1982-10-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
imt-ional L i .rary 50 253
Gcn. Acqwl^itions Scction
OTTA^f On m ON4
I G A L TESSEPiUEyAL
J A NEUAPIEVAL
Neljapäeval, 7. oktoobril 1982 — Thursday, October 7, 1982 Üksiknumbri hindi 60 eeata
ullike noorlejuhlide parlamenl Kolkajärvel
Esimene päev TES Lasteaias tõLkoJiku arvuka noörtepere. Pildil ühe klassi Õpilased on oma töölaua ümber
kogunenud Juba enne tunni algust. . Foto: Vaba Eestlane
Tisraeli
anonis • I ao
WASHINGTON Iisraeli välisminister Yitzhak Shamir ütles USA-s külaskäigul ollesy et Iisraeli väed
Jäävad positsioonile Liibanoni presidendi palee ümber Baabdasse, kagupool Beirütit ja lennuvälja äärde ku
M kõik võõrad väed on Liibanonlšt lahkiiriud.^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^V
Rootsi uurija Sunel Persson väidab,
et just see grupp organiseeris
rootsi krahvi Folke Bernar
dotte mõrvamist Jeruusalemmas
17. septembril 1948,
l
Shamir lükkas tagasi USA vaüt- Shaniir pidas seda kokkuleppe
suše seisukoha, et oma vägede hei- ftiürdmist juutide loogiliseks järel-le
kohtadele paigutamisega on l i s - duseks.
rael rikkunud neid kokkuleppe Kohtumisel USA välisminister
punkte, miUe^a USA nõustus ühi-Shultzigä ta ütles, et on olemas
nema ItaaHä ja Prantsusm^^^
rahvusvahelise rahupidamiseük- lakuvad Liibanonist juba selle aas^ 34 aastat enne Beiruti massimõr-suste
moodustamiseks. ta lõpuks,* mida ka Süüria on l i i -
Välismmišt^r vabandas end tead- banud telia. Süüria vägede lahku. Bemadotte ^töötas ühendatud
matusega j a teadmisega, et Iisrael misega polevat enam Liibanoni ^^^vaste • Organisatsiooni poolt
OÜ nõustuhud Beinitist lahkuma: põhjaosas asuvaüPalestüna Vabas- saadetuna rahusobitajana Palestü-
Kui lisraeU: väed on jäänud Baab- tusörganisatšiooni üksustel vaja- "^s. Bernadottel oli ülemaailmne
dasše j a teistesse kohtadesse, likku kaitset. Kui need on lahku- kuulsus humanistina, ta suutis
need köhad ölehianud, siis: polevat lisraelü enam P^^^^ muuseas Himleri loovutama
19.000 kontsentratsiorv
sus
Toronto Eesti Majas
reedel, 22. okt'82
SÜPEREŠTO
ja näib^ et Carter ei mõelnud a i nult
läänekallast j a Gaza maakit-sisse*
võetud lepingusse, kuni Põhjusf minutikski kauem Luba- -^«-""^ vangi saksa kont^entratsioo-saabubmdihe
võõraste vägede nonis^^^o^^
lahkumine USA endine president Jimmy^^^ rääkinud Himlenga ka Saksa
'•. •: • • ^ • . : " ^ v - ^ / ^ Carter ütles ;„Times'is" antud i n - alistumisest. Folke Bemadotte oji
« M W . ^ , ^ ^ ^ ^ tervjuus, lisraeü peaminister Me- .^^otsi skautide j u h t , R i s t i
' näehem Begini iseloomustades, abiesiniees, t a vanemad olid prints
et VIi srael1i . peamm•i .s Utri,l /o n lihtsa- öasf-cIa^ri lkjüaa soomlanna Ebba Munck
n^elne omadus Ä I t omaks Kui tsiviUohvreid põhjustanud
pidada okupeentuä Jerritoonu- saia^5r^^jit„i^^^^^
me ^ '• .
kahtlustati juutide terroriste,
aga kellelgi ei tulnud oma tegusust.
Kui: Iisrael räägib võõrastest ' eestvastust a n d a . ; ;
vägedest ja nonde lahkumisest, Sune Persson väidab oma uurimu
süs olevat nende omad väed juba ses, et Shamir oli kord -nõustunud
nü omaseks saanud, et ei kuulu- olemaks üks Folke Bernadotte
vatki selle mõiste alla. mõrvareist.
Iisraeli välisminister Shamir tu- Iisraeli ametivõimud ei pääse-l
i USA-sse missiooniga Iisraeli öud siis oma teate kohaselt terro-puhtaks
pesemiseks ;„alusetuist; ristide jälilei ja see jäi selgitama-süüdistusist
ja laimust, kuna on^ tuks mõrvaks. Teises Palestiina
meediavahendeid, kes levitavad juutide terrorigrupis oli samäaeg-sellist
valet maailmas, nagu oleks selt liikmeks praegune peaminis-'
Iisraelil mingisugust tegemist oi- ter Menachem Begin. Begirii vä
nud palestiina tsiviilisikute massi- litsuskaaslasist kõvakäelisemad on
mõrvaga". v ;iust seUe ajasto^
Tema missioorii teeb raskeks te- did. Begin loitsus Shamarivälis-mä
oma minevik suurte terroriakt- minist^ks kahe aasta eest.
tidega, kus ta tsivülisikuid on hu- Meenutades neid taustašiihdmu-kanud.
Ta kuulus 1948. aastal juu- si, oleks asjatu loota mingisuguse
tide'terroriorganisatsiooni LEHY erapooletu komisjorii töötulemuste
juhtkonda, kasutades süs nimeks õiglusele, see jääb lübanonlasist
Yitzhak Yezerriitsky.. . . l^ristlaste oma asjaks. ^ •
ide maleva uueks juhiks Egbert Rungeg gaidide maleva
AsDne-Mai Kauetismaa
Varasügisene värvirikas Kotkajäirve loodus %õtti§ 2. oktoobri hommikul vastu soojendavas päikese^
paistes eesti noortejühtide arvuka pere, kes olid smna kogunenud, et võtta vastu ülevaateid ja aruandeii
möödunud tegevusaastast ja ^eada sihte eelseisvaks. K u i vähe üle kuu aja tagasi lahkuti ,,Hõbejärve" suur-laagpi
riadadelt oli loodus alles suvirõivais, siis nüüd aga kattis Kotkajärve teid jä radu kuldkollane lehtede
vaip, ennustades varajast M v e saabumffist. Koosolekule olid nregistreerinud kohalolijatena kokku IB
noortejulitj.
Kell 10.15 hommikul tõusis l i pulaulu
saatel laagri peaväljakul
peamasti sini-must-valge lipp Ja
tervitusi ütlesid Skaüdisõprade
Seltsi esimees Lembit Fikkov,
USA malevate esindajad Urve Põhi
ja Endel Reinpõld riing Kanada
malevate juhid Tiia Kütt ja Silver
Kask..
Siirduti peamajja, kus ühisel
koosolekul esines ettekandega Enn
Kiilaspea teemal ESTÖ '84. Referent
analüüsis ülemaailmsete eesti
päevade ülesandeid ja eesmärke
ning andis ülöyaate eelseisvate et^
tevalmistamistõöde arengu kohta,
kusjuures skautide ja gaidide
maailmalaager on kavandatud
esimesele nädalale juulis, mis
viiakise läbi iseseisvalt väljaspool
ESTO '84 majandusprogrammi.
Praeguses kavas on ebasobivaks
kokkusattumiseks maailmaläagri
suurlõkke ja Seedriorul kavatsetud
pidustuste samaäegsus.
Peale referaadi ärakuulamist a l gasid
eraldi töökoosolekud gardi-ja
skaudijuhtidele. Skaudijuhtide
töökoosolekute juhatajateks valiti
Asko Kütti; ja Rein Pajo ning protokollijateks
Edv7ard Pihlberg ja
Margus Tae. Maleva tegevusaruande
kobta ajidis täiendavaid seletusi
^,;ileva juht Silver Kask. Suurimaks
tegevuslikuks ürituseks oli
„Hõbejärve" süurlaagri ettevalmistamine
j a läbiviimine. Maleva allüksuste
tegevuse kohta olid samuti
koostatud kirjalikud kokkuvõtlikud
ülevaated, mida suuliselt täiendasid
nende esindajad. Aasta-aastalt
Skaudiealiste noorte arvulist vähenemist
ei ole suudetud pidurdada
ka möödunud aastal, kusjuures eriti
väljaspool Torontot asuvate üksuste
koosseisud näitavad madal-etteKandmisele
ja kinnitamisele
aruanded, mis hõlmasid malevate
ühistegevusi. Juubeliaasta erifondist
nähtus, et sellest o l i kasutatud
Kotkajärve ehituste korrashoiuks
2.687 dollarit. Toronto Eesti Maja
noorteruumi, mille sissetulek on
ruumi kasutajate maksudest, oli
kulutatud 1.120 dollarit. „Tule-hoidja"
kohapealseks talitajaks on
Helgi Rosep, kelle agaral organiseerimisel
on viimastel aastatel r a huldavalt
suudetud täita Rootsist
määratud eelarvete osa. Malevate
ühisürituste osas valmistati ette^ettepanekud
järgmisse tegevusaasta
raamkavaks, mille läbiviimise ajad
täpsustatakse ja ühtlustatakse hiljem
peale malevate tegevuskavade
vastuvõtmist.
Leiti, et 1984. aastal toimuva
maailmaläagri juhtkogu tuumiku
moodustamine j a eeltööd peak§ a l gama
juba käesoleval aastal, milleks
malevate juhatustel astuda
samme.
Etniliste skautide ja gaidide laager
„Unity '83" toimub 13.—21.
augustini 1983. a. Poola skautide
laagri maa-alal Kaszuby, Barry's
Bayjs.
Eestlastel on võunalus l^ata
laagrisse kaks gaidide ja kaks
skautide salka.. Mõeldav oleks,
et kummagist oleks üks salk
USA'st.
Osavõtjate vanus — 14—16 aastased.
Laagri juhiks on Läti Gaidide
-Malev Kanadas juht Inta
Kalnins.
Kotkaj arve laagri maa-alga seov
ses olevate küsimuste raames' anti
koosolekule ülevaade tehtud korrastus-
ja parandustöödest ja juhiti
tähelepanu, et köögi varustus, eriti
pliitide osas vajaks uuendamist.
õhtuse laudkonnavestluse teemaks
oli „Hõbejärve. suurlaager".
Laudkonna koosseisu moodustasid
peamiselt laagrist osavõtnud noored
juhid — Kristi Lüdig, Ellen
Valter, Maimu Nõmmik, Ingrid-
Mai Loorand, Tiia Kütt, iPearu
Tamm, Peeter Paunik, Endel ižlell,
Karl Truuvert, Rein Pajo ja M i h kel
Sadul. Juhendajaks oli Peeter
Kallaste.
Vestluse kestel vaadeldi möödu-.
nud suurlaagrit mitmest aspektist
ja hinnati tegevusalasid, mis võiksid
olla rakendatavad 1984. a.
maailmalaagris. Leiti, et süurlaagri
tegevusprogramm oli hästi koostatud
ja k a ilmataadi tujukus ei vähendanud
laagri meeleolu.
Mõne iilesande |a võistluse läbiviimisel
peeti soovitavaks, eit
edaspidi üksustes kujunenud
salgad ei peaks paSsätama segi
tegevuses, kuna süs üksikud ei
tunne teiste liikmete võimeid.
Perekondade ' moodustamine oli
uudne ja soovitav, kuid moodustamise
juures peaks võetama arvesse
võrdset aastate vanuse jaotust.
Eesti keele puudulikkus üksikute
(Järg lk. 4)
ARU PUL
äärmised võimalused
yRGÄRKÄMISAEG
Baar * TanH
Ä v a äigab kell 7 p.L
-muu
kell. 5—7 p . ! . - ; v
.-, õipilased ja pensionärid
seisu.
Kuna maleva juht Silver Kask "
peale seitsmeaastast ameti kest- !
vust keeldus, kandideerimast, siis
valiti üksmeelselt uueks maleva
juhiks EgbertRun^^^
juhi poolt esitatud maleva staabi
koosseis kinnitati järgmiselt:
/ Ervin Aleve, Silver Kask, E n n ; . ,
Kiilaspea, Jüri Laansoo, Konsa
Leemets, Jaan Lepp, Bruno
Lindre, Gunnar Mitt, Arvo O i -
ling, Mart Pedel ja Leo Puurits.
Peale loetletute kuulub staaM
koosseisu maleva vanem.
Eesti Skautide L i i d u esinduskogusse,
valiti kaheks aastaks Ervin A l e -
ve, Heino Jõe, E n n Kiilaspea ja
Asko Kütti. Maleva juht j a skaut-maštrite
koondise esimees kuuluvad
esinduskogusse oma ameti tõttu.
Juubeliaasta erifondi esindaja- '
teks maleva poolt valiti Harold Äsjasel skautlikul noorteparlamendil valiti malevaile uued juhid. Kaua-
Kivija^M^^ §e töö eest aga avaldati tänu gaidide maleva jiüiile Tiia Küttile Ja
Peale lõunasööki järgnes ühine skautide maleva juhile Silver Kasele, keda näeme juhtidena viimases
koosolek gaidijuhtidega, kus tulid„Hõbejärve*' smirlaagris. . Foto: Ev Aleve;^
ronto Eesti Sk^ydisõprcicle Seltsi EestMeivcaJiidefoetav Naisring Tommtos
pühapäeval, l i .
kella lO-sfhomm. kuni 8-ni
sissepääs 1 dollar, õpilased 25 senti
toimub laupäeval, 6. novembril 1982 alguseg^ 8 õhtul
Toronto Eesti Mai 5 Mures saalis.
Pääsmed $7.50, eehnüük ja laudade reserveerimine:
• : Bruno Lindre 421-5541 • ^
piihap., 31. oktoobril 1982 kell 3 p.
Eesti Maja syyres saalis
Sissepääs $6.—
Piletite ettetellimSne — pr. E . Vooglaid tel. 7734825
Inn on the
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 7, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821007 |
Description
| Title | 1982-10-07-01 |
| OCR text | imt-ional L i .rary 50 253 Gcn. Acqwl^itions Scction OTTA^f On m ON4 I G A L TESSEPiUEyAL J A NEUAPIEVAL Neljapäeval, 7. oktoobril 1982 — Thursday, October 7, 1982 Üksiknumbri hindi 60 eeata ullike noorlejuhlide parlamenl Kolkajärvel Esimene päev TES Lasteaias tõLkoJiku arvuka noörtepere. Pildil ühe klassi Õpilased on oma töölaua ümber kogunenud Juba enne tunni algust. . Foto: Vaba Eestlane Tisraeli anonis • I ao WASHINGTON Iisraeli välisminister Yitzhak Shamir ütles USA-s külaskäigul ollesy et Iisraeli väed Jäävad positsioonile Liibanoni presidendi palee ümber Baabdasse, kagupool Beirütit ja lennuvälja äärde ku M kõik võõrad väed on Liibanonlšt lahkiiriud.^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^V Rootsi uurija Sunel Persson väidab, et just see grupp organiseeris rootsi krahvi Folke Bernar dotte mõrvamist Jeruusalemmas 17. septembril 1948, l Shamir lükkas tagasi USA vaüt- Shaniir pidas seda kokkuleppe suše seisukoha, et oma vägede hei- ftiürdmist juutide loogiliseks järel-le kohtadele paigutamisega on l i s - duseks. rael rikkunud neid kokkuleppe Kohtumisel USA välisminister punkte, miUe^a USA nõustus ühi-Shultzigä ta ütles, et on olemas nema ItaaHä ja Prantsusm^^^ rahvusvahelise rahupidamiseük- lakuvad Liibanonist juba selle aas^ 34 aastat enne Beiruti massimõr-suste moodustamiseks. ta lõpuks,* mida ka Süüria on l i i - Välismmišt^r vabandas end tead- banud telia. Süüria vägede lahku. Bemadotte ^töötas ühendatud matusega j a teadmisega, et Iisrael misega polevat enam Liibanoni ^^^vaste • Organisatsiooni poolt OÜ nõustuhud Beinitist lahkuma: põhjaosas asuvaüPalestüna Vabas- saadetuna rahusobitajana Palestü- Kui lisraeU: väed on jäänud Baab- tusörganisatšiooni üksustel vaja- "^s. Bernadottel oli ülemaailmne dasše j a teistesse kohtadesse, likku kaitset. Kui need on lahku- kuulsus humanistina, ta suutis need köhad ölehianud, siis: polevat lisraelü enam P^^^^ muuseas Himleri loovutama 19.000 kontsentratsiorv sus Toronto Eesti Majas reedel, 22. okt'82 SÜPEREŠTO ja näib^ et Carter ei mõelnud a i nult läänekallast j a Gaza maakit-sisse* võetud lepingusse, kuni Põhjusf minutikski kauem Luba- -^«-""^ vangi saksa kont^entratsioo-saabubmdihe võõraste vägede nonis^^^o^^ lahkumine USA endine president Jimmy^^^ rääkinud Himlenga ka Saksa '•. •: • • ^ • . : " ^ v - ^ / ^ Carter ütles ;„Times'is" antud i n - alistumisest. Folke Bemadotte oji « M W . ^ , ^ ^ ^ ^ tervjuus, lisraeü peaminister Me- .^^otsi skautide j u h t , R i s t i ' näehem Begini iseloomustades, abiesiniees, t a vanemad olid prints et VIi srael1i . peamm•i .s Utri,l /o n lihtsa- öasf-cIa^ri lkjüaa soomlanna Ebba Munck n^elne omadus Ä I t omaks Kui tsiviUohvreid põhjustanud pidada okupeentuä Jerritoonu- saia^5r^^jit„i^^^^^ me ^ '• . kahtlustati juutide terroriste, aga kellelgi ei tulnud oma tegusust. Kui: Iisrael räägib võõrastest ' eestvastust a n d a . ; ; vägedest ja nonde lahkumisest, Sune Persson väidab oma uurimu süs olevat nende omad väed juba ses, et Shamir oli kord -nõustunud nü omaseks saanud, et ei kuulu- olemaks üks Folke Bernadotte vatki selle mõiste alla. mõrvareist. Iisraeli välisminister Shamir tu- Iisraeli ametivõimud ei pääse-l i USA-sse missiooniga Iisraeli öud siis oma teate kohaselt terro-puhtaks pesemiseks ;„alusetuist; ristide jälilei ja see jäi selgitama-süüdistusist ja laimust, kuna on^ tuks mõrvaks. Teises Palestiina meediavahendeid, kes levitavad juutide terrorigrupis oli samäaeg-sellist valet maailmas, nagu oleks selt liikmeks praegune peaminis-' Iisraelil mingisugust tegemist oi- ter Menachem Begin. Begirii vä nud palestiina tsiviilisikute massi- litsuskaaslasist kõvakäelisemad on mõrvaga". v ;iust seUe ajasto^ Tema missioorii teeb raskeks te- did. Begin loitsus Shamarivälis-mä oma minevik suurte terroriakt- minist^ks kahe aasta eest. tidega, kus ta tsivülisikuid on hu- Meenutades neid taustašiihdmu-kanud. Ta kuulus 1948. aastal juu- si, oleks asjatu loota mingisuguse tide'terroriorganisatsiooni LEHY erapooletu komisjorii töötulemuste juhtkonda, kasutades süs nimeks õiglusele, see jääb lübanonlasist Yitzhak Yezerriitsky.. . . l^ristlaste oma asjaks. ^ • ide maleva uueks juhiks Egbert Rungeg gaidide maleva AsDne-Mai Kauetismaa Varasügisene värvirikas Kotkajäirve loodus %õtti§ 2. oktoobri hommikul vastu soojendavas päikese^ paistes eesti noortejühtide arvuka pere, kes olid smna kogunenud, et võtta vastu ülevaateid ja aruandeii möödunud tegevusaastast ja ^eada sihte eelseisvaks. K u i vähe üle kuu aja tagasi lahkuti ,,Hõbejärve" suur-laagpi riadadelt oli loodus alles suvirõivais, siis nüüd aga kattis Kotkajärve teid jä radu kuldkollane lehtede vaip, ennustades varajast M v e saabumffist. Koosolekule olid nregistreerinud kohalolijatena kokku IB noortejulitj. Kell 10.15 hommikul tõusis l i pulaulu saatel laagri peaväljakul peamasti sini-must-valge lipp Ja tervitusi ütlesid Skaüdisõprade Seltsi esimees Lembit Fikkov, USA malevate esindajad Urve Põhi ja Endel Reinpõld riing Kanada malevate juhid Tiia Kütt ja Silver Kask.. Siirduti peamajja, kus ühisel koosolekul esines ettekandega Enn Kiilaspea teemal ESTÖ '84. Referent analüüsis ülemaailmsete eesti päevade ülesandeid ja eesmärke ning andis ülöyaate eelseisvate et^ tevalmistamistõöde arengu kohta, kusjuures skautide ja gaidide maailmalaager on kavandatud esimesele nädalale juulis, mis viiakise läbi iseseisvalt väljaspool ESTO '84 majandusprogrammi. Praeguses kavas on ebasobivaks kokkusattumiseks maailmaläagri suurlõkke ja Seedriorul kavatsetud pidustuste samaäegsus. Peale referaadi ärakuulamist a l gasid eraldi töökoosolekud gardi-ja skaudijuhtidele. Skaudijuhtide töökoosolekute juhatajateks valiti Asko Kütti; ja Rein Pajo ning protokollijateks Edv7ard Pihlberg ja Margus Tae. Maleva tegevusaruande kobta ajidis täiendavaid seletusi ^,;ileva juht Silver Kask. Suurimaks tegevuslikuks ürituseks oli „Hõbejärve" süurlaagri ettevalmistamine j a läbiviimine. Maleva allüksuste tegevuse kohta olid samuti koostatud kirjalikud kokkuvõtlikud ülevaated, mida suuliselt täiendasid nende esindajad. Aasta-aastalt Skaudiealiste noorte arvulist vähenemist ei ole suudetud pidurdada ka möödunud aastal, kusjuures eriti väljaspool Torontot asuvate üksuste koosseisud näitavad madal-etteKandmisele ja kinnitamisele aruanded, mis hõlmasid malevate ühistegevusi. Juubeliaasta erifondist nähtus, et sellest o l i kasutatud Kotkajärve ehituste korrashoiuks 2.687 dollarit. Toronto Eesti Maja noorteruumi, mille sissetulek on ruumi kasutajate maksudest, oli kulutatud 1.120 dollarit. „Tule-hoidja" kohapealseks talitajaks on Helgi Rosep, kelle agaral organiseerimisel on viimastel aastatel r a huldavalt suudetud täita Rootsist määratud eelarvete osa. Malevate ühisürituste osas valmistati ette^ettepanekud järgmisse tegevusaasta raamkavaks, mille läbiviimise ajad täpsustatakse ja ühtlustatakse hiljem peale malevate tegevuskavade vastuvõtmist. Leiti, et 1984. aastal toimuva maailmaläagri juhtkogu tuumiku moodustamine j a eeltööd peak§ a l gama juba käesoleval aastal, milleks malevate juhatustel astuda samme. Etniliste skautide ja gaidide laager „Unity '83" toimub 13.—21. augustini 1983. a. Poola skautide laagri maa-alal Kaszuby, Barry's Bayjs. Eestlastel on võunalus l^ata laagrisse kaks gaidide ja kaks skautide salka.. Mõeldav oleks, et kummagist oleks üks salk USA'st. Osavõtjate vanus — 14—16 aastased. Laagri juhiks on Läti Gaidide -Malev Kanadas juht Inta Kalnins. Kotkaj arve laagri maa-alga seov ses olevate küsimuste raames' anti koosolekule ülevaade tehtud korrastus- ja parandustöödest ja juhiti tähelepanu, et köögi varustus, eriti pliitide osas vajaks uuendamist. õhtuse laudkonnavestluse teemaks oli „Hõbejärve. suurlaager". Laudkonna koosseisu moodustasid peamiselt laagrist osavõtnud noored juhid — Kristi Lüdig, Ellen Valter, Maimu Nõmmik, Ingrid- Mai Loorand, Tiia Kütt, iPearu Tamm, Peeter Paunik, Endel ižlell, Karl Truuvert, Rein Pajo ja M i h kel Sadul. Juhendajaks oli Peeter Kallaste. Vestluse kestel vaadeldi möödu-. nud suurlaagrit mitmest aspektist ja hinnati tegevusalasid, mis võiksid olla rakendatavad 1984. a. maailmalaagris. Leiti, et süurlaagri tegevusprogramm oli hästi koostatud ja k a ilmataadi tujukus ei vähendanud laagri meeleolu. Mõne iilesande |a võistluse läbiviimisel peeti soovitavaks, eit edaspidi üksustes kujunenud salgad ei peaks paSsätama segi tegevuses, kuna süs üksikud ei tunne teiste liikmete võimeid. Perekondade ' moodustamine oli uudne ja soovitav, kuid moodustamise juures peaks võetama arvesse võrdset aastate vanuse jaotust. Eesti keele puudulikkus üksikute (Järg lk. 4) ARU PUL äärmised võimalused yRGÄRKÄMISAEG Baar * TanH Ä v a äigab kell 7 p.L -muu kell. 5—7 p . ! . - ; v .-, õipilased ja pensionärid seisu. Kuna maleva juht Silver Kask " peale seitsmeaastast ameti kest- ! vust keeldus, kandideerimast, siis valiti üksmeelselt uueks maleva juhiks EgbertRun^^^ juhi poolt esitatud maleva staabi koosseis kinnitati järgmiselt: / Ervin Aleve, Silver Kask, E n n ; . , Kiilaspea, Jüri Laansoo, Konsa Leemets, Jaan Lepp, Bruno Lindre, Gunnar Mitt, Arvo O i - ling, Mart Pedel ja Leo Puurits. Peale loetletute kuulub staaM koosseisu maleva vanem. Eesti Skautide L i i d u esinduskogusse, valiti kaheks aastaks Ervin A l e - ve, Heino Jõe, E n n Kiilaspea ja Asko Kütti. Maleva juht j a skaut-maštrite koondise esimees kuuluvad esinduskogusse oma ameti tõttu. Juubeliaasta erifondi esindaja- ' teks maleva poolt valiti Harold Äsjasel skautlikul noorteparlamendil valiti malevaile uued juhid. Kaua- Kivija^M^^ §e töö eest aga avaldati tänu gaidide maleva jiüiile Tiia Küttile Ja Peale lõunasööki järgnes ühine skautide maleva juhile Silver Kasele, keda näeme juhtidena viimases koosolek gaidijuhtidega, kus tulid„Hõbejärve*' smirlaagris. . Foto: Ev Aleve;^ ronto Eesti Sk^ydisõprcicle Seltsi EestMeivcaJiidefoetav Naisring Tommtos pühapäeval, l i . kella lO-sfhomm. kuni 8-ni sissepääs 1 dollar, õpilased 25 senti toimub laupäeval, 6. novembril 1982 alguseg^ 8 õhtul Toronto Eesti Mai 5 Mures saalis. Pääsmed $7.50, eehnüük ja laudade reserveerimine: • : Bruno Lindre 421-5541 • ^ piihap., 31. oktoobril 1982 kell 3 p. Eesti Maja syyres saalis Sissepääs $6.— Piletite ettetellimSne — pr. E . Vooglaid tel. 7734825 Inn on the |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-07-01
