Vaba eestlane , November 27, 1979

              Nr. 88
ivad seda,
hea tat-on
teada,
oas, mille
rogn
i-Eesti VSP
sdle sha-
^a ka oma
^epaniia>k.
saatekoli
stnsraamaõ
sest aastail
. 4 •
Itööd ja uuris
|korda.dzhüiie,
luud kraami,
rihatremeajajav
; ta lindsteni
Di ja tõmbas
habemeajaja.
taa siis'habet
in lähebrikki?
[iis teaksid, et.
lavarakurami.
punetava tol-näis
sügava-ei
vastanud
habemeajaja
:s oma' tööd.
•jekorras veel
•akendis ole-
)me.
[iks nii palju?
idki, ütles
)ma 182 senti-
Ises sirgu. —
ivad veel en-olen
kohale
id on juba sa-
[targemaks ju-
>õpuks ta sü-kinni
j a ee-luuta-
ja tolli-kirjutüslaua'
)äräst mingite
^, tull ta; ta-
Isoomlasele ja
|, ühel päeval
suuri raskusi!
(Järgneb)
I
I -
Mi
i
I
. i;
EESTLANE teisipäeval, 27. novembril 1979 — Tuesday, Novembar 27, 1079
•: • KüNGLA 30..Toronto E ^ l
Ealivatsuatsijate Rülim Kiing-
V; la.; 1949—1919,. Toironto; 1919.
T<MX)nto Ee^ MivatantsijaJte
Rühin ,^uoglä'; itöbist^^^^
oami 30. tegewisaästa^;: M
sündmuste ikõrvail on supreimaiks
ettevõtteöss oma todoniikaalbimH
,^imgila 30" väljd andmjine. See
iimüs juba kesksuvel ja^ on trüiki-pildilt
ning kujunduselt üllatavait
hea, mida võib noo^rtest koosne­vale
toimetusele (Liiida Valteir,
Toornas Metsala, Toc^aš KiJMi,
Rita Valter, Toomas Marley, Kat­rin
Kütti ja Reet Vokseipp) tun­nustava;
hinnanguga kviteerida..
^ Raamat on vähese tekstiga pii-i
diteos, m p e abü o n tahetud m-da
vlsüaaüne ja igakülgne: pildi- ^
kroonika neist möödunud koi: j
mestkünmest: aastast, millest oh
läbi tantsitud. Teos on ja^
gätud teatud sisulistesse rühmi-
Msse, alates^^;;Kungla'*
siooni iseloomustava kiT^jeldusega.
järgnevad eesti ühiskondliku u l a ­tusega
iiritused, : peamiselt tunr
tud maiballid; Süs On antud p f c
t r e s n i n ^ t härjutustmdidena ja i
treeningupäevadena, millele järg-j
nevad esinemised, omavaheline^
sõprusringüine tsgevus, esine!miš-reisid
ja osavõtt Eesti Päevadest,
kus just rahvatantsijall on olnud
väga oluline osa: i Iga osa ees on
lühike inglis-^ ja- eestikeelne teksti­osa,
mõneti 'nooruslikult dünaar
müise stiiliga,, mis kirjeldab järg­nevat,
pildigrupeeringiit, pealegi
kuna. paljudel fotodel põle seleta­vaid,
tekste. ' ••: J ; , , V
Välimuselt on raamait^^^tt
õrna kaimi köite, rohkete värvi­trükis
fotodega, j a küllaltki
seid suundi otsiva lehekülgede
kujundusega. Raamatus on sadu
fotosid, neist paljud värvilised.
•Nende kaudu ilmneb kolmeklim-
. ne aasta töö, generatsioonitagune
algus.- ja uute noorte tulek, tantsi­mine
ja siis j äUe eemaldumine,
jättes Julma kroonlkakogudessB
fotosid, kavasid, esinettniskirjel-dusi
ja muud> mis nüüd on aja­looks
saaaiud.
Öeldakse, et lüks pilt võib roh­kem
öelda kui tuhat SQha. Kui
seda matmiaatikat aluseks võt­ta,
sois oleks raamat vagla sisu-rohke.
Ainult sellisel pil#^ mis
lilalnimetatud kategoodasse itouiu-lub,
p ^ b olem® sisu kii^jeldiLS,
mis aasitaküometegi: taga aniniab
igale vaatajale täpse faktilise i n -
formiatsiooni. Selle vastu eksivad
enamuses kõik perekondlikud
foitoalbumld, mida .peab elav su-giipölv,
aga järgnevaile ei suuda
see enam midagi öelda. ,
Ja just sellele • tulniuks ka
„Kimgla 30" noortel tqimetäijaü
enam mõteüda.: Teoses' on palju
nägusid, tegevust> mis võib öelda
kaasasolnuile palju, kus „vOib-ol-la,
et leiad siin tükikese enda ajar
loost",-kuid eemalseisjale kah­jatsevalt
vähe, VÕI tuleb ainult
omal käel arvata, .mis sellel või
teiseil fotol peaks olema.
•Teatavas osas on -tekste; siiski
lisatud, kuid needki on liiga na­pid,
et suufcnijks sündmust kir­jeldada.
Hädavaj alik olnuks ni­mede,
lisamine puilmafotodele,
praegu need ütlevad midagi ainult
äsjaosaüstele. K u i vaid 'kujutle­da
•millise eesti fcultuurivaramu
see hõlmanuks vastava informat­siooni
lisamisega, mis tõenäoliselt
toimetusel yõis siisiki olemas olla;
tulevikus vaevalt enam. neid suu­detakse
Indentifitseeridä.
Praeguse pildialbumina on see
peamiselt oom liikmeskonnale
suure väärtusega. Ja kuiia „Kung^
last" läbikäinute arv on 800 rin­gis,
siis teenib see sellisenagi
omale koha. Kuid ka nende tege­vusele
Torontos kaasaelanuna,
on see ikkagi väga rikkalik,tee^.
ko<nd läbi 'ühe aktiivse eesti noor-teorganisa-
tsiooni: kolmekümne
tegevusaasta; „fotOimaastiku", 'mi­da
j õulueelseil ikinkide östmisa
ajal tuleks ühe esimesena meeles
..pidada;-' •
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha pl&m
: TOIMETUS;JA TALITUS: •
avatud esmaspäevast •
reedeni kella 9-4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 3S4-7675
Toimetajad kodus v
väljaspool tööaega*
KarlÄrro 766-2057
Hannes Oja 481-p6
• Kuulutus! võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella il-Qi.
: : KtJULUTAmNEV :
VABA EESTLASES : : •
on tasuv ^jalehe laialdas©
leviku tõtfeö,
• : Kuulutuste Msmsir^,^^^^
üks tolli ühel veerul $3.50
esiküljel $4.—
tagaküljel . — $375
•: KUULUTUSI .yOTAVÄB^ •
Vv . ' . - ^ A S T U : -
1. Vaba Eestlase taHfeias . '
135 Tecumseth Streefe
Telefon 364-'^75
Postiaadress: Bos 7Ö,
Stn.C, Toronto 3, Ont,
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 2 5 1 - »
2;.Mrs..Leida Marley
149 Bishop Avö.
'Mefon: 2 2 3 ^ ^ 1
ZÜRICH — Soome kirjaümbrik
pärit aastast 1856 olevate viiekopi-käliste
postmarkidega i i i tipphin-häks
Shveitsis septembrikuu lõpul
peetud postmarkide oksjonil. Tund­matuks
jäänud ositja maksis um­bes
400,000 dollarit selle ümbriku
eest. See oli üks suurimaid margi-oksjone
sügiseses Euroopas, mis
kestis viis päeva, kuna oksjonil
olevate filatelistlike niJmbrite arv
tõusis 80ö0-ni.
LONDON OMoobri keskel toi­mus
Lonäonis margioksjon, kus tu­handeid
dollareid maksti soome ha­ruldaste
postmarkide eest. -Kord
aastas tounuva haruldaste markii
de oksjonil oli väljapanekute hul­gas
viis Soome ajajärku.: Kalli­maks,
umbes $7000, oli aastast 1866
pärit olev punapruun kümne pen-hine
postmark, mülel on vne pen-nilise
postmargi värv. Kõik Soome
postmärgid müüdi inglastele, kus­juures
margid olid oksjonile pan­dud
ka inglaste poolt. •
. Kui' ostame kaijada kaiapu, siis om see Mdagi
rohkemat kui ainult hea idee. See oa ühtlasi suur
iiiyesteering meie maa tuleviku ]ieaks. Iga kord
kui kanadalased. ostavad oma produkte, aimavad!
nad kanadalastele tööd. Siin Ontarios töötavad
vabrikutes umbes üks miljosi inimest. See
Moodustab 25 prots. kõigist Ontario töökohtadesi
Kui ostame kanada kaupu, sitstugevdäme
sellega meie provintsi ja meie maa majandust.
. Kui ostame produkte,,'mis kannavad süte •
„Mäd[e in Canada", siis arendame j a säilitame
sellega tööstuse tugevust, mida mei© vajame
Ning meie aitame endid siüi oma koims
tugevdades Ontario ressursse ja kindlustades meie
kasvu tulevikas.':,..; \.
N i i - s i i s - - kui te Järgmine kord mida^ ostate,
siis vaadake, kas produkt om yarustatüi sümboliga
p3tade in Canada". . •:
irossman,: : , v :
Minister of •
fndustry and Towism
o o «
(Algus lk* 2) ;
PiduBku aktuse avas muusika­palaga
kohalik sümfoonaoa:1kesto
Juhan Simmi juhatusel, seejäriele
luges Gusftav Suitsu fauletervitu-se
uuele Ä o d l i l e näitlejast Tarr
tUi linnapea Ants Simm.
J t o e t l l ku pikema avamlskSn©
'pidas Idaminister J . -Tõnisson,
kuna aruandega. e ^ t i ülikooE
; saamisloost • esines ^ kuraator
•'.Peeter.,Põld. • •
Pidumeeleolu aitas suuresti tõs­ta
õhtusöök ,,Vain)8muise" teatri
saalis iknitsutud (külalistele jä sel­lele
jäjgnesmad orgainisateiooinide
akadeäniline öMu Eesti Üliõpi­laste
Seitsds, te ipeeti
rohkesti lauakõn^id ülendatud
meeleolus n i ^ tervitu-
^ si. Kaasa^sied^ k ^ et
I Easiti üüteooli pidulik ©ivmkie ol-
,.nud. m©dd0jääv. siündmm .
HELSINGI — Helsingi maa­alune
raudtee koosneb kahest
maa-alusest lünist ning riigi raud­teede
eiektrilitseöritud raudtee­liinist,
mis On ühenduses bussi
jm: kohaiiku liikumise liinidega.
Esimese 'Osa pikkus- on 11,2 km.,
milest 7,2 ikm on maa peal. Maa
alla tuleb viis jaama j a maapin­nale
neli. Liikumine neü liinidel
algab 1982; Esimese maa-aluse
osa jaoks on tellitud 42 vagunit.
Valmeti ja Strömbergi poolt sel­leks
rajatud tö:östusest Metiro-
.vaunuitOy.. •
Jäämaadesse tulevad 135 m pik­kused
perroonid. Rebijate arv
iga rongiühiku kphita on 400,üle-kooomiustunini
ajal kolme rongi
lihikus siis 1200, Ärvaitakse, et lin­na
keskuses liikuv me&roo võib
aastas transpoTteerida kuni 40
miljionit Mmest ähk 17% Helsin­gi
äiriliste transporbvahendite s:^^^
sijäte arvust. '...;•:•.,•'
Lõuna-Plorida Eestlaste Koon­dise
aastanpeafcoosolök , peeti 4.
nov. Port-Lauderdales. KOosole^
kut juhatas Alfred Põldmets,
protokollis E m a Luning. Koosole­kul
valiti'ühel häälel endine juha­tus
tagasi. Ü^btlasi suurendati: ju­hatuse
'koosseisu ühe liikme vtõr-ra
. kuna juhatuse .töökoorem
uute ürituste tõttu on, suurem,
uude juhatusse kuuluvad: esi­mees
Harald Hinnoy abiesim^hed
Hugo Jansen.ja Meta Lembit, lae­kur
Harald Luning, abilaekur
Vaike Kittask, kirjatoimetaja E r -
(D „Times Tribune Weskly" toob
pikenia 'Idrjutuse Bedwwd Ci-tyst,
Kalifprniast, ühl© grupi vaba
aja veestmisest tantsuga, õpetöoar
na märgitakse kirjutuses meie
omaaegset maleaiijsesst Koit Tul­lust,
k ^ elab selles linnas Eirju-t
Ä k s e kuidas ta õpetab tanitsu-sid
koos abikaasa Heüeniga^ ^ i s u -
tadiss ctma heliplaadimuusikat,
mille järele ta tantsud Sieadnud.
MärgMsse ka, et Koit Tullus, toes
tantsu alal m e f e W d a ^ kuiiuiv,
cm
ŠTÕKHOLM (EPL) - Teisipäe­val,
13. nov. k l . 19 tutvustati Alex
Müitsat, rootsi raamatuturul debü­teerinud
eestlasit Stokholmi kultuu­rimajas,
Information Stockholmi
osaknnas. Milits esines kavas, mis
on korraldatud linnaraamatukogu
poolt. Kava kestab jaanuari kesk­paigani.
Oluliseks osaks on kirja­nike
tuitvustamine, mUle eest vas­tutavad
ku-jastused. Kirjastus Fo-rum
on omalt poolt üheks esinda­jaks
valinud Müitsa. Tema triloo­giast,
mülest on ilmunud kaks
osa, käsitleb noore poisi põ^ne-mist
Eestist ja kohanemist r(KJtsi
ühiskonnas. -
Värskemad uudised loete
CVABA EESTLASEST"
coc
na Luning, kultuurala korraldaja
Ida Maüdur ja ametita luge Ed-^
gar Totsas. Revisjonikomisjoni
valiti Alfred Põldmets, Mide Kofp-pel
ja Linda Szeliga.
• Läbirääkimistel 'Võeti elavalt
sõna eestlaste koondamise küsi­muses.
Leiti, . et Lõuna-Florida
paarikümne miilüi&e raadiusega
alal elavate väheste eestlaste koh­ta
on kolm organisatsiooni liiga
pailju; Meie miaijanduslik j a jpolii-tüine
jõud on killustatud, samuti
on killustatud nieie vähene talen­tide
pere ja k a meie organisartÄi-oonides
kaasatöötajate arv. Uus
j:uh;aitus kinnitas et meie koondis
on loodud Selleks et rakendada
vastuvaidlemiata . põhimõtteid
,/ühenduses on jõud" ja „Mrik
peab asimia ÜDäset küla".
• L.tPlorida ©sstlaste jõulu-õhtu
koos jõulumüügiga korraldatakse
16. detsembril algusega keül 3
Hollywoodis, Shriner Klubi ^ruu­mides.
Teateid annavad: Ida Mal-dur.
Miami tel. 866-4388, Harald
Hihnio, Fort-Lauderdale, tel,
463-5861 ja Meta Lembit, Pompor
m> Beaoh, telefon 785-0429.
L.-F. eestlast® uue aasSia irastur
yiõtmine on kava ^liiid^
aasta eeskujul HollywoocÜs Sak­sa
Klubi ruimiides. Teateid aima­vad
ülallmäirgitud isikud.
Umbss vseimidsaiia ^ >^stl^^
asus 1979. a,. elama LõunarPlori-dasse.
Suuirem osa neist muretse­sid
oniale kinnisvBjfM^Ä
deaxial8;:.pil3toida..:.;
i
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royai Trust Tower
Toronto Dominion Centre
Posüaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K IKT
, Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
1S3 Richmond St. W.,
Toronto, M5H 2LS
Tel.3644(W2
EÄÄMÄTUPIDAJAD
Chärtered Accomitaai
5S University Ave., Ste. 600
^ • :Tel.882-7Hr : ;,
Toronto, Önt. M5J2IJ7