Vaba eestlane , November 20, 1980

              EESTLANE neljapäeval, 20. novembrü.l98o - Thursday, November 20,
nasB
. Teisipäeval õhtM toimiiš Eesö Maja NoörteniraMt^^^ Sihtasutus Eesü P^ievad Kanadas peakoosolek,
lest nelikümniend eesti organisatsBOoni esindajat osa võtsid sihtasutuse tegevuse äratamiseks, aga veelgi hiC"
vitatumad oUes eelolevate t)lemaäiims®t®Eeslti Päevade ««{.tuses*s. mus r^-A-,^ i , — ™ * Tr^,^«*.
lonverents. Pildil
ija pr. A. Mer-
Foto: Mereväli
anniga «steamcleaiÜEig"
ERIK LOKBIK 447-9834
^1 i f ^ f t J i m T B ^ ^ M i ^
majade juures:
elekter, torud,
Helistage — J. MEIUSI 225-3283
kohaliku Kahva-
|a pidustus. Tradit-ja
mitmesuguste
äste väljapanekuid
I Kalju Loone. Üri-ja
koogüaua müü-bks..\
läks Londoni Ees-;
tsköoli heaks. Näi-üd
ega rahvustoi-
[vu ei auhinnatud,
fi ja peakorraldaja
ihelepanu järgi ot-leestlaste
osa pidu-hulka
ja jättis,
iärikä muljed Lon-selt
väike, kui ak-
>ide\: eesti rahyus-iduäinefe
IsevadlT^
Koosoleku avas. sihtasutuse esi- omale järelmõtlemiseks aega. Aust- sõnavõtte oli ka sihtasutuse
mees. Tõnu Tõsine, kes jäi ka koos- raalia. eestlaskond on pöördunud koosolekute aj
oleku juhatajaks, protokollis sek- selles asjas Ülemaailmse Eesti Kesk- ponilarja kohaselt peetakse need
retär E. Soomet. Koosolek oli õieti nõukogu, kui kõikide poolt tunnus- juhatuse äranägemise järele. Järg-tagasivaatlik-
ja pidanuks ajaliselt tatud eesti keskorgani koosolek peaks toimuma tu-toimuma
käesoleva aasta algüskuu-le. ^^^^ aasta esimetsel kuudel, miUi-
M . Nii anti tegevusaruanne, ,mis Koosolekul oli kõne all, miks seks ajaks on ka teada,/kes ja kus
hõlmas 1979; tegevusaastat, kuna korraldada järgmised just kolme, järgmised ülemaailmsed Eesti Päe-möödunud
ESTO-80.suvi oli alles aga mitte viie aasta pärast; vad toimuvad. Kui Torontos, siis
tegevuskavalises ösäs. ŠQWQ sammu
põhjustas aasta alguises olev aktiiv­ne
tegevus ESTO-80 eeltöödega,
kus peakoosolek seganuks käimas
olevat tööd. Aruande kohaselt' teh­ti
1979. a. siiski palju eeltöid ja-moodustati
Põhjakotka '80 ühislen-nu
toimkond ning aastalõpuks oli
, registreerinuid 250.
' 1979.:..a.; .
. $13.8S9.36;
seSsu ja sissetulekute ning väK
aruanne
L toomsalu leidis, et seda tuleb kohe eeltöödega alustada., .
küsiniBst ei saa veel detailsemalt; Lõpuks Tv Tõsine avaldas koos-,
arutada kuna ametlikku äraiitle- olekust osavõtjaile tänu ESTO-80
mist pole. olnud ja võiksime oo- korraldamisele . osutatud kaasabi
• '"• • eest. •:. . • •
Icmibici lm.
Avatedl: ©sma§p.,4eis!p., aeljap., reedel 9—9, •9
alles Rootsis toi-on
juba teada, et,
alguses tõstetakse
le protsendiga kõi-
[oiduainete hindu,
jamiselt liha; võid.
ja tibusid-kana-riikliku
subvent-
|[ine 250 miljoniga
^mine. Arvatavasti
1 ohkem juustuhin-
[•ast, et Rootsi tar-juustu
maailmas
lohta aastas) ja et
Indlik" kui seda on
CRAFTS
}ivad varrastel
eeldamiseks,
)INAAVIAST
RIGA * Kan-esmasp.—
köi­tele
teine äri:
p-5;p.L
iDanforth Ave,
jnto, Ont
itiseks.
lenud
tan Toroatot
fega.
personal |a
osalise, või täistööajaga, Yõib olla
ka pensionäip*;
revisjonikomisjoni aruande
ärakuulamist kinnitati aruanded
esitatud kujul.
1980. a. tegevuskava on samuti
juba minevikuks saanud, kus tehti
palju tööd Kanada eestlaskonna
osa esile toomiseks Stokholmis pee-täväil
peopäevi!, sellele eelsel infor­matsiooni
levitamisel, Miss ESTO-
80 valimisega, ühislennu organisee­rimisega
ja ESTO-80 piletite müü-b
(B 0
; (Algus lk. 2)
neid oli liiga vähe ja suurein osa
matuselisi pidi ilma jääma,
selle Järele võib arvata, et Em-bes
40--50,000 thimest kokku o i
tulnud. Määratu rahvasumma
peale vaatamata peeti siiski nii
Msti minnes ja tulles kui ka seal
olles otse eeskujulist korda, mis
Mige vähemal viisil rikutud ei
•saanud.;:.' -r- . •
See tuli küll sellest, et korrapida­jad
rahva eneise keskelt olivad sea­tud
Ja politsei ega soldatid sellest
osa ei võtnud. — Surnute arv, mis
sel korral maeti, oli, 47, kuna aga
surma saanute arv palju suurem
oli; müist neist oli juba varemine
maetud, teiste matmine jäeti edas­pidiseks,
kuna eemal elavad sugu­lased
nende surmast teatust saa-
Neid. tegevuspunkte kommentee­rides
• märkis -•t. Tõsine, et/ESTO-
80 on möödas ja juurdelisatud mär­kused
on mõeldud ainult informat­siooniks,
kuid kuuluvad järgmise
tegevusaasta aruandesse. Need näi­tasid
kuivõrd edukalt oli täidetud
ettenähtud tegevuskava punkte.
Il
miili põbjapool Steeles'i)
Markbam, Ont. UR1A8
iSTI ADVOKAAT soovil
Tel. 869.1777
ma
avata
asutuse poolt Eesti Majas inffor-matsloonibüroo,
mis esialgul oli
Scörd, siis kaks korda ja just enne
EST0-8Ö peagSB Igal- Õhtol ava-
EKKT 25. kunsti-aastanäituse avas E M aMesimees Hans Lupp,
ineenutas esimesi näitusi, kus korraldati ka võistlusi. Pildil EKET
esimees Benita Vomm ja Hans Lüpp hoidmas Hilda Mikkelsaare
tööd, mis sai esimesel võistlusel esimese auhinna. Kahe vahel olev
skulptUMr „ M l
Fot0:-E.
pühapäeval avati sesse floorasse Ja flllgiraanseõrnU'
EKET 25. kunsti-aastanäitus vii- se ning täpsusega väljendab oma
mastešt aastatest tuttavais Peetri akvarellidel ohakaid, siguriõisi Jt.
kiriku seltkondükes ruumides. Ava- lilli. Kai Käärid on esindatud viie
mise puhul oli rohkem rahvast kui realistliku tööga õlis, akvarellis Ja
viimastel aastatel. segatehnikas.
Näituse ametlikuks avajaks oli Vaike Liibuse tööd on juba nime-
H. Lupp, kes avameelselt ütles, et tatud. Tema suuremõõtmelised
ial pole tegelikult palju tegemist portreed on meeldivalt ühtlase ko­olnud
kunstiga, kuid ta oli 25 aas- loriidiga, kasutades osavalt tausta-tat
tagasi Toronto Eesti Seltsi esi- kujunduses õrnu vihjeid inimese
mees, kui see organisatsioon esi- ehikutsega seotud kohtadest. Art-mese
ühisnäituse Torontos korral- hur Mihkelsoolt on kaks õlimaali,
das, Esimest näitust külastasid mis näitavad Toronto vägagi oma-
600 kunstihuvilist. Tänapäeva olu- pärast maastikupilti, mis on deko-kord
on märgatavalt erinev sellest;, ratüvselt Jõulised. Sellevastu Jaan
kui eestlased siia tulid. Kuid eest­lastel
on kunstiga olnud side ja
eestlaste kodud on eesti kunsti täis.
sel korraldati kunstnike
võistlus, kus
vääristati
Miljani kahes töös on looduse nä-geiaine
sümboolsete eluvärvidega
ja teine usulise elamuse koloreeri-mitte
valgustunde impulssidega.
Erviri Milvek • esitab talle omast
esimese auhinnaga akvarellistiili, aga paari töö juures
Mikkelsaare töö. on näha uuenemist enam sulavate
Lisaks sellele aiiti «sihtasutuse poolt
välja kaks numbrit „Kanada Re­porter"
informatsioonilehte. Põhja-kotka
'80 ühislend õnnestus rahul­davalt
ja sellega oli kaasas 454
sõitjat. Sihtasutusel oh ka oma bü­roo
Stokholmi Eesti Majas, olles
abivalmis Kanada eestlastele.
1980. a. eelarve esitas laekur J.
Ramjalg tasakaalus $5.000.00. Ju­ha
täidetuks saanud tegevuskava ja
eelarve kinnitati.
Valimistel valiti eraldi esimeheks
Sündmusega tekkisid kuulujutud, senine esimees.T. Tõsine, juhatus-nende
pareerimisks andis Tallinna ^"^"^e^sskautide-gaidi
linnavalitsus selgitust: „Lõpmata na E. Soomet, lauljate esindajana
suurt ärevust sünnitavad kuuluju- J. Ramjalg, rahvatantsijate esinda­tud,
miUe järele mõnedel 16. ok- Jana H. Toomsalu^ võimlejate esin-tobri
ohvritel haavlite haavad olla «^^jana E. Koop jaEKN esindajana
olnud. Et selgust saadai on Tallin- T. Tõsine. Juurde valiti veel T.
na linnavaHtsus selle asja kõige ^^^^^y ^- Johanson. Revisjoni-hoolsama
uurimise aUa võtnud ja komisjoni A. Kukk, V. Kana ja J.
kõikide tohtrite käest, kellel haava- Terts, jälisrevidendiks edaji ^ ^G.
tutega tegemist oli, teateid ja Se- .
letusi palunud. Kõik tohtrid kimii. ^^^staks,^mis^ juba on^ lopj)e.
tavad, et ühegi haavatu juures ei "^^^'-^^^^^
haavH ega revolvrikuuli haavasid ^^^^3^^^
ei leitud, vaid ktispealiskauduvaa-^^^^^'^^^^
dates haavlite haavad näitasivad sõna T. Metsala, küsides selgitust,
olevat, seal lem haavade sees toe- l^^s kutsu kokku Ülemaailmsete
poolest kivide ja püssikuulide kii- Eesti Päevade toimkonna üldkoos-iiid
i ' oleku? iCüsimus on aktuaalne just ^A„;I S „ A „ ^ „ „ „ „ ! ; , , , i . . , . coiwntf,; suurem Side teiste etnihste gruppi- Ants ¥omm on kahe palgega
NagK teada, voib Rontgemkm^ seil^^^^ dega ja eesti kunst on ulatanud ka inees. Tema kaks^^ s
de abil mimese ihust labi naha Ja :^ ^ eestlased on väljaspoole oma ühiskonna piire. Saagpaku portree ja Lydia Koidu-seMe
korraldamisest ära öelnud, Näitusel on seekord 11 kunstnik- la büst näitava on koguni
siis võib järgmiste koitaldamlne kokku 47 mitmesuguses tehni- skulptorina tugevam, või on põh-
Jääda Toironto eestlastele. kas tooga, nende hulgas ka neli jus selles, et ta peab skulptuuri
skulptuuri. Pärast mitmeid aastaid Juures kauem Ja püsivamalt töö-kuuli
kildusid välja võe^iid.KiUudProbleem^^o^^^^ oma töödega väljas Ervin Mil- tania, mis ka tulemuse annab, te^
voisivad aga sel viisil tekkida, et võeti vastu seisukoht, et ESTO-? ei vekJa Arthur Mihkelsoo ning kü- ma õlimaalides on rahutut karika-püssikuulid
vastu uulitsa kive pu- tohiks toimuda samaaegselt plüm- Misesinejaks Vaike Liibus Aust-t^^
ruks läksivad ja Ühtiasi ka kivide piamängudega. Kui järgmised daaliast, kes Toronto külaskäigu huvitav on tä Tonu Maiorano port-küljest
kudusid purustasivad, mis ÜEP-d toimuks 1983, siis tuleks ju- ^ portreteeris mUu siinset ree. Benita Vomm on jäänud oma
suure hooga maas lamavaid Inime- ba ettevahnistustega^^a^^ eestlast. Meist portreedest olid näi- ümarate vormide ja värvide Juur-
Sl haavasivad.SeUe; juures peab kava oleks igati läbitömatud. ; tusel Eesti Vabariigi aupeakonsul de. Selles on leidlikkust „Eva"
meejes. pidama, et soldati püssi- Vastati, et kui on vaja, kutsutak- i . Heinsoo ja R. Antiku omad. Li- portreerimisel otse loodusest ini-kuulidel
nikkeKst kestad ümber on, se selline koosolek kokku sihtasutu- gaks vaikelu magnooliatega foron- meseks saamisel
muidu ei oleks paljas tmakuul va- se poolt. AustraaHa^^^^^^^^ to eestlase E. Kassi kogust. • KuisiEKKT veerandsaja aasta-hest
mitte nõnda viisi kivi purusta- äraütlemise ametlikku teadet pöle^ • ' miigi EKKT veerandsaja aasta
da võinud ega ka ise puruks läi- sihtasutuse juhatus veel arutanud,
nud.*^ ^ kuna Adelaide eestlased palusid
Linnavalitsus avaldas lootust, et /. ' " ;. "
ligemal ajal saab täielikuma aruan­de
selle äsja kohta avaldada, Selle
seletusega langesid kuulujutud
haavlitega laskmisest ära, mis üht
osa Tallinna kaaskodanikke selles
süüdistasid, nagu oleks nad kas sol­datite
keskel voi ligiolevate maja­de
akendest jahipüssidega inimeste
peale lasknud. i
(Järgneb);,
the Laplmd Shop
2420 Lawrence Ave. E.
Scarboro, Ont. MIP 2R5
Telefon 751-MOl
JÕULUKINGID mR^^
Suur valik nütmesuguseidl^ Soomest; põhjapõdra-, lambar^
|a muid nähku ® „Flokati" vaipu ® lambanahkseid mütse, kin­daid,
susse © klaaskaupu ® ,,Fiifel" nukke -—ainulaadne kol­lektsioon
Kanadas. \
RULOOD (aknakatted) valmistage ise\ja säästke! Ostke meefn-
^si — ilusad mustrilised puuvillased |a« Unased materjalid Soo­mest
mitmesugustes 22ijstes. Akiia ette riputamiseks samas
daval; seadeldis üaiiffls tellitav.) •
Avatud 8—8. Helistage ette 751-3201
7 EIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(i plokk läänepool Jäme'!, Bloori lähedal)
TEL. 769^535 I
ij€i HÄRRADELE ÕMBL
TELLIMISTE jÄRG!^^^^^^^^^^^^
RUPY
vahel
Ka kolmandal näitusel oli võistlus, akvarellide loomiseks. Eric Pehap
kus korraldajate poolt anti Kalevi- on oma viie maaliga tavakohasel
poja ttema; ka sellel näitusel hin-seinaosal Ja samad värvitoonid ka-nati
parimaks H . Mikkelsaare töö. Jastuvad ka ta uutest, mõneti ge©-
et nüüd on eeStlaster meetriavormilistest töödest.
nii on sellekohaste riistade
kõik kahtlased haavad läM uuri-
"•••tud;\ rZ'^::-':/
paljudest haavadest on ka kivi või
'ESSEN
281 DANFORTH AVE. Tet 463^1
Soome pagarisaadused ~ kardeawMii-saiad,
struüdelid, soome tordid, küpsi-s
©d. Lülapirukad^
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap.,
neljajp. 0-6, reedel 9—7, laup. 8-2.
Esmasp. suletud.
. : EESTI SIHTKAPITAL / .
; • KÄNABAS;^^^'
Annetused ja testaraendi-päraridnšed
on tulnmaksnväbad.
Annetaja soovid täidetakse.
Broädview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6 '
Kuna igalt kunstnikult oli kuni päeva tähistav näitus ei üllata ega
viis tööd, siis jättis see teatud laie- ^apusta millegi uuega, näitab see
ma pildi igast iopvisikust, pealegi siiski, et orgariisatsioon on nii pi-kui
mõnel Juhul need moodustasid ka aja jooksul seisnud ühe osana
omaette grupeeringu. siinsete eestlaste kunstlehis ja on
Helmi Hermanilt oli kolm näili- neid mõneti juhendanud esteetilist
selt abstraktset aga ohuliselt ela- loomingut mõistma ja hindama,
vat lillemotüvilist akvarelH ja kaks sest publikuta ju looming ei saaks
skulptuuri. Mai-lŽeet Järvelt neli elada. Ja selle teadmisega võidak-maali,
tugeva robelisega maasti- se edasi minna ja loota, et ka tei-kud
ja üks äärmiselt lihtsust sed eesti kunstnikud organisatsioo-väljendav
„Kuu". Tiiu Kadak on ni mTde tuleksid ja selle tegevu-ga
siin:/se veelgi dkkamaks muudaksid.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
?õtab telliniisi vastu alumiinium uste, akende ja viUi^eum^^^k^
tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist
veerennid Üma jätkudeta (ühes tükis)i Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H.OSSOy tel 832-2238 Ja ^844558, mchm^
Met. Iie. nr. B 888
F I N N TASTE BÄKER^
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
: • TELEFON 225-0824
©Il peen
avatud: teisip., kolmap.,neljap. 9—6, reedel 9---7, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suletud)
mm