Vaba eestlane , November 20, 1980

              f A
Nr. 87 (2722) XXIX aastakäik Neljapäeval, 20 novembril 1980 — %rsday, November 2®, 1980 Üksikniimbri hind 50 centi
,11 lill n | Illil i "
Madriidis toimuva Euroopa julgeoleku konverentsi avamise puhul möödunud nädalal toimus seal lätlas-?
te korraldusel suiJrem balti demonstratsioon, kus n Ja teistele balti rahvastele. De­monstratsioon
^orraldati konverentsi avamise päevar/11/novemb suure tähelepanu osaliseks Eu­roopa
ajakirjanduses Ja televisioonis. Eestlaste poolt võttis demonstratsioonist osa USA Eesti Rahvuskomi­tee
esimees J. Simomson, kes oli väljas Eesti lipuga. Eestlaste Keskmõukogu Kanadas esindaja Eieri Taul
^jõudis ..Madriidi pärast demonstratsiooni. •: .; • '
Demonstratsiopn Madriidis oli
hästi valmistatud ette Läti^^^;^M
maliidu poolt Madriidis avatud' bü­roo
poolt. Demonstratsiooniks olid
ÜSA-st ja Kanadast M^driidi sõit­nud
iile kolmekümne lätlase, kelle­dega
ühines lätlasi jaj teiste balti
rahvaste . Ijiikmeid iSuroopast. De-monstratsioomst
osavõtvad lätlan-nad
olid väljas rahvariideis ja koos
teistega kandsid hulgaliselt Läti
lippe ija baiti rahvastele vabadust
nõudvaid plakateid. Taheti kogune­da
Kongresside Palee ette, kus
toimub konverents; kuid palee ja
selle ümbrus oli väga tugeva sõja­väelise
kaitse all. Politsei, sundis
demonstreerijaid laiali minema ja
lippe kokku panema. Süs mindi
kõrvaltänavaile, kus demonstratsi­ooni
lippude ja plakatitega jätkati.
Iseseisvalt tegutses demonstratsi­oonil
läti pastor Maris Kirsons
Philadelphiast, kes tallas jalgade
alla Nõukogude Liidu lipu ja avas
käevarrel oma veresoone, lastes
verd tilkuda lipule. Õp. Mv Kirsons
viidi seejärele politsei poolt ära,
kuid vabastati hüjem. Üks Nõuko­gude
lipp põletati ära.
Ajakirjanduse teateil on demonst­ratsiooniga
ühenduses vangistatud
9 lätlast. \Teise teate järgi on Mad­riidis
vahistatud üldse 39 isilmt.
Toronto lätläsile saabunud teateil
on demonstratsiooni puhul vahista­tud
dr. IL. Lukssjkes Torontost sõi­tis
Madriidi,jä teda oti neli tundi
vahi all hoitud; Vahistatud läti noo­red
on pidanud ööpäeva vanglas
viibima,;.;
EKN esindaja Enerl Taul saabus
Madriidi möödunud nädala lõpul,
jäädes sinna kümneks päevaks. Ta
võttis seal levitamiseks kaasa suu­remal
arvul EKN poolt välja antud
broshüiiri „Ešt6nia and European
Security". Broshüüre oli ka juba
varem Madriidi ette saadetud.
Madriidis saavutatud kokkuleppe
järgi kestab Madriidi konverentsi
esimene järk 20. detseiäbrini. Pä­rast
jõuluvaheaega jätkub konve­rents
27. jaanuaril;
•MABRIID (Telefoniteel) - Mad­riidis
on seni balti esindajail läinud
suurepäraselt hästi. On sõlmitud
rohkeid kontakte paljude riikide
esindajatega ja delegatsioonide Ju­hatajatega,
Läti Vabariigi aasta-päva
pühitsemisel olid külalisteks
mitme riigi delegatsiooni juhid,
nende hulgas ka USA delegatsiooni
juht Griffin Bell. Kõigile välisriiki­de
esindajaile pn jagatud informat­siooni
ja andmeid venelaste kuri­tegudest
Balti riikides ja inimõi­guste
puudumisest; Seni on baltlas­te
delegatsioonid pääsenud konve­rentsi
üldkoosolekuile, kuid välja­vaateid
on ka kinniseks kuulutatud
koosolekuile pääsemiseks. ;
lu.^ iitliiiUaiaiöpui Oii tiahtsaks sündmuseks Torontos Eesti Püssi
tämine. Pildil moment, mil Eesti Vabariigi aupeakonsul Ümar
ie Voldemar Kanale. • l^nri^^^^^^
Ja Püstoliklubile oma lipiu anne-ulatab
lipu üle klubi esimehe-
Foto: Vaba Eestlane
MADRMB — USA andis Nõukogude Liidule selge hoiatuse, öeldes^ et USA sõjalise ettevalmk
.aktiviseerimine on vältimatu, kui .KreM ohustab Oma pid^ maailma rabu.ja de-
•VARSSAV'•^:Nädalalõpul^ oli'tentet.: '^^y.^.;-; .
karta, et Poolas alustatakse uut ^ V ^
streiki, kuid valitsusvõimud bn Euroopa diplomaadid on öelnud,
andnud järele rahva liõudmiäele ja ^^IfiJŠA on sidunud otseselt detente
lasid ametist lahti ühe provintsi ku-Ja relvastuse piiramise, kui USA
berneri, kusjuures sõjakad ameti- ®sindaja resoluutsemate sõnadega
KampeMann ütles, et need on sa­mad
põhilised poliitilised prob­leemid,
mis ühendavad
Ja Carterlt.
, MÄDRIID ~ , N, Liidu üks tiimtoBmaid dissldemte Amdirel
sai möödünnud kolmapäeva! amtoõmietusel surma, ko! ta
Hispaania pealinna, ct võtta osa vene immõigaste aktivistide
kisšt. 42-aastane AmaMk sai simna koi ta kaotas kontrolli
ja sõitis otsa ymmtolQ, "Üks metaMtüIck veoaiintiD) küljest
sõitmas
saks, et enne uue kuberneri ame- Euroopa Julgeoleku konverentsil, JQ^^^ ^ president Reagan A • i
Leonid Brezhnev öelnud Moskvas,
et ta ei muretse Ronald Reagani
tugevate valimiseelsete lubaduste
üle ja on lubanud heatahtlikult rea­ühingu
liiloned.nõuavad sellele.Ii- M geerida^ ükskõik milliseile USA
imiseks.
pidada. Töölised nõudsid kuberneri mise suurendamist. --'K^—-:. rr:°^^^^
ta'
Eksiilis olevad. N . Liidu dissiden­did
kogunesid I Madriidi hotellis
niöödunüd kolmapäeva õhtul lei­nates
meest, keda nad nimetasid
peamiseks inimõiguste eest Võitle­jaks
N . Liidus, Dissideridid ütlesid,
et nad tahavad maailmale teata­vaks
teha, et kuigi suurim inimõi­guste
eest võitleja sai traagiliselt
surma, võitlus jätkub N . Liidus.
Amalriki surm pani nõukogude
dissidentide liikumise maailma hu-vifookusse.
Konverentsi alguses
jõudis Madriidi teade,
et teine N, Lüdns tunted dissi­dent
Juri Orlov on alustanud
Penni karistuslaagrls iifeljastrei-
Kolmas, Leo Köpelev aga sai oota­matult
N . Liidu passi ja jõudis kol­mapäeva
õhtuks Frankfurti
Amalrik sai opositsioonisümbo-liks
Venemaal kaua enne kui And­rei
Sahharov ja Alexander Solze-hitsõn.
Ta heideti välja Moskva
ülikoolist •1963, kuna ta vaated ve­ne
ajaloole ei olnu<i parteilifnilised,
kuna ta väitis, et viikingid mängi­sid
tähtsat osa slaavi suguharude
tsiviliseerimisel Venemaal, vaade
mida praegu ei sallita Venemaa
. ajaloos,.;. ••••^
Ta hakkas sellejärel tööle kirja­nikuna
ja kirjutas mitu näidendit.
Kona tal ei olnud alalist töökoh­ta,
siis süüdistati teda ühiskonna
parasiitluses ja. mõisteti kalielks
lasse. ^
Hiljem veetis aasta vabatahtli­kult
Siberis ja' sai veidi hiljem lää­nemaailmas
tuntuks oma raamatu­ga
„Kas N. Liit kestab, aastani
1984?" 1970. a. saadeti ta jälle N .
Lijdu laimamise eest vanglasse, kust
vabanemisel 1975 ta sai koos abi­kaasaga
võimaluse N . Liidust lah­kumiseks,
olles dissidentidele suu­reks
lootuseks läänes. '
Tema surmajuhtum äratas alul.
kahtlusi, kas sellega ei olnud seo­tud
mitte kommunistid, kuild teised
aUtosolijad pääsesid vigastuseta ja
eitavad sellise kuulduse tÕepära-
• sust.-''; ..•
vallandamist kuna see möödunud
nädalal pani erineaegselt maksma
sõjaseisukorra linnas, kus asub poo­la
paihim reHgioosne pühamu ja ei
lõpetanud seda ka siis kui ähvardav
streik oli tühistatud.
"^f^^ et^venelased^õlji^ Kampelmamii ja delegatsi-
US^^^^^eS^^
Kamnelman ütles rast 20. jaanuaril ameti ülevõtmist tajaist või koguni oponentidest va-
et maai.l m hVig. ubu pidevalut lVaihi.e. - delegatsiooni juhtideks. limisäge/d uses üksteisele ÜÜes.
Male kokkupõrkele ja see on Lääneriikide^ p^^^
meie kõikide huvides, et see sijad üüesid pärast kõnet, et Kam-šMund
väheneks Ja oleks vastav Pelmam kõnes peegeldus Reagani
fetente vaimule. valimistejärgne lubadus näidata,
Ameeriklased on sunnitud venelas-^^^J^^^^
tesõjalisest ettevalmistusest Järel- N:
duši tegem a, et nad sa avad püsima
MADRIID-BöOKLiidujuu-^^^^^f^^
ti, kellele ei antud luba N . L i i k ^^^^^^^^^^ V- . v
emigreerumiseks ja kes ähvardasd »emokraathkku parteisse kuu uv
Liidu poliitikaga teistel aladel.
Kui detente bn kontsept.
Selle asemel lubab Brezhnev ar­vestada
iga USA administratsioo­ni
konstruktiivset ettepanekut,
mis parandaks nende riikide suh­teid
ja akuutseid maäilmaprob-leeme.-'.'
BANiGKOk — Tai sõjaväe peade-poos
oli pühapäeva hommikul see­ria
plahvatusi, mis põrutasid ena­muses
pealinna ja surmasid tosi­naid
inimesi. Politsei esialgsete
andmete kohaselt on vähemalt 100
inimest surma saanud või haava­tud,
nende hulgas on mehi, naisi ja
lapsi, töölisi ja tööstusest juhuslik­ke
möödujaid.
näljastreigiga, on seda alustamid ka- Kampelmami märkis, et ta ^ i ko^
heksas linnas, tehti N . Liidu Juutide
Maailmakongressi poolt teatavaks, vatastatud president Jimmy Garte- Samal ajal on N, Liidu president
Nende näljastreik on kK)tuses sel- ^^P^^^^^^
lega läänemaailma tähelepanu ära- vaid et need seisukohad kajas- -
tada ajal, mil inimõiguste küsimu^^^^ad^^ •
sed Euroopa julgeoleku Konve- «presidendi Ronald Reagani vaa-rentsil
on arütlusaliiseks. Juutide ^etes.
õiguse grupp ütles, et juutide emi- Carteri poolt määratud USA de-gratsioon
N . Liidust on langenud legatsioonü on olnud eravüsüisi
poole peale võrreldes eelmise aasta- kontakte Reagani ameti ülevõtmist - , ; V . r
ga ja juudid peavad ohikorda väga korraldavate poliitikutega pärast — f ädala alul oli ;
tõsiseks. 4. lovemM valimisi. ' vaike CharleneS^^
• . politseikonstaäbn Harry McKmstry
: politseikoolis saadud oskusist. i9-
küise lapse hingekõri oli blokeeri­tud
ja tä sai vaevalt hingata. Lapse
vanemad,kutsusid politsei, kes mõ­ne
minuti pärast olid oma autodega
kohal. McKinstry alustas suust-su-hu
hingamisharjutustega ja tegi se­da
seni, kuni nad lieli; minutit hil­jem
jõudsid haiglasse. Kui pplitsei
lapse oma kätte sai oli hingamine
Brezhnev loodab Ronald Reagani
ametisse asumisele, kuna valimis-mida
üks pooi tõlgitseb erinevalt eelsete lubaduste kohaselt hakka-teisest,
siis see on mõttetu sõna- vad siis viljalaevad liikuma ikal-demäng,
mis ei või kummalegi duste tõttu puudust kannatava N:
ega maailmale kasuks olla. Liidu pool?.
T A D t ir
I H 11 I U 310BLOORST.WEST
TORONTO. M5S1W4
/ Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam
TEHERAN --Iraan on teatanud sõjalisest edust, lüües tagasi Iraa­gi
väed Süsangerdi linna juures. Iraaalased teatasid suure võidurõ®-
Muga, et Iraagi väeosad, mis olid osaliselt linna tunginud, suruti lim- juba peatunud. McKinstry kaasla-nast
välja ja see jäi Jälle Iraani kontrolli alla. Mõlema poole kaotused seks oli eestlasest konstaabel John
on kokku 1300 sõdurit is-tumilises
)., 2. dets. ken 19.:
Aktusekõne
; Fbf. ARTHUR VõõBUS
Chicagost
Eeskava: Estonia SegakooTj,
Roman Toi juhatusel.
; .1^ KOHVI^^^^- *
KÕIK ON KUTSUTIJB!
Tartu InstitmiS
Akadeemiline Kodno
li
I:
V CANADA CRAFT SHOW.
. Qieen Elfeabeth BIdg. näituseväljakuli
esmasp.^ 24, nov. kisni pühap., 30. nov.
kesJ(päevast|kuni kella lO-nl õhtul, pühap.,
Pöördepunkti sõjalisse tegevusse
^ i m ! ^ ; oli toonud Iraani regulaarväeosa
kohale jõudmine, kes abistas linnas
I vastupanu avaldanud iraani sõdUr
reid ja politseinikke.
i Samaaegselt Iraani võiduteateile,
on ka Iraak avaldanud samasugu-sed
võidukaid sõjateateid Susan-
• ; | gerdi võitmiseL
Iraan on kõik rahutegemise
|( püüdlused tagasi tõuganud. Prae-
1 gü teeb sellist katset Rootsi endine
peaminister OlofPaimej kes
So ? /Sillaots.
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
peab oma ülesannet, väga
J^askeks, kuid mitte võimatuks. |
Ta tahab mõlema poolega kontakti
võtta ja süs oma tulemusist rääki- |
LRO peasekretäri Kurt Wald- |
heimile.: •
; Iraan ei näi üldse olevat rahust |
liuvitatud seni kui Iraagi väeüksu-sed
on Iraani maapinnal. Kui va-
^^Peal liikusid kuuldused ameerika J
päritoluga relvastuse tagavaraosa- 1
de puudusest, siis nüüd on imelikul |
teel see probleem lahendatud. .
ÄiVILLE PUSTR@M-UUS'I
toimub Toronto Eesti Maja väikeses sasiMs
28./29. Js^. novesnbril
Avatud: reedel keU 2-^^ 12-4