ja Inglismaa 40 medaliga. Esimesed . amatööride MM-võistlused peeti 1974. aastal Havannas. Maailma karika võistlustega alustati 1979. aastal. Vasakult: U. Llmit, K. Pehtla ja. Ü. Vastopä toimunud mast-erite murdmaajooksu võistlustel Uks tshehhi spordileht tõi ära nende kergejõustiklaste edetabeli, kes kauem püsinud kaotuseta. Juhib seda Rumeenia kõrgushüppaja Jolanda Balas 140 järjestikuse võiduga, järgnevad USA sportlased tõkkejooksja Edwin Moses 122, kuulitõukaja Parry 0'Brien 116, sprinter Harrison Dillard 82, Ungari vasaraheitja Imre Nemeth 73, TSSV jooksja Emil Zatopek 69, TSSV kuulitõukaja Jiri Skobla 68, Brasiilia kolmikhüppaja Ademar Ferreira da Silva 60 jt. Rootsi ajakirjanikud nägid vaeva, et leida kas või ühtki inimest, kes osales 75 aastat tagasi toimunud Stockholmi olümpiamängudel. Nende otsinguid kroonis lõpuks siiski edu. 99 aastane Albert Öberg osales kolmveerand sajandit tagasi 10 000 m jooksus, oli eeljooksus kuues ja finaali ei pääsenud. Tollaseid sündmusi mäletas Oberg hästi. Tänaseni pole veteran spordile selga pööranud, võimleb iga päev hantlitega ja jookseb kaks korda päevas 9 ringi oma kolmetoalises korteris. Kinkige sünnipäevaks ,VÄBA EESTLANE 00 Masterite mure maajooksu võistlused Pühapäeval, 18. oktoobril toimusid Toronto Sunnybrook pargis iga-aastased meeskondade-vahelised murdmaajpoksuvõistlu-sed masteritele. 60—69-a. meeste klassis jooksis kaasa Eesti meeskond koosseisus Kaljo Pehtla, Ülo Vastopä jaUno Limit, tulles Metropolitan Toronto Fitness Klubi järele teiseks. Jooks /koosnes kolmest 4.6 km pikkuse^^t ringist. Mäekül-jed olid eelmise päeva vihmast ja langenud lehtedest parajasti libedad. Individuaalselt tuli 65—69-a. klassid K. Pehtla esimeseks ja U. Limit teiseks. IFFHS valis maailma parimaks väravavahiks Jean-Marie Pfaffi Selline valik on uus' ning ka lühendi IFFHS taga peituv organisatsioon on noor. IFFHS on lühend /organisatsioonist International Federation of Football History & StafistiGs!', mis annab välja esialgu ainult saksakeelset ajakirja-albumit ;,Fuss-ball- Weltzeitschrift W („Jalgpalli Maailmazhurnaal 11"'). Toimetus ja talitus, kogu" selle organisatsiooni keskus on Saksamaal Wiesbadenis. IFFHS-i liikmeskonda on kutsutud kõige autoriteetsemad jalg-palliajaloolased ja -statistikud kõigist riikidest ja maailmajagudest. Nüüd aga esimesest maailma parima väravavahi valimisest. Igast osavõtnud riigist oli hääleõiguslik vaid üks esindaja, kes vastavale ankeedile märkis oma kolm paremat (selle põhjal jaotusid ka punktid vastaval^ 3, 2 ja I). Valimise kriteeriumiks olid: väravavahi osavõtt rahvusmeeskonna, rahvusvahelistel klubide võistlustel, oma maa meistri- ja karikavõistlustel. OlllllllllllllllillllllllSIHIIIIIIIIIIIIIIilillillilllillliIf LAULULEHED ja FOTOKOOPIAD-VABA gESTLANE M. 733-45B0, 733-4551 giBiiiBDiiiiiHümginiiiiiimgiiniiimiiiiiiiiiimuis Peagi saabus virgats kompaniiülema käsuga: pool minule allüyast rühniast saata kohe Saksa talu juurde liietsa servale, kuna venelased on vallutaniid Meerapalu ja valguvad lõunapoole. Asetasin parajasti mehi^^^^ ka kompaniiülem ja ütles: ,,Lugü on SOS ja lahing ei lase end enam kaua oodata. Meil tuleb vastu pidada kas või lõpuni; aga vähemalt niikaua, kuni saabub abi;" Lubas liiinnä ja ka teise pöök rühniäs^ Vahepeal oli ilm juba täiesti valgenenud, kui algas ka ragin. Venelased välusid Meerapa^^ suundusid otse meie poole. Kuna see oli meie kõikide esinienelahing^olnud meeleolu algul kuigi ülev. . M õ n e d hästi langevad kuulipildujaovalangud lõid aga pealetungyad pikali ja et mdeasuko kogusid mehed end peagi. Õnneks töötasid ka meie kuulipildujad laitmatult ja venelastel ei õnnestunud end: fenam maast lahti kiskuda. Et lääne pool maanteed jä Saksa talu jätkub mets, siis tekkis sealt peagi uus oht, kuna venelased olid juba kaugemalt üle maantee läinud ning ähvardasid nleid küljelt. Kapten Nordmaa läks Saksa poole, et sinna kogunenud omakaitselasi ja Meeräpalust põgenenud sakslasi vastupanuks korraldada. Aga ootamatult kostus sealt kandist ägedat, eriti kiiretaktiliste kuulipildujate tuld^ tugevat mootorina siis tampisid juba tankitõijekahiiriteniürsudvenel^ olevat metsaserva^Peagi sõitsid helehallid lahingiimas vepeiaste tiivast mööda, Meerapalu poole. „Leegionärid!" levis kiiresti teade meie poiste keskel: See tõstis juba tuju päris kõrgete, sest me FK)lnud enam üksi. Küna Leegioni niehed läksid ainult tee suunas siis kor-räldasiin oma meestega maanteest kaugemale jääm^ lastele vasturünnakut* sesd tuli saatuslik kuul mis viis mind Tartu välihaigiässe. Päev hiyem toodi minu voo^ möileappinitanud leegi Vastane oli aeglanev kuigi tal ajaliselt oli meiega võrreldes suur eelis. Tasakaalustajaks osutus siin võõras metsane ümbruäy mida venelased nähtavasti hästi ei usaldanud. Samuti ka asjaolu, et neil tuli tegutseda täiesti jalameestena ja ilma raskete saaterelvadeta. Juba lõunaks olid vastase eelosad tagasi tõrjutud, kuni Vleeräpalust lõunas oleva metsa serval asuva tugeva vastupanuni. Sellega olime saavutanud vastase riivistamise ja ülevaate lõunaküljest. Vahepeal õlid veoautodel esheloneeritiilt jarde jõudnud ka pataljoni peajõud. Tuli teostada viivitamatult riivistus ka lääneküljest, et mitte võimaldada vastasel valguda Kastre metsadesse. See osutus üsna kergeks, sest. Meeräpalust ja Pedaspäält põgenenud üksikud sakslased polnud esimese boöga mitte Tartu liikunud, väid pidasid väikesi salgu valvet Pedaspääst läänes oleva metsa sihtidel. Nendega oli põgenemisel liitunud ka omakaitselasi Meeräpalust ja ^ ; Näis, et vastane ei usaldanud hM^^ kust aeg-ajalt kostsid üksikud lasud, ja valis seetõttu enam lahtise lõunasüuna, milleks põhjust. andis ka ainukene lõunasse suunduv tee. yarajasii hommikutundel ootamatult rabatud Meerapalu ja Pedaspää elanikud, paljud kergeis riides, olid rutanud lahingupaigast võimalikult kaiigele. Õhtu ilmusid nii mõnedki Läänistest ja Ahuhapalüst tagasi, küsides kunas saavad nende kodud jälle vabaks, mures omaste pärast, kelledest teateid. Õhtupoolikuks selgus täielik ülevaade pataljoni käsutuses olevast üksusist. Parapalu ja Saksa piirkonda asus Peipsi ranniku kaitsele eelpoolmainitud Võru Kaitsepatal-jöriikorhpami. Relvastus näis küllaldane, ainult laskemoona vähevõitu. Puudust ei saan sest pataljonil olid peamiselt vene saagirfelvad. Saksast lõunas, Laaksaares asus tubli rühm Omakaitse mehi leitnant E. Randami käsutuses. Vist Kuuste mehed. Sinna oli koguneniid ka palju ümbruskonna mehi arupidamisele, Kõik olid valriiis midagi tegema ja kuidagi kaasa aitama. Nende suuremmure"oli relvade ja laskemoona puudus. Püsse oli kahe-kolme mehe jaoks üks ja laskemoona samuti väga Puuduse kõrvaldas aga meie pataljoni relviir. Kuulipildujaid mehed ei tahtnud — võõrad riistad, hakka veel õppima! Ja instruktoreid polnud meil võimalik anda. : päev on; lühikene : ja ,,pärissõda-" homseks edasi lükata. Julgestusdiviisi ülem polnud unustanud 0ma antud lubadust toetusele ja hilisõhtul saabus minu käsutusse Saksale Tartu haiglais ,,mobiliseeritud" meestest kahe kompanii suurune kerge jalaväerelvastusega salk. See vahetas öösel välja piiramisrõnga läänepoolse külje. Nii sain löögiandmiseks vabaks kogu pataljoni, koondades selle Saksa rajooni. Õhtueel tegid meie rasked relvad vajalikud eel-laskmised ja rasked saatekahurirühmad teostasid kogu öö takistustuld Piirisaare vastas olevale maaninale, et segada värskete jõudude juurdetoomist ja järelvedu Piirisaarest.. Üsna ülbelt käitusid vastase hobusemehed, kes üksikuil regedel sõites traayeldasid kogu õhtiipoolikuPi^ Meerapalu vahel. Jalaväetulega ligi ei ulatanud ja kuidas sa kahurväega üksikut hobusemeest taga ajad! Kogu pä^vä oli mujal Peipsirindel rahulik. Samuti oli vastane vaikne ka Mehikoorma vastas asuval sillapeal, kus möödunud öine lüüasaamine oli mõjunud päris rahustavalt. 15. veebruar tõotas ilusat ilma. Ta^ hommikut ja öisest pakasest tekkinud nõrk härmatis kattis puid ja põõsaid. Lumi kriuksus jalge all. Lämmi järve lahtisest veetõkkest tõusis kerge udumüür, nagu lahutada tah^s kahte vaenulikku poolt. Pataljon tegi juba ettevalmistusi peatselt algav^^ v,tantsuks". Puudus veel mõni minut kokkulepitud ajast, kui vastane valmistas meile üllatuse. Enne meie i algust ilmusid Saksa talust põhjas asuvast metsast väikesed rühmad, kes püüdsid üle maantee ^p^^^ ilmselt oli püüdeks Saksa rajooni haarata vasakult. Ka otse üle lageda üritas liikumist rühmasüurune osa. Vastane jõudis meist ette.. Meie eelmise õhtupooliku liikumiste ja ümberpaigutuste põlyal oli vastane arvestanud aga valesti meie jõudude suurust ja asetust. Ilma et kallaletungi lähtel olevad üksused tarvitsenuks võitlusse sekkuda, tegid selle julgestuseks paigutatud kerged õhutoijekahuriilt^^ vaij^s hästi meie tõelist kiava öhutõriekahurite efektirikkal tüleväyal^^^m peagi kilavaks ulgumiseks ja ründajad tõmbusid tagasi metsa. Tagasiminejaid ei olnud palju! y Samal ajal kostus kaugelt seljatagant pikk ja tugev hurraa-hüüd ning hetk hiljem tuli Kaitsepatäljoniköm- " teade: ,,Vastane maandus meist paremal! Kisa järgi ar Rein Rannap W^ashingtoni eestlaskonnal lata kontserti mõni aeg tagasi Lä noorema generatsiooni klaverij kes elab nüüd New Yorgis. Ülikooli kammermüusikasaalij Washingtoni Eesti Selts. Kontserdi kava koosnes pianis-ti- helilooja improvisatsioonidest, mille kohta Rein Rannap ise ütles, et lieed on igakord erinevad, vastavalt hetke meeleolule, kohale , kus kontsert toimub, üldisele õhk-' konnale ja isegi klaverile. Ta ütles enesel olevat mõningaid sümboleid, mille varal ta eisnemistel meenutab kõike — mõningal juhul mõnd meeleolu, teisal mingit alg-motiivi. Selliselt tekib valik, mida võiks iseloomustada kui motiive ilma pealkirjata. Rein Rannap tutvustas end' Washintoni eestlaskonnale silmapaistva ja eripärase improvisaatorina, kelle hingestatud sisseelamine ja tehnika virtuooslik valdamine andis meeldejääva muusikalise elamuse. Kahjuks ei olnud seekord kohal ühtki muusikaarvustajat ameerika ajalehtede juurest, kuid kohalikelt eestlasteltr/muusi-kahuvilistelt oli kuulda tunnustussõnu koos lootustega, et Rein Rannapi võimed pälvivad juba peatselt Ameerika laialdasema muusikapubliku tähelepanu. Kontserdi järelpäeval oli Rein Rannapil esinemine USA Public Radiö's koos intervjuuga, kus praegu inglise, keelt õppivat,pianisti aitas keelelistest raskustest üle Mari Ann Rikken. Rannap ütles oma muusikat iseloomustades, et seda mõjutavad eesti rahva- " muusika intonatsioonid ka siis kui ta mängib teistel teemadel. Ta ütles intervjuus, et tahab teha muusikat Eesti heaks ja kuigi ta ei ole aktiivne vabadusvõitleja, loodab ta Eesti vabaduse huvides just oma muusikaga nii mõndagi korda saata, eriti kui tal peaks õnnestuma Ühendriikides üldtuntuks^ saada. „Kas te peate kindlasti kuulsaks saama, et end oma muusikalises tegevuses hästi tunda?'', küsis ameeriklasest intervjueerija. Vastates sellele jaatavalt, lisas Rannap selgitavalt: ,,Minu muusika on mõeldud sihtlemiseks. See on minu kommunikatsioon inimeste-ga. Uksi harjutades piirdun ma li viinavenda 0. Lutsu „Tj vasakult Richard Laanvere ph Kalle Viires kingsepp Ki |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-24-06
