Vaba eestlane , March 2, 1982

              ABA EESTLANE" on
vabade eesflaste häälekandia L
^llmub 2 korda •nädalas -
fefsipäevaf ja nef/opäeyof
Teisipäeval, 2. märtsil 1982 — Tuesday, March 2, 1982
V MAAILM
PAWTUCKET, R.I. - Maria ja
Joosep, kolm Hommikumaa tarka,
grupp ingleid ja Jeesuslaps müü­di
300 dollari eest pärast seda, kui
USA kohtunik tunnistas ebaseadus­likuks,
et linn omas sellise Kristu-se
sünnistseeni. Linnaelanikset or­ganiseeritud
komitee ostis kujude
komplekti! ja tahab selle välja pan­na
ühel eramaalapil. Kohtunik pi­das
sellise linna poolt välja pandud
stseeni religioose tunde pealesuru­miseks.
Valitsus ei tohtivat kaasa
aidata Kristuse jõulude pühitsemi­se
püsimisele. Linnavalitsus siis­ki
ei lepi)inud kohtuniku otsusega
ja kaebas edasi, kuid asi tuleb nii
hilja arutlusele,, et vSee võib olulme
olla alles järgmisteks jõulupüha­deks.
NEW YORK - Tuhkatriinulik lu-gu
juhtus New Yorgis. Columbuse;
avenüül mängis tänaval viiulit noor
tütarlaps, kogudes sel teel õppe^
raha muusikakooli jaoks. Florida
miljonär ja kultuurimätseen S.
Fason kuulis, et tüdruk mängib
erakordselt hästi ja palus, et ta
mängiks Raveli raske tüki „Tziga-ne'STüdruks
mängis selle veatult.
Fason pidi tõttama lennukisse, kus
tal meenus, et ta ei küsinud tüd­ruku
| nimegi. Ajalehekuulutuste
kaudu sai ta lõppeks tüdruku kätte.
Tulemus: 19-aastane otsitu, Kerry
Mcl^ermott esines 18. 'oktoobril
Gamegie Hallis kontserdiga.
CLEVELAND — DUelli vanaaeg­sete
püstolitega pidas kaks meest
Glevelandis. 'üks oli 77, teine 76
aastat vana. Duellandid seisid kori­doris
üksteisest eemal viis jalga,
ja kumbki tulistas vastase suunas
Inius lasku, kuid ükski kuul ei ta­banud.
Ainult seinad ja lagi olid
kuuliauke täis. Põhjus: üks duel-lant
ei suutnud end hästi püsti hoi­da,
kuna ta tavaliselt kasutab kep­pi,
teine dulellant oli kae tõttu
poolpime. Politsei konfiskeeris ai­nult
püstolid, duellantidele proto-kolü
ei tehtud. [
SALEM — TiHamook J tuletorn
Oregonis, kus omal ajal töötas ka
üks eestlane, on nüüd muudetud
' mousoleumiks nime all ,,Eternity
^t Sea'*. Kavade kohaselt maetak­se
selle juurde merre kuni 100.000
inimest, kes soovivad oma vümset
puhkepaika Vaikse, ookeani voogu­des.
Matusekoha hind on 1000—
5000 doUarit, miUe sisse on arvatud
helikot)teri lend mausoleumi juur­de;
veekindel kirst ja muud jooks­vad
kulud.
!
BONN — 100 miljardi krooni eest
aastas joovad läänesakslased Õlut,
veini jälviina. Ametlikult poolt
hoiatatakse liigse alkoholitarvita­mise
eest — läbüõikes joob iga
sakslanel keskmiselt 13 liitrit alko­hoolseid
jooke aastas. On arvesta­tud,
et riigi alkolistidesfon 30-prot­senti
nais.ed" ja kümme protsenti
noored inimesed. Ka suitsetatakse
Lääne-Saksamaal nüüd rohkem
kui vanasti.
NEW YORK New Yorgi linna
puhtusetööline ted.Warfield vallan­dati,
kuna ta sai neli aastat haigu-setoetjse
raha, puududes^ töölt,
kuid jsamal ajal töötas ühes auto-müügiäris
New Jerseys, „Baily
News kokkuvõtte järele on sani-tatsiooni-
osakonnas haiguspuhkuste
arv iiks suuremaid linna osakonda­des.
^NEW YORK — Koerte varas­tamine
on Ameerikas järjest enam
moodi läinud. New Yorgi looma­kaitse
seltsi (ASPCA) andmetel va­rastatakse
sün keskmiselt 1000
koera kuus. Huvitaval kotnbel kül­mal
laastaajal oli kuu keskmine
varguste W 800, soojal ajal aga
1400. Kõige enam varastatakse
koeri supermarketite juures, kus
koerad jäetakse välja ja seotakse
tavaliselt mõne posti külge. ASP­CA
soovitab varguste vältimiseks
kasutada lukustatavaid kaelarihmu
ja isegi koeri tätoveerida. Samuti
soovitakse teha koerast 3—4
mustvalget ja värvilist fotot mit­mest
asendis ja koera kadumamir
nekn korral iseed saaa ASPGA-sse.
Jänese-iaadi kviitung
Peipsi ramiast umbes neli km
eemal Kantkülas elas Jänese la­kub
oma p6rega. Föega Jakubil ei
olnud, oli ainult üks tütar ja tütre­le
võeti mees koduväimeheks. Jä­nesel
oli keskmine talu, asus ilusa
koha peal jõe ääres, aga talus ela­ti
väga vanaviisi, kõik oli seal iga­nenud.
Raamatuid, ajalehti ega
muud kirjandust ei olnud olemaski.
01 ainult pübel, jutluseraamat ja
„Sii9ni kannel". Neid luges vana-perenaüie
Kadri ühe silmaga iile
prUli vahel pühapäe.val; peremees
Jakub oli kirjaoskamatu.
ükskord paar nädalat enne hei-ma
ütelnud väimees August äiale:
„Vaja oleks tartu sõita. Maksud
tahavad maksta, heermgat õleks
vaja heinaajaks tuua. Kevadel os­tetud
latika-silk hakkab otsa ^aama
ja enesele oleks ka saapaid vaada­nud.
valtanavasse, Isttumsd lam ^aia. jsi
taat ladunud maksude raha lauale.
„ A g a nüüd härrad kirjutavad
mulle kvütungi,'V ütelnud taat, ,>ei
ma raha tõesti olen maksnud. Ega
mina ise kiili suur kirjamees ei
r. E. Meeskoori poolt korraldatud Eesti Vabarügi aastapäevaga seotud koosvübunisel olid ^allüürnikeks^''
Eest!.-KaobalaevastikiD Juhtkonöa Koondise liikmedc Piyil meremeM Ja nendle perekonnalükmeid.: .
Foto: Vaba Eestlane
ei
Väliskülaliste vastuvõtt Eesti Mcifees
Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Heinsoo ja EEN ühine E. V. 64. aastapäeva välliskülaliste vastevõtt
oli rahvarohke Ja ajaliselt üleliigselt pikk. Külaliste hulgas oli USA konsul Smith, jun., Hispaania, Aust­raalia,
Xäti ja Leedu konsulid, Keskparlamendi ja Ontario parlamendi liikmeid, etniliste graipplde esinda-faidl
ja väga palju eestlasi. '
Õhtu avas tseremooniameister
Eneri Taul, öeldes korraldajate
poolt tere tulemast traditsoonihse-le
osale E. V. aastapäeva tähista­misest,
misjärel Avo Kittask laulis
kaks laulu, klaveril saatis Jaak
Kivik.
Külalisi tervitas E. V. aupea­konsul
I. Heinsoo, loetledes kõrge­maid
külalisi märkis tä, et nii pal­ju
on koos sõpru keda tahaks meie
vabaduse päeval nimetada. Ta tä­na^
kõiki Eesti vabaduse püüdle­miste
toetamisel.
Eesti oli vaba, Rahvasteliidu lii­ge,
kuid purustati totalitaarse
, riigi poolt. Kuid eestlased ei
nõustu sellega ei siin, ega meie
kodumaal, et sellele rahvale on
keelatud vaba rahvana olla.
„Te olete kõik meie sõbrad olnud,
eriti ÜSA, kes nagu Kanada pole
tunnustanud Eesti okupeerimist.
See annab meile julgust ja lootust
paremaks tulevikuks", lõpetas 1.
Heinsoo.
Järgmiseks kõneles EKN esi­mees
L i Leivat. Ta puudutas Poola
sündmusi,' küsides kuidas suude­takse
lO-miljoni liikmega ameti­ühingu
liikumine lämmatada. Jõud
võib aidata küll lühikest aega, aga
mitte kauaks. 64-e aasta eest sellal
allaheidetud Eesti kuulutas - end
iseseisvaks. Ka Jaruzelski brutaal­sus
ei lämmata Poolat, Brezhnevi
oma mitte Eestit!....
Järgnes tunnustuste, EKN teene­temärkide
andmine eesti ühiskonda
teeninud teenekaile inimesile.
Esimesena asetati rinnale märk
mehele, kes on 30 aastat olnud
EKN südametunnistuseks, EKN
peasekretärile Ema Salurannale.
Järgnevalt kutsuti ette mitmel alal
silma paistnud rahvusliku ja kul­tuuriala
tegelased August Kala,
Kalju Jõgi, Toomas Metsala, Eve-lyn
Koop, Uno Kook, Henn
Ründva, Edgar Marten ja Alfred
Sepa, kellele EKN esimees L. Lei­vat
koos E. V. aupeakonsul L
Heinsooga kinnitasid rinnale teene­temärgid.
Teenetemärkide saajate poolt
titles lühema sõnavõtu EKN pea­sekretär
E. Salurand, märkides, et
täna tunnustuse saanud isikud on
aktiivseks selgrooks eestlusele ja
eesti vabadusvõitlusele. Nad ei ole
tööd teinud mitte selle märgi saa­vutamiseks,
vaid et eesti ühiskonda
teenida. -
Väliskülališist tervitas esimese­na
keskparlamendi liige JesseFlis,
tuues tervitused Kanada valitsuselt,
eriti mitmekultuursuse ministrilt J.
Flemingult, kelle kirja ta ette lu­ges.
Selles tänati eestlasi nende
kultuuripärandi eest Kanadale,
mille heaks näiteks oli avalaulja A.
Kittaski esinemine. Ta rääkis koh­tumisest
N. Liidu saatkonnaliikme
Arbotöviga, kellele mainis, et oli
Leedu Vabariigi aktusel ja järgmi­sel
nädalal lä^eb Eesti Vabariigi
aktusele, kes pühitsevad oma ise­seisvuse
64. aastapäeva.
J. Flis ütles venelasele, et ku! N.
Lüt tõesti OQ tpsine vabaduse
eest kostja ja Isaitsja, miks ei la­se
nad seal kojrraldada vabti va­limisi,
et näha millist valitsust
rahvad soovivad.
Arbotov oli vastanud, miks ei lase
teie oma provintse eralduda Ka­nadast.
Ka teistele küsimustele õli
Arbötovil samade robotlikud vastu­sed.
J. Flis Õnnitles eestlasi nende
riigi 64. aastapäeval ja soovitas, et
eestlased säilitaksid oma vabaduse
järele püüdlemise iha.
Kõne lõpul ta andis üle EKN
esimehele L, Leivatile oma valimis-piirkonna
tervituse. Teadustaja E.
Taul tegi teatavaks, et J. Flis oli
just nimetatud transpordiministri
abiks.
Ontario valitsuse tervitused an­dis
edasi parlamendi liige J. Shym-ko.
Kõneleja iseloomustas eestlasi
tuhandeteaastase ^ kultuurrahvana,
kes on elanud vkooskõlastatult
naabritega, pole kunagi tahtnud
teisi vallutada, vaid rahus ja inim­likes
suhetes elada. Nüüdse nõuko­gude
fashismi all olekust on, väga
väike osa:.selle rahva "pikas ajaloos.
Eui seda pole kunagi aastasada­de
jooksul hävitatud, siis ei hä^
vita seda ka nüüdne nõukogude
kord.
Nõukogude kodanik ei saa midagi
teha nende poliitikute valede vas­tu,
aga meie saame teha.
Toronto linna poolt oli seekord
koguni kolm tervitajat, esimeseks
linnanõunik Boytshik, siis Fred
Beaves, kes varem elas selles vali-mispikkonnas
kus asub Eesti Maja
ja viimasena Toronto linnapea abi
Imants Purvs.
Tervituse toi Ontario pariamen-di
liberaalide partei liige Tony
Ruprecht, kes on olnud Eesti lipu
heiskamisele kaasa aitaja aastaid
linnanõunikuna jä öüüd tegi seda
parlamendiliüanena. Ta teatas, et
Ontarios on valitud liberaalide paf-,
teile uus juht L)ave Peterson, kes
saatis eestlasile tervitusi.. "Edasi ta
rääkis oma Poolas käigust, kus ta
oli kohanud Walesat ja kardinal
Gempet, kes sellal avaldasid loo­tust,
et Poola saab demokraatli­kuks
riigiks. Ta lisas muyeid hil­jutisest
käigust Austria põgenike­laagrisse,
kus on inimesi, kes nä­gid
vabaduse leeki, aga nende loo­tus
suri. Puudutades vaba Eesti li­pu
heiskamist Toronto raekoja
ta ütles et tuleb edasi võidelda,
sest. allaheidetud rahvas vaataBu
eestlaste ühiskonnale ja soovi­vad
et säilitaksite vabaduse lee­gi.
Ainult need inimesed kes säilita­vad
vabadusiha, saavutavad kord
võidu. Kui koos seisame, koos
võitleme on kord ka Eesti vaba;
Kirj alikud tervitused olid saatnud
senaatorid P. Yuzyk ja S. Haidasz.
Edasi järgnes kavaline osa, kus
Lilian Treiberg laulis Rene Uferi
klaverisaatel kaks laulu, ,,Vana
Tallinn'' ja „Refleksioonid", Ka-lev-
Estienne võimlejad - esitasid
Evelyn Koopi juhatusel võimlemis-kompositsiooni
„Meri" ja Kathy
Tihane esines solistina oma pika
lindiga.
Lõpusõnas EKN juhatusliige tä­nas
neid, • ,
kes eesti ühiskondlikust tööst
on osa võtnud ja toetustega ai­danud,
lootes^ et ka ülejäänud
perekonnad teistega liituksid. :.
iditi kunsti- jcs
raamatunäitused
„See linnasõit tulelb mul enesel
teha," vastanud Jänese-taat^ ,,Ega
enne ükski peremeheõigust oma
kätte ei saa, kui minul kaks kätt
rinna peal, ja maksud maksan mi­na.
Saapaid ei ole heinaajaks vaja-gi,
võib pasteldega käia või Kadri
teeb head lahked vüsud, vesi lä-heh
sisse ja tuleb Isa välja. Eks sü^
gisepoole Mustvee laadalt . toon
meid saapaid.**^
Väimees olnud hea südamega ja
naljamees, ei ole hakanud äiaga
vaidlema, aidanud veel äia Imna-minekuks
valmis seada. Võtnud vi­kati,
nutnud tüki ristikheina kui­vama.
Kui ristikhein kuiv, riisunud
kokku, toonud koju, toppinud ka^-
si täis, ülejäänud heina pannud
vankrivahe sisse.
Naised otsinud välja puulänmiku,
ajanlid kivid ahjus kuumaks ja
haudunud länniku puhtaks, et hee­ringaid
sisse panna. Seganud värs­ket
leiba, küpsetanud liha- ja kar-tuliliistre
pikakat. Tehtud ka võid,
Otsitud kirstust välja valge Imane
kott ja pandud taadile linnamme-kuks
leivakott valmis: terve pii-rak,
pool leiba, puukarp latika-sil-ku,
topsitäis võid. Kott seotud nöö­riga
kinni jä pandud länniku kõr­vale
vankrisse heinte sisse. Väi­mees
rautanud veel hobuse ja
määrinud vankri, taat lõiganud
juuksed maha vähe kapamoodi.
Taat jõudnud linna Ja tahtnud
mhlna maksu maksma, aga unus­tanud
kodus väimehe käest küsida
maja numbri ja tänava. Ästunud-ja
vaadanud ise ringi. Viimaks näi­nud
kahte härrat ja pärinud, et kas
härrad ei oleks nü head ja juhataks
sinna kohta, kus maksu vastu võe­takse.
„0h, miks ei tea, meie'just sealt
olemegi, Tulgu aga peremees mei-
-ega ühes." ^
Härrad viinud Jakubi ühte kõr-
„ E i sellest ole midagi," vasta- >
nud vanem härra; „Hans, Mrjuta
peremehele kviitung."
Süs küsinud noorem tõsise näo-;
ga, kui vana on Jakub Jänes, kelle
poeg, kas naist on, mis'naise nimi
ja — palun väga^sim on, pere­mees,
Jeie kviitung."
Jänese-taat lämud süs Luulinge
hoovi hobustv võtma, andnud hobu­sele
juua, kohendanud ülejäänud
heinad vankrisse ja sõitnud talu­rahvakaupluse
ette. Ostnud heerin-gad
ära, naistele saia, KadrUetu-rätik,
see ei määri",
meda pearätiku, et,,osta aga must
Sõitnud kodu poolev Koosa kõrtsi
juures söötnud ja puhanud hobust,
söönud ka ise oma iteivakotist. Sõit­nud
jälle kodu pqolc|.; Tee ohiud
ilus, sest vahepeal oli tuhiud sagar
vihma. Viinapoest ostnud taat veel
pudeli, sõitnud, ise rüübanüd. Ko­duõue
jõudnud veel enne päeva loo-jaminekut
ja vintis peaga.
Õues tuhiud väimees vastu.'Va­namees
oUiud heas tujus ja öelnud:
„Linnas läks hästi, sün on heerm-gad,
siin On Kadri rätik ja mõra
sai ka seal tühjas leivakotis."
' Väimees küsinud:
„Kas maksud on süs kõik maks­tud?
Äi paistab nagu purjus ole-maikas
jäi raha mõne mamsü su-kal^
aUa aUa." ^
„Sa, häbematu inimene, oma lo­raga,"
ähvardanud taat väimeest
pütsavarrega.,,Minul kvütung tas-kus,
kas mamsel aÄnab sulle mõn­da
kvütungit!" Ja uhkelt tõmma­nud
taat oma kvütungl põuetaskust
välja ja ulatanud väimehele. Väi­mees
lugenud kvütungi kõvasti
äiale ette:
,,Käesolevaga tõendan, et Jakub
Jänes Jaani poeg võib küll naist
Kadrit armastada, aga peab mõist­lik
olema."
Juhatajal KARL KONKS ;
sekretär HANS VUTLAR
Äi ei ole lausunud ühtki sõna,
heitnud ^õige riietega magama, ei
ole kellegagi mitmel päeval kõne­lenud.
Paari nädala pärast öelnud Jäme-se-
taat väimehele;
„Sa, Äugust> ole tubli mees, mi­ne
õige linna ja Õienda see maksu-asi
ära. Mmul tuleb ehk jälle selle
kirjatundmisega sekeldusi."
OSKAR TREIALI
Kodavere pajatus
Balti sündmused Ottawas algasid
tegelücult nädala võrra varem. Kol­mapäeval,
17. veebruarü avati
Kanada Keskarhiivis (Archieves |)f
Canada) kunstinäitus. Näitusel on
väljapandud 30 tööd kolme rahva
kunstmkelt, _ nende tutvustamiseks
oli koostatud kunstnike kohta käi­vate
andmetega' inglise ja prantsu­se
keeltes väljaantud informatsioo-nileht.
Eesti osa korraldati Eest; Kunsti­de
Keskuse president Stella Kerso-ni
juhtimisel, kelle kõrval oli vali­ku
teinud nõuandev kogu. Eesti
kunsti esindasid Debbie Kehkla,
Andres Kingissepp, Abel Lee, Me­rike
Lugus, Andres Mäniiiste, Erie
Pehap, Jaan PõldaaSj Ants Reigo,
Endel Ruberg, Joajin Saarniit ja
Lembit Soots. Näitusel puudusid ka­he
eestlasest Kanada akadeemüm
Oss Timmaše ja- Rutt Tulvingu
tööd.
Paar^päeva hUjem, laupäeval, 20.
veebruaril avati Ottawa linnaraa­matukogu
ruumis raamatunäitusi
Esilgul mõeldi, et see toimub kõi­gu
ühiselt, kuid tegelikult oli raa­matuid
eestlasüt ja leedulasüt, niõ-:
ned raamid füateeliat, kuna lätlas­tel
olnud iseseisev raamatunäitus
Ottawa ülikoolis. Näituse juures oli
tingimuseks, et esitatud raamatud
on kas Kanadas elavaüt autoreüt
või need on^ trükitud Kanadas.
Raamatunäitus oli korraldatud
dr. E. Aruja kogudest laste- ja üu-kirjanduse
ning Eesti kohta käiva­te
ingüskeelsete raamatutega.
Raamatute kõrval oli ka väiksem
valik..Eesti •füateeliat • i .
Kunstnik V. Hillep-
Liivi juubel Belgias
Maalüamstnik Virgme Hillep-Liiv
tähistas oma 60. juubelisünnipäeva
tema elukoha Unnas Lieges, eest-lasperest
sõprade osavõtul. Virgine
Hülep-Liiv on sündinud 21. 1. 1922
Pärnus. Alg- ja keskhariduse sai
juubüar Vüjandis. AbieUus Vüjan-dimaalt
pärineva Richard Hillepi-ga.
Pagulaspõlves olid abielupaar
Hülepid Saksamaal — kust edas­pidine
elutee tõi neid 1947 Belgias-
Esimese kunstilise hariduse sai
juubüar'„Pallases" Tartus 1939—
40. Täiendas ja lõpetas 1957—61
Academie Royal des Beaux Arts
Lieges. Juubilari töid on hmnatud
Liege'i Kunstiakadeemia Prix
Grand Distinetion (arvult kolm:
maaü, joonistuse ja gravüüri alal).
1960 jä 1961; Jacues Ochis (ergu-tusauhind).
1965; Diploma d'Onore
del Movimento Arte 1 Cultura,
1970. -
Osavõtnud näitustest; Toronto,
1972 ESTO — Baltimore, 1976 ES-TO
ja Stokholm, ESTO ning veel
mitmel korral Belgias. Kunstniku
töö kõrval on juubüar olnud aktiiv­ne
ka ühiskondükus elus, olles ol­nud
kaastegev tantsutrüpis, Eesti
Selts Belgias ja pn hea lauljana
laulukooris „Vanemuine".
Sünidmusfe kalender
® Neljapäeval, 4: märtsU keU 2.30
p.l. Eesti Maja suures, saalis E.
Pensionäride Klubi korraldusel pä­rastlõuna
kohvi.
• Reedel, 5. märtsü kell 7.30 õ.
Eesti Maja suures saali T.E. Kesk­kooli
omaloomingu õhtu.
• Laupäeval, 6. märtsU kell 7 õ.
Seneca CoUege Minkler auditooriu­mis
TERR„Kungla" esitab „Meri,
kõrred, mardisandid".
• Pühapäeval, 7. märtsil keU 11
homm. Peetri kirikus noortekoori
,,Lootus" kontsert-jumalateenistus.
<» Pühapäeval, 7. märtsU keU 1.30
p.l. Toronto konservatooriumis
„Stipendiaatide kandidaadid".
© Pühapäeval, 7. märtsil kell 5.
p.l. Peetri Mrikus, „Musica Viva"
ja „Musica divina" vaimulik kont­sert.
^
® Pühapäeval, 14. märtsil kell 3
p.L Lawrence Collegiate aulas TE
Segakoori 30-a. juubelikontsert.
(UI Laupäeval, 20. märtsU keU 7 õ.
T.E. Õngitsejate ja Jahimeest®
Seltsi„Kalameeste kevadpidu".
Q Laupäeval, 20. märtsU keU 1 õ.
Tartu College'is pärmumaalaste pi-