1982-03-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
c q u i s i t i o n s Scction
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 17 (2841) XXXI aastakäik Teisipäeval, 2. märtsU 1982 - Tiiesday, March 2,1982 Üksiknumbri hind 60 centö
o^õtjat kinnitasid festile truudust
Oiaf Tammark tuli Toronto eestlaskonnale rahvuslikku tuld
Esimene poliitikaga tegelev Balti organisatsioon Torontos
Möödunud pübapäeval toimus Toronto eestlaskkonnas rahvusliku jõukogumise siindmus; Eesti Vabariigi
64. aastapäeva aktus. Ligi 1000 võtsid osa sellest, ühest kompaktsemast ja sIsBakasjiasIl? elevustte-
Mtavast ja haaravast aktusest nende sündmuste pikas rea Toront© ülikooli aulas.
Aktusel oli skautliku nooruse
osaks tänavu lipuvalve; Kanada ja
Eesti lijpud jäid noorte poolt au-valvatuiks
'kogu aktuse ajaks. Lavale
koha võtiud Estonia ICoor
laulis haaravalt „0 Canada" ja
praost E. Lepik pidas palvuse.
' Vaimulik ütles, et siia on kogunenud
ülekohtu / all kannatavaid
inimesi, kelle kodud on hävitatud.
Siin on mehi, kes seisid Narva ja
Emajõe joonel, Sinimägedel kodumaa
kaitsel.
Neile sangareile kuulub meie
austps, sest nendeta poleks meid
itäna siin. '
Eestlased on otsinud õiglust oma
rahvale ja maale 43 aastat. «Igaviku
Issand jagas meie rahvale
jõudu, hoia oma varjav käsi meie
kodumaa ja rahva kohal", palvetas
praost E. Lepik.
Estonia koor esitas IV osa R.
Toi kantaadist jiLaudate Deo",
kus esipiese salmi laulsid meeshää-ied,
teise naishääled ja kolmanda
rahvas, kuna koor selle ^ sulges
võimsa ,,Aamen'iga". See oli väga
võimsaks ja osavõtjaskonda siduvaks
avataktiks. Orelil saatis L.
Avesson.
T.E. Võitlejate Ühingu esimees
R. Moks kõneles langenute mälestamisel.
Ta hindas vabadust kalliks aardeks,
mida {ükski riik ega rahvas
pole maalma ajaloos saavuta-md
ilma ränkade vereohvriteta.
Nii on ka -eesti rahvas pidanud
võitlema oma vabaduse ja-selle säilitamise
eest. See on nõudnud paljude
tuhandete eluohvreid vabaduse
altarile. Täna E. V. 64. aasta-päeval
mälestame kõiki neid äja-lob
jooksul langenuid, ka kommunistliku
terrori ohvreid.
Vaikselt püsti seistes kuulati, kui
Estonia Koor esitas mälestuslaulu-na
R. Toi poolt A. Viirlaidi sõnadele
loodud «Haudadele".
Tervituse väliskülalistele ütles
noor eesti advokaat Toomas Mar-ley,
märkides, "et 24. veberuar on
le, kes pärast 700 aastat saavutasid
kes pärast VOO aastat saavutasid
iseseisvuse. Eestlased siin maal on
tändlikud, et on siin maal vabadena.
Kodumaal pole olnud 43 aastat
vabadust. Eesti Vabariigi aastapäeva
aktu^j on eestlastele elujõu
andmiseks, sel päeval kinnitame
oma lubadusi, leiame liitlasi ja loodame,
et saavutame jälle vabadu-
- se. Kuid loodame ka, et maailmas
'olevad liitlased saaksid teadlikuks
kommunktlikust' ohust, mida läänemaailm
ikka veel ei mõista. Lastagu
Eestil, Lätil ja Leedul olla
omad iseseisvad riigid, ega mitte
, venelaste poolt okupeeritud,. mingu
punaarmee tagasi oma riigi piiridesse
ning lastagu vabaduse päike
paista neile miaadele.^
Tervituse eestlastele Kanadas
^ ütles E. -S. aupeakonsul I. Heinsoo.
Ta rõhutas E. V. aastapäeva
' tähtsust kõigile eestlastele^ kuna
see sümboliseerib kõigi eestlaste
vabadustahet oma saatust määrata
oma isade põlisel maal. Eestlased
asusid rajama oma kodu ja riiki
ning 20-e aastaga oli olemas täiuslik
õigusriik. Meenutame uhkusega
Vjabadussõda, mis tõendas kogu
maailmale, et eestlased olid val-
' mis oma maa eest ohvreid kand-
' Selle päeva tähistamine pole
vaid meenutamme, vaid ka tahe
olla Jse peremeheks omal inaal,,
kuhu keEelgi võõral pole õigusi
Poola sündniused on näidanud, et
vabadustaqtlusi, ei suuda keegi maha
suruda, need tõusevad jälle leegitsema.
Sovetiloogid ennustavad
maaihna viimase koloniaalriigi prä-gunemist.
Ka Eestis on S^astupanu
õppiva noorsoo hulgas, kelle rahvuslik
vaim puhkeb rahvuslikuks
tegevuseks. Need on tõendiks kasvavast
pingest. Kuna aupeakonsul
I. Heinsoo sõnavõtt antakse raadio
teel ka kodumaale, siis lõpetas I.
Heinsoo: '«Kostku siit Torontost
meie kõigi Vabaduspäeva tervitus
kodumaale!"
Järgneva väga emotsionaalselt
haarava ja rahvustunnet elustava
kõne pidas Olaf Tammark Ameerika
"Õhendriikidest. Ta oli viimases
pataljonis adjutant, ^kes jäi rinde
varisemisel kodumaale ja vangistati
1945. aastal metsavennana
Lõuna-Eestis. On olnud üle 8 aasta
poliitiline vang Siberi sunnitöölaagris.
Töötab praegu insenerina
Wisconsinis, on mitmete eesti organisatsioonide
liige, eriti tegev
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Tounkonna juhatajana
«'Ühendriikides. (,,Vaba Eestlane'
avaldab tema kõne ühes lähe^:
mas numbris).
Pärast kõnet esitas T. E. S, Lasteaia
õpilaspere, Tiina Norheimi
juhatusel laulumängu ,,Meie koo^
me kangast",
kus enamusel! lastel olid käes
Eesti lipud, kolm tütarlast ja
kolm poissi aga põinoiisid sin!-
must-valgeid linte.
balti koostöö!" lõpetas ta oma tervituse
eestikeelse sooviga.
Leedu konsuli ja mitme organisatsiooni
poolt tervitas Leedu keskorganisatsiooni
president Joana
Kuras. Ka tema suhtus positiivselt
sest tulevik oii noorte käes, kes
eestlaste perekonjiaaasta ideesse,
teevad etevalpiistusi oma rahvale
vabaduse saavutamiseks. .
Kirjalikult olid tervitused saatnud
Ontario peaminister W. Davis,
keskvalitsuse. ' mitmekultuursuse
minister J. Fleming,
Kanada peaminister Pierre E.
Trudeau, välisminister Mark
MacGuigan, parlamendiliige
' Ken Röbinson, Ontario valitsuse
mmister Leluc,
East York linnapea Redway ja
Hamiltoni, Londoni, St. Cathari-nesi,
Sault Ste. Marie eesti seltsid.
Järgnevas kontsert-osas esitas
üle 40-liikmeline Estonia Koor Roman
Tõi juhatusel kolm Toronto
eesti heliloojate laulu. Viimase puhul
olid kaastegevad kümme;
puhkpüli, koorisolistidena Avo
Kittask ja Andres Raudsepp, klaveril
C. Kipper ja orelil L. Aves-
Leedu Yabariigi aastapäevaeelsel väli^lailste vastuvõtul vüMs ka kümmekond eestlast. Pildil vasakult'
Enn SalHirand, Margot Heinsoo, E. V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja EKN esimees Lääs Leivat, kelle kohal
m maha vestlemas Ü.E.V.t).L. esimees August Jursi. Foto: Vaba Eestlane
Balti Õlitu Ottawas
Kahjuks võttis esinemisest osa vaid
kolmandik lasteaia perest, mistõt-^.
tu nende aastapäevaparaadi mõjukus
ei tõusnud sellise suurusega
esile, kui nende oma kokkutulekul
Järgnevalt Eesti Koolikomitee
esimees ja EKN Juhatusliige 7H.
Lupp luges ette perekonnaaasta
väljakuulutamise läkituse, kus oh
määratud järgnev aasta eesti perekonna^
ja koduaastaks. H. Lupp'
rõhutas perekonna ja kodu osa
tähtsust ühiskonna kindlama alusena,
mis tagavad tuleviku. Ülemaailmne
Eestlaste Kesknõukogu on
sel kaalutlusel kuulutanud ülemaa-ihnses
ulatuses eeloleva aasta perekonna
ja kodu aastaks.
KülaHste tervitused piirdusid sel
aastal kahe naaberriigi esindajaga^
Esimesena Läti konsul dr. E. Upe-nieks
tõi tervituse lätlaste poolt ja
avaldas lootust^ et järgmist aktust
võidakse pühitseda juba Tallinnas.
Ta õnnitles eestlasi ka ÜEKN perekonnaaasta
väljakuulutamise puhul,
kuid rõhutas suuremat Balti riikide
koostöö vajadust, sest alati
kui ollakse koos võidelnud, on
oldud võidukad.
Ta ütles, et peame meeles pidama,
et maaihnas tulevad ja lähevad võimud,
^aga rahvad jäävad. ^,Elagu
son.
Esimesena esitati L. Avessoni
,,Järv", teiseks Kaljo Raidi rahvaviisile
loodud.,,Oh, mina väike
mehikene" ja viimaks Arved Viirlaidi
sõnadele loodud R. f©i kantaat,,
Sina suudad".
Neid kolme laulu läbis lisaks
heliloojate Torontos elamisele
veel vaimne filosoofiline sümbolism.
Esimeses on Eesti looduse ilust,
mida saab laiendada kogu meie
ihaale. Teine annab ajaloolise aspekti
eestlaste elule, kuidas elati
enne vabariiki, mis on seal ka
praegugi omane. Kolmas sümboliseerib
seda, miks on aktusele kokku
tuldud. Mitte ainult heliloojate
töid kuulama, vaid ka seda sümbolismi
mõistma, mis on neisse
töödesse kätketud.
Koori poolt esitatav muusika oli
äärmiselt puhas ja üllatuseks suurele
osale publikust, kes pohiud
meie noorema koori lauluviljelemi-sega
varem tutvunud.
Siis tõusis rahvas püsti Eesti vabariigi
hümniga saadud elustavaid
tundeid ja meenutatud lubadusi
kinnitama.
Selle järel siidus osa Eesti Majja
järelkoosviibimisele või Tartu Gol-lege'i
eesti sõjakangelasi austama.
Baltlaste ainulaadne üritus tähtsaks osaks lende rahvästü
vabadysYÕitluses
OTTAWA — Nagu eelmine päev oli oMudtegevusrohke, timuti järgnes Eesti Vabariigiga
Ottawasse saabunud eestlasile samase tiheda tegevusega; Eestlasi oli seekord saabunud ookeanist ookean!»
ni; Halifaxist oli dr^ H. Saindström .tütrega, Vancouverist Airi Vaga |a Katrin Maritz. Ka Torontost oli ar^*
It osavõtjaid.
Koli9apäeva,-24. veebruari hom-mikul^-
ojitissid balti "keskorganisat-sioomde
esimehed ja esindajad vä-üsmimsteeriumi
Ida-Euroopa osakonna
direktori A.P. McLainega ja
paari kõrgema ametnikuga. Arutusel
olid inimõiguste rikkumised
Balti riikides, Balti konsulite staatus,
samuti juhiti tähelepanu liikumisvabaduse
puudusele N. Ludus,
kus baltlasi ei lasta pärast sunnitöö-karistuse
kandmist enam tagasi
nende kodudesse.
KeU 12.00 oli eestlasist väüsküla-listele
lantsh, mille käendajaks oli
senaator A. Thomson ja üheks osavõtjaks
Toronto parlamendiliige
John Gamble ning pr. Yüzyk.
Mitmelt poolt Kanadast saabunud
eestlasi tervitas senaator ^.
Walesa eitas lendiditede
leviamist
VARSSAV — SoMaarsus© Juht. Lecla Walesa avaldas mü esmakordselt
Poola ajakirjanduses pärast ametiühingu tegevuse katkesta^
mist, eitades et tema oleks avaldanud ja allakkjutanud ühelegi üleskutsele
pärast oma arreteerimist 13. detsembril sõjaseisukorra maksiiia
paneku järel.
Kommunistliku partei t)äevaleht
Trybuna Ludu avaldas teate, et
Walesa on öelnud: ,,Ma deklaree-rm
sellega^ et ma ei ole välja andnud
mingisuguseid lendlehti 13.
detsembri ja 16. veebruari vahel.
Kõik sellised minu allkirjaga lend-lehed
on võltsitud".
Trybima Ludu ütles, et selliseid
lendlehti,
mis seotud Walesa nimega^ on levitatud
rahva hulgas kui Solidaarsuse
äärmuslaste katsed
.luua müüti tugevast põramdaalu-sest
ameMühingust.
Samal ajal valitsuse ametnik
Andrei Prochwicz ütles, et peaaegu
8000 poolakat on kas mõistetud
vangi või karistatud rahatrahviga
sõjaseaduse rikkumise eest.
Sellest on )iäha,
et need arvud ei hõ!ma miini tuhat
Solidaarsuse ametiüMngii ak-tivisti,
kes arreteeriti sõjaseisukorra
maksma panekul.
WiNTARI© veidud
25. veebruaril peetud Wintärio
loterü loosimisel langesid 100.009-
dollarilised peavõidud numbreüe
641937. %mm võitsid pUetid nr-d
404172 ja 954709, |1000 — 82045,
$100 - 4966, $10 — 889, $50 segijär-jekorras
numbrid 778036 ja tasuta
pietiraamati siumbrid 7^».
kuna E.V.' aupeakonsul I. Hemsoo
avaldas eestlasüe sõbralikule Kanada
rügimehele omapoolset tänu.
Kell 2> päeval tutvustati parlamendis
Balti riikide konsuleid, kon-
.servatiivide partei liige W, Baker
tõstatas nende tutvustamise, mis
Üksmeelselt heaks küdeti.
V Kell 4.45 p.l. andis aupeakonsul L
Heinsoo üle senaator Paul; Yuzy-
Mle üle tema ametiruumis EKN
kuldteenetemedali, kuna ta ei saanud
eelmisel õhtul tulla seda Ottawa
E.V. aktusele vastu võtma.
Kell 6 õhtul algas kogunemine
Balti õhtule Parlamendimäele,
seekord juubelitunnetest elavnenud
meeleoluga sündmusele.
Reagan ei kavatse
USA sõdurite saatmist
Salvadori
WASHINGTON — President
Ronald Reagan ütles, et tal ei ole
plaane USA sõdurite Kesk-Amee-rikasse
saatmiseks, kuid keeldus
selle eitamist või mõne muu võimalusega
asendamist.
, Kui temalt küsiti, mis võiks
Ameerikat sundida oma väeosade
Kesk-Ameerikasse saatmiseks^ vastas
president^ et võib-olla siis, kui
Valgele Majale on lastud pomm
langeda ja-president võiks selletõttu
vihastada! Kuid lisas siiski tõsiselt,
et rahvusliku julgeoleku bu-'
vides ta ei või sellele küsimusele
vastata. Kuid president oli valmis
rääkima N. Lüdu relvade saatmisest
Kuuba kaudu Guatemaalasse;
Eokteiliruumis olid kolme rahva
, tavakohased väljapanekud, kus
eestlastel oli valik nahktöid:
Kokteilitunnist võtsid osa mitme
välisriigi saadikud, senati- ja parlamendi
lükmeid, kes võtsid osa ka
järgnevast õhtusöögist.
Järgnevast pidulikust õhtusöögist
osavõtjate arv täitis Gonfederation
ruumi äärest ääi^eni, nende hulgas
rida välissaadikuid, USA suui:saa-dik
Paul Robmson, ojun., Saksa
suursaadik P. Sthaetlmg, Kreeka
suursaadik E; Megalokonomis,
Prantsuse saatkonna charge ai-res
D. Nequrtier, Austraalia saatkonna
esindaja Magnuson ja Vatikani
saadik nuntsiusAngelo Paimas..
Palju oli parlamendi ja senati
liikmeid. Kahada valitsust esindas
prokurör R. Kaplan ja riikliku
eelarve minister W. Romekey. Üldine
hinnang oli, et see oli sisukaim
ja üks õnnestunumaid Balti Oh-tuist.
õhtu avas käenduskomitee kaas-esimees
senaator S. Haidasz, misjärel
lauldi Kanada hümn ja Vati-kam
nuntsius A. Paimas pida_s söögipalve.
Süs laskis Mndralkuberener Ed-ward
Schreyer tõsta klaasi kunin-kamia
Elizabeth II tervituseks.
Pärast õhtu käenduskomitee . W.
Bakeri lühemat sõnavõttu, lasi
käenduskomitee liige L. Lewycky'
tõsta klaasi juubelit tähistava Balti
õhtu tervituseks. ^
Muusikalises osas oli esimene
lätlane klaverikunstnik Peter Za-rins.:
EKN esimees L. Leivat tutvustas
kõnelejat, Balti Föderatsioon
ni presidenti Joana Kurast^ kes
järgmisena kõnele^ baltlaste probleemidest.
Ta tõi esile Madrüdi
konverentsi, Helsingi kokkulepp©
rikkumisi N. Ludus ja võrdles vü-mase
aja sündmusi Molotov-Rib-bentropi
kokkuleppega, viies kõik
sündmused kokku Balti õhtu tähtsale
osale praeguses baltlaste vabadusvõitluses.
Kõne Järel laulis leedu ööbik Gi-ria
Gapkas kolm laulu ja järgnes
kmdralkuberneri E. SchreyerükjSne.
Ta tõi tervitusi kuninganna Elizabeth
n ja alustas kolm^ väikese
riigiga I Euroopa . loodeosas^
milles^ kaks ülemist on ühendatud
usu, kaks lõunapoolset keele
kaudu.
Süs ta läks üle kultuurilisemaüe
aspektidele, rõhutades Kanada kultuurilist
rikkust ja märkis oma
kokkupuuteid eestlastega Winnipe-gis,
kus hr. Sarapuu on ühe väikse
linnakese ImnapeakSj mis asus tema
kunagises valmispiirkonnas.
Pärast kõnet esines eestlaste
poolt pianist Armas Maiste . kahe
palaga.
1>aditsiooniks saanud tava koha°
selt tehti teatavaks, ja anti üle
sellekohased audiplomid senaator
R. jBellsele ja alamkoja liikmele
Lloyd Trancisile.
Selle järel jagati osavõtvaile senaatorile,
parlamqndiliikmeile ja
diplomaatidele Balti õhtu kuldmä-lestusrähasid,
neist Esimene Mnd-ralkubemer
E. Schreyerile.
Lõppsõnas tänas Balti Föderatsiooni
juhatusliige V. Kronbergs osavõtjaid,
õhtu tseremooniat juhatas
Toronto linnapea abi lätlane
Imants Purvs.
Toroi^to. lesti Rahvatantsijate Rühm
JUNGLA'
LanIm- ja tautsolavastsss
MARDISANDID
Kaastegevad: Xaaniko,
ijudan ansambeV
Positiivsed mehed
Seneca College
Mmljler AudHooriom
1750 Finch Ave. E.
6. märisfl 1982, keU 7 õ.
; PiletW saadaval: Abist^iskoniitee äris, Poko*s, Eesti Kodus^^
/ . rahvitantsijatelt. '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-03-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820302 |
Description
| Title | 1982-03-02-01 |
| OCR text | c q u i s i t i o n s Scction ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEVAL Nr. 17 (2841) XXXI aastakäik Teisipäeval, 2. märtsU 1982 - Tiiesday, March 2,1982 Üksiknumbri hind 60 centö o^õtjat kinnitasid festile truudust Oiaf Tammark tuli Toronto eestlaskonnale rahvuslikku tuld Esimene poliitikaga tegelev Balti organisatsioon Torontos Möödunud pübapäeval toimus Toronto eestlaskkonnas rahvusliku jõukogumise siindmus; Eesti Vabariigi 64. aastapäeva aktus. Ligi 1000 võtsid osa sellest, ühest kompaktsemast ja sIsBakasjiasIl? elevustte- Mtavast ja haaravast aktusest nende sündmuste pikas rea Toront© ülikooli aulas. Aktusel oli skautliku nooruse osaks tänavu lipuvalve; Kanada ja Eesti lijpud jäid noorte poolt au-valvatuiks 'kogu aktuse ajaks. Lavale koha võtiud Estonia ICoor laulis haaravalt „0 Canada" ja praost E. Lepik pidas palvuse. ' Vaimulik ütles, et siia on kogunenud ülekohtu / all kannatavaid inimesi, kelle kodud on hävitatud. Siin on mehi, kes seisid Narva ja Emajõe joonel, Sinimägedel kodumaa kaitsel. Neile sangareile kuulub meie austps, sest nendeta poleks meid itäna siin. ' Eestlased on otsinud õiglust oma rahvale ja maale 43 aastat. «Igaviku Issand jagas meie rahvale jõudu, hoia oma varjav käsi meie kodumaa ja rahva kohal", palvetas praost E. Lepik. Estonia koor esitas IV osa R. Toi kantaadist jiLaudate Deo", kus esipiese salmi laulsid meeshää-ied, teise naishääled ja kolmanda rahvas, kuna koor selle ^ sulges võimsa ,,Aamen'iga". See oli väga võimsaks ja osavõtjaskonda siduvaks avataktiks. Orelil saatis L. Avesson. T.E. Võitlejate Ühingu esimees R. Moks kõneles langenute mälestamisel. Ta hindas vabadust kalliks aardeks, mida {ükski riik ega rahvas pole maalma ajaloos saavuta-md ilma ränkade vereohvriteta. Nii on ka -eesti rahvas pidanud võitlema oma vabaduse ja-selle säilitamise eest. See on nõudnud paljude tuhandete eluohvreid vabaduse altarile. Täna E. V. 64. aasta-päeval mälestame kõiki neid äja-lob jooksul langenuid, ka kommunistliku terrori ohvreid. Vaikselt püsti seistes kuulati, kui Estonia Koor esitas mälestuslaulu-na R. Toi poolt A. Viirlaidi sõnadele loodud «Haudadele". Tervituse väliskülalistele ütles noor eesti advokaat Toomas Mar-ley, märkides, "et 24. veberuar on le, kes pärast 700 aastat saavutasid kes pärast VOO aastat saavutasid iseseisvuse. Eestlased siin maal on tändlikud, et on siin maal vabadena. Kodumaal pole olnud 43 aastat vabadust. Eesti Vabariigi aastapäeva aktu^j on eestlastele elujõu andmiseks, sel päeval kinnitame oma lubadusi, leiame liitlasi ja loodame, et saavutame jälle vabadu- - se. Kuid loodame ka, et maailmas 'olevad liitlased saaksid teadlikuks kommunktlikust' ohust, mida läänemaailm ikka veel ei mõista. Lastagu Eestil, Lätil ja Leedul olla omad iseseisvad riigid, ega mitte , venelaste poolt okupeeritud,. mingu punaarmee tagasi oma riigi piiridesse ning lastagu vabaduse päike paista neile miaadele.^ Tervituse eestlastele Kanadas ^ ütles E. -S. aupeakonsul I. Heinsoo. Ta rõhutas E. V. aastapäeva ' tähtsust kõigile eestlastele^ kuna see sümboliseerib kõigi eestlaste vabadustahet oma saatust määrata oma isade põlisel maal. Eestlased asusid rajama oma kodu ja riiki ning 20-e aastaga oli olemas täiuslik õigusriik. Meenutame uhkusega Vjabadussõda, mis tõendas kogu maailmale, et eestlased olid val- ' mis oma maa eest ohvreid kand- ' Selle päeva tähistamine pole vaid meenutamme, vaid ka tahe olla Jse peremeheks omal inaal,, kuhu keEelgi võõral pole õigusi Poola sündniused on näidanud, et vabadustaqtlusi, ei suuda keegi maha suruda, need tõusevad jälle leegitsema. Sovetiloogid ennustavad maaihna viimase koloniaalriigi prä-gunemist. Ka Eestis on S^astupanu õppiva noorsoo hulgas, kelle rahvuslik vaim puhkeb rahvuslikuks tegevuseks. Need on tõendiks kasvavast pingest. Kuna aupeakonsul I. Heinsoo sõnavõtt antakse raadio teel ka kodumaale, siis lõpetas I. Heinsoo: '«Kostku siit Torontost meie kõigi Vabaduspäeva tervitus kodumaale!" Järgneva väga emotsionaalselt haarava ja rahvustunnet elustava kõne pidas Olaf Tammark Ameerika "Õhendriikidest. Ta oli viimases pataljonis adjutant, ^kes jäi rinde varisemisel kodumaale ja vangistati 1945. aastal metsavennana Lõuna-Eestis. On olnud üle 8 aasta poliitiline vang Siberi sunnitöölaagris. Töötab praegu insenerina Wisconsinis, on mitmete eesti organisatsioonide liige, eriti tegev Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Tounkonna juhatajana «'Ühendriikides. (,,Vaba Eestlane' avaldab tema kõne ühes lähe^: mas numbris). Pärast kõnet esitas T. E. S, Lasteaia õpilaspere, Tiina Norheimi juhatusel laulumängu ,,Meie koo^ me kangast", kus enamusel! lastel olid käes Eesti lipud, kolm tütarlast ja kolm poissi aga põinoiisid sin!- must-valgeid linte. balti koostöö!" lõpetas ta oma tervituse eestikeelse sooviga. Leedu konsuli ja mitme organisatsiooni poolt tervitas Leedu keskorganisatsiooni president Joana Kuras. Ka tema suhtus positiivselt sest tulevik oii noorte käes, kes eestlaste perekonjiaaasta ideesse, teevad etevalpiistusi oma rahvale vabaduse saavutamiseks. . Kirjalikult olid tervitused saatnud Ontario peaminister W. Davis, keskvalitsuse. ' mitmekultuursuse minister J. Fleming, Kanada peaminister Pierre E. Trudeau, välisminister Mark MacGuigan, parlamendiliige ' Ken Röbinson, Ontario valitsuse mmister Leluc, East York linnapea Redway ja Hamiltoni, Londoni, St. Cathari-nesi, Sault Ste. Marie eesti seltsid. Järgnevas kontsert-osas esitas üle 40-liikmeline Estonia Koor Roman Tõi juhatusel kolm Toronto eesti heliloojate laulu. Viimase puhul olid kaastegevad kümme; puhkpüli, koorisolistidena Avo Kittask ja Andres Raudsepp, klaveril C. Kipper ja orelil L. Aves- Leedu Yabariigi aastapäevaeelsel väli^lailste vastuvõtul vüMs ka kümmekond eestlast. Pildil vasakult' Enn SalHirand, Margot Heinsoo, E. V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja EKN esimees Lääs Leivat, kelle kohal m maha vestlemas Ü.E.V.t).L. esimees August Jursi. Foto: Vaba Eestlane Balti Õlitu Ottawas Kahjuks võttis esinemisest osa vaid kolmandik lasteaia perest, mistõt-^. tu nende aastapäevaparaadi mõjukus ei tõusnud sellise suurusega esile, kui nende oma kokkutulekul Järgnevalt Eesti Koolikomitee esimees ja EKN Juhatusliige 7H. Lupp luges ette perekonnaaasta väljakuulutamise läkituse, kus oh määratud järgnev aasta eesti perekonna^ ja koduaastaks. H. Lupp' rõhutas perekonna ja kodu osa tähtsust ühiskonna kindlama alusena, mis tagavad tuleviku. Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu on sel kaalutlusel kuulutanud ülemaa-ihnses ulatuses eeloleva aasta perekonna ja kodu aastaks. KülaHste tervitused piirdusid sel aastal kahe naaberriigi esindajaga^ Esimesena Läti konsul dr. E. Upe-nieks tõi tervituse lätlaste poolt ja avaldas lootust^ et järgmist aktust võidakse pühitseda juba Tallinnas. Ta õnnitles eestlasi ka ÜEKN perekonnaaasta väljakuulutamise puhul, kuid rõhutas suuremat Balti riikide koostöö vajadust, sest alati kui ollakse koos võidelnud, on oldud võidukad. Ta ütles, et peame meeles pidama, et maaihnas tulevad ja lähevad võimud, ^aga rahvad jäävad. ^,Elagu son. Esimesena esitati L. Avessoni ,,Järv", teiseks Kaljo Raidi rahvaviisile loodud.,,Oh, mina väike mehikene" ja viimaks Arved Viirlaidi sõnadele loodud R. f©i kantaat,, Sina suudad". Neid kolme laulu läbis lisaks heliloojate Torontos elamisele veel vaimne filosoofiline sümbolism. Esimeses on Eesti looduse ilust, mida saab laiendada kogu meie ihaale. Teine annab ajaloolise aspekti eestlaste elule, kuidas elati enne vabariiki, mis on seal ka praegugi omane. Kolmas sümboliseerib seda, miks on aktusele kokku tuldud. Mitte ainult heliloojate töid kuulama, vaid ka seda sümbolismi mõistma, mis on neisse töödesse kätketud. Koori poolt esitatav muusika oli äärmiselt puhas ja üllatuseks suurele osale publikust, kes pohiud meie noorema koori lauluviljelemi-sega varem tutvunud. Siis tõusis rahvas püsti Eesti vabariigi hümniga saadud elustavaid tundeid ja meenutatud lubadusi kinnitama. Selle järel siidus osa Eesti Majja järelkoosviibimisele või Tartu Gol-lege'i eesti sõjakangelasi austama. Baltlaste ainulaadne üritus tähtsaks osaks lende rahvästü vabadysYÕitluses OTTAWA — Nagu eelmine päev oli oMudtegevusrohke, timuti järgnes Eesti Vabariigiga Ottawasse saabunud eestlasile samase tiheda tegevusega; Eestlasi oli seekord saabunud ookeanist ookean!» ni; Halifaxist oli dr^ H. Saindström .tütrega, Vancouverist Airi Vaga |a Katrin Maritz. Ka Torontost oli ar^* It osavõtjaid. Koli9apäeva,-24. veebruari hom-mikul^- ojitissid balti "keskorganisat-sioomde esimehed ja esindajad vä-üsmimsteeriumi Ida-Euroopa osakonna direktori A.P. McLainega ja paari kõrgema ametnikuga. Arutusel olid inimõiguste rikkumised Balti riikides, Balti konsulite staatus, samuti juhiti tähelepanu liikumisvabaduse puudusele N. Ludus, kus baltlasi ei lasta pärast sunnitöö-karistuse kandmist enam tagasi nende kodudesse. KeU 12.00 oli eestlasist väüsküla-listele lantsh, mille käendajaks oli senaator A. Thomson ja üheks osavõtjaks Toronto parlamendiliige John Gamble ning pr. Yüzyk. Mitmelt poolt Kanadast saabunud eestlasi tervitas senaator ^. Walesa eitas lendiditede leviamist VARSSAV — SoMaarsus© Juht. Lecla Walesa avaldas mü esmakordselt Poola ajakirjanduses pärast ametiühingu tegevuse katkesta^ mist, eitades et tema oleks avaldanud ja allakkjutanud ühelegi üleskutsele pärast oma arreteerimist 13. detsembril sõjaseisukorra maksiiia paneku järel. Kommunistliku partei t)äevaleht Trybuna Ludu avaldas teate, et Walesa on öelnud: ,,Ma deklaree-rm sellega^ et ma ei ole välja andnud mingisuguseid lendlehti 13. detsembri ja 16. veebruari vahel. Kõik sellised minu allkirjaga lend-lehed on võltsitud". Trybima Ludu ütles, et selliseid lendlehti, mis seotud Walesa nimega^ on levitatud rahva hulgas kui Solidaarsuse äärmuslaste katsed .luua müüti tugevast põramdaalu-sest ameMühingust. Samal ajal valitsuse ametnik Andrei Prochwicz ütles, et peaaegu 8000 poolakat on kas mõistetud vangi või karistatud rahatrahviga sõjaseaduse rikkumise eest. Sellest on )iäha, et need arvud ei hõ!ma miini tuhat Solidaarsuse ametiüMngii ak-tivisti, kes arreteeriti sõjaseisukorra maksma panekul. WiNTARI© veidud 25. veebruaril peetud Wintärio loterü loosimisel langesid 100.009- dollarilised peavõidud numbreüe 641937. %mm võitsid pUetid nr-d 404172 ja 954709, |1000 — 82045, $100 - 4966, $10 — 889, $50 segijär-jekorras numbrid 778036 ja tasuta pietiraamati siumbrid 7^». kuna E.V.' aupeakonsul I. Hemsoo avaldas eestlasüe sõbralikule Kanada rügimehele omapoolset tänu. Kell 2> päeval tutvustati parlamendis Balti riikide konsuleid, kon- .servatiivide partei liige W, Baker tõstatas nende tutvustamise, mis Üksmeelselt heaks küdeti. V Kell 4.45 p.l. andis aupeakonsul L Heinsoo üle senaator Paul; Yuzy- Mle üle tema ametiruumis EKN kuldteenetemedali, kuna ta ei saanud eelmisel õhtul tulla seda Ottawa E.V. aktusele vastu võtma. Kell 6 õhtul algas kogunemine Balti õhtule Parlamendimäele, seekord juubelitunnetest elavnenud meeleoluga sündmusele. Reagan ei kavatse USA sõdurite saatmist Salvadori WASHINGTON — President Ronald Reagan ütles, et tal ei ole plaane USA sõdurite Kesk-Amee-rikasse saatmiseks, kuid keeldus selle eitamist või mõne muu võimalusega asendamist. , Kui temalt küsiti, mis võiks Ameerikat sundida oma väeosade Kesk-Ameerikasse saatmiseks^ vastas president^ et võib-olla siis, kui Valgele Majale on lastud pomm langeda ja-president võiks selletõttu vihastada! Kuid lisas siiski tõsiselt, et rahvusliku julgeoleku bu-' vides ta ei või sellele küsimusele vastata. Kuid president oli valmis rääkima N. Lüdu relvade saatmisest Kuuba kaudu Guatemaalasse; Eokteiliruumis olid kolme rahva , tavakohased väljapanekud, kus eestlastel oli valik nahktöid: Kokteilitunnist võtsid osa mitme välisriigi saadikud, senati- ja parlamendi lükmeid, kes võtsid osa ka järgnevast õhtusöögist. Järgnevast pidulikust õhtusöögist osavõtjate arv täitis Gonfederation ruumi äärest ääi^eni, nende hulgas rida välissaadikuid, USA suui:saa-dik Paul Robmson, ojun., Saksa suursaadik P. Sthaetlmg, Kreeka suursaadik E; Megalokonomis, Prantsuse saatkonna charge ai-res D. Nequrtier, Austraalia saatkonna esindaja Magnuson ja Vatikani saadik nuntsiusAngelo Paimas.. Palju oli parlamendi ja senati liikmeid. Kahada valitsust esindas prokurör R. Kaplan ja riikliku eelarve minister W. Romekey. Üldine hinnang oli, et see oli sisukaim ja üks õnnestunumaid Balti Oh-tuist. õhtu avas käenduskomitee kaas-esimees senaator S. Haidasz, misjärel lauldi Kanada hümn ja Vati-kam nuntsius A. Paimas pida_s söögipalve. Süs laskis Mndralkuberener Ed-ward Schreyer tõsta klaasi kunin-kamia Elizabeth II tervituseks. Pärast õhtu käenduskomitee . W. Bakeri lühemat sõnavõttu, lasi käenduskomitee liige L. Lewycky' tõsta klaasi juubelit tähistava Balti õhtu tervituseks. ^ Muusikalises osas oli esimene lätlane klaverikunstnik Peter Za-rins.: EKN esimees L. Leivat tutvustas kõnelejat, Balti Föderatsioon ni presidenti Joana Kurast^ kes järgmisena kõnele^ baltlaste probleemidest. Ta tõi esile Madrüdi konverentsi, Helsingi kokkulepp© rikkumisi N. Ludus ja võrdles vü-mase aja sündmusi Molotov-Rib-bentropi kokkuleppega, viies kõik sündmused kokku Balti õhtu tähtsale osale praeguses baltlaste vabadusvõitluses. Kõne Järel laulis leedu ööbik Gi-ria Gapkas kolm laulu ja järgnes kmdralkuberneri E. SchreyerükjSne. Ta tõi tervitusi kuninganna Elizabeth n ja alustas kolm^ väikese riigiga I Euroopa . loodeosas^ milles^ kaks ülemist on ühendatud usu, kaks lõunapoolset keele kaudu. Süs ta läks üle kultuurilisemaüe aspektidele, rõhutades Kanada kultuurilist rikkust ja märkis oma kokkupuuteid eestlastega Winnipe-gis, kus hr. Sarapuu on ühe väikse linnakese ImnapeakSj mis asus tema kunagises valmispiirkonnas. Pärast kõnet esines eestlaste poolt pianist Armas Maiste . kahe palaga. 1>aditsiooniks saanud tava koha° selt tehti teatavaks, ja anti üle sellekohased audiplomid senaator R. jBellsele ja alamkoja liikmele Lloyd Trancisile. Selle järel jagati osavõtvaile senaatorile, parlamqndiliikmeile ja diplomaatidele Balti õhtu kuldmä-lestusrähasid, neist Esimene Mnd-ralkubemer E. Schreyerile. Lõppsõnas tänas Balti Föderatsiooni juhatusliige V. Kronbergs osavõtjaid, õhtu tseremooniat juhatas Toronto linnapea abi lätlane Imants Purvs. Toroi^to. lesti Rahvatantsijate Rühm JUNGLA' LanIm- ja tautsolavastsss MARDISANDID Kaastegevad: Xaaniko, ijudan ansambeV Positiivsed mehed Seneca College Mmljler AudHooriom 1750 Finch Ave. E. 6. märisfl 1982, keU 7 õ. ; PiletW saadaval: Abist^iskoniitee äris, Poko*s, Eesti Kodus^^ / . rahvitantsijatelt. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-02-01
