1979-02-06-07 |
Previous | 7 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
v\ oma 24..dets0mbrE X978 kui kõlfejal Torontos olid süttinud jõuiuitu-led, kustus ühie tulihingelise noore eestlanna eluMiiüiiial. 2. det-semtjoil pidi Evi minema jäiy©- •koirdsele ravile, kuid oli otsustanud ristivastu perekonna soovib dele. seda mitte teha. Ja nii lahkus ta ilma agooniata, heitis õhtul orahulikult oma kodus ihaga-ma, omas voodis>oma perekonna keskel, just nii nagu ta seda oli • E v i sündis 2a famM 1937. a. Tallinnas, lõpetas Torontos River-dale Collegiatel cum laude, võites Qnitark) kõrgeima auhinde inglise keelse 'kirjandi. eest,' mille pealkiri — „It is better to hope tham io amve — nüüd tagantjärele kuidagi tundub sümboolsena. Toronto ^ülikoolis õppis Ita moodsaid keeli, lõpetas ülikooli im a. B J l . kraadiga. 1962. a. lõpetas ta järjekordselt Toronto ülikooli B.L.S. (Bachelor of Library Science) 'kraadiga, töötas Raamatukogu iioidjana, lõpetas 2069. a. pedagoogilised kursused õpetaja-kmtse -saavutamiseks, sai samal aastal. Toronto. Go©föe Instituudi stipendiumi Saksamaale Mannheimi ülikooli juurde saksakeelsete õpingute jätkamiseks ja pärast Torontosse naasamsit töötas ta ssetäü^a. õpetajana (raamatukogunduse, prantsuie ja saksa keeltes'mitmietes Toronto koolides. eelnev lõik on kuiv statistika, kuid näitab ometigi Evi aka-deemilist kapatsiteeti. Kuid peale selle oli Evil vee! palju muid huvisid ja andeid. Nendest muidugi kõige allakriipsutaitum oli tema armastus balleti vastu. Nagu ta vend Äd6 Park jutustab, algas Evi tantsimist üsna väikese tüdrukuna. Ta tegi seda esialgu salaja, perekonna teadmata, tasudes oma balletitundide eest sent sendi- haaval kogutud väikee lapse taskurahast. Loomullkuit sai perekond sellesit teada'ja ta pandi Boris Volkoffi tantsustuudiosse õppima, sealt edasi Rita Anveldti stuudiosse ja siis laks ta uuesti tagasi Volkoffi stuudiosse. Kokku on Evi tantsu õppinud 15 aastat Ka see kipub olema kuivade faktide loetelu/kuid nende faktide taga peitub ülenjieelikult. pulbitsev d u ja loendamatud essnemi-sed nü ikanadalastele kui eestlastele. Evi on tantsinud Toronto Eesti üliõpilasikonna ballidel, Toronto kunstnike ballidel, ,;Esto-nia" orkestri ballil, E K N - i ballü ja paljudel,--paljudel teistel eestlaste pidudel. Kõilc, Evit esinemas on näinud — ja neid on palju— mõtlevad tänutundes tagasi kaunitele tantsuelamustele, Meie lauljatar Helmi Betlem tänas Evit lõigeaegselt, ta tegi seda 1978. a.'suvel Evile pühendatud luuletuse näol. Helmi Betlem kirjutas selle luuletuse muljete mõjul, mis Evi tants talle jättis süs, kui meie vaina lavatäht .Ella Bbtik Torontot külastas ja sün-sed noored (tantsijad talle kinnisel õhtul esinesid. Siin neli viimast rida Helmj Betlbma luiiietiisest: „01en mõelnud, «kuhu jäi mu väi« ke kunstiõde, miks jäi paoleli Šu õilis tantsutea? Ju see oli Vägevaima tahe, Vast ehk kohtume kord ta^va- 1S12, Royal Tmst T®w®ir. Toronto DoMiiiioii Ceažr© . P©8tiaadre§s: -IP.Ci. 326, Torosts Ctot (Bay & Kfeg) M5K- im • Helilooja Juhau Aaviku 95, suB^paeva märgistamisel Mmm N.Y. E. Majas näärikuu kclmanöafi nädalalõpul pidiüi^ kontserte ' aktus. Selle korraltlajaina ^öimisiöj^ Keskus, muusika. koi-poratsioöE Fiieatia ja korpi lar kuululD. r: • • Austra€ilici prciQsfk^iiEici sined SYDNEY {MK} — Samaanelt X Eesü Päevad^ S y i t e^ esimus Jaani kogUdiBse ruumes EEUC Austraalia praostkonna sl* nod. Sinodil arutati päevakorral olevaid kiriklikke probleeme ja valiti viieks aasMs pagasi senine praost E . Kiviste ja abSpraos^ Aarlk. Ka segune praostkonna nõukogu valiti tagas! endises koosseisus,, kuhu kuu&uvad õp. A. Meeksi, V. Jaumlste ja usi Sinodi koosolekusft võtsid osa kõikide Austraalia eesti luteri-usu koguduste esindajad, igast kogudusest kolm. - Peale aimetli-ke esindajate võttis koosolekust liialistena osa Sydney Jaani koguduse liikmeid, i Päevakorras oli ipraostkonna aruanne,mille kandis ette praAst E. Kiviste., • - Huvitavate ' ©tSekannetega ©sinesid Väino Jlaanfiste, kes kõneles oma muljetest eesti kiriku üle vabas maaEinas ning Ülo Saar, kes kõneles UsuteadusSi- Instituudi õppekursusest lest kõneleja osa võttis. Koosolekul algatatud küsimus» te all abipraost J . Aarik avaldas arvamist, et kiralcukogu tuleks kdMcu kutsuda, et meie kidk saaks korrapäraselt eksisteerida. Järgnevais sõmvõttudes leidte enamus, ei!; kirikukogu koMnikutsunün® praeguses olukorras ei cle ieos»- tatav praktilistel kaalutluste, m^Iüiiie seisukobt IdnnitatI ls& Järgnevat hääletusel. Järgmine ssnod otsustaiti pidada kahe aasta pärast Mel-boumels. Eestlaste elukäik Türgimaal, 175 1&. $4^ -f saatekiik 20 c . lüügil VABA EESTLASE v,Vaba Eestlase" toimetuse ja Aktuse avas karp! Revelia esimees -Harald Raudsepp, puudutades prof. Aaviku loomingulise panuse suurust ja mitraenäolisust ning selle rahvusliku suurmehe äärmist poliitilist kindlameelsust ja truudust kodumaale. Ka andis ta edasi juubüari Rootsist saabunud tervituse aktusest osaüejäile. Süda-mesooja Ja kõikehõlmava aktusekõne pidas E. Helikunsti Keskuse esimees Juta Kurman. . Ta iseloomustsis Juh. Aavikut kui „eesti muusikaajaloo kõigi aegade vanimaid, produktiivsemata ja mitmepalgelisimaid loovaM* jnhtivaii IsiJksiasI eesti Utonairil- TOIMETUS M TALITUS avatud @smaspäeirast reedeni kella 9-4-ni. TeiefoEid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 väljaspool tööaega: EarXArro Hannes Oja 481-5316 Euulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni csmasp. homm. kdla 11-ni ]a nädala teise ajalehte kuni koi-map. homm. kella 11-ni. KUULUTAMINE on tasuv ajalehe laialdase leviku toitu. $3.25 $3.75 $3.50 üks toll ühel veeral esiküljel tagaküljel Nagu Evi vend Ado jutustab, Evi oma elu lõpuni tantsul© tmu. Nüüd iliüll mitte enam elu- 'Icutselisest huvist, vaid südamehu-vist> õppis Evi tantsu Ikka edasi ja käis Kanada Rjikliku Balleti endise primabalerüni Lois SmithM KUULUTUSI VOTAVÄ© - VASTU: sellest on valminud Rootsis. Sellega jä köoritegevusega hoidis ta oma vaimset selgroogu, nagu ta on ise möönnud.' ' ' . Hootsis on maestim loonud 2 sümfooniat, viiulikontserdi^ klaveri- ; süidi „Teelahkmel", orkestri tetraloogia „Aastaajad", oreliso-iiaadi ning palju soolo- (upibes 100)-Ja koorilaule (viimaseid üle MüügO: Vaba Eestlase talituses Hind $ 3©.— saatekulu 70) 670 äk. koos fotodega 0 0 Q 135 Tecümseth Str@s$ Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, ^tn. C, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivaudi 251-8495 Leida Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-C lühike elu viinmtel mtatel. tantsimas. Evit jäid lähematest omast«8st leinaana ema^^ poeg Tarnio, õde Viiva poja Toomaga ja vend Ado. Peale nende lähedast© aga leinavat Evit väga paljud, ka need, kellega ta kokkupuuted on olnud põgusad ja kes võib^olla teda ainult laval on näinud. Akadeemüjselt kuulus E v i korp! Filiae 3PsMa^ssse.;^^ • ,1. Ta on eesti klassüis-rahvusliku muusika eredamaid alusmüüri rajajaid kümne kaasaegse hulgas. Ta on helilooja, kelle rootslased ja norralased on ristinud Eesti Lauluisaks". Tema panus on hiiglaslik: teda hinnatakse, kui helüoojat, laulupidude-kooride üldjuhti, organisaatorit, publitsisti, muusikaaja-loolast, õpetajat, muusikakoolide juhatajat ja lisaks sellele kõigele kui suurt rahvuslast ja erakordselt tasakaalukat ja head inimest." Edasi puudutas aktusekõneleja juubilari kujunemisaastaid ja tema muusikalist isiksust, mis on „nagu ühehdavaiks sillaks ärkamisajast üle omariikluse kuni tänapäeva traagikani". Ärkamisaja lõpuperioodi seesmine hõiskamine ja ilutsemine kajastub ka Aaviku muusikalise ande rahvusromantilises, laadis. Oma kooliõpetajast-pasumakoori-juhatajast isa kiaudu oli Aavik varakult muusikale Ja eriti rahvaviiside ilule eksponeeritud. Pärast Peterburi Konservatooriumi lõpetamist löll. aastal, pühen^ das helüooja oma entusiastlikumad noorusaastad Tartu muusikaelu ülesehitamisele. Tema kõrgemaks, tähelennufes kujunes aga Tallinn, kus ta töötas E.V. Tall. Konservatooriumi direktorina 1933—1940. Tänapäevase Tallinna Riikliku Konservatooriumi 50. aastapäeva broshüüris ütleb prof. Gustav Er-nesaks, et ,,kui Artur Kapp oli koniservataoriumi vapp, Topman selle' akumulaator, siis Aavik oli tema süda. Aavik oli äärmiselt sümpaatne, heatahtlik lüürik, ütlemata armas mees, lõunaeestilikult pehme ja sõbralik. Selleks on ta ka nüüd jäänud" Aaviku saa-vutiste tagatiseks oli tema suur loov anne, hea tervis, .erakordne töökus, sangviiniliselt positiivne hingelaad Ja suur armastus ning huvi oma esivanemate vaimse pärandi vastu ..., Suur osa Aaviku loomingust kannab etnograafilist ilmet, jätkas kõneleja, üllatav on k a statistika Aaviku loomingust: üle 200 oopuse, ligi 500 erinevat tööd suur- ja väikevormis; "(lastelauludega kokfe Samuti on,ta kooriliteratuuri rikastanud lastelauludega ja kontsert-kodumuusikat, 50 eesti rahvaüaulu töötlusega'. Aaviku instrumentaalsest ja sümfoonüisest muusikast ootab suur osa veel kirjastamist. Kõneleja iseloomustas tabavalt fca juubilari muusikalist profiili, selle Moodilist rikkust ja väljenduse siirust; samuti selle looja head Kodumaale jäänud metsatead-lased rakendati kohe punavõimude poolt taastamistöödele. Tiüi ^raiuda ja välja vadada ^ mitmekordseid aastaraienorm© mžtme aasta jooksul ja seda iklm kõige kättesaadavamatest i kohtadest. Hiljem, kui hallikama saadi juba vähem kvalifitseeritud tööjõuga> langesid paljud vabarügiaegsed ^ehnil^at ja vormitundmist. Vastu- Liietsateadlased repressaalide ohv kaaluks mõnede arvamisele, nagu okks Aavik vanamoeline, ta lisas: '.Aavik on oma aja laps. Tolleaja ^'«hvusromantismi tundlik kajastaja- Kui kee on vanamoeline, siis on ka Eesti vanamoeline." Nagu Aavik ise ühes 1968. a. antud intervjuus kinnitab (EPL 1968 III), on , ,tema eesmärgiks pakkuda käesoleva aja rahutuis ekst-reemsusis harmoonilist helikeelt, hingelist lohutust ja esteetüist naudingut". Juta Kurman rääkis ka Aaviku rahvuslikust missioonist, ühes intervjuus väljendab ta end järgmiselt: • „Kõigele:vaatamata meie.tööta- ' me. eestluse Meaaliie eest nii poliitiliselt kui rahvuskultuuriliselt. Selles tuleb meil olla kindlad ja vankumatud." Vümtased 15 aastat töötas maestro oma kapitaalse, neljaköitelise teose, „Eesti muusika ajalugu", juures, mille vümase osa ta viis lõpule suure vaevaga. Seejärel tõmmati autori eluaknale ette must eesriie. Ta kaotas järkjärgult ema silmanägemise; hiljem samuti kuulmise ja pidi sür-duma ühte riiklikku hooldekodus-riks. Mitmed neist saadeti kümneaastasele sunnitööle Siberi vangilaagrites. Täpsemad andmed nende kehita puuduvad. sust lahtimõtestava. sisutilseda Aktuse kava koosnes austatava helitöist nii ihstrmnentaal- kui vo-kaahnuusika alalt. See hõlmas lugupeetud vananieistri kõiki loo-mingu- peirioöde, alates aastast 1911 ja lõpetadess iähismineviküs vaami-nud loometööga Kavatäitjaina toimisid sopran Linda Uusima, pianist Dägmar Norak, viiuldaja Val-deko Kangro, tshellist Jüri Täht ja NYE Naiskoor Valdeko Kangro juhatusel. Solistide vilunud saatjaks oli Maaja Roos. Instrumentaailmuu-sika alalt vallutais kuulajate meel i ja südant eriti triole,seatud tuttav pala „Älbumüeht". Samuti tshelilo soolo „Emale*f ja Rootsis loodud „Pastoraal" ^ viiulile. Laulude kuningaks ön ja jääb Kojuigatsus": pole teda viiekümne aasta jooksul suudetud vokaalmuusika se. Teda külastanud sõprade kirja- Jl^^^f ^ kulõitada. Erilfee nostalgi-de põhjal evib ta veelgi h a r u k o r d - ) 7 , ? f ^ "T se vaimuerksuse, millega jälgib 1 ^^"^^^^ ^^^^ ^^^^"^^ populaarset välissündmusi ja juhendab oma vaimse pärandi asju. Ka on ta mälu erakordne, mida tõendavad pikad dikteeritud kirjad. Ta kavandil? ka oma mälestuste jätkuvat väijaandmist, müliseid on käsikirjas veel5 köidet. Selleks on.Ioodud Rootsis „Juhan Aaviku Fond", mille esimelieks on dr. Kalju Käärik. Kesksemaks südamemureks on juubilaril see, et Ee^ti eiole vaba. „Soovime siitpoolt Atlandi kallast Meie Lauluisa eluõhtu pidulikul päevai ka selle viimase soovi täit- ^^^K sest Ameerika eestlaste rahvuslik, hing võngub kaasaelavalt tarnal lamepikkusel meie hin^^esta-tud „Kojuijiatsuste" autori vaikselt laulvate leinadega " ^SKde sõnadega lÕDetas Juta aiffi JTObilairl elutp'd Ja Isik-palvelaulu, „Hoia, Jumal, Eestit", naiskoori esituses. Sellest 09 kujunenud väliseestlaste kreedo nii nagu „Mu isamaa on minu arm" on usutunnistuseks Kodu-Eestis. Juubüari tervitasid korp! Fiden-tia, Eesti Korporatsioonide Liit, E. Kultuurfond ja kohalikud koorid. Tunnustavalt soojade sõnadega pöördus juubilari poole N.Y. eestlaskonna omaaegne teenekas muusikaelu viljeleja, koorijuht ja solist Plly Kukepuu. Kirjalikke tervitusi oli saabumid E.V. peakonsul Erast Jaaksonüt, kaugemailt asuivailt'endistelt TaH Konsiervatooriumi kasvandikelt ja paljudelt teistelt. Meeldetalletuva atese lõpetas E. Helilcunsti Keskuse Juhatusliige Karl Ldk. ••• . . •• E.T.- .• MMEMORIÄM • Elmar Post sündis 18. mail 1909. a. Rakveres. Lõpetas Viru Maa-konna Poeglaste Gümnaasiumi Rakveres 1927. a., sürdudes ülikooli, miile ta pooleli jättis, abielludes võrdlemisi noorelt Tart;ust pärineva neiuga. Töötas! isaga koos isa tööstuses, harrastades vabai ajal kirjutamist.' 1931. a. sai ta Eesti Hariduslüdu poolt korraldatud näjdenditevõist-lusel auhinna näidendi eest ,JKui Põhjafcaru ärkab". ^ Sõja ajail tuli tal kui lipnikul Sõjaväkke minna, mis ta endisele elule joone peale tõmbas. Kohtasime teda Jenas, Thürihgenis, rahvaste läbikäigulaagrls, kuliu ta läbi ratoste Tshehhoslovakkiast oli saabunud. Seal kohates endisi sõpru Uitus nendega, siirdudes lääne poole, peatudes Detmoldiš i^õgerii-kelaagris. , Laagris olles sai jälle kirjkndu-sq ja luule juurde asuda. Ta aitas Mari Raamofit ja Mari Möld^r'it eesti laulikut j,Lauia, laula suukene . . . " kokku seada. Võttis agaralt osa kultuurüistest üritustest, ning luule- ja näidenditevõistlus-tešt kord Flensburgis, kord Geis-lingenis väljakuulutatult, saades auhindu. ümber asudes Kanadasse 1948. a töötas alul ühe taluniku juures. Töölepingu lõppedes sürdus Torontosse, kus tema sfõbratari Mari Mölder oli peavarju leidnud. Ta abiellus Torontos, et rasketel sil-mapükudel üksteisea toeks olla, sest endine elu näis olevat igavesti maha jäänud. Nad olid õnnelikus abielus, töötades ning majanduslikult edasi jõudes, kuni stan abikaasa Mari ära kutsus. Elmar Post oli vaikne inimene, vähese^ jutuga, Iniid sõbralik ja kaasmaalastele aMvaJmiš. Küll abistas sõpru suvilate ehitamisega või muude näpunäidetega, eriti aianduse alal. Peale Mari surma tõmbus ta roihkem iseenesesse, leidss troosti kirjutamisest. Sai Lakewcodi Teatri poolt välja, kuulutatud näidendi-võistluselt kaks auhinda, esimene oli II auhind „RistJmäe rahvas", mis ikujutab elu Eestis sõjakeerises, ning III auhmna satür-komöö-dia eest „Neljas võimalus". Lakewoodi Teater esines ka Torontos \,Ristimäe rahvaga", kus Ehnar Postüe, kui autorüe tänu ja lugupidamist avaldati. OUes küll majanduslikult kind-lusta^ tud, ei lubanud tema iseloom taliW täielikku Vabadust ainult kultuuripõllul töötamisele. Nü ostis ta mõni aasta agasi Toronto lähedale maad, mis köitis ta ahelda-matu tööjõu ja Võitlusinnu vaikse metsakodu loomise tähe all. Ta haigestus juba kolm aastat tagasi, kuid visalt ja teadlikidt võttis ta elust j mis elust võtta oli, enne kui ta vastu enda soovi pidi alluma Saatusele. Ta lahkus igaveseks 12. ^dets. 1978. Armas Elmar, soovime Suiiie rahulikku puhkamist võõramaa mul- ! ANTS VOMM
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 6, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-02-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790206 |
Description
Title | 1979-02-06-07 |
OCR text | v\ oma 24..dets0mbrE X978 kui kõlfejal Torontos olid süttinud jõuiuitu-led, kustus ühie tulihingelise noore eestlanna eluMiiüiiial. 2. det-semtjoil pidi Evi minema jäiy©- •koirdsele ravile, kuid oli otsustanud ristivastu perekonna soovib dele. seda mitte teha. Ja nii lahkus ta ilma agooniata, heitis õhtul orahulikult oma kodus ihaga-ma, omas voodis>oma perekonna keskel, just nii nagu ta seda oli • E v i sündis 2a famM 1937. a. Tallinnas, lõpetas Torontos River-dale Collegiatel cum laude, võites Qnitark) kõrgeima auhinde inglise keelse 'kirjandi. eest,' mille pealkiri — „It is better to hope tham io amve — nüüd tagantjärele kuidagi tundub sümboolsena. Toronto ^ülikoolis õppis Ita moodsaid keeli, lõpetas ülikooli im a. B J l . kraadiga. 1962. a. lõpetas ta järjekordselt Toronto ülikooli B.L.S. (Bachelor of Library Science) 'kraadiga, töötas Raamatukogu iioidjana, lõpetas 2069. a. pedagoogilised kursused õpetaja-kmtse -saavutamiseks, sai samal aastal. Toronto. Go©föe Instituudi stipendiumi Saksamaale Mannheimi ülikooli juurde saksakeelsete õpingute jätkamiseks ja pärast Torontosse naasamsit töötas ta ssetäü^a. õpetajana (raamatukogunduse, prantsuie ja saksa keeltes'mitmietes Toronto koolides. eelnev lõik on kuiv statistika, kuid näitab ometigi Evi aka-deemilist kapatsiteeti. Kuid peale selle oli Evil vee! palju muid huvisid ja andeid. Nendest muidugi kõige allakriipsutaitum oli tema armastus balleti vastu. Nagu ta vend Äd6 Park jutustab, algas Evi tantsimist üsna väikese tüdrukuna. Ta tegi seda esialgu salaja, perekonna teadmata, tasudes oma balletitundide eest sent sendi- haaval kogutud väikee lapse taskurahast. Loomullkuit sai perekond sellesit teada'ja ta pandi Boris Volkoffi tantsustuudiosse õppima, sealt edasi Rita Anveldti stuudiosse ja siis laks ta uuesti tagasi Volkoffi stuudiosse. Kokku on Evi tantsu õppinud 15 aastat Ka see kipub olema kuivade faktide loetelu/kuid nende faktide taga peitub ülenjieelikult. pulbitsev d u ja loendamatud essnemi-sed nü ikanadalastele kui eestlastele. Evi on tantsinud Toronto Eesti üliõpilasikonna ballidel, Toronto kunstnike ballidel, ,;Esto-nia" orkestri ballil, E K N - i ballü ja paljudel,--paljudel teistel eestlaste pidudel. Kõilc, Evit esinemas on näinud — ja neid on palju— mõtlevad tänutundes tagasi kaunitele tantsuelamustele, Meie lauljatar Helmi Betlem tänas Evit lõigeaegselt, ta tegi seda 1978. a.'suvel Evile pühendatud luuletuse näol. Helmi Betlem kirjutas selle luuletuse muljete mõjul, mis Evi tants talle jättis süs, kui meie vaina lavatäht .Ella Bbtik Torontot külastas ja sün-sed noored (tantsijad talle kinnisel õhtul esinesid. Siin neli viimast rida Helmj Betlbma luiiietiisest: „01en mõelnud, «kuhu jäi mu väi« ke kunstiõde, miks jäi paoleli Šu õilis tantsutea? Ju see oli Vägevaima tahe, Vast ehk kohtume kord ta^va- 1S12, Royal Tmst T®w®ir. Toronto DoMiiiioii Ceažr© . P©8tiaadre§s: -IP.Ci. 326, Torosts Ctot (Bay & Kfeg) M5K- im • Helilooja Juhau Aaviku 95, suB^paeva märgistamisel Mmm N.Y. E. Majas näärikuu kclmanöafi nädalalõpul pidiüi^ kontserte ' aktus. Selle korraltlajaina ^öimisiöj^ Keskus, muusika. koi-poratsioöE Fiieatia ja korpi lar kuululD. r: • • Austra€ilici prciQsfk^iiEici sined SYDNEY {MK} — Samaanelt X Eesü Päevad^ S y i t e^ esimus Jaani kogUdiBse ruumes EEUC Austraalia praostkonna sl* nod. Sinodil arutati päevakorral olevaid kiriklikke probleeme ja valiti viieks aasMs pagasi senine praost E . Kiviste ja abSpraos^ Aarlk. Ka segune praostkonna nõukogu valiti tagas! endises koosseisus,, kuhu kuu&uvad õp. A. Meeksi, V. Jaumlste ja usi Sinodi koosolekusft võtsid osa kõikide Austraalia eesti luteri-usu koguduste esindajad, igast kogudusest kolm. - Peale aimetli-ke esindajate võttis koosolekust liialistena osa Sydney Jaani koguduse liikmeid, i Päevakorras oli ipraostkonna aruanne,mille kandis ette praAst E. Kiviste., • - Huvitavate ' ©tSekannetega ©sinesid Väino Jlaanfiste, kes kõneles oma muljetest eesti kiriku üle vabas maaEinas ning Ülo Saar, kes kõneles UsuteadusSi- Instituudi õppekursusest lest kõneleja osa võttis. Koosolekul algatatud küsimus» te all abipraost J . Aarik avaldas arvamist, et kiralcukogu tuleks kdMcu kutsuda, et meie kidk saaks korrapäraselt eksisteerida. Järgnevais sõmvõttudes leidte enamus, ei!; kirikukogu koMnikutsunün® praeguses olukorras ei cle ieos»- tatav praktilistel kaalutluste, m^Iüiiie seisukobt IdnnitatI ls& Järgnevat hääletusel. Järgmine ssnod otsustaiti pidada kahe aasta pärast Mel-boumels. Eestlaste elukäik Türgimaal, 175 1&. $4^ -f saatekiik 20 c . lüügil VABA EESTLASE v,Vaba Eestlase" toimetuse ja Aktuse avas karp! Revelia esimees -Harald Raudsepp, puudutades prof. Aaviku loomingulise panuse suurust ja mitraenäolisust ning selle rahvusliku suurmehe äärmist poliitilist kindlameelsust ja truudust kodumaale. Ka andis ta edasi juubüari Rootsist saabunud tervituse aktusest osaüejäile. Süda-mesooja Ja kõikehõlmava aktusekõne pidas E. Helikunsti Keskuse esimees Juta Kurman. . Ta iseloomustsis Juh. Aavikut kui „eesti muusikaajaloo kõigi aegade vanimaid, produktiivsemata ja mitmepalgelisimaid loovaM* jnhtivaii IsiJksiasI eesti Utonairil- TOIMETUS M TALITUS avatud @smaspäeirast reedeni kella 9-4-ni. TeiefoEid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 väljaspool tööaega: EarXArro Hannes Oja 481-5316 Euulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni csmasp. homm. kdla 11-ni ]a nädala teise ajalehte kuni koi-map. homm. kella 11-ni. KUULUTAMINE on tasuv ajalehe laialdase leviku toitu. $3.25 $3.75 $3.50 üks toll ühel veeral esiküljel tagaküljel Nagu Evi vend Ado jutustab, Evi oma elu lõpuni tantsul© tmu. Nüüd iliüll mitte enam elu- 'Icutselisest huvist, vaid südamehu-vist> õppis Evi tantsu Ikka edasi ja käis Kanada Rjikliku Balleti endise primabalerüni Lois SmithM KUULUTUSI VOTAVÄ© - VASTU: sellest on valminud Rootsis. Sellega jä köoritegevusega hoidis ta oma vaimset selgroogu, nagu ta on ise möönnud.' ' ' . Hootsis on maestim loonud 2 sümfooniat, viiulikontserdi^ klaveri- ; süidi „Teelahkmel", orkestri tetraloogia „Aastaajad", oreliso-iiaadi ning palju soolo- (upibes 100)-Ja koorilaule (viimaseid üle MüügO: Vaba Eestlase talituses Hind $ 3©.— saatekulu 70) 670 äk. koos fotodega 0 0 Q 135 Tecümseth Str@s$ Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, ^tn. C, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivaudi 251-8495 Leida Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-C lühike elu viinmtel mtatel. tantsimas. Evit jäid lähematest omast«8st leinaana ema^^ poeg Tarnio, õde Viiva poja Toomaga ja vend Ado. Peale nende lähedast© aga leinavat Evit väga paljud, ka need, kellega ta kokkupuuted on olnud põgusad ja kes võib^olla teda ainult laval on näinud. Akadeemüjselt kuulus E v i korp! Filiae 3PsMa^ssse.;^^ • ,1. Ta on eesti klassüis-rahvusliku muusika eredamaid alusmüüri rajajaid kümne kaasaegse hulgas. Ta on helilooja, kelle rootslased ja norralased on ristinud Eesti Lauluisaks". Tema panus on hiiglaslik: teda hinnatakse, kui helüoojat, laulupidude-kooride üldjuhti, organisaatorit, publitsisti, muusikaaja-loolast, õpetajat, muusikakoolide juhatajat ja lisaks sellele kõigele kui suurt rahvuslast ja erakordselt tasakaalukat ja head inimest." Edasi puudutas aktusekõneleja juubilari kujunemisaastaid ja tema muusikalist isiksust, mis on „nagu ühehdavaiks sillaks ärkamisajast üle omariikluse kuni tänapäeva traagikani". Ärkamisaja lõpuperioodi seesmine hõiskamine ja ilutsemine kajastub ka Aaviku muusikalise ande rahvusromantilises, laadis. Oma kooliõpetajast-pasumakoori-juhatajast isa kiaudu oli Aavik varakult muusikale Ja eriti rahvaviiside ilule eksponeeritud. Pärast Peterburi Konservatooriumi lõpetamist löll. aastal, pühen^ das helüooja oma entusiastlikumad noorusaastad Tartu muusikaelu ülesehitamisele. Tema kõrgemaks, tähelennufes kujunes aga Tallinn, kus ta töötas E.V. Tall. Konservatooriumi direktorina 1933—1940. Tänapäevase Tallinna Riikliku Konservatooriumi 50. aastapäeva broshüüris ütleb prof. Gustav Er-nesaks, et ,,kui Artur Kapp oli koniservataoriumi vapp, Topman selle' akumulaator, siis Aavik oli tema süda. Aavik oli äärmiselt sümpaatne, heatahtlik lüürik, ütlemata armas mees, lõunaeestilikult pehme ja sõbralik. Selleks on ta ka nüüd jäänud" Aaviku saa-vutiste tagatiseks oli tema suur loov anne, hea tervis, .erakordne töökus, sangviiniliselt positiivne hingelaad Ja suur armastus ning huvi oma esivanemate vaimse pärandi vastu ..., Suur osa Aaviku loomingust kannab etnograafilist ilmet, jätkas kõneleja, üllatav on k a statistika Aaviku loomingust: üle 200 oopuse, ligi 500 erinevat tööd suur- ja väikevormis; "(lastelauludega kokfe Samuti on,ta kooriliteratuuri rikastanud lastelauludega ja kontsert-kodumuusikat, 50 eesti rahvaüaulu töötlusega'. Aaviku instrumentaalsest ja sümfoonüisest muusikast ootab suur osa veel kirjastamist. Kõneleja iseloomustas tabavalt fca juubilari muusikalist profiili, selle Moodilist rikkust ja väljenduse siirust; samuti selle looja head Kodumaale jäänud metsatead-lased rakendati kohe punavõimude poolt taastamistöödele. Tiüi ^raiuda ja välja vadada ^ mitmekordseid aastaraienorm© mžtme aasta jooksul ja seda iklm kõige kättesaadavamatest i kohtadest. Hiljem, kui hallikama saadi juba vähem kvalifitseeritud tööjõuga> langesid paljud vabarügiaegsed ^ehnil^at ja vormitundmist. Vastu- Liietsateadlased repressaalide ohv kaaluks mõnede arvamisele, nagu okks Aavik vanamoeline, ta lisas: '.Aavik on oma aja laps. Tolleaja ^'«hvusromantismi tundlik kajastaja- Kui kee on vanamoeline, siis on ka Eesti vanamoeline." Nagu Aavik ise ühes 1968. a. antud intervjuus kinnitab (EPL 1968 III), on , ,tema eesmärgiks pakkuda käesoleva aja rahutuis ekst-reemsusis harmoonilist helikeelt, hingelist lohutust ja esteetüist naudingut". Juta Kurman rääkis ka Aaviku rahvuslikust missioonist, ühes intervjuus väljendab ta end järgmiselt: • „Kõigele:vaatamata meie.tööta- ' me. eestluse Meaaliie eest nii poliitiliselt kui rahvuskultuuriliselt. Selles tuleb meil olla kindlad ja vankumatud." Vümtased 15 aastat töötas maestro oma kapitaalse, neljaköitelise teose, „Eesti muusika ajalugu", juures, mille vümase osa ta viis lõpule suure vaevaga. Seejärel tõmmati autori eluaknale ette must eesriie. Ta kaotas järkjärgult ema silmanägemise; hiljem samuti kuulmise ja pidi sür-duma ühte riiklikku hooldekodus-riks. Mitmed neist saadeti kümneaastasele sunnitööle Siberi vangilaagrites. Täpsemad andmed nende kehita puuduvad. sust lahtimõtestava. sisutilseda Aktuse kava koosnes austatava helitöist nii ihstrmnentaal- kui vo-kaahnuusika alalt. See hõlmas lugupeetud vananieistri kõiki loo-mingu- peirioöde, alates aastast 1911 ja lõpetadess iähismineviküs vaami-nud loometööga Kavatäitjaina toimisid sopran Linda Uusima, pianist Dägmar Norak, viiuldaja Val-deko Kangro, tshellist Jüri Täht ja NYE Naiskoor Valdeko Kangro juhatusel. Solistide vilunud saatjaks oli Maaja Roos. Instrumentaailmuu-sika alalt vallutais kuulajate meel i ja südant eriti triole,seatud tuttav pala „Älbumüeht". Samuti tshelilo soolo „Emale*f ja Rootsis loodud „Pastoraal" ^ viiulile. Laulude kuningaks ön ja jääb Kojuigatsus": pole teda viiekümne aasta jooksul suudetud vokaalmuusika se. Teda külastanud sõprade kirja- Jl^^^f ^ kulõitada. Erilfee nostalgi-de põhjal evib ta veelgi h a r u k o r d - ) 7 , ? f ^ "T se vaimuerksuse, millega jälgib 1 ^^"^^^^ ^^^^ ^^^^"^^ populaarset välissündmusi ja juhendab oma vaimse pärandi asju. Ka on ta mälu erakordne, mida tõendavad pikad dikteeritud kirjad. Ta kavandil? ka oma mälestuste jätkuvat väijaandmist, müliseid on käsikirjas veel5 köidet. Selleks on.Ioodud Rootsis „Juhan Aaviku Fond", mille esimelieks on dr. Kalju Käärik. Kesksemaks südamemureks on juubilaril see, et Ee^ti eiole vaba. „Soovime siitpoolt Atlandi kallast Meie Lauluisa eluõhtu pidulikul päevai ka selle viimase soovi täit- ^^^K sest Ameerika eestlaste rahvuslik, hing võngub kaasaelavalt tarnal lamepikkusel meie hin^^esta-tud „Kojuijiatsuste" autori vaikselt laulvate leinadega " ^SKde sõnadega lÕDetas Juta aiffi JTObilairl elutp'd Ja Isik-palvelaulu, „Hoia, Jumal, Eestit", naiskoori esituses. Sellest 09 kujunenud väliseestlaste kreedo nii nagu „Mu isamaa on minu arm" on usutunnistuseks Kodu-Eestis. Juubüari tervitasid korp! Fiden-tia, Eesti Korporatsioonide Liit, E. Kultuurfond ja kohalikud koorid. Tunnustavalt soojade sõnadega pöördus juubilari poole N.Y. eestlaskonna omaaegne teenekas muusikaelu viljeleja, koorijuht ja solist Plly Kukepuu. Kirjalikke tervitusi oli saabumid E.V. peakonsul Erast Jaaksonüt, kaugemailt asuivailt'endistelt TaH Konsiervatooriumi kasvandikelt ja paljudelt teistelt. Meeldetalletuva atese lõpetas E. Helilcunsti Keskuse Juhatusliige Karl Ldk. ••• . . •• E.T.- .• MMEMORIÄM • Elmar Post sündis 18. mail 1909. a. Rakveres. Lõpetas Viru Maa-konna Poeglaste Gümnaasiumi Rakveres 1927. a., sürdudes ülikooli, miile ta pooleli jättis, abielludes võrdlemisi noorelt Tart;ust pärineva neiuga. Töötas! isaga koos isa tööstuses, harrastades vabai ajal kirjutamist.' 1931. a. sai ta Eesti Hariduslüdu poolt korraldatud näjdenditevõist-lusel auhinna näidendi eest ,JKui Põhjafcaru ärkab". ^ Sõja ajail tuli tal kui lipnikul Sõjaväkke minna, mis ta endisele elule joone peale tõmbas. Kohtasime teda Jenas, Thürihgenis, rahvaste läbikäigulaagrls, kuliu ta läbi ratoste Tshehhoslovakkiast oli saabunud. Seal kohates endisi sõpru Uitus nendega, siirdudes lääne poole, peatudes Detmoldiš i^õgerii-kelaagris. , Laagris olles sai jälle kirjkndu-sq ja luule juurde asuda. Ta aitas Mari Raamofit ja Mari Möld^r'it eesti laulikut j,Lauia, laula suukene . . . " kokku seada. Võttis agaralt osa kultuurüistest üritustest, ning luule- ja näidenditevõistlus-tešt kord Flensburgis, kord Geis-lingenis väljakuulutatult, saades auhindu. ümber asudes Kanadasse 1948. a töötas alul ühe taluniku juures. Töölepingu lõppedes sürdus Torontosse, kus tema sfõbratari Mari Mölder oli peavarju leidnud. Ta abiellus Torontos, et rasketel sil-mapükudel üksteisea toeks olla, sest endine elu näis olevat igavesti maha jäänud. Nad olid õnnelikus abielus, töötades ning majanduslikult edasi jõudes, kuni stan abikaasa Mari ära kutsus. Elmar Post oli vaikne inimene, vähese^ jutuga, Iniid sõbralik ja kaasmaalastele aMvaJmiš. Küll abistas sõpru suvilate ehitamisega või muude näpunäidetega, eriti aianduse alal. Peale Mari surma tõmbus ta roihkem iseenesesse, leidss troosti kirjutamisest. Sai Lakewcodi Teatri poolt välja, kuulutatud näidendi-võistluselt kaks auhinda, esimene oli II auhind „RistJmäe rahvas", mis ikujutab elu Eestis sõjakeerises, ning III auhmna satür-komöö-dia eest „Neljas võimalus". Lakewoodi Teater esines ka Torontos \,Ristimäe rahvaga", kus Ehnar Postüe, kui autorüe tänu ja lugupidamist avaldati. OUes küll majanduslikult kind-lusta^ tud, ei lubanud tema iseloom taliW täielikku Vabadust ainult kultuuripõllul töötamisele. Nü ostis ta mõni aasta agasi Toronto lähedale maad, mis köitis ta ahelda-matu tööjõu ja Võitlusinnu vaikse metsakodu loomise tähe all. Ta haigestus juba kolm aastat tagasi, kuid visalt ja teadlikidt võttis ta elust j mis elust võtta oli, enne kui ta vastu enda soovi pidi alluma Saatusele. Ta lahkus igaveseks 12. ^dets. 1978. Armas Elmar, soovime Suiiie rahulikku puhkamist võõramaa mul- ! ANTS VOMM |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-06-07