Vaba eestlane , June 6, 1978

              l a t i o a a l LiDrary 55255 "
GOettna^wAac,qOunits^i tions SeDtion
tlk OM
Eaassaogaua],
6
'Secondl class mail r©gi&.'
iratioii nnmber — 1089.
E s
NELJAPÄEVAL
I IllilIPI i ' T T I . I T ^ n ^ ^ .
. . : ^ , . . , . . . . . , u , . . . . „ , ,
Nr- 42 <f2485) XXVII aastakäik Teisipäeval, 6/jmmil 1978 i June 6, 1978 ÜksiJmiimbri hSaS 8S
ASja toimus Tartu Colleg^l peakoosolek. M d i Tartu CoUegel nõukogu ja juhatuse liikmed. Is­tuvad
vasakult: Asta Toppi, Ä. Kerson, E. Tampõld, Laine Pant ja JvPähapai. Seisavad: V. Muik-ma,
Ä. Irs, Ma| Mägi, Silva Mema,Me toomver,; K. Kangro, F.; Einola, G. Mitt: j^^
WASHINGTON — Wasliingtonis^^^^^t^^ möödunud nädalal kaks päeva kestnud NATO rügi-j>
eade konverents, kus valitses lääneriikide ajakirjanduse andmeil võrdlemisi sõjakas meeleolu, mi­da
on põhjustanud N . Liidu ja Kuuba laialdased operatsioonid Aafrikas ning vümane kommunis­me
sissetung AngooHast Zaire kaeyanduseünna Kolwezisse, kus sissetxmgijad inõrvasid mitusada
.•inimest. '-^y^^-'^.
Poliitilised vaatlej ad ütlevad,, et
kcwx-i^eranffcsil oli ainult kaks reser­veeritud
sõnavõttu, milledest lihe
ssifeas Kanada peaminister Pierre
Trudeäu ja teise Türgi j > ^^
ter Biilerefc Eoevit. ;
• Feamlnister • Trudeau- -rõhutas.
; jällegi uute l^irääkimiste ja
ettepanekute vajaldust relvastu­se
piiramiseks ning mainis, et
Kanada ei ^aha- laskuda Aafrika
•/,,seiklustesse*% ^'
ESMAKORDSED JA AINULAADSED
EESTJ MAAKONDLIKUD RAHVA­PIDUSTUSED
—
KlLLAy ÄN.GUD
KUTSUVAD LOODUSKAUNISSE
MOONSTONE'lkANADAS, ONTARIO
EESTUSTE SUVILATE PIIRKONDA
LÄÜPÄEVALi 29: JÜliLIL 1978; Ä.
"Tiilg^ külastama Eesti maa­kondi!
* Tutge tunnetama mitmekülg^
set eesti rahvuslikku oma-
Tulge kohtuma vanade sõp­radega
ja leidma uusi meeldi­vas
vabas miljöös!
Tulge meie ühisringi laulma
ja tantsimal Võtke kaaiša ka
pmä pillid!
^amine Toompeal kell 1 p.L ®
Ühine tervltusküiaskaik Eesti maa­kondadesse
kell 2. Pärast kohtumi­sed
mitmesugustele gruppidele ja
üksikisikutele maakondades <i> Rah­vamängud
Vabadusväljakul kell 7 o
Tants talijnnas alates kell 9 ® Etno­graafiline
näitus o Kirjade postita­mine
Tallinna plpapostkosntorist o
Kohvik „KuIlas" uuesti-avatud o
Vabe telgitamine Killamängude Ees­ti
aladel ® Hotellid ja motellid 12
miiii kaugusel Orililias ^
TULGE!
KOOS SÕPRADEGA!
ONTARIOSSE!
millega ta liikkas tagasi president
Garteri etteipanefcu, et iääneriigid
peaiksid silmas pidama sündmusi
Aafrikas ning seal vajaduse kor­ral
vaiielesefclamia. ^
: Peaniinister Trudeaü kõiie õli
niivõrd .• leebe iseloc>^ et
ühendriikide aj aleiit ,>Wasihing-ton
Post" pidas vajalikuks seda
teravalt kritiseerida. Võib oleta­da,
et Tmdeau kõne põhjal ei
kutsutud Kanadat ka käesoleval
nädalal itoimuvale lääneriikide
konverentsile^:
kus tulevad arutusele Läänerii­kide
ja Aafrika ühised sammud
sealse olukorra stabiliseerimi-
'seks'•
ning Liidu j ä Kuuba üiSiisele
pealetungile vastu astumiseks.
NATO ringkondades on k a kõ­ne
all olnud N. Liidule krediitide
j a soodsaite kaubanduslikkude s i -
deniete paikkumine, ©fc taotleda
venelastele vastutasuks relvastu­se
piiramist. Mainitaikse, et selli­ne
moodus oli endise välistminist-r
i Kissingeri välispoliitika üiieks
.põhialuseks.^^:;
. Carteri .adniinistratsioon .ei
poolda siiski sellist „altkäemak-su"
poliitikat ning ühendriiki,
de juhtivates ringkondades lii­guvad
kuuldused, et valitsus ka-
. yatseb piirata nisu müüki ' N .
Möödunud laupäeva pealelõunal toimus kaua oodatud Eesti Kodu>õrinistamlne ja pidulik võtme
iUeandmine ehitaja Eesti Abist poolt uuele Eesti Kodu omanikele. Sündmus leidis To­ronto
eestlaskonnas erakordselt suui^t tähelepanu, kuni 500 inimest kogunesid kõrgehituse ja te-rassmajade
vaheUsele siseõuele, paljud elasid sündmusele kaasa ehituste rõdudelt, õuel lehvis
vardas Eesti lipp, aga see oli lehvima pandud ka mitme korteri rõdul, jättes mulje Eesti Kodu
^ahvuslihult;meelesta;tud pidult
õnnistamise talituse alguses.
Eesti Kodu Segakoor K . K a r u k - i
si juhatusel laulis „Hoia, Jumal,
Eestit", misjärel avašana ütles
EAK esimees Ä. Sepa. Ta üitles, et
täna võib E A K oma ajalooraama­tu
leheküljele kirjutada suurema
et Eesfti K o d u on
valmis ja pidurüüs üle antud nen­de
omanikele. Puudutamata ras­kusi
selle ülesehitamisega, lisas
ta> et sellega >pole EÄK sihid veel
täiturmd. Ta meenutas,- et ligi
:3ciJimime aastat .tagasi osteti maa
vanade puhkÄdufe.
va ei saanud;teoks. Viis aastajt ta^
gasi võttis E A K uuesti iües mõt­te,-
et ehitada vanematele eestlas­tele
ühiskodu, mille sä;ästudegä
ehitada vanadele oma kodu.
/Kõrvalolev :-maa ootab praegu
tiilyana selle mõtte täide vii­mist.
Nüüd on E A K juhatusel
kavad selle juurde asuda kui
Eesti Kodu juurest on käed va­baks
saadud.
Ta vaatles nende osa, kelle pa­nusena
Eesti Kodu võis teoks
saada. Asi algas k i u öp. B. Eder-ma
oli, EAK: esimees ja sai teada
šellie nlaakoha olemasolust. Ta
õhutas selle ostmist, kuna soovis
ka ise siin elada. Kuid pärast
laupäeval pandud nuirgakivi tuli
sõrm talle järgmisel .päeval Tei­ne
oli Ä. Bkbaum, /kes saimuiti
laitus enne k u i sai siia elama
asuda. Kolmas idee õhutaja pii
H. \/[ännik, kuid ka tema laihkus
enne. /Neid i^olme töömeest mä-lestaiti
leinaseisakuga.
Edasi A. Sepa loetles nende n i ­med,
kelle panus on olnud mär-gatav
ehituse juures, alates maa­mõõtja
V. Raiendiga, kellele
järgnesid arhitekt G.Läikve, inse­ner
L.MaimötSv aiand
ja Ä. Kalm,, töödejuhataja L.
Kolk ja E A K ehituskomitee liik­med
H. Kukk, R. Künnapu, H .
Urm, Julie Hermä, A. Ruusauk,
Ä. Kuul, B. Lõbu jä T. lemmik;
järelvalve konitroll A. Irs, He^vi
Kõva, J. Terts j a J. Lepp; juriidi­line
nõuandja A. Kerson. Ta aval­das
neile kõigile tänu.
Edasi avaldati tänu T. E.. Ühis­pangale
j a eesti jajalehtede^to^
metajaile ning kohalikele kirja-
Ta tutvustas k a neid, kes on oma
õlgadele võtnud yEesti Kodu ise­seisva
juhtimise: J. P^rik, K.
Reissaar,' K . Sepp, E. Simonlat-ser,
K. Novek, R. Rändes ja J .
Herma; revisjoniilcomiÄjoni lük-med
E. Toiger, E. Reintee j a I.
Tork. Ta avaldas tänu J . Naairile
ja Ö. Randmaale mitmesuguste
tööde ja prouadele ümbruse kau­nistamise
eest.
Lõpuks ta nim)8tas, et Eesti K o .
du on paljudele, kelle elutee on
hakanud õhtule j õudnm. See on
aga koht, kus on itükike eesti tae­l
a s t ja m a ^ ning V
. ta soovitas selle • maja elanikel
võtta oma lipukirjaks: armas­tage
iiksteist, andestage iikstei^
sde, süs on see teie kodu pal­judeks
aastateks j a eesti ini­meste
töökuse, monumendiks,
milleks ta soovis 'palju õnnistust
kaasa.
Vaimuliku talituse pidasid 0^
fcajad E . Pähn j a A. Taül. Esime­ne
pdas vaimuliku kõne, teine
palvuse. E. Pahn oli alles eelmi­sel
päeval jõudnud Eesti Kodus­se,
kuhu ta elama jääb. Ta mäi-kis,
et selle maja elanikud on soo­vinud
seda õnnistada Jumala n i ­mel,
et anda (tunnistust, žt selle
elanikud moodustavad ühise
kristliku pere. Ta rõhutas ajaloo
jooksul.: kodu tähtsust . Q^tiaste
elus, kus oma toa, ocma Ipa oma­mine
oli suuriniaks igaitsuseks.
Ta rääkis-oma esimesest kogemu-isest
uues kodus, kus küsiti, kas
teda ^ d a k s e kuidagi aidata. Ta
iitles, et olgu see siinse rahva l i ­pukirjaks
ja lisas, et püüaksihie
olla nagu elavad «tuled selles nia-jas,
et kuuluksime kokku nagu
Jumala perekonna liikmed, AoUes
ühe ja sama eesti rah.va vennad
ja õed.
Pärast; õp. Ä. Tauli palvust,
õnnistas õp. E. Pahn selle Ees­ti
Kodu eestlaste ühiskoduks,
kus oleks alati sõprus ja armas-
;tUS./ "
Aktusekõne pidas praöst'E. Le­pik,
öeldes et täna on suurpäeiv
kaiiei eestlaste organisajtsioonil,
Eesti Abistamiskomiteel ja Eesti
Kodul. Täna ulatab E A K hoole ja
otsingutega planeeritud töövilja
Eesti 'Kodu pärisi>eTe(mehena fiüe
Eesti Kodiu perele. Seda sünd­must
varjutab kurbusetunne, et
kaks keskset kuju, B. Edemrn ja
Ä.Ekbaum, selle fbeoil&aamise
käigus, ei viibi enam elavaitena
m.eie keskel. Kuid nende kaaslas­te
visa töö, m i s võttis aastaid,
muutis unistuse Eesti Koduks.
/ (Järg ik.;8> v'
IJys pallil
WASHINGTON -"ÜSA ja. N . Lüdu suhted on praegu terava-^
mad kui paljude aastate jooksul ja suund näib^ olevat sinnapoo­le,
et need veelgi pingelisemaks numtuvad, kardavad mõlema
suurriigi valitsuse ringkonnad. Kõik nõustuvad, et viimase nä­dala
sündmused on tekitanud peaaegu kriisi olukorra; millest
ainult väheseid teateid on seni üldsuseni jõudnud.
/JERUUSALEMM Möödunud
nädala lõpul oli Jeruusaleimmas
uus pommiplahvatus. Reede pea-lelõunäsel-
rüsinatunnü plahvatas
pomm bussis. Kuus; isijmt said
surma ja 23 haavata. Palestiina
Vabastamise OrganisaJtsioon Bei­rutis
tunnistas, et nad on selle
organiseerinud.
President Jinmiy Carteri valis-polütüised
nõuandjad ütlevad, et
nad ori saittunud väga öihtlikule
pinnale. • Vanemad diplomaadid
mõlemal pool ei ennusta süsla
koheselt ohtu füüsiliseks konflik­tiks
kahe suurvõimu vaihel, kuid
nad räägivad •siiski rohkem, kui
ainult strateegüiste relvade piira­misest
ja N . • Lüdu-Kuuba sekku­misest
Aafrikas.
Piplömaatlikiiid ringkonnad on
mures äkUistest USA ja N.Liidu
iilemaailmseist suhteist, mida
kumbki pool teise kavatsusist
võib mõtelda
ja need võivad põhjustada Krem­lis
'ning Valges-Majas eeloleva1;e
päevade j a nädalate jooksul mit­mesuguseid
reaktsioone.
Vaheikordade teravnemine ei
alanud siiski alles möödunud nä­dalal,
kui N. Liidu välisminister
Andrei Gromõko - Washingtoni
külastas, vaid see on tegelikult
juba kolm kuud üha pingelise­maks
muutunud. Eriti tuli ©ee
välja Andrei Gromõko kohtumi­sel
Jimmy parteriga, kus õli arut­lusel
Kuuba osavõtt Zaire vastu
tehtud rüonakustv Aga Carter on
süüdistanud N. Liidu sõjalisi ette-valrnistusi
kui ohtu kogu maail­male.
Brezhnev on omakorda
süüdistanud Washm^^ uue
külinm-sõja algatamises.
Vahekordade teravaäts muutu­misel
on tegelikulit d m i d kolm
põhjust: esimeseks inimõiguste
küsimus, «kus N. Lüt vaatamata
oma lubadustele on hoopis dras­tilisemaid
vaihendeid hakanud
kasutama inimõiguste maha suru­miseks;:
.
WASHINGTON — USA on ot­sustanud
hakata /teisiti väa/tlema
Somaalia ja Etioopia konfliktile,
lubades Somaaliale saata relvi
selleks, et nad suudaksid end
kaitsta Etioopia rünnakute vas­tu.
USA rügisekreiiäri ametnik
Hoddüig Carter ütles, et esmalt
saadetakse sirina sõjaline delegat­sioon,
ikes tutvuksid nende vaja­dustega,
mis sel väiksel Aairjka
riigil on oma võitluste jätkami-sekspfetioopia
vastu,: keda ir. Liit
ja Kuuba toetavad. > .
. teiseks Aafrika küsimims, kus
N. Liidu ja Kuuba ühised ope­ratsioonid
on lõpuks suutnud
esüe tuua ireaktsioone. ka
USÄ-S ; :
ja k o i hm reivaÄnise i k ^
kus vaatamata N. Liidu rahu ja
relvastumise vähendamise propa­gandale,
on tegelikiilt olnud või­dujooks
relvastumisele. Need on
komplikatsioonidega probleemid,
kus . nõukogude propagandalik
detente on äkki oma eelisitatud
koha kaotanud j a on hakatud
rääkima ibõde, mis N, Liidu juhti­de
kõrvadele on valus ning neid
^ärritab;-.'.,
TORONTO — Torontos on viir
masel ajal märgatavalt kasvanud,
kuritegelikud tulesüütamised;
peagu igal pühapäevaöösel on all­linnas
mõned suured hoohed; põ-iema
süüdatud. Toronto tuletõr-jepääljk
Ben Bonser kutsus üles
tuletrõjuo aid j a politseid võiitlema
tulesüiiffcäijate vastu. See kuritegu-
'de laad on levinud suuremais
USA linnades, kuid Torontos po­le
seni eriti suur pinud. 1076v a.
oli Torontos 295 tülekaihju, mis
I kuritaihtlikuit; süüdart^ud, 1977. a-
.oli see arv juba 323, 30 said v i -
gasitada ja kaiijusuimma tõusis 4
iie dollarile.
HELSINGI (VE) Soome tantnim kultuuriasutus Suomalainen
Kü-jaÜisuudeii Senra on valinu^ eesti luuletaja, kh-jandusteadlase ja
rahvusvahelise Mrjandusaxaldrja „WorldLiterature Today" toime­taja
dr. Ivar Ivaski oma kirjavahetajaliikmeks. Selle valiku tegemi­sel
arvestati tema tööd soome kirjanduse tutvustamisel välismaal.
Ivar Iväsk on oma kümneaasta­se
WLT toimetajaks Olemise ajal
avaldanud nimetatud aja^kiiias 154
soome raamatu arvustust, kasuta­des
selle juui-es 14 kriitikut, kellest
Jaaikko Aliökas on sagedasim oma
68 retsensiooniga. Lisaks on aval­datud
seitse artiklit soome kirjan­dusest,
kus on vaadeldud mitmeid
soome kh-janikke" või sündmusi.
Ajakirjas on avaldatud tõlge Paa­vo
Haavikko poeemist, rida soom­laste
fotosid,
kuna soome kirjanikud Kai Lai-tinen
ja Tuomas Anhava on ol­nud
BA/Neustadt Intematsio-naalse
kirjandusauhinna zhürii-liikraed.
Seda suurt tööd soome kirjanduse
tutvustamisel on soomlased juba
ammiigi hinnanud ja seekordne
tunnustus on täielikult ära teeni­tud.-/
Soome Kirjanduse Seltsü on prae­gu
89 kirjavahetajaliiget, neist 20
eestlast. 14 neist on kodumaal
(nende hulgas professorid Ariste,
Laugaste, V i M ^ y j a • kirjanik
Lennart Merif, ja 6 eestlast välis­maadel:
kadunud ' Mägiste, B.
Kangro, F. Oinas, G. Ränk, Alo
Raun jä yiunasena, noorimana
Ivarlvask.
E
T
S T :l
E DO
leys" ja
Eesti Maja snnres saalis 10. juunil kell 6 p.l.