Vaba eestlane , October 27, 1981

              lk. 2 VABA,EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril 1981 — Tuesday, October 27, 1981 Nr, 75
KABADE EESTLASTE H&ALESANDJA
VABAgESTLANg
TMJAANDJA: O/Ü Vaba Eestaaoe; 135 Tecnmsstha
PEATOIMEITAJA: Kari Amj
TOIMETAJA: Esmss Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toffonfto Oat. Bi!6J 3M7
TELEFCHm): lokiietus 364>7521/taütug ( t e U i i ^^
ekspeditsioon) 3S4-7673
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—. poolaastas
veerandaastas $ll.-r-j Mripostiga aastas $61.—,poola^tas $33—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kassadat: aastas $42—, poolaas­tas
$S.— Ja veerandaastas $12.—. Kiripostlga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18Ä)
L^NUPOSTIGA ttlemere-maadesse: aastas $78.—, poolaastas
$38— ja veeras3daastas $20.— y
Asdsmi muudatus 50 c. — üksikmimbri
FREE ESTONIA
Free Estoniaa PublMer Ltd., 135
ToroDt® OE^. M6J 2H2
Toronto Eesti Segakoor täMstas 18. oktoobril aktusega oma
Ja embleemiga, kõnepuldis esimees Alfred Kelder.
Uued tuuled Kreekas
Äsfa WillmQm
Kreekas äsja toimunud parla­mendivalimised
lõppesid teatavasti
sotsialistide suure valimisvõiduga,
nagu seda ennustasid poliitilised
kommentaatorid ja ringküsimuste
korraldajad. Sotsialistid võitsid
300 Jükmelises parlamendis 174
kohta, mis annab neile kindla ena­muse
ilma teiste parteide toetust
taotlemata ning võimaldab kõigi
partei programmide ja kavatsuste
rakendamist parteijuhi ja peami­nistri
Andreas Papandreo poolt et­tenähtud
ja plaanitsetud kujul.
Kreeka uus valitsus vannutati
ametisse kohe pärast valimiste tu­lemuste
selgumist ning selle koos­seis
ei toonud poliitilistele vaatle­jatele
suuri üllatusi. Vastutusrl-kaste
kohtade jagamine näitab, et'
peaminister Papandreou jättis en­dale
peale peaministri ameti ka
kontrolli mitmes erisektoris, võt­tes
oma hoolde kaitseministriüles­anded
ning vastutus- Ja mõjurikkad
esimehe kohad majandus- ja valis-komisjonides.
Valitsuse koostami­sel
oli süsM teataval määral ülla­tuseks,
et välisministri koht anti
loannis Charalambopoulos'ele, kes
on tuntud oma radikaalsete pahem­poolsete
vaadete tõttu. Sellest jä­reldatakse,
et peaminister Papand­reou
kavatseb kindlaks jääda sot­sialistliku
radikaalse välispoliitika
juurde, mis erineb tunduvalt Kree­ka
senisest leplikust välispolüti-
• kast. . -
Vaatamata peaminister Papand-xeou
väidetele, ,et uus valitsus hak­kab
esmajoones rakendama sise­poliitilist
programmi, mis taotleb
iseseisvate ametiühingute moodus­tamist,
riigi kontrollile allunud
raadio- . j a .televisioonijaamade
.„demokratiseerimist", haridussüs­teemi
reformeerimist, kommunisti­de
nimekirjasid sisaldavate polit-seiarhiivide
hävitamist Ja natsidele
vastupanu omistanud kommunist­likkudele
gruppidele tunnustuse
andmist — vaatamata seUele tun­takse
NATO ringkondades ja eriti
Ameerika Ühendriikides suurt mu­ret
Kreeka uue valitsuse välispolii­tilise
liini pärast.' Need muremõt­ted
on küllaltki põhjendatud, kui
võtta arvesse Papandreo valimis­kampaania
ajal peetud kõnesid,
mis nõudsid Ühendriikide baaside
likvideerimist Kreekas Ja Kreeka
väljatõmbamist NATO-st.
Kreeka sündmusi/jälginud^^polii-tilised
eksperdid väidavad ja kin­nitavad,,
et Kreeka uus peaminis­ter
Papandreou on marksist ning
tema välispoliitika üheks põhili­seks
jooneks on ühendriikide mõ^
Ju vähendamine Kreekas. See uue
valitsuse ühendriikide vihkamise
poliitika on seda silmatorkavam
Ja märkimisväärsem, et Kreekale
on tihedate sidemete arendamine
USA-ga olnud nii majanduslikult
kui ka poliitiliselt ülimalt kasulik.
Pärast Tkist maailmasõda päästis
nn. Trumani döktriimi raamides
antud majanduslik Ja sõjaline abi
Kreeka bolsheveerimisest ja aitas
riigi majanduslikku ja polütilist
olukorda stabiliseerida. Tänapäe­val
moodustavad ühendriigid
Kreeka suuruselt teise kaubandus­partneri
ning ameerika turistid
toovad igal aastal Kreekasse 200
miljonit dollarit, mis on tõhusaks
toetuseks Kreeka kõhnale riigikas­sale.
Papandreo ähvardused ühendrii­kide
sõjaliste baaside likvideerimi­seks
nõrgestavad tunduvalt NATO
positsioone. Neli ameeriklaste val­duses
olevat baasi on mehitatud
3400 ameerika sõduriga ning nen­de
toetuspunktide ülesandeks on
garanteerida ühendriikidele või^
maiusi Mustamere, Kesk-Ida ja
Suessi kanali juurdepääsuteede
kontrollimiseks. Kõige tähtsam
nendest baasidest on Kreeta loode­osas
asuv Siida Bay, mis on olu­liseks
toetuspunktiks Vahemeres
ristlevale ühendriikide Kuuendale
laevastikule. Kreetas asub ka suur
lennuväli, NATO rakettide väljatu-listamise
seadeldised Ja elektrooni­lise
luure jaam;
Washmgtonis kalkuleeritakse Pa­pandreou
lubadusi Ja ähvardusi
kommenteerides, et valimiskam­paania
ajal räägitakse Ja töötatak­se
palju, mida praktiliselt on raske
teostada. Kreeka uuel valitsusel
ou suured kavad sotsiaalsete re­formide
rakendamiseks ning saas­tamise
Vastu võitlemiseks Ja maa
moderniseerimiseks, kuid see kõik
nõuab raha ja ühendriikide ma­janduslikku
abi. Seda arvesse võt­tes
võib ka oletada, et Kreeka uus
valitsus ei ole oma uue välispolii­tika
rajamisel sugugi nii kategoo­riline
kui seda valimiskampaania
ajal töötati. Võib oletada, et
ühendriikide baasid jäävad Kree­kasse
püsima kui Washington
nõustub kreeklastele senisest suu­remate
toetussummade andmisega.
Samuti arvatakse, et Kreeka Jääb
edasi NÄTO-sse kui ta saab lääne-rükidelt
ralvastust oma idapiiride
kaitsmiseks Türgi vastu. NÄTO-sse
jäämine on aga samal ajal ti­hedalt
seotud ka Küprose küsimu­se
lahendamisega, kus on uuelt va­litsuselt
oodata tunduvalt rangemat
poliitikat. Praeguste väljavaadete
juures on igatahes võimalusi, et
Papandreou on valmis alustama
kõigi nende küsimuste lahendami­seks
. ühendriikidega pingsaid läbi­rääkimisi.
Kõiki neid komplitseeritud olu­kordi
ja võimalusi arvesse võttes
on arusaadav, et Washintoni amet­likes
ringkondades valitseb Kreeka
uue valitsuse ametisse astumisel
vaikus. Seal oodatakse kannatlikult
olukordade kujunemist ja uue va­litsuse
signaale läbirääkimiste
alustamisekSo
• K. A.
Ida-Saksamcsa Balti resolyfsiooni suurim ründajca
Kommentaarid
Suui^cm osa kuulsat^t ja tuntud
filmistaaridest on rahul oma kuul-
Muscga Ja teenitud miljonitega ning
nende elu piirdub ainult filmikaä-merafc
ees edasi-tagasi liikumisega,
.skandaalidega ning abiellumiste ja
lahutamKe seeriaga. Kuid staaride
hulgas leidub ka ucld, kellede am­bitsioonid
Ulatuvad kaugemale —
eriti polilHlisele pinnale, mõned
neist maailmaparandamise ideid
omaks võttes loodavad maailma
paremaks muuta fgasuguste kaht­laste
pahempoolsete „ismide*^ pro­pageerimisega
ja nende eesi võitle­misega.
Nende staarid esirinnas
sammuvad ameeriklanna Jane Fon-daj
kreeklanna Melina Mercouri
ja inglanna Vanessa Redgrave.
Ühendriikide filmipubliku lem­mik
Jane Fonda sai kuulsaks Viet­nami
sõja ajal, mü ta propageeris
, aastast juubelit. Pudil JuoBbelikoor oma lipu kommunismi võimule tulekut Lõu-
Foto: Vaba Eestlane na-V,etnam,s ja ka.s selleks iseg.
kommunistliku Pohja-Vietnami
— - r - — — ' pealinnas Hanois raadio propagan­dat
tegemas, mille tulemusena ta
sai endale võrdlemisi tabavama
nime — „Hanoi Fonda". Mõnes
teise? riigis oleks Fonda kodumaa­le
säabunult pandud oma ideesid
Ja riigivastast tegevust järele mõt-yfema
vangikongi, kuid Hollvwoöd
ja filmi maailm võtsid ta jälle ka-
Esindet oli 40 maad 59 P.E.N.
keskusega, mis tõi kokku umbes
võtule Pariisi vanas Ja esinduslikus raekojas, Hotel de Ville's. Eesti P.E.N. Klubi ametlike esindajaina vot- j^^^^^^ inimesed põgenevad puna­sid
kongressist osa Asta Willmann j a Aleksis Rannit, liikmena Fanny Sivers, toetav-lükmena Are Helbe- põrgust väikestel jpaatidel me-mäe
ja külalisena Erik Linnolt. | ^^^^^ p^^da muutunud Viet-
Massifitseerit ja täpsustet kult ümüvate ajakirjade vahenda-jnami propageerimisel äkki väga
P.E.N.-i põhi-ideoloogia vähe- mises. Resolutsioon läks lahi suu- vaikseks ja pühendab oma poliiti-maM
lähemaks tulevikuks. re häälteenamusega. lise energia tuumaenergia joujaa-
Enamgi. Esmakordselt kaSuta- Mõlemaid resolutsioone ründas Pade vastu^ võitlemisele.
300 pealise hulga. Kongressi avas takse selles meile nii tähtsas do-^ teravalt Ida-Saksa esindaja Paul Siis Inglismaa- kuulus staar Va-
21. septembril Lyoni linnapea, kumendis sõna „haritlased", (intel- Wiens, erilise, lausa pidurdamatu nessa Redgrave. Tema on tuntud
Francisque GoUomb, millele järg- lectuals"). Lausega: „Viimaseil ägedusega aga Baltikumi soosivat, trotskistina,^ kes taotles selle sildi
nesid sõnavõtud P.E.N.M Rahvus- aastail oleme saanud informatsioo- Skandinaavia maade oma. Ta rün- ka Briti; parlamenti pääsejnist
vaheliselt Presidendilt Per Wäst- ni ohtude kohta, mis ähvardavad nak lähtus resolutsiooni lõpulau- kukkus-läbi. Vanessa suureks
bergilt, (Rootsi); Prantsuse P.E.N.' Eesti, Läti ja Leedu kultuure, koos sest, mis kutsub kõiki Rahvusvahe- polütiliseks ambitsiooniks on Pa-
Presidendilt Rene Tavernierilt; teadetega oma keele ja kultuuri lise P.E.N.'i liikmeid ühinema ni- lestiina araablaste abistamine ning
Hungari P.E.N.'i Presidendilt Ivan eest võitlevate haritlaste arreteeri- metet maadega, mõistmaks hukka nende õiguste eest võitlemine. On
Boldizsarilt; ja Shanghai P.E.N. mistest," — on ühthoopi öeldud. Nõukogude ebasõbralikku poliiti- loomulik, et ta satub sealjuures te-
Klubi esindajalt BaJin'ilt.Avapäe- te üha meelevaldsemaks muutuvas kat („policy"), kuna see on eredas ravasse vastuollu Iisraeli võimude-va
õhtul oli Lyoni ajaloolises ja maailmas on Rahvusvaheline vastuolus kõikide põhimõtetega, ga ja nende kaudu kogu ^maailma
üpris kaunis raekojas korraldatud P.E.N. otsustanud võidelda kõiki- mis kehtivad rahvusvaheliste kui- juutlusega. Kui minna siit samm
kongrfesslastele vastuvõtt //nnapea de omakeelt ja kultuuri kaitsvate tuuri-kokkulepete puhul. edasi ja arvestada tõika, et^pea-poolt.
vaimu-inimeste eest, kirjanikud või Paul Wiens ütles, et väide on aegu kogu läänemaailma fi^^
f Sümboolse avalöögina järgne- mitte, P.E.N.'i liikmed või ei — ^ . . , - ^« , , n r * . ; c o r ^ M C U W M * .
valle tööpäevile, mis jagunesid jäädes seejuures, vastavalt oma pö-eksekutüvistungife
ja kirjandus- hikirjale, siiski vääramatult apo-like
ettekannete ning vestluste liitiliseks. Sedalaadi uute tuulte pu-vahel,
toimus ennekõike pidulik humist P.E.N.'is reedab ka tänavu-pärja
asetamine monumendile ne „Kirjaniküd vanglas komitee"
Lyonis, püstitet„kOikide maade aruanne, milles esmakordselt esi-
Mrjanike.mälestuseks, kes annud neb Eesti, Mart Niklus'e'nimega,
oma elu vabaduse ee§t." Ülaltoodut kinnitab ka pranfsus-
Nii olid siis ka tuuled, mis pu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ gglgia P.E.N. Klubi poolt
husid. eksekutnvi too-istungeil, ui- esitet resolufsioon-protest Tsheh-latavalt
värsked ja lootustandvad. hoslovakkia valitsusele.
puhas yaie, Nõukogude Liit ei tus On ühel või teisel viisil juutide
avalda Balti maade etnilistele kontrolli all, siis on täiesti mõiste-kultuuridele
vähimätW survet, ^^^^^ ppliitili-
Mrjandus Ja taided õitsev^^^ seal še auahnuse maha siuiim^^
enneolematult ning mainatuid il^ ted tohkem^^^^^^^^^l^^
mub päratul hulgal Skandi- suunama.
naavlaste resolutsioon on puht- Mainitud kolmest rabvusyaheli-pölütiMne
ning iiimetetinförmat- sest staari
sioon selles otsene Nõukogude ki kõige menukam olnud Melina
Liidu laimamine.' Mercouri, kelle poliitiline kreedo
Resolutsiooni heaks tõusis hääli on kõikunud kusagil sotsialismi ja
mitmelt poolt. Olukorda kõige sel-t kommunismi vahemail. Melina
Kuigi kavakohaselt oli eksekutiivi Lähtudes Liitunud Rahvaste Orga- gemini iUustreerivaiks osutusid ent Mercouri omandas rahvusvahelise
peaprobleemiks ja mureks küsi- nisatsioonis 1975. a. Tshehhi valit- küll Eesti esindajate vastuväited kuulsuse paarkümmend aastat ta-mus,
kuidas aidata vangistet kirja- ^^^^ pQ^^ ratifitseerit rahvusvahe- ründajale. Oma ^navõtus tõi gasi vändatud filmis „Never on
nikke üha^ arvukamais maades, if^g igpi^gu l9-st paragraafist, mis Aleksis Rannit välja kolm otsusta- Sunday" (Ei iialgi pühapäeval),
millised võiksid olla uued klubid jg^ig kodanikule tagab sõnavaba- vat tõika: esiteks — .möödunud mille populaarsusele palju kaasa
ja millised, kui inaktiivsed, tuleks" ^yge koos vabadusega — vaata- aastal valitsusele esitet eesti harit- aitas kaasakiskuv muusikaline ta-
P.E.N.'i nimekirjast kustutada, j^^ta riigipiiridele — taotleda, laste manifesti venestamise vastu, gapõhi. Vümased aastad on Mer-kujunes
mitmeti ülioluliseks aga ^^ada ja saata, suuliselt või trükis- mis üldse ei tegelnud poliitikaga, ei couri tegelenud aktiivselt poliitika-kolme
Skandinaavia maa, Root- ^^^^^ baides, kirjas või muu mee- kommunistliku korraga ega olnud ga ja kandideeris sotsialistide par-si.
Norra ja Taani poolt esitet j^^udu, igasuguseid ideesid, ka Nõukogude põhiseadusega vast- tei esindajana äsjastel Kreeka par-resolutsiooa
Balti maade keelte nõuab resolutsioon 18-ne haritlase olus, vaid just selle alusel nõudis lamendivalimistel, mis lõppesid tea-ja
kultuuride kaitseks. vabastamist eelvangistusest koos kaitset oma etnilis-kultuurilistele tavasti sotsialistide partei suure või-
Resolutsiooniga ühines kohapeal yäljakuulutet kohtuprotsesside tü- väärtustele ja eesti keelele; teiseks duga ja viisid ka Melina Mercouri
ka Soome, v ^ ^ histamisega. Vangistatute seas^ kes tõi ta välja antisemiitliku | hoiaku p a r t o •
Uusi tuuli sissejuhatav resolut- nimepidi loetletud, on kuus kirja- esinemise esmakordslt eesti ajakir- Valimiskampaania > ajal esines
sioon, mida märkis eraldi ka va- ^^y^y^^ oma tööst ja fakul- janduses ja kirjanduses; . kolman- Melina ehtsa oktoobrirevolutsiooni
nemaid ja suurimaid Pariisi aja- x^^^^^x tagandet teadlast, ülejää- daks väitis Aleks Rannit, et eestla- agitaatorina^ veheldes ja zhestiku-lehti,
„Le Monde", võeti vastu vai- ^^^.^ süüdistatakse kas põranda- ne pole ei vene keele ega vene leerides ning lubades töörahvale
dava häälteenamusega. Vastu hää- ^Xyx^t kirjanduse paljundamises ja kirjanduse vastu, vaid selle vastu, paradiisi maapinnale tuua. K u i te­ietasid
viis: Ida-Saksamaa, Bulgaa- levitamises või välismail seadusli- (Järg lk. 7) .-mait küsiti, et kuidas ta töörahva
Lugege fcofcsJrorderfsodäfc&sifmirv^^
J AHA U%11A%T' — ii%vkQm fci ocfovcim
eesf} afahM vabas maailmas!
ria, Hollandi, Languedoc ja Aust-liaalia
(!; erapooletuks jäid seitse.
Poola hääletas resolutsiooni poolt,
samuti möödunud aastal P.E.N.'i
perre vastu võet Puna-Hiina
väherh küll, niuidugi Baltimaade
poolt, kui just Nõukogude vastu —
tõsilõbus seik rahvusvahelisel aree­nil
,mis antud olukorras igapidi te­retulnud.
Nõukogude Liit, keda
aastakümnete kestel on pidevalt
liikmeks kutsutud ja kes sel pu­hul
on pidevalt eeltingimuseks
seadnud.Eesti ja Läti klubide eli­mineerimise,
ent ka pidevalt 1 üle­musteta,
ei saatnud kongressile se-dakord
isegi vaatlejat.
Skandinaavia maade ühine re­solutsioon,
(ära toodud „Vaba
Eestlases" nr. 70) pole üksnes ühe­kordne,
vahetu protest, ei piirdu
ta ka ainult Balti maadega, vaid
kujuneb paratamatult pretseuen­diks
taoliste probleemide puhul
tulevikus Üldse.
Juba oma avalausega, et j.Rah-
. vusvahelise P.E.N.'! • kõige täht­sam
ülesanne on säilitada väi-kekultuure,"
on määritlet prio-
.: riteeft ..:P.E.N.'5. tegevuskavas, ASTA WILLMANN
esindajana suvatseb elada Ateena
rikaste miljonäride linnaosas suu­res
luksuses, siis vastas Mercouri
vabandavalt, et seal on õhk samuti
rikutud kui vaeste linnaosas ning
ajalugu tunneb ka palju teisi rik­kaid,
kes on võidelnud vaeste hu­vide
eest.
Melina sai igatahes oma ambit­sioonidele
palju suurema rahuldu­se
kui Vanessa Redgrave ja Jane
Fonda kuna ta nimetati sotsialisti­de
uues valitsuses kultuuri ja tea­duse
ministriks. Igatahes tohutu
karjäär näitlejannale^ kes tegi en­dale
filmis „Never on Sunday" ni­me
Pireuse sadamas meremeeste
lõbutüdrukut erakordse usutavuse­ga
mängides!
Äsja levisid läänemaaUma aja­kirjanduses
teated, et venelased ka­sutavad
Afganistanis, Laoses ja
Kanibodzhas kohalike elanike vas­tupanu
mahasurumiseks keemilisi
võitlus- ja hävitusvahendeid, mida
tunnistajad nimetavad „kollaseks
vihmaks". Sdlest järeldatakse, et
(Järg lk. 3)^