Vaba eestlane , March 2, 1982

              Lk. % VABA EESTLANE teisipäeval, 2. märtsil 1982 — Tuesday, March 2, Nr. 17
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
V4BA£E8TLANI;
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Bon Mills,
Ont. M3B 2M3
I TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
?OSTL\ADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELMMSHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas S13.—•
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri liind 60 Oo
FREE E
Published by.Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Koimnentiiarid
Aasta 1983 on kogu maaflma lu*
Herlastele erakordselt suure tähtsu­sega
aastaks, kuna selle aasta 10.
dovembril möödub 500 aastat $m?
]re usnmehe ja usureformaatori
Martin Lutheri sünnist. Sellega
seoses on sakslased järgmise aas­ta
kuulutanud Martin Lutheri aas­idaks,
mida tahetakse väärikalt tä-
Mstada eeskätt Saksamaal, kuid
luterlaste eestvõttel Ja kaasaaita^
miselkogu maailmas.
Suure usumehe Juubeliaasta tä-
Mstamine Saksamaal ei ole siiski
iiü lihtne kui see esialgsel vaatlu­sel
paistab. Saksamaa jagamine
demokraatlikuks; Lääne- Ja kõmmu-
Mistlikuks Ida-Saksamaaks heidab
^ ^ oommaa ppiiKkaa Jjaa tluummeeduaa vvaarrjjuu kKad uussuu--
Eesti sõdureid 1931. aasta suvel Pildil I Rügemendi 7-nda kompanii Juhtkond Kurtna laagris 1931. a. su- süurjuübeli tähistamisele ning
vel. Istuvad vasakult kadett Herman Mölder, teine paremalt aspirant Ralph Viksten. Pataljoii ülemaks Lääne-Saksamaal Jälgitakse teatä-oli
kolonel AugusfTomamder VR/3.
Kui king liakkab pigistama
Tavalisel N Lüdn kodanikid ei saadud tohutud laenud, mis ulata- Kone peetad E. V. 64.nda aasta-ole
«unagi selget pilti oma riigi vad kogusummas 75 miljardi dol- päeva aktusel Kitcheneris, Ontario,
majanduselust, seUe probleemidest, M e võimaldades läänest masina- Kanada, 25 veebruarü 1982. a.
arengust ja puudujääkidest. N8u- te ja tervete vabrikute sisseseadete Iseseisva Vabariigi väljakuuluta-
Kognde juhtkond ei pea vajalikuks ostmist. Poola sündmused on torn- mme 24. veebruaril 1918 oli pöör­ama
ÖÄ-sÄä.Vs&^^^.^&is.ms. ™n«d kriigsm pe^e kergekaehset dehse tähendusega M t eest. rahva
tõusu või languse mmda- ' ' " ^ ^ ^ ^^'«"««la mj,g rmh ^y^m.. \m ^mx
J _x 1^.-^ *no- peavad IS, Lii
arvudega voibteMtada ia s ^^^^^ kuidas osutunud kangelaslugu eesti rahva
arvuaeg^ vuio ^^^^TM^ ^.^^ v^^^ ^^"sisV wfeSad^ eiidid e(us. Aga nee<i et ofe mitte arnü-
' B pealfioiife.. . ^ keseU korgpun)ctiä pMs^&vo^^
Pärast tihendriikide: taandumist Neid ei t võtta nõnda,
vendada j»
Wvematd juhtudel ise^ vaUtsuse
^_rezbUmi rasto* o^m^m. ^ ^ jy^, ,„„^ f^^,r .'f^f^.^:^:^Z büroo jiähtavasü tasakaalu ja po- ajatoos ™dagV m m i Ä t
toidetakse mim^i amult mi^^ orlenteenimisvõime ning olnudki, või nagu iseseisvuse tao-gnste
amde komtauatsioomd^ ftakte palavlitoiliselt relvastama ja W e g a otefe ka kõ& \õppemd.
plaammajanduses^ ™s^(afart«*, , ^ ^^^^^^ suurendama. Ka mitte täna siin Eesti Va&arügi
sofemlistlAest vOBttastest mng s « - ^^^^ '^^^ valliitamfapoJiitifc. 64-nda aastapäeva tähistamisel,
vutatnd ja ««vutamata protsenü- ^ ^„ „ ^ ^ gama suur aialooline pöörde-dest.
Majanduseta toelise olnkoixa ^g„^^ _ j^^^ väljaminekud punkt kui iseseisvuse väjjakuuluta-ja
tonma juurde need arvud kah- ^y^^j^^j^^^^ „^^,avad Bgemale 15 mine 1918, oli 50 aastat varem
)ufa eira mng sellest talenebta see üldrahvuslikust ..tulust, 1869, esimene ülemaaline JauJupi-ivmasmtueoseln
hanrvea tensa hoen, taetl hneõau jkao gkuidde- ^^ jj^^^ ^^^^^^ ^ .^^m^ja rkästUtaiäl ^du^,^ k^o^o s .u.Kmableevsi psaomja"a aegtrsüekltis l aihl--
lushk elu kuigi tel ^a leiva-voiU- f^^^^^ ^ ^5^3 Afganista- mumisega.
hamitukese parast tuleb seista tan- ^ ^. ^
dide kaupa sabas ja tarbetoupade ^^^^^^^ ^ ^_
ande rauhtelt voib kaupade ase- ^ ^^^^
mel leida amult tohnunille. s„„rendada põUumajanduse pidev
Km nõukogude vomiud oma ^^^ik ning vaatavate katailata-rahva
eest majanduselu puudujääke ^^^^ g,^^^, ^^^^ venelased
osavalt ja armukadedalt varjavad, käesoleva aasta jooksul ostaia 10
Sama. suur osa kui iseseisvuse
manifestil 24-ndal veebruaril,
oli ka samal ajal eesti,v^i$dele-gafsiopnilStokholmis,
Pariisis ja
ILondonis, Jaan Tõnissoniga ees­otsas.
siis ei saa nad seda teha teiste ru- j,,,^^ teravüja, suhk- Ä K ^ r S f,
kidega suhtlemisel ning nende ma- » ^ ^gjj j^;^, p6„'^ajaB: Vabadussõda, kmdlustas se-janduseta
tagaälöögid ja puudu- anssaadusL maareform, mis mitte ainult
jäägid kajastavad Iparafamatalt - j^^i^ie raskustele' krooniks ei l,'''""?, °T^^'•3,''^ T-rahvusvahelises
majanduselus. Rah- ,^ selge,miDiseks kujmieb ' ^ ^f*^^
vusvaheliste vaatlejate ja ekspertide >„„b, J ' j , ^ palju taleb ^ g t „ ^ . i n ' °"
himiangnl on viimasel ajal erifi ta- y^^^e juurde maksta, let säilitada f * "«lavahel pounu-gevaid
tandemärke. isegi ohusig- pioöseerunud kommunist- ^1 Jl:f T H f
naale, mis Mnnitavad N. Ludu ukku rezhlhni. Ebamäärases staa- ''TVe^ »h ^^1^,1^?^^^
majanduselus esUievaid tegasUSÖ- „„ ^ gaasijuhtmesti- "~ ''«^t* wel aastasadu Mida-ke.
Asjataudjad väidavad, et kui S, ehitamme Põhja-Siberist Lää- '\ ^^'^ siduda ainult uksiksund-venelasid
praegu sundmüügi ope- ll^Euroopasse, mis pidi kujmiema TtfonTlv
ratsioonidena maailmatarule pais- nõukogude kommmüstlikulerezhü- ^Vntn T l f
kavad selliseid kõva valmita sissi- „üe ühes tähtsamaks päästeventii- „ W n H T ^ 7 !"
toiljaid nagu kuld, teemandid, õfi Mks ja välisvalmrt^ allikaks, f^^t ,^ff f
ja metsamaterjaUd, sns peab sel- ühendriikide sanktsioonide tõtta «h» T ' '"T
lefa olema t õ ^ e põhjus ja mheh juhtmestUo. ehitamme pal^ «J^,-™ v^lguTsa^a^a
vajadus, tõenaoliselt isegi kata- kalhmaks ja yotab tunduval roh- ^ / .
P{^e lõhnav « h » » ™ - kem aega ku. see esialgu oU kai- ^^^^
Laanemkide eksperdid ei ole kuleentud. p i,t„i,o.,„ .«lu ««J- ts
eriti ünatatad kui nad konstateeri- On selge, et selles Mfeikuses \ i " Ti
vnaadv aNsse. tüsdaJtn.t amm,ai'sj.ta nd..Pusoeolu1la u.m.,k,brjtu;ä„s-, pmeaaj.ka sn dK. urseem slü somteaem ri.ils k Ut.e gkeums•a p l asannui-.n "m, „„e7^s i ,i„sa m„a.a, .k^o nes , 1.8 ,8 2', "s e„ll e-
jBar eszahanmevait^u sr ezk,b eisik,m sei se tptle,a naängimemaaj.at a„ns - mnni.es n odnu siv aj\sat.t ioel1ut tse i's veõgtia' ima arrike fso.i^srtimlMik ee, Zteenf is see ik a 1tä, htsia!iti poarlu ti*li s^t ee•§ -
duse sii^teemis vajalike reformide prlntsüpidega. Eriti tuleks seda te- ^J^l^ liJif.^ \r » , la muuad atuste tJe.g emi•s eks, k1 o^1l1l^e1k *tis- hua põllumaj•a ndJ uses, k1 us tXu.l e1k 1s karules Oä*r^r«i«ta„„dOa . r?M* is eesm^ ärki i-*t ee-
• • • • f J • \, X X. X • > t 5ee praegu? Et ennast haletse-viseentad
poUmnajmidus ,a ragr- omistada suuremat toeh^t ja tahe-, ^a ja enese väärtust alla hinnata?
kaiteehsfe väljaminekute pidev suu- lej^mu eraa^atesele ja isikhkule See\eenib polütüist eesmärki ka
rendamme on kaasa toonud olu- mitsmtiivile. Kmd meie ei saa unus- .
korra, kus* väljapääs on väga raske tada et riigktatad põUmnajandus E^^^J okup'antkle s õ n a k u S le
•—võibolla kogum võimatu. Isegi peab endast kujutama kommunist- ^ - i ^ ^ ,rnuf»^;u. A- f ÄI- , , - . f 1., ' •• . - .ajaloo voitsnaiie: endme elupõline
pohitburoo koige suuremad poik- hkn süsteem, koige saw^^^ ^^.^^^^^^ vabastati suure oktoob-
S ü ^ d ' Ä T n i r a S r t iifriTÄ^^^d^^^^ r2::;Lntff„v""
N.Lmel^,maa,t|mnadesse,v^^^^ japel^tad endiste iseseisvate põl- t!^:"^'^^ va odava toojou ja Venemaa» laa- lumeeste verega, ,^;UAIIO v^tv « OAA ^ ' ^ mep.u.r. konJda Jd est k, ergesti kattesaa- NIM. Ludu praegune süst.e em on p/lAimJ, evdõuisbeosltl?a kogum 800 aastasest,
dävate maapõuevarade arvel mure- Jõudnud teelahkmele |a vajab 1re- * nmpan^Pa^ m,*tP
tut elu, on nüüd möödunud, õli forme. See nõuab aga^mliJ,är- öeldu^et eS^^^^^^^^^
ja teiste loodusvarade lõppemine radelt oma eksimuste tunnistamist^ hnirnct' « r i a n n r i ^ A
ühedalt asnstetad ja indusWaUsee- mida nad teha ei taha, iLina see "Itfrnt If^ n n%
ritad läänes on viinud Venemaa tooks kaasa kogn nende valeõpe- n",rP5Hrõrl, Tl „.i
majanduselu kandetelje tanduvalt tase ja koos seBega ka rezhiimi P'^? J,i f v »n'
ida poole - Siberi aladele, kus kokkuvarisemise. Vene rahva tead- Svk^tf ^f^^Z
prodnktsioonikulud on klimaatilii. matase, nanvsuse ja pikaajalise Ä^Iu!"
1 te tmgimuste ja raskete transpordi- .judepesemise tulemusena võib J^^^ ^ ^ J ^ ^ ^ J a Ä ^^^^
olude tõtta tanduvalt suuremad. oletada, et marksistliku rezhümi Wriku e —rTT-Ü^^^^^^
, 1970-nendate aastate kestel õn- elupäevad Venemaal ei ole veel S talupSele"
Eestus venelastel oma puutelgede- niipea loetud^ kuid lä^^
ga j majandussüsteemi vee peal rohkem avatud satelliitriikides või-hoida
välisturgudel hea hinna eest vad majanduslikud tagasilöögid lil-realiseeritud
õliga ja loodusvara- kmna panna sunjiemad Jjõnd, keS
iega. Samuti oli N. Liidule' ja kuulutavad kadu pianasele dife
Heistele kommunistlikkudele rüM- tuurile,
dele suureks toeks läänemaailmast K. A
jaöö, selleks^ olid lakkamatud sõ­jad,
mis maast .üle käisid, aga. mil­lest
ka eesti talupoeg ise tihti osa
võttis. /
Kui oleks olnud lakkamatult
700 aastat pilkas-pimedat orjaööd,
kumatuit järsku tõ\isu. ja ärkamist
seJJeJe rahvale nagu nõiavitsa näol?
sunnismaisus ja. teoorjus lõppesid
Eesüs J/arem kui VenemaaV? Kul-dsLS
saaks seletada, et 1897. a. kir-jaoskamatus
oli Eeslist samahästi
kui kadunud, kuna isegi pea kõigi'
praeguste suurte "Lääne-Euroopa
kaltuMT-Talwaste juures oli see
veelgi koguni 'kõrgem (Frantsus-maa,
Saksamaa, Inglismaa), jä Ve­nemaal
vähem kui 10 protsenti os­kasid
kirja?
Eesti oli jäänud kõigiks nendeks
pikkadeks sajanditeks IMne-Eu-roopa
kultuuri piirkonda, ^ja isegi
eesti keel oli saafiud kirjakeeleks
juba rohkem kui 400 aastat tagasi,
esimesi eesti raamatuid oli trüki­tud
vaevu "mõni aasta peale trüki­pressi
kiutamist. Ainult' selliselt
palju laiemalt perspektiivilt saab
seletatavaks ka eesti rahva nii jõu­line„
ärkamine' möödunud sajandil
ja see on tagapõhjaks ka iseseisvu­se
sünnile. See on tagapõhjaks ka
sellele ennenägematule kultuurili­sele
kui majanduslikule edule meie
iseseisvuse aastail.
see on
sellele, et praegu^ meie vennad
ja õed kodumaal on siiski jõu­kamad
ja parema haridusega
kui nende pealesunnitud„ven-nasrahvad"
suurel üMsel „kodu-maal".
Silmapaistvaid saavutusi, vaatama­ta
rahva vähesele arvule, on, nii
sportlastenä kui matemaatikutena,
nii põllumajanduses kui koorimuu­sikas.
Vabadus'64 aastat tagasi ei tul­nud
ootamatult. Vabadussõjas sei­sid
isa, poeg ja pojapoeg — ja ka
eesti naine, kõrvu üksteisele; aga
eks nõnda olnud nad seisnud ju­ba
aastasadu —, ja peaksid seisma^
ka praegu.
Siiski, iseseisvuse tuleku ajast
tahaks esile tõsta mõnda iseloomu­likku
joont, millised kahjuks on
praeguseks palju unustusse vaju­nud.
Esiteks, iseseisvuse loojad olid.
noored. Kümnetest ja kümne­test
nimedest^ keda me oleme
harjunud kuulma, ainult mõni
üksik oi! ületanud oma 50-nda
lõigatud; vasakult bolshevike-kom-munistidega,
kes olid iseseisvuse
vastu, kuid keda oli ainult käpu­täis.
Rohkem kui üks kolmandik,
40 protsenti; Asutavast Kogust olid
sotsiaal-demokraadid nende juht
August Rei\ ö/i Asutava Kogu esi­mees.
Bnne seda oTi ta leg&v dinDÖ
eesti sõjameeste Eestisse koonda-misega
ja koos K. Mtsuga esimese
hataja. Järgmine suurem erakond
oli tööerakond, kelle juhtidest Jüri
Vi(msi järefe võiks nimetada Otto
Strandmanm ja Ants Piipu. Eakt
on see, et ka Vabadusõda ei või-detud
mitte nende kiuste, või ko­guni
nende "vastu, vaid koos nen­dega
oli see yõimalik. Kas seegi
tuleb praegu. üUatusena'? Kui nii,
siis tähendab see samuti seda, et
vahepeal oleme palju unustanud.
Aeg on tulnud sellele lühipildüe
^kokkuvõtet teha. Eesti rahvast on
hävitatud, aga teda ei ole suudetud
hävitada. Eestir rahvast hävitatak­se
ka veelgi, aga teda ei suudeta
hävitada. SelJe rahva juured^ —
tema kultuuri ja eneseteadvuse
juured—-on selleks olnud siigaval
ja on olnud 4ca laial pinnasel.
Km nad selliselt sügavale . ja
laiale pinnasele. Jäävad, ka nüüd
kui eesti rahvas on otse globaal­selt
maailma laiali pillatud
— mida varem veel kunagi sel­liselt
pole olnud — kui rahvas
oma väikesed vahed oma teedelt
puistab ja suurtes ühte jääb, siis
kunagi tuleb uras Iseseisvuse aeg
Tuleb mitte kui and, mida kelleltki
peaks pälvima, vaid tuleb kui
aastasadade," isegi aastatuhandete,
õiguslik pärand.
Lügefa kirjutab
Qn võimalEk kei
Samuti ei saa ka öelda, et peale
muistse! ajal kaotatud vabadus-võistlust
ristirüütlite vastu eesti
rahvas oleks ikkagi olnud endi­selt
vaba.
„Vaba Eesflane" — vabade eesf/osfe ajalehf
Seda mitte. Aga need järgnevad
sajandid ei "erinenud palju sellest,
mis oli ka igal pool mujal Lääne-
Euroopas; nendel aegadel eesth
rahva hävitajaks ei olnud mitte or-
Tipp-nimedest. ainult • Tõnisson ja
Mihkel Martna Võiksid nendest olla
nimetatud. Sõjavägede ülemjuha­taja
kindral J. Laidoner oli 33—
34 aastat, valdav osa teisi ohvitse­re
oli nooremad. Selle aja kolmest
kõige tuntumast rahvajuhist Jüri
Vilms oli oma 29-ndal eluaastal,
kui ta võõraste poolt mõrvati,
ühes esimestest E. V; ..valitsustest
sai olla minister, kes oli ainult 23
aastat vana. Asutava Kogu kesk­mine
vanus oli umbes" 30 ja Asu­tava
Kogu esimees oli 34. Kas tu­leb
see kõik üllatusena? Kui nii,
siis tähendab see seda, et vahepeal
oleme palju unustanud.
Teiseks, need iseseisvuse loojad
moodustasid poliitiliselt eri-vaa-detelt
väga laia skaala, mis ainult
oma kaugel äärtel oli järsku ära
,,Vaba Eestlase" 4. veebruari
numbris avaldatud artiklis «Natio­nal
Geographic Society jätkab en­diselt"
toodud teatega võrdluseks
esitan «Time Worid Atlas'e" (kir­jastus
Hammond) 1980. a. välja­ande,
kus küll on ka ühel lehekül­jel
näidatud kolm Balti riiki N.
Liidu osariikidena ja vastavalt
„sotsialistlike vabariikidena" või
S.S.R. Aga vastaspoolsel leheküljel
on Balti riigid toodud eraldi ja
mitte N, Liidu osadena, ^ lihtsalt
„Estonia, Latvia, Lithuania". Sin­na
kõrvale on ilusasti asetatud
nende kolme riigi iseseisvuseaegsed
rahvuslipud ja väike linnade nir
mestik elanike arvudega. See on
iseenesest päris kiiduväärt ja võiks
ütelda „salomonlik" lahendus ja
võiks olla heaks eeskujuks Natio­nal
Geographic'ule!
© Aino Suuberg vübis mõned nä­dalad
oma mehe, kaugesõidukap^^
ten Mihkel Suubergi laeval, tehes
kaasa selle reisid Euroopas. Näda^
lase peatuse järgi Portugalis, len­das
ta sealt tagasi New teki.
Mihkel Suuberg juhib üht maailma
suurimat õütankerit, mis on üle
200.000 ' brutoregistertoBni. Pardal
on supelbasseinid, " kasvumajad
jne, et pikki reise teha meeskonna­le
mõnusamaks.
Lääne-Saksamaal jälgitakse teata­va
pingega kui suurel määral kom­munisti^
on valmis Martin Luthe-rit
ja tema suuri teeneid inimkon­nale
meenutama ja milUsest as­pektis
lähtudes on nad valmis te-
Ma elutööle lähenema.
Lääne-Saksamaal on i pidulikuks
aastaks tehtud põhjalikke etteval­mistusi
ning järgmisel aastal ka­vatsetakse
Saksamaa Föderatüvse
Vabarügi presidendi Carstensi juh­timisel
korraldada näitusi, pidulik-ke
kokkutulekuid ja teaduslikke
sümpoosioneid, mUledest kutsutak-vQitm.
a nimekaid usuteadla­si
Aa teistes^t riikidest. Wormsjs,
milie rdgipäeval Marti Luther keeV
dm 152L aastal kategooriliselt oma
õpetusest tagaaema, Y ö t T Ä ^ ^ V ^ ^
koguni kolm näitust, milledest üks
kannab sümboolselt nimetust >,tlks
V O Ä M ia \ ailupaik..Sel­lel
näitusel esitatakse sum valik
Lutheri Vöödest^a kirjadest, samu­ti
tema itolfeaegsefe sõprade ja
vaenlaste kirjutistest Ja seisukoh­tadest.
' (
Kuid kuidas on löoä kommunist-
Ukul Ida-Saksamaal, kv\s kõmmu-m's,
ti'd vaatamata suurele usuvasta­sele
propagandale ja luterlaste ta­gakiusamisele
siiski usku ei ole
suutnud välja Juurida? Küsimus on
seda olulisem, et Martin .Lutheri
süimi- ja surmaiinn Eislci^eo asub
Ma-Saks,amaal, šamuli kuwluh
kommunistliku Saksa Demokraatli­ku
Vabariigi (Ida-Saksamaa) või-mupiirkonda
Lutheri elutöö tsent­rum
Wrttenberg, kus ta iõi 1517.
aastal lossikiriku uksele oma 95
teesi, mis said Saksamaal refor­matsiooni
ajendiks.
Praeguste väljavaadete juures
tundub, et Bonni ja Ida-Berlilni va­hel
on saavutatud selles küsimuses
teataval määral omamoodi komp­romiss,
kusjuiu-es kommunistlik
rezhüm on temud rahvusvaheljste
sidemete huvides. Lääne-Saksai^aa
usumeestele järelandmisi. Nü näi­teks
on Ida- ja Lääne-Saksamaa
vahel kokku lepitud, et Lutheri pi­dustused
toimuvad mõlemal Saksa­maal
Lutheri õpetuse moto ^Juma­lat
tuleb üle kõige karta, armasta­da
ja usaldada^' alusel. Kuid Lää-me-
Saksamaa usumeestel on seal­juures,
süski põhjust karta, et Ida-
Saksamaal lähenetakse Lutheri
aasta pidustustele ning usuisa elu­tööle
hoopis erilaadsest vaatevmk-list
ning katsutakse teda ehtida
ideoloogUise mantliga, kujutades
teda revolutsionäärina, kes, võitles
oma ideedega tööliste Ja talupoega-dOj
õiguste eest.
Sellest võib Järeldada, et kom­munistid
ei vali võtteid ja vahen­deid
oma kõveratele teedele jooks­nud
ideoloogia propageeriimseks.
Selleks kasutatakse ära isegi Mar­tin
Lutheri taoline mees, kelle
mõtteid Ja seisukohti pärjal määral
ja parajas; kohas käänates ja vää­nates
tahetakse kommunismi huvi­des
ära kasutada.
ühendriikide presidendi Reagani
rügieelarve näeb 1983. aastaks tun­duva^
tõusu rügikaitselisteks välja-minekuteks.
Uute relvade soetami-seks
ja produtseerimiseks ning sõ­javäelise
personali palkade maks,-
miseks on ette nähtud kolossaalne
.summa — 215,9 miljardit dollarit,
mis tunduvalt; ületab 1982. aastaks
rügikait^eks ettenähtud summa
182,8 njüjardit doüarit. Nende
suurte; rahadega opereerimisel ei
ole valitsusest süski veel Umselt
kindlakujulist plaani, kuidas neid
summasid kõige praktüisemalt ka­sutada
Ja mUUseid relvalüke tuleks
eriti tõhustada, et suurendada
{SSxg lk. 3)