Vaba eestlane , April 19, 1979

              xnssBBxmosiamBXE
sündimus 12. märtsil 1912
PIKA VALURIKKA HAIGUSE
L Ä m m m M VEND
la^yikäsfc ;PÄ sul©
ei saamid Maarjamaa muld ~
ÕDE perega OmtsisiiDss
ÕDE abikaasaga
ÕDE — VEND perega Eestis
ABIKAASA la
atoiliäasa HÄEALD
Hütar MÄHET ftbikaaissi^g
' « r e t ü t o r VIVE€Ä:,
Sündinud 8. augustil 1801
Surnud 16. apillil 1979 SfcokhÄis
Leinavad sügavas küFbus©^
isa ja vanaisa
EVELYN, FELIX, MDREK Ja MÄRGUS
E I X A ORG
ARMAST SUGULAIOT
ROOTSIS SURMA LÄBL LAHKUNUD ARMAST ÕDE
LINDA Ja ÜLO VffiLLMÄE
VARALAHEUmiD.ARMAST TÄDIPGEGA JA KASUVENDA
ii
surnud 15. apriliü 1979 Stokholmis
HARTVIG VANASELJA perekonnaga
JULIUS VANASELJA perekonnaga
surnud Rootsis
mälestavad kurbuses
Pulikairaiius,
kaülis Herman!
onutütar
ALIDE perekonnagg
MAI-LIIS Ja UDO RONMOIS
VARALAHKUMJD
HUGO LATER perekommaga
OOTAMATULT SURMA LÄBI LAHKUNUD AR'MAST KOOLIÕDE
1
;a
leinavad -kurbusm
Sinust meü! LINDA Ja ERIC LUNTER.
EESTI, SIHTKAPITAL:
Annetused Ja ftestamendi-pärandused
on tnlnmaksuvabad.
Annetaja soovM täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
Neljapäeval, 1% aprilli ..toimn
nud WWsffio loterii loosimisel
pileteie-•w. 83921: seeida- 01, nr
80561 seeria .26, M.9M52 seeria
53/ m, Wt<m seeffia 54 Ja nr
2B682 seeria 3"?. Tasuta loteriipile­tite
ra^wnatu.volftsii f ietidj :?HUS
4812 YONGE STREET
m
WELOWDALE ONTARIO
poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
Matusemaja m üle 115. aasta
sama perekonna poolt
ModemJseedtud avarad ruumid,
^aldaselt parkimisemumi.
Väärükas t@emmii@
E S L T
T. L. MORMSON — Fuaeräl Director
Sberbonr^ St., Tomto, On^. M4X I M
Telefon 924-M®8
3<S2 Danforth Am
Toronto, X
ROWERS & GIFTS
Ja esmaklassilised lilled igaks, siindmnseks.
kinkideks: ehted, merevaik, lahMöod, piimite-
Räägitakse ^sti. liti ja inglise keeSt.
' Neljandal aprülil 1979 suri Tar­tus
endine V5ru notar August Ser-mat
—kaheksa kuud enne oma
90-ndat sünnipäeva. Ma tahaksii
öelda mõned sõnad temast.
• • *
Ta sündis Tuulemäel, Võru-Val-ga
raudtee ääres väikeses raudtee-vaihi
hütis, leus kasvas üles' seitse
last. Rongiga mööda sõites näitas
ta meile kõrget mäeküngast psi-fcu
puuga, kus oli kunagi olnud ta
lapsepõlvekodu. Vanematel polnud
jõudu teda koolitada — seda ta
Itegi ise. Tsaariajal töötas ta Lää­nemaal
ministeeriumikooli õpeta­jana
ja sattus Esimese maailma­sõja
ajal kaugele itta, Mongoolia
piiri lähedusse, kus ta suveti elas
;elgis Altai mägedes kirgiiside kes-ke.
Sellest täiesti inimestest puu­tumata
jäänud metsikust mägis­maast
rääkis ta kui -kohast, mida
ta ei vahetaks Tiroolide, Pariisi,
Veneetsia ega muude kohtade vas­tu,
kus ta on hiljem rännanud. Ko­gu
oma ^lu jooksul armiastas ta
metsa ja, loodust, linde ja loomi
ja veetis palju aastaid Ahja jõe
kaldal Taevaskojas ja hiljem ühes
vanas talumajas Põlva lä;hedal.
Seal ta luges palju ja kirjutas üles
mõtteid, mis talle /eriti sügava
mulje jäibid. Need ilmusid aastate
eest ühes Torontos välja antud ko­gus.
Aastal 1921 siirdus ta Võrru no­tariks.
Abielust Marta HintMga
sündis kobn poega, kellest on prae­gu
elus veel noorim, Ülo, ja nende
ridade kirjutaja. Need olid ilusad
aastad, millest on meelde jäänud
lõpmata palju: kevade tulek Võ­handu
jõell, mida nägime oma ko­du
aknast; ööbiku laul Uhtjärve
kõrgel, metsasel kaldal Urvastes;
jaaniöö tuled Kasaritsa küngastel.
Tänu oma isale ja juba paari aasta
eest lahkunud emale elasime üle
ka ra^ed ajad ja oleme võinud
Jätkata meile langenud eluülesan-
I deid võimaluste kohaselt.
Kaks kuud enne surma kirjutes
isa;
„Meie ei saa oBa õmelikud, kui
mõtleme ainult enesele. Kui hea
tunne on meil, kui oleme osutanud
mõnele inimesele,- eriti mõnele
lapsele ja vanainimesele, mõne fcas
või hoopis väikese, mittetähelepan-dava
teenega, lahke sõna ja Sõbra­likkusega
tähelepanu. On hea, kui
suudame end salata, mitte sukeldu­da
ainult oma muredesse, jääda
erakuks."
Inimeste Jcohta ütles ta sageli:
„Püüame mõisita, siis ei süüdista."
Me mõistsime üksteist kuni lõpuni,
VELLO