Vaba eestlane , March 4, 1982

              Nr. 18
illilllllliiilliillllilllUliliiiililiSiiniliilllllHIHiHlii
D
|ASIE" TALITUSES
Hind Saate-
$ koloe
AASTAT 2.— $1.—
3.- .35
18.— .70
10.— .50
5.— .70
10.— $1.—
7.50 $1.—
JU KÄNNUST 2.— .35
losi) 8.-^ .50
15.—
VABADUS 7.5o
NÄLG
11.—
REEKVIEM 3.50
.T VÕÕRSILE 10.-^
:UL TEEL . 3.—
Töö RADADEL 3.—
JADELT 9.—
J ä ­ite
Ja peegeldusi 5i—
>DUD —
4.—
KODUSAARELT 2.—
iLGAD
3.—
4.—
JA
skogu)
letnskogn)
2.50
2.25
2.25
2.25
letnskoga) . 20.—
OAS
5.—
8.80
(lonIetiiskogD) 6.—
$1.00
.50
.85
.35
.50
.50
.50
.50
M
.JO
.30
.30
.20
.30
.30
.50
.30
.30
.30
30
.40
.40
.40
.30
1.50 .30
2.75 .30
SOOMES? 14.— .50
16.20 .50
RIKAS
ügis 1981
5.—
8.—
.50
.70
.50
LASTELE:
mat lastele) . 3 . — .50
> ja tööraamat m 4.- .40
•pe- ja tööraamat
is) : 5.— .40
I 3.— .50
vnttsaba 2.50 .50
liiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiuiiiiniiiiiiiiiiiniii^
' siiatulekuga'.
Jah, r rikkunud kõik! Seda
|.võin talle öelda^ kui söovib.'Alati
mõtlesin, et meie kolme vahele ei
või kunagi midagi tulla. Saime nii
hästi üksteisega läbi. Ja siis- tuli-see
,',luupainaja" ja tagajärg? See,-
mis ennei moodustas õnneliku pe--
• rekonna, on nüüd killustatud era-kondadelcs.
Kaks ühe vastu. Kodu­sõda.
Räägitakse, et see alati nii on,
kui noormees^ satub tütarlaste
kamba hulka, ükskõik kui hästi:
nad üksteist ka varemini saHisid.
Mõtlesin aga, et seepeaks siis vä­hemalt
võluv noormees olema,
mitte säärane peletis.
Enam ei räägitudki asjast. Eve-lyn
katkestas vaikuse, küsides
, Nancylt, kuhu see ometi oli pan­nud
taskunoa, -Nagu polekski mi­dagi
juhtunud! Aga oli ometi.
' Õhus tundub muutust ,tean, mi-
\ da see tähendab. See on sama, mi­da
tundsin kooliski kord.
See tähendab, et „tuulepea'Vkes
oli vaid heebi ja lemmik siin ma­jas,
on „saadetud kloostrisse".
Enam ei paluta mind perekond­likele
juustekammimis-vestlustele.
Nad kavatsevad „viisakad" oUa.
Nad tahavad mulle anda tunda^ et
nad ei poolda mu teoviise.
Nüüd juhtub tõepoolest kena lu­gu
pärast nii pikaajalist õnnelikku
elu siin majas.
Jah, kui need; ajad , olid veel
käes, siis nurisesin kuis jaga jaksa­sin.
Kuidas sooviksin neid tagasi!
Ah, neid õnnelikke, õnnelikke
päevi enne ku need vastikud sõdu­rid
siia tulid. Keni aegu, mis veet­sime
isekeskis enne kui luupainaja
siia^majja tuli.
Äga küllap näete, et talle kätte
tasun kuidagi viis- ikka!
m
sr.'l
vmA EESTLANE aeljapäeval, 4. märtsil 1982 - Ä s d a y , MarcH 4, 1982
myommm oo
4D0PARK.9.C.
ÖETIIERINGTON. FALLIS
&
PÄRE-
185 Bay St.. Sõite 401. 363445?
õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕf^ü TOO
ADvdjKAAT - NOTAR
Yorkdale Place, 1 Yorkdale
1 Snite 207
Toronto, Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789-7578,
' kodus 489-6709
'•••••Il 1 . 1 . I . I —
ÜÄÄMATUPIDAJAB
JOHN E. SOOSAAR.
' Chartered Acconntlant
B5 University Ave., S^e.-
Tel. 862-711S
'JToronto, Orit. M5J 2H7
A T A S OPTI
TELEFON 465-6251
247 Danforth
Ave., Toronto,
Ont. M4K 1N2
SOOVITAÄIE PRILLE PARIMAS
KVALITEEDIS
^- ' KÄEKELLADE MÜÜK JA
PARANDUSTÖÖD
TÄIDilME KODUMAISEID
PRILLIDE RETSEPTE
VABA EESTLANE
TOIMIjTlJS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni keüa 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832;
Toimetaja kodus
väljaspool tööaega: ^
' Hannes Oja 481-5316
EoDliitosi voetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.jhomm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-y
map. homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
•' VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Küulntoste hinnads
tiks toU ühel veerul ...... $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4,50
KUULUTUSI VÕTAYAD
VASTU:
1. Vaba Eestilase talitras
1955 Leslie St.
Don lilills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2] Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
Loome Kodu-Eestl.
, (Algus lk. 2)
Eestis bn ilmunud juba 13 an­net
põrandaalust kroonikat ,iLi^
sandusi mõtete ja uudiste vabale
levikule Eestis". Tänu neile oleme
hästi teadlikud kasvavast venestus­poliitikast
Eestis, Eesti maapõue­varade
Ja rahva töösaavutuste röö-.
vimisest, Soome lahe ja sisevete
saastamisest;
Võitlejate arv kasvab! Tänapäe­va
Eesti ei ole enam sarnane Bes-tiga,
kust teie lahkusite 1944. aas­tal.
Palju on muutunud 40 aasta
jooksul.
Rahvas on iraskeist kogemusist
õppinud, et neil läänerüMdelt
- abi loota ei ole.
Võime vaid loota eesti rahva ja
teiste ikestatud rahvaste solidaar­susest
ühendusest kasvava ühise jõu
lõplikule võidule. _
N^il pimedamast pimedamail jä-relsõja
aastail, kui olime taielikult
välismaailmast lahutatud, karastus
inimsüdamete teras ja sündisid
ning kasvasid' tänapäeva noored
vabadusvõitlejad. Olime kärsitud
ja lootsime, et need ajad järgne­vad
vahetult suure sõja lõpule,
kuid kõik ei toimunud meie soov­unelmate
kohaselt. Kümned tu^
banded ^esti poliitvangid niaeti Si­beris
tundmata haudadesse. Suur-küüditamisega
viidi eesti rahvast
Siberisse orjatööle.
Gulagi. laagreis ja küüclitamis-paikades
loodi ikestatud rahvaste
yerevendlus, (sündis enneolematu
solidaarsuse tunne ja kindel veene
meie võitluse õiglusse,
Seda ühtekuuluvuse tunnet ei
saa Kremli võimud hävitada.
Rahvustunnet ei saa kommunist­lik
partei ega nende kaasajook­sikud
olematuks teha.
Usklike vaimset jänu ei saa mark-sistid-
leninistid oma utoopiliste
teooriatega- kustutada. Vabadus­ideed
ei saa tankidega purustada
ega kuulipilduja ^ tulega surmata.
Ka eesti vabadusvõitlejad - on
tänapäeval relvastatud vaimujõu­ga.
Käimasolevas võitluses jääb
kaaluv sõna öelda vaimul, mitte
võimul. Ikestatud rahvaste soli­daarne
ühendus on kui hästi väe-;
tatud ja haritud mullapind. Võitle­jate
julgus on seemned^ mis selles
vere higi ja pisaratega väetatud
pinnas hästi idanevad. Vabadus pn
vili, mille ka, eesti rahvas sellelt
põllult kord lõikab. ' '
Kui Marie Under kord luulenä-gemuses
ulatas käe vabadusvõitle­jatele,
siis ei tarvitse see enam ol­la
mõtteline, vaid reaalne:
Meie abi võib jõuda ja on jõud­nud
eesti vabadusvõitlejaile, ees­ti
poliitvangide ja nende pere­kondade
feätHe.
Väiksemaid
REMONnöID
majade juures:
elekteri totud, puutööd jne.
Helistage - J. MEIUSI 225-3283
Meie võime tänapäeval neile anda
oma moraalset ja ka ainelist toe­tust.
Meie kohustus on olla neile
abiväeks, meie ülesanne on luua
nendega ühine rinne!
Meie peame toetama nende
ohvriterikast ja rasket võitlust kõi­kide
meil olemasolevate poliitiliste
ja humanitaarsete abinõudega. Se­ni
astutud sammud on andnud nei­le
lisakaitset ja sellega vähendanud
hirmu mõju, kuid hirm on abinõu,
millega punane terorr valitses allu­tatud
impeeriumit ja orjastas kõik
rahvad „suures vanglas".
Tänapäeva vabadusvõitluses ei
ole mõttesildadest enam küllalt,
vaid peame astuma otseühendusse
vabadusvõiitlejatega Eestis ja pea­me
looma Kodu-Eesti ja Välis-
Eesti ühisrinde!
Uued ülesanded on täita ka ees-*
ti noortel. On igavikku jõudmas
generatsioon, kel olid sugulusside­med
kodumaal.
Paguluses sündinud gemeiratsDOO-nil
kaovad sellega otsesed ühen­dused
ja tekib tühimik Yälis-
Eesti ja Kodu-Eesti noorte va-
83^ sii^iii^^^
arteriennud
Finnair'! DC-1Õ lennukil
MiBiek Tagasitulek kestvus
Yiimane res^ir-: TäiskasvsuiUBte:
vatsiooni aeg lennnhind
Torontost 29. juunil 19. juulil 21 päeva 14. mail $799,
Vancouverist 28. juunil 26. juulil 28 päeva ..13. mail $939
• Hinna sisse ei ole arvatud reisi-kindlustusemaks.
Lähemat informat­siooni
kindlustuse üle saat? oma
reisibüroolt.
• Pileti eest
45 päeva enne väljalendu.
• Äraütlemise korral peetakse
kinni $80 Toronto piletihinnast ja
$94 Vancoüveri piletihinnast.
Lapsed alla 2 aasta reisivad
Sellepärast oleks tähtisj et ka meie
noorem- ja 'keskealine põlvkond
looks kirja teel tutvus- ja sõprussi­demeid
meie vabadusvõitlejate ja
eesti poliitvangide perekondadega.
Kõige raskem osa tänapäeva
Eesti vabadusvõitluses kantakse
eesti rahva poolt kodumaal. Siin ei
ole vangistuse piina, nälga ega
sunnitööd külmal maal. Meie.
käest ei nõuta eluhinda isamaa
eest, kuid nemad seal „suures
vanglas" ja Siberi sunnitööläagreis
ootavad meie käest moraalset toe­tust
ja ainelist abi. Ükski eesti po­liitvang
ei tohiks langeda unusta­tud
vangide kirja!
. Meie isamaa mure olgu meie
mure!, Meie isamaa valu õlgu meie
valu! Eestile võidetakse vabadus
eesti meeste ja naiste raudse tahte,
eesti noorte vaimustuse ja eesti
rahva ennastohverdavate tegudega!
Ka meie jääme ustavaks oma rah­vale.
Vaba eestlane, sammu koos Ees­l
i vabadusvõitlejatega Eesti
t)hisrinde rivis ja toeta võitle­jaid
Eestis! Töötame ühises suu­nas
selleks, et Jumala abiga
Eesti sini-must-valge võiks jälle
lehvida Eesti Vabariigis.
lennuväljamaksu.
tasuta ilma istme reservatsioonita.
Igasugune lisainformatsioon
saadaval reisibüroos.
King St. East, Süite 1801, Toronto M5C1B5
(416) 362-2323
KOHO INTERNATIONAL
TRAVEL
191 Egiinton Avenue East,
Ste. 104
Toronto M4P -1K1
485-9437
FINNISH (TORONTO)
CREDIT UNION LTD.
191 Egiinton Aver\ue East
Toronto/Ontario M4P 1K1
^ "486-1.533
TUNIGLOBE-EGAN TRAVEL
277 Lakeshore, East -
Oakville, Ont.
Maria Venugopal
Tel. (416) 842-3263
LÖMA 'Ji'EAVEL LTD. .
126 West 3rd Avenue
Vancöuver. &.C. V5Y 1E9
(604) 872-Ö659
OML WORLDWIDE
TRAVEL AGENCY
1769 Regent Street
Sudbury, Ontario P3F 3Z7
(705) 52^-0000 Edey Saarinen
VEN1'RA TRAVF.L
SERVICES
5915 W^st Boulevard
Vancöuver, B.C. V6M 3X1
tel. (604) 263-1951 ^
SKYTMAIN TOURS ^
TRAVEL
2656 Danforth Avenue
Toronto, Ontario M4C 1L7
690-4922 Bert KivimäkI
UNIGLOBE-AATCO
TRAVEL NORTH LTD."
Atria North, Ste. Al21
2255 Sheppard Ave. E, Willowdale
497-3622 Anja Kivinen-VelJckovic
YORKLAND TRAVEL LTD.
185 Yorkland Blvd.
Ramadajnn Hotel -— Lobby |
Willowdale, Ontario M2J 4R2
497-0300 Ritva Sanz
Kaksikkodakondsus • oluline mõiste
ESIMENE ARTIKKEL SEERIAST „KANADA KODAKONDSUS"
(GANADIAN SCENE) Igal iseseisvaliriigil on õigus {Dtsusfaöa,
keis on tema kodanik ja kes mitte. Te omate kaksikkodakondsuse (või
ka kolmik- Jne. kodakondsuse) km TÕ5 enam iriiM peavad teid oma
kodanikeks.
VABA EESTLASE talituses
müügil heliplaat
OB NEUAKES9 no
— kvartett: Juta Haüer, luta Mõl-sa,
Ausma Taves, Maila Taimre
Hind $9.50 -t- saatekulu $1.—
Järelikult on teil need eelised ja
ka kohustused, mida iga riik oma -
kodanikele annab ja mida ta neilt
nõuab. Kui te elate maal, mille
kodanik te olete, siis kehtivad teie
kohta esmajärjekorras selle riigi
seadused ja alles teises järjekorras
selle või nende riikide seadusedj
mille kodanikud te veel olete.
(Rahvusvaheliste lepingute põhjal
võib aga selles reeglis erandeid esi­neda).
Isik võib teoreetiliselt olla mit­me
riigi kodanik, kas kolme või
enama, kuid tavalisim nähe on
kaksikkodakondsus. Me kõneleme
alljärgnevalt kaksikkodakondsu-,
sest, kuigi samad punktid kehtivad
ka nende isikute suhtes^ kes on
enam kui kahe riigi kodanikud. Sa­mad
reeglid kehtivad ka kaksikrah-vuse
või enam rahvuste juures.
KUIDAS ™ K I®
KAKSIKKODAKONDSUS?
Kui teie, teie vanemad ja vana­vanemad
—• ning kui te ofete abi­elus,
siis teie abikaasa on kõik
sündinud ^anadas ning kui te onia
elu kestel pole astunud ühegi teise
i:iigi kodanikuks, siis ön teil üks
kodakõndsusj s.t. te olete Kanada
kodanikud.
On aga väga võimalik, et üks
või .enam ülalloendatud isikuist
on sündinud väljaspool Kanadat.
Siis võib juhtuda, et teil on kakS'
kpdakondsust olenevalt riikide sea­dustest.
Näiteks, kui te olete sündi­nud
Kanadas^ning üks teie vane­maist
või teie abikaasa on sündi-'
nud väljaspool Kanadat, siis võib
teid lugeda ka selle maa kodani­kuks,
kus üks teie vanemaist või
teie abikaasa on sündinud-ilma et
te ise sooviksite selle maa kodanik
olla. Kaksikkodakondsus esineb
seetõttu, et kodakondsuse saami-^
seks on mitu teed. .
Kodakondsuse küsimused on
keerulised lahendada, kuna igal
maal on erinevad seadused sel alal
Mõned riigid võtavp'^ oma koda­kondsuse
nendelt isik^ telt ära, kes
on astunud mõne teise maa koda­nikuks.
Mõned riigid koguni ei
tunnista uue maa kodakondsust.
Mõned maad annavad abielunaise­le
selle maa kodakondsuse, mille
kodanik ta mees on, kuid ühtlasi
tunnustavad ka naise kodakond­sust.
Mõned maad (nagu näiteks
Kanada enne 1947. a.) annab nai-,
sele mehe kodakondsuse ega tun­nusta
naise endist kodakondsust.
Mõned maad annavad lapsele kas
ema või isa või mõlema kodakond­suse
ning nõnda edasi. Seadused,
mis teie kohta kehtivad, on tavali-selt
need, mis kehtisid teatud maal
teie sündimise, abiellumise või teie
vanemate sünni või abiellumise
jne. puhul. Seetõttu osutubki kee­rukaks
teie praeguse kodakondsuse
kindlaksmääramine ning see võib
kujuneda väga .pikaks ja aeganõud­vaks
protseduuriks.
„VÄBÄ E E S K A N E"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
Enne 15. veebruari, 1977. a.
Kanada Kodakondsuse Seadust ei
olnud Kanadas võimalik omada
kaksikkodakondsust. Vana seaduse
järele oli võimalik saada Kanada
kodanikuks või kaotada kanada
kodakondsust väga" mitmel viisil.
Need kanadalased, Jces said kana­da
kodanikeks enne 15. veebruari,
1977 ning enne seda daatumit as­tusid
mõne teise maa kodanikeks,
peaksid kontrollima kas nad üldse
ongi enam kanada kodanikud.
Kuid praegune kanada seadus, na­gu
seadused mitmel teiselgi maal,
lubavad nüüd kaksikkodakondsust.
KAKSIKKODAKONDSUS
ON VÄGA OLULINE
' Kaksikkodakondsuse omamine
võib omada mitmeid eeliseid. Kuid
samavõrd võib see kaasa .tuua ka
mitmeid raskusi mitmel alal —
kohtuasjades, tulumaksude maks­misel
ning muudes majanduslikes
kohustusis, sõjaväe teenistuses, väl­jarännu
loa mittesaamisel • ning
olete. Järelikult peate endale esita-võib
teid koguni vanglasse viia kui
te ei täida oma kohustusi ühe või
teise maa vastu, mille kodanik te
ma järgnevad küsimused:
Kas mul on kaksikkodakond­sus?
Kas minust võib saada kahe
-maa kodanik?
Kas kaksikkodakondsus minu
puhul oleks eelis või vastupidi?
Kui kaksikkodakondsus mulle
osutub ebasoovitavaks, mida ma
võiksin siis ette võtta?
(Järgneb: Kas teie kodakondsus on
ja
luroopasse
AINO KAING
Tel. (416) 757-508Ö
kyjundajd
_ (CANADIAN SCENE) — Ka­nada
saja-aastase sünnipäeva tähis­tamiseks
jagati kuus miljonit me­dalit
välja koolilastele ning silma-paistvaile
kodanikele. Kõik need
medalid olid kujundatud Dora De
Pedery-Hunt'i poolt Torontos. Sa­muti
kavandas ta Montreali olüm­piamedalid.
Dora Hunt oh kanada
esimene medalist ning teda pee­takse
üheks parimaks kogu maail­mas.
Tema medalid ja pisiskulp­tuurid
on esindatud 70. muuseu­mis
üle kogu maailma.
Igal hommikul ori Dora Hunt
oma allkorra stuudios kell 4. Ta
veedab kogu päeva modelleerides
savi ning tehes jooniseid savisse.
Üle kanda oma modellide sarna­sus
väikesele savitükile ning- see
siis metalli valada, nõuab äärmi­selt
suuri tehnilisi oskusi^ äärmist
kannatlikkust ning niuidugi tuge­vat
kunstiannet. Sellel saledal
graatsilisel daamil, kes tuli Kana­dasse
Ungarist, oh kõik need oma­dused.
Medal või pisiskulptuur ei
ole DorÄ'Huntile/mitte tükk kül­ma
metalli. Medalitel on oma
AI)VOKAAT-JVO'»'AR
Rmm 1M2. Royal Trnst Tew«?
Toroi^to Dominion f!cBtr<v
'^^-^tlasdress: P.O. 32«, Toronlig
Onft. (Bay & Kin^) M5K IK7
M4«mdi telc''fon) valveteenlstuj?
m Richinond St. W.. Ste m
Toronto, MSB 2U
TH. 364-7872
maagika, ütleb ta. Jä'oma elu. Me­daleid
tuleb käega katsuda; Ühe
tema näituse avaõhtu oli reservee­ritud
pimedatele. See on kunst,
millest pimedad aru saavad, kuha
nad said 'kombata kuulsate kana-dalaste
iseloomujooni, mis Dora
Hunti pisiportreed metallis kujuta­sid,
'i
4
I