Vaba eestlane , October 7, 1982

              11. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 7. oktoobril 198^ - Thursday, October 7, 1982 Nr. 75
RISTSÕNA 1118
Traditsiooniline SEEDRIORU^
RÄNDKARIM TÕistlus;^^ ^^^1^^^^
aset 25. septembril Seedrioru Las-kurklubi
korraldusel. Ilmataat ei
olnud küll laskuritele kuigi tõo-tustaridev,
seega asuti teele tihedas
vihmasajus. Seedriorule jõudes sel­gus,
et vihmane ilm ei kohutanud
noori laskesportlast^— küÜ aga va­nu
veterane! Võistluste alguseks
oli la&kerajale kogunenud poole
tosina võrra nooriaskureid, kellede
iiulka oli,,eksinud" ka kolm laske-veteräni!
Vahepeal oli ihn selgine­nud,
ning paremat ilma võistluse
• jaoks ei oleks osanud keegi soovi­da.
Väljakuulutatud karikavoistlus
viidi läbi sujuvalt. Kuigi lasketaga-järjed
võinuksid olla kõrgemad,
pärandab selle väikese „iludusvea"
nooremate laskurite (kõik Hamil-tonisl)
huvi ja tahe laskespordi
vastu, mis tagab eesti laskespordi
viljelemise ka tulevikus.
. Võistluse kavas oli v-kl. vaba­püssist
3x40 lasku kolmest asen­dist
50 m rahvusvahelisse märki,
ning 3 X 20 lasku kolmest asendist
spprdipüssist^ väštava^^ kohanda­tud
märklehele. Vahekohtunikena
tegutsesid ^ J. Reinoja ja G. Ra­jamets.
^
: 1 E H ^ ^ U ^ TAGÄJÄEJED; •
Vabapüss— 3 X40 läsksi kol-mest
asendist: '.'
1. E. Tulen — 1067 silma
(Seedrioru rändkarika võitja), 2.
U. Robi — 960 sihna, 3. R. Saar
—. 952 sihna (Eriauhinna võitja
noorlaskur v-kl. vabapüssist), 4. A.
Pakker — 944 silma, 5. A, Tamm
871 süma.
Spordipüss —- 3 x 20 laskM
mest asendist:
i . A. Aariäht — 527 silma, 2.
K. Kangur — 501 sihna, S^-H.
Aasa — 459 silnia.'
Seedrioru Laskurklubi juhatus
pöördub käesolevaga kõikide eesti
noorlaskurite poole, kellel on huvi
!aškesi>ordi härrastainiseks — as­tuge
iihendusse edaspidisteks oma-vaheHste
Võistluste korraldamiseks
Robert Säar'ega. Telefonil — Area
code (416) 689-6498.
.-;^.;--:--E;-T.---
2, oktoobril toimus Udoras,
soomlaste laskerajal, järjekordne
vennasrahvaste vaheline sõprusr
Võistlus laskmises. ImeUusal päike-sepaistelisd
siü^shöni peal^
väikest e^kširännakut soomlaste
250 aakrilisel territooriumil, kogu­nes
uuele, veel täielikult vahnima-ta
50 m laskerajäle 6 eestlast, kel­ledele-
lisandus varsti samapalju
soome laskesportlaši. Eestlased
olid väljas nelja vana- ja kahe
noorlaskuriga. Vennasrahva poolel
-—viis mees- ja üks naisläskur.
Soomlaste korraldusel viidi Am-pumaürheilijoideri
Ystäyyys-pttelu
ihria viperusteta läbi._ Võistlus toi­mus
kahes relvaliigis—- v-kl. va­bapüss
ning spordipüss—- 3x20
lasku kolniest asendist. Vabapüs­sist
50 m rahvusvahelisele märkle­hele,
ning spordipiüssist vastavalt
kohandatud märgile-
Vabapü^ 20 lasku M -
melst asendist: -
1. E. Tiilen (E) — 531 sihna, 2.
Ü: Robi ( E ) - - 517 sihna, $.R.
Saarenvirta (S) —- 492 silma, 4.
A. Pakker (E)— 477 sihhay 5. A.
Tamm (E) — 440 silma.
RAAMATUID
Mümil „„VABA EESTLASE" TALI^fUSES
Hind Saatis
Põikread: 1. Naisenimi, 4. USA
president, kes pidi ametist loobu­ma,
7. Kuju eesti mütoloogias, 10.
Mitte täis, 11. Jõuallikad, 12.
Kunst— inglise keeles, 13. Ilus,
üllas, 17. Looma häälitsus, 18. En­dal,
19. Uskumatu lugu, 20. Rõve,
23. Isiklik asesõna saksa keeles,
25. Noot, 26. Küsimus, 27. Ema­ne
loom, 28. Naise tiith lühend,
29. Saar Taani vetes, 31. Siberi
põlismets, 33. Sadam Võrtsjärve
ääres, 34. Hoiuruum, 35. Riist
Sipiordipüss — 3 X 20 lasku
mestasendist: • ...
1..E. Gering (^ -— 560 sihna,
2. S. Rantaneii (S) ^ 555 silma,
3. R. Penttinen (S) — 539 silma,
4. M. Takkalä (S) — 513 silma,
-5. A. Aarlaht ( E )— 502 sihna,
6. J. Isoniemi (S) ~ 481 sihna.
pärast võiistlust kostitasid soome
laskurid oina külalisi kaasasolevast
„välikantiinist" hea ja paremaga,
aeti juttu — keeles, mjs oli arusaa­dav
mõlemale poolele. Peeti tule-vikuplaahe
eelolevaks tegevuseaas-taks,
ning muud päevakohast.
. Nendest sõprusvõistlustest võiks
tulevikus hea organiseerunise juu­res
väljakujuneda iga-aastased n.n.
„maayõistlüšed" nagii seda olid ku­nagi
ÜSA-Känada eesti laskurite
vahelised kohtumised laskeradadel.
Parimate iiiuljetega jäeti üksteisega
— näkemiin!
võimlemise vSistlys
VAIPADE &MI$oSl
tl.
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Atlantic Citys peeti möödunud
nädalalõpul rahvusvahelised mood­sa
võimlemise võistlused. Osavõt­jaid
oh Lääne-Saksamaalt, Jaapa­nist,
Kanadast jm. Eestlasist oli
kohal Evelyn Koop kohtunikuna ja
Hilja Paul oma võistlusvõimleja
treenerina. Kanadast > oh kokku
viis võimlejat (4 Ontariost ja 1
Quebecist), kes tulid finaali. Kathy
Tihane tuU . hüppenööris finaali,
kuna Quebeci tütarlaps jõudis fi-naaü
kolmes rutiinis.
Võistlusel oh silmapaistvalt tu­gev
Regina Weber Lääne-Saksa­maalt,
kes on^ maailmas paremu­selt
neljas moodsas võistlusvõimle­mises.
Ka olid head jaapanlannad.
Tähelepanuväärne areng on olnud
ameeriklannadel, kes olid kogu su­ve
olnud Bulgaarias treenhnas,
mille tagajärjed olid ka nähtavad.
nurkade mõõtmiseks, 36. Ese, 37.
Koht Põhja-Soomes, 40. Progress,
42. Toiduaine, 43. Sõna üliõpilase
tiitlis, 44. Mitte keegi teine, 45.
Teatud magustoit, 46. Väga valge.
püstread:\ 1. Eesti teadeteagen-tuur,
2. Tuimus, osavõtmatus, 3.
Mitte võlts, 5. Naisenüni, 6., Mine­vikku
tähistav sõna, 7. Tsaari
käskkiri, 8. Jalaväekompanii liige
sõjaväes, 9. Peenike karv, 13.
. . . ei hüüa tulles — vanasõna, 14.
Kolm ühesugust konsonanti, 15.
Hankima, 19. Eesti Vabadussõja
sangar, 21. Lapsevanem, 22. Jõgi
Pöolas, 24. Teenistusest väljasolek,
30. Sugupool, 32. Tuulehoog, 33.
Vorm sõnast olemas 36. Ameerik­lase
hiMidnkni, 38. Tekib keemisel,
39. Eesti kunstnik Kanadas, 41.
Peenike karv.
SILPRISTSÕNA LAHENDUS
Põikread: 1. Mustikas, 3.- Käsi,
5. Kroket, 6. Tera, 8. Loki, 10.
Markii, 12. Bali, 14. Oma, 16.
Kinnika, 18. Madetoja, 20. Hani,
21. Siki, 23. Eve, 24. Romanovid,:
25. Maja, 27. Tuli, 28. Tõru, 29.
Tubakatee,. 32. Natuke, 35. Liha,
^36. Lepik, 38. Suga; 39. Mate, 41.
Kuskil, 43. Tuvi, 44. Raspel, 45.
Terrorist.
Püstread: 1. Musket, 2. Kaste,
4. Silo, 5. Krokii, 7. Raba, 9. Kio-to,
10. Markus, 11. Soni, 13. L i ­ma,
15. Majahoidja, 17. Kasima-tu,
19. Depoo, ^20. Have, 22. K i ­nolina,
23. Elu tuU, 25. Maru, 26.
Poska, 28. Tõke, 30. Bahama, 31.
Teele, 33. Tuhat, 34. Valga, 37.
Pikkus, 38. Suvi, 40. Teras, 42.
Kilter 43. Turist.
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST ..............
EDUARD MÜGA graafik ja maalija .........
A. Käbin — VA»(! JA MULD '
Ivar Ivask — ELUKOGU
L, Kaagjärv — AASTAPÜHAD ' -
piibliteoloogüisi vaatlosi .
Heano Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄN
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlosi)..
Inhan KangM — VAIM, VÕIM JÄ YABA
Hsmnõ Kompos — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Merbert Michebon — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michebon — NOORSOOTÖÖ RADi
Merbert Michebon — EESTI RADADELT ...
A. Künc — A DREAM OF FREEDOM
Angast KtBbJa — KADUNUD KODUD —
nilestaBed
Aamd Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD (iB^atstvskogi) ....
SMme Mbanm — AJATARKtealetBs&ogio) ..
Ant8 V « B B » — RISTSÕNAD I
Ante Vomm — RISTSÕNAD H
Asite Vonm — MINU HING (iBoietaskogu)
AsrttBd Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Jo&an Pifta — RAIUSOLMSD
Urve Karaks ~ KODAKONDUROindetnsIkii
Hnmcs Oia — KOPUTUSED WBSES
Han&«8 OJo — TUNNETE PURDEL
(ImriefukogB)
Andres Kfesg — MIS TOIMUS
Einar Sanden— LOOJANGUL
• LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT --KUS ON' •
NEEME VANAVAARA?
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS ..
VARRAK — kevad 1982
E. Unsddo — TAGURPIDI SÕUBES
(M8lestns2 1914—1943)
A. Roo8—• RÄNDAMAIE Goolefns&ogil) .
K. Randsepsp — RISIIGA MÄRGITUD ....
Prof. Felix Ofaias — KMJIVIPOEG KOTKIS
].m. esseid'
1. Sanden „SÜDA JA KIVID«
2.^ $1.^
3.- 3B
18.— .70
10.— .50
0.— .70
10.— $1.-
7.50 $1.-
2.— .35
8.—' .50
7.5® .50
11.— J5
3.50 .35
10.— .50
3.— .50
L3o— .50
9.—
5.— : .40
l 5.— . : .JO
18.— o70
4—
2.—=» JO
4.— .30
8.— .50
4.— .30
2.50 JO
2.25 .30
20.— .40
5.—
- st fiHl
.40
AA
S.— M
1.50 M
2.75 .30
14.— .50
16.20 .50
5.— .50
«.— .70
5.— .50
18.— $1.-
6.— .70
12.— $1.-
13.— $1.-
19.50 .70
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealbtele hstde vfinritr$to 4^—
ÕPETA ÄflND LUGEMA O (õppe- ja tööpDÄmat
e^ooUeaibtdle lastele värvhrtikb) 5.—
EESTI KEM.E HARJUTUSTIK I 3.—
PIKKE MIKKE — Tnttsaba |a vnttsaba 2.50
mmm
.50
.50
.50
IL-Tartu
Ülikooli raamatukogu ar­hitektuur
juba viitab sellele, et see
on kohane varjupaik vanadele kul­tuuridele,
sest raamatukogu asub
ühe vana katedraali ^restaureeritud
osas. Toomemäe tipus. Katedraal
on varemeis 1624. a. tulekahjust
saadik. See paik Toomemäel oli
püha paik juba sellest vanast
ajast, mille kohta puuduvad üleskir-jutised,
kuid mille tunnusmärkide-na
seal veel praegu asuvad vanad
paganlikud -ohvrikivid. Seda elu,
mille tunnistajatena need ohvriki­vid
siin seisavad, pole enam. Kuid
raamatukogu on siin osana jdri-kust,
mis neid ohvrikivisid pidi
asendama, kud pole vist kunagi
seda täielikult suutnud teha, sest
kirik on ju varemeis; Kuid see
paik tundub mulle püha. Jä seda
mitmel põhjusel. Vanad ohvrikivid
toovad lähedale Jumala Looduses
ja selle austamise, pooleldi vare­meis
katedraal on hävingust hooli­mata
ilus ja meenutab kristlikku
kannatust, kuid raamatukogu vare­mete
vahel elab edasi. Seal on sal^
vestatud vanade aegade varad kor­ralikes
ridades ning uued avatud
riiulid ootavad kaasaegseid rikkusi.
Raamatukogus on olemas tea­duslikud
rapordid igast maailma­nurgast.
Nägin seal näiteks ühte,
mis pärines Woodš Hole'ist, Mas­sachusettsi
nierebioloogia jabora-tooriumist.
Raamatukogu 700 000
raamatu hulgas ön ka Goethe
„Werther'V mis päripeb Napoleoni
isiklikust rihderaamatükögust.
3200 kirja hulgas — millist kol­lektsiooni
peetakse parimaks maa-ilmas
—r leidub üks, mille auto­riks
on Benjamin Franklin. Sealt
kirjutasin ma maha alljärgnevad
lausQd, kuna need oma värskusest
aegade, jooksul pole midagi kaota­nud:
•
„õnnitlen Teid võidu puhul.
Ameerika vabaduste kinninaeluta-mine
ei tee õnnelikuks mitte ainult eesti valitsusele ning need ripuvad lapsed seisavad taluõuel, seljas ilu- vait moodne. Puhtaksküüritud
ameerika rahvast, vaid sellel on nüüd täpselt samal kohal, kuhu sad rahvariided. Rikkalikud on laudpõrandad olid kaetud käsitsi-palju
laiaulatuslikum mõju. See ai- parun nad omal ajal oli ^asetanud, väljapanekud kodukäsitööst ja tar- kootud kirevate põrandariietega,
tab leevendada kä nende viletsust Tema enese marmorbüst meeldiva beriistadest. Just nende esemete akende ees rippusid käsitsikootud
teistel kontinentidel, kes despotis- patriitsinäoga on ka samas ning poolest on muuseum kuulus, seal kardinad, lauad olid kaetud liniku-mi
all ägavad, käsi nende saatuste hoiab heatahtliku silma peal oma asub maailma suurim etniline koi- tega ja ka need olid kodukootud,
kohal muutub kergemaks." maalidel. lektsioon. Enamus neist esemeist Toolid olid mugavad, toolipadjäd
Mul oli tunne nagu muutuks Meeldiva välimusega noor daam, on kokkukorjatud üliõpilaste kaetud samuti kodukootud triibuli-ajalugu
elavaks mu käte vahel kui kes oli muuseumi abikuraator ning poolt, kes veel praegugi jätkavad se riidega, ölilamjie leidus mitmel
ma lugesin Longfellowi, Gooperi, kelle etnoloogilised teadmised olid vanavara kogumist. See töö d o^^^ — oodati just- elektri sisse-
Bulweri, Faräday, Wellingtoni, väga laialdased, jutustas mulle, et tasuline, seda tehakse armastusest toomist. Seinad olid äsja tapetsee-
Malthusi, Napoleoni ja George II paruness Liphart ei jaganud oma asja vastu. Muuseumi abikuraator ritud lillemuštrilise tapeediga ja
kirju ning Lutheri käega kirjutatud abikaasa häid iseloomujooni. Paru- preili Üprus ütles, et mitmed kivi- elutoa laual asus kesksel kohal fo-märkust
ühe 1517. a. trükitud nessi arvates rikkusid tema kauni esemed näitavad, et nende ininies- toalbum. ICokkuvõtt ei erinenud
raamatu esiküljel. Ta oli tuntud aia esteetilist ilmet teenijate ja te kultuur, kes siin Baltimere vaik-f talu palju New Englandi taludest
maiasmokk, nagu mulle raamatu- „madalama rahva" sealviibimine ses sopis elasid, ulatub tagasi kuni — väljaarvatud kõrged kahhelah-koguhoidja
ta teksti selgituseks üt- ning ta ei lubanud neil aiast läbi 6000 a. e.Kr. Haudadest leitud jud, kodukootud esemete võõrapä-les.
Tõlkes kõlaks see järgmiselt: minna isegi mitte siis, kui nad kuld-ja hõbeesemed viitavad eest- rased mustrid, sulgtekid voodites
„Issand kaitsku meid kogemus- töölt koju läksid. Nad pidid, hoi- laste kaubavahetusele venelaste ja ning ebatavaliselt paksud toasei-teta
arsti ja üles-soendatud toidu dudes majaseina vastu, libisema teiste idarahvästega, kuna Eestis ei nad.
eest." varjudena möödapääsematust aiast leidu ei kulda ega hõbedat. Meid paluti õhtulauda. Laud oli
. Minule oli väga huvitav, et esi- välja. Tänapäeval aga just selle Pärast linnulennulist tutvumist pikk,' ühes lauaotsas istus pere-mene
eestikeelne trükitud raamat „madalama rahva" kultuuripärand kauge minevikuga sõitsime laste mees, teises ta naine, äärtes istu­vaga
varajest ajast oli nimelt pai- on uhke parunessi majas varju puhkekodusse, seega minevikust sid pere noored ja mitmed talu-veraamat.
See oli trükitud kahel leidnud ning madala rahva lapsed tulevikku. Seda kodu majandab töölised —- jällegi täpselt nagu
veerul, üks veerg oli eestikeelne, mängivad vabalt aias. Muuseumi Tartu Lastehoolekande Selts ning New^ Englandiski. Kuigi toit oli
teine saksakeelne. Teine raamat seinte vahel asub eesti kultuuripa- seal viibib korraga 150 last, koi- erinev, oli hea ja värske. Olin
aga oU juba ainult eestikeelne ning rand, mis ulatub palju kaugemale mest aastast kuni neljateistkümne- eriti huvitatiid, mida nad söövad/
trükitud a. 1637, seega mitte väga tagasi kui sakslaste valitsusaeg ni. Lastekodu asub jällegi ühes Kõigepealt tuli supp pirukatega,
palju pärast trükikunsti avastamist. Eestis. endises mõisas keset suurt parki, siis marineeritud heeringas hapu-
See tohutu suur ja väärtuslik Muuseumis leidub vana suitsu- Lapsed veedavad seal kaks suve- koorega, sink ja munapudru, värs-raamatukogu
pakiti hiigelkastides» tare, mis näitab ilmekalt missugu- kuud ning hoolitsus nende eest on ked kartulid, tomatid, kolme sorti
se ja saadeti kuskile Kesk-Vene- ses olukorrass eestlased vanasti eeskujulik. Lastekodu arst näitas leiba —- sai, sepik ja rukkileib;
maale hoiule; pärast seda kui saks- elasid. Suitsuonn on sõna tõsises meile ihnse uhkusega haiglatuba, järgnesid juust, maasikad ja nelja
lased Maailmasõjas kaotasid. Ve- mõttes otse nietsaveerelt muuseu- ja uhke ta võiski olla, sest ruum sorti koogid ning parim tee, mida
nelased taastasid eestlaste raama- mi nurka tõstetud. Kui kummaline läikis . puhtusest ning peaasi —ma^ kunagi olen joonud. See lõh"
tukogu pärast Tartu rahulepingu võiks see tunduda selle tare oma- kõik voodid olid tühjad. nas oivaliselt ning oli värvilt
allakirjutamist 1920. a. aegseile elanikele, kui keegi oleks ^ kuldpunane. Lõhn oli kuidagi tut-neile
ütelnud, et kord seisab teie Külastasime suurtalu, mis kuna- taVlik, kuid samas jällegi hoopis
Sõitsime linnast välja Eesti Rah- kodu lossikatuse all! Tare on täp- gi oli samuti kuulunud balti pani- tundmatu,
va Muuseumi külastama, mis asub selt nii sisustatud nagu see endi- niie. Talumaja, mis oli kolmsada „Mis tee see on?" küsisin,
kaunis majas ja meenutab väga sel ajalgi oli. Koguni vana häll põ- aastat vana ning eeskujulikus kor- >.
Sanssouci lossi. See oli üks parun huga ripub puuoksa küljes, teine" ras oli vanasti kuulunud mõisa »Ounapuu lehtede tee," vastas
Lipharti kuueteistkümnest mõisast, ots kinnitatud tareseina. Suur tel-. eestöölistele. Mõis oli jagatud ligi. Pf^^^^"^. ^^^V ^^^^^^
kes arvatavasti oli tõeline härras- liskividest ahi on toas, selle üle kahesajaks väiksemaks taluks, iga^^^^^ti oim huvitatud, jutustas ta
mees ning tõeline kunstitundja. avar platvorm, kus külmadel öö- talu 60 hektarit suur. P^®^^^ Hemrichseni abiga järgmist;
Kui eestlased võtsid üle ta mõisad del õige mitu inimest mahtus ma- Vana maja oma paksude seinte i
ja muud varad, kinkis ta oma gama. ning sisseehitatud suurte kahhelki-kunstikogu,
mis koosnes maalidest„ Vahast tehtud mehed, naised ja. vist ahjudega oli kodune ja üllata-