Vaba eestlane , May 28, 1986

              Ilmub 2 kordQ nüdala$fl BBSECD '
kelmepSml |a reed®
. maJl 1986 —
Eväkyeentyd
ykrainldsed ei
pääševatki ft&qm
M.OSKVÄ ^ KUID aja jooksnal, pä-irast
TshernobõM tuumareaktori õti-letust
on radioaktiivne pilv levinud
kai^gej^^iäle jaiaiemaie.-kui viima-
'sed. andmed õnnetusjuhtumist aval­dati.
Moskva hoiatas, et 92.000 ini­mest,
kes põgenesid sealsest ohu-;
piirkonnast ei või enam kunagi
minna koju. Nad majutatakse
lO.OOOlsse talvekindlasse elamusse
ja igale isikule antakse majutami­se
kulade katteks 200 rubla (ca 400
Kanada dollarit).
Moskva teatas, et töölised olid
teinud katseid Tshernobõlis reak­tor
1 number 4 juures;
kui see õfeku lendas, saates riis-
.meid üles kuni 1000 m kõrgusele.
Siiski keelduti ütlemast, missugu­sed
katsed need olid ja kas need
olid kuidagi seotud õnnetusega.
L5ye!<ä»Äcifnk€i käis
ndbbreid karistciificis
Koolikomitee esimees Hans Lupp tänamas ja mälestus­eset
üle andmas õpetaja Endla Komile, kes pärast 31-aas­tast
koolitööd lahkus. Foto: Vaba Eestlane
JOHANNESBURG Vähe­malt
kolm inimest said surma kui
Lõuna-Aafrika lennukid ja helikop­terid
pommitasid kolmes naaberrii­gis,
Simbavees, Sambias ja Bot-swanas
asuvaid ANGfAfricas Na­tional
Gongress) geriljakeskusi.
ANGjõn vasakpoolne organisatsi­oon,
kes võitleb Lõuna-Aafrika
valgete valitsuse vastu, saades oma
relvad N. Liidult. Lääne suurriigid,
USA, Inglismaa ja Kanada mõist­sid
kiiresti aktsiooni hukka, kuid
Lõuna-Aafrika vabandas end selje-ga,
et USA ja Iisrael on kasutanud
samasugust taktikat.
Ärktis r@0§Myd
MACKINAC ISLAND,
(AP) — Puutumatus arktilises kesk­konnas
elunevate jääkarude orga­nismid
sisaldavad mitmesuguseid
mürgiseid kemikaale, väidab tiks
kanada teadlane. Laiahaardelises
uurimuses, määritlemaks arktilise
looduse võimalikku reostamist,
Ross Norstrom Kanada Loodus­kaitse
Teenindusest (The Ganadian
Wildlife Serviee) on avastanud, et
mürgiseid kemikaale esineb ka hül­jeste
ja kalade organismides. Ta
esitas oma uurimuse tulemused hil­jutisel
Rahvusvahelisel Suurte Jär­vede
konverentsil. ,,Arktis;" ütles
Norstrom ühel usutelul, ,,on reos­tatud
samade kemikaalidega kui
muud alad." Võrdlevaid arve, mis
puutub kemikaalide konsentratsioo-ni,
ta ei andnud, nähtavasti on tu­lemused
kvalitatiivset laadi.
Sisndmusfe k&hndei'
® Teisipäeval, 17. juunil kell 7.30
õ. Walter Hallis, Toronto Ülikooli
muusikafakulteeüf „Estonia'' koori
kontsert.
Km %m v&hm\ • o 9 m
(Algus lk. 1)
Ta tänas Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas „ESTO 84" albumite eest,
-"v r-TVi^rjrrpVa lõpumärkide eest,
märki^ koostööd Toronto Imnavalit-
3..se^a ja iöderaalvalitsuse toetust,
mis on eelarve tasakaalustamisel
olnud oluline.
Arvestades Endla Kcmi kaua­aegset
tööd Toronto eesti koolide
juures, õpperaamatute autorina,
teatrilavastuste korraldajana, ees-tl
keele kursuste lektorina.
Eesti vapi kujulise
Kooliõpetajaile, kes kutsuti ette
anti õpilaste poolt üle lillekimbud.
Möödunud aastal olid õpetajaiks V.
Lenk. Tiia Hiir, G. lital, Endla
Komi, Hella Leivat, Elfriede Lühse,.
Ene Lüdig, koolide sekretär Leida
Marley ja aseõpetaja Merike Mar­tin.
Lõpuks luges ta ette katke
ühe lõpetaja eksamitööst, kus noor
lubab teha kõike, et eestlus ei
kaoks ja tahaks kord ise olla TES
koolis õpetaja.
Aktus lõppes hümniga.
Lõpuklassile .oli koraldatud lü­hem
mälestushetk Eesti eest sõda­des
langenute mälestustahvli juu­res,
mis algas ühislauluga „Õnnis-ta
ja hoi.a'\ Hendrik Nõmmik lu­ges
i)alvuse
ja õpilased deklameerEsid Kalju
Lepiku luuletuse „Kisendad ko­dumaa'*,
misjärel mälestushetk
lõpetati ühislauluga „Hoia, Ju­mal,
Eestit".
Lõpetajaile ja nende vanemaüe
oli ettenähtud omavaheline koosvii­bimine,
kuna teiste klasside õpilas­tel
jagati nende klassitunnistused
ja kooliaasta oligi lõppenud.
7.30 õ. Eesti Maja suures ja kesk-unises
saalis Võidupüha Ja- jaaini51})-
tlB.
'ES Täieodoskooli• tänavune
a
m-o
IS
o
9
a
a
a
0
01
a
o
a
•
0
0
•
0
0
a:
a
a
a
a
d
D
0 .
n
a
a
a .
a
a
Cl
0
a
a
a
9
D
•
•
a
' a .
0
a
a'
• '
0
Q
0 .
s
a
B
a
0
a
lataamnoaiiiaaiDaaooaioaaaaaaaaiDaaaaaaaoQQraoaeDaai*
Anne Liis ja Väino Keelmann
22. mail peetud Wintanoloosimi-selianges
peavõit $200.000 piletile
0 051107, $1000 - .51824, $100 -
8732, $10 — 628 ja tasuta piletiraa-ipaeva-
sobrai
sünnist 6. lehekuu päeval kell 6.06 p.l. 1986 Torontos
B
O
O
•
•
0
sõbrad on need, ke­da
pühapäeval lõunale või lau­päeva
õhtul jutuvestmiseks ja
pisut klaasikergitaniiseks külla
kutsume. Nõndamoodi saab nä­dalalõpp
tehtud terake piduliku­maks
ja see näib sootuks teist-sugune,
kui harilSkud tööpäevad.
Peale nende sõprade on minul
aga terve hulk argipäeva-^sõpru,
kellega päevast-päeva asju tuleb
ajada ja kes aastast-aastasse või
ka lühema ajaga omaseiks m
saanud.
Kohe nurga peal on pisike
pood, kust hädaajal saab piima
ostetud ja kus loteriitähti, tram­mipileteid,
ajalehti, kompusid ja
muud pudi-padi peaaegu igal
ajal osta saab, sest see pood on
väga kaua lahti. Sealt toon iga­päev
ajalehe ja selle idamaine
noor omanik on alati abivalmilt
kohal. Saab sõnakese juttugi ae­tud.
Kord oli ta nädal aega ära
ja kui ta tagasi jõudnud oli, pä­risin:
„Kiiis sa nõnda kaua
olid?", millele ta vastas:
„Kuule, käisin uusi pruute ja
tüdrukuid vaatamas," omal nägu
naeru ja nöökamist täis.
„Mis sa lobised, omal nii ilus
naine ja beebist-poiss kus
ponks," õiendasin vastuseks, ku­ni
ta seletas:
,,Sugulased läksid riidu,' käi­sin
neid lepitanias.*^ Asi selge,
perekonna asjad vajavad korral­damist
ja hea sõnaga aitasid
need asjad ära klaarida.
Postkontor on mõned blokid
eemal, seal on alaliseks müüjaks
noor hindu, kes mulle kohe
kuulutab: „Hoidsiini sulle uusi
marke, ilusad pildid peal, mitut
sorti! Tean, et sa ikka just neid
mitmesuguseid saada, tahad.*'
Eks ta ole — sõprade asi, ostan
igast kohe mitu tükki ja ootan,
millal uued margid ja sõbralt
jälle uus pakkumine tuleb;
Teiselpool teed elab mu oDua
kingsepp, kellega mitu aasta­kümmet
sama rajooni jaganud
oleme. Ta on itaallane, inglise
keelt rääkis enne väga vaevaSi-seBt
ja mõned asjad said mu
roostetanud ladina keele abil
paremini selgeks aetud, aga
nüüd seda enam vaja ei ole ja
inglise keel on meil mõlemal
selge kui seebivesi. Vahepeal on
mu kingsepp küll kolinud suu­remasse
poeruumi, aga see on
siiski samas rajoonis, mina aga
elan ikka samas majas edasi. Ta
töötab endiselt üksi ilma abilise­ta
ja ajab juttu perekonnast
ning maailmaasjadest, kui aega
on. „Tead, sulle ma selle töö te­gin
eriti hästi aga siiski odava­malt!
Sa oled mu vana kunde,
eks see ole nüüd juba 30 aastat
täis, kui ša minu juures käiana
hakkasid," arutab ta, kui kinga­kontsad
parandatud või rahako-tirihm
kinniõmmeldud saab ja
ma asjadele järele lähen. Aga ta
näitab ka kuidas on tehtud hea
ja kuis tehakse vilets töö, et ma
asjast aru saaksin ja meie möö­dunud
aegadest on tal alati BUD-dagi
meenutada.
Juukselõikaja ei ole külli päri­selt
meie ligidal, aga ka tema
sõprust saab rehkendada aasta­kümnetega.
Kõige tähtsam ön
ka veel see^ et ta eesnimi on sa­ma,
mis mu emalgi. Pead oskab
ta pesta sellise mugava nokitse­misega,
et ma lausa magama
jään. Häid vastuseid on tai va­ruks
ja kui kord nimetan:
„Kuule, kas mul pole siin juba
mõned Jiallid juuksekarvad?"
uurib ta peo peal seda juuksesal­ku
ja vastab süs täie veendu­musega:
„Need ei ole hallid juuksed,
ainult pisut rohkem blondid.''
Kui kurdan, et mu pea hakkab
oimukohtadest nagu paljaks mi­nema,
vastab ta: j
„See on ilus, see on täielikult
intelligentsuse tunnus, kõrge ot­saesine
ja hõredad juuksed!"
Hea sõna tõstab meeleolu ja
hakkadki lõpuks kõike meeldi­vat
ise ka uskuma.
Aga meil on muuhulgas kogu­ni
üks selline sõber, kellest meie
siiamaani ei teagi, kes ta on.
See tundub imelikuna^ eks ole?
Vaat, see käib talve ja lume
kohta. Juba mõningad aastad on
olnud nü, et kui talvel suur lu­metorm
tuleb, teed ja tänavad
lund nii täis puistab, et autode­ga
enne lumesahke läbisõitu
ühestki kohast läbi ei pääse, siis
on see meie pisike i^ingtee, millel
linnaliikluse seisukohalt küll ei
mingitki tähtsust ei ole, esimese­na
lahti aetud. Lumesahad ja
rookijad on platsis veel enne,
kui peatänav, kuhu see teekene
välja läheb, puhtaks sõidetakse
ja igalpool mujal liiklus lahti lä­heb.
Siiamaani pole me välja-mõistatada
suutnud, kes küll
tähtsaist härradest selle ringtee
ääres elab või kellel ön nii head
suhted linna fiumerookijatega, et
meie teejupp esimesed lumesa­had
kohale saab. Seda ^undnia-tut
nimetame me ka oma sõb­raks,
lumetormisõbraks ja looda­me,
et see sõprus tundmatuga
veel palju lumetalvi üleelab.
Nurgäpealse panga kassatüd-rukuist
on mitmed minu sõbrad.
Seal käin ma linnaniakse tasu-mas
ja arveid õiendamas, raha
väljavõtmas ja üleüldse majan­duslikke
asju ajamas; Sõbrame­he
poolest saab vähest ka sõna­ke
juttu aetud, kui saba kassa
taga liiga pikk ei ole, tänaval
tervitatud ja „have a nice day"
soovitud. Aga üks plika seal on
selline pahur, kes j mult vahel
üleliiga ligimaksu nõuab, mu
käekirjast aru ei taha saada ja
allkirja ei usalda või muidu jo­riseb.
Tema mind ei salli. Aga
see ei loe mina ieda ka ei
salli — nõndasi oleme siis tasa.
Kui saab, siis hoiame teinetei­sest
eemale, sõbrad me ei ole.
Lähedasest bensiinijaamast
ma ei teadnudki, et mul seal ka
üks sõber on. Viimati, kui ben-sünijaam
seda kallist kütte- ja
energiaollust mu autosse sisse
pumpas, helises äkitselt telefon
ja bensiinipoiss tõttas kõnet
vastu võtma. Tuli sealt siis no-rusnäoga
tagasi Ja kurtis:
le nüüd, tunni aja pärast keera­me
pumpadel bensiinihii^na 2
senti liitri pealt alla. Kui kahju,
et sa mõned minutid hiljem ei
tulnud, oleksin sind hoiatanud
ja sa võinuks hoopis hiljem tul­la,
süs kui hind alla lastud!
Küll on kahju, nüüd ei f»aa
enam midagi parata, bensiin on
sul paagis^ ja mõõtjast läbi
jooksnud."
Eks ta ok, sõprade asi —-
kahju kui teisel kehvasti läheb!
0
D
D
0
0
a
a
a
0
a
0
D
a
a
0
0
• 0
0
0
s
0
a
a
a
0
0
a
•
a
. a
0
B
II
.a
a
o
ü
n
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
n
D
a
0
a
•
a
a
o
0
D
B
a
0
B
B
0
D
D.
a
0
o
a .
0
0
• M
0
D
D
O
0
D
' a
a
o
0
0
0
D
B.
B
n
o
D
B
a '
s
B
. m
B '
a
a
a
a.
.B '
B
O
B
a
B
B
O
S
o
B
O
0
a
o
' B
a
B
• «•
o
o
D
0
0
o
' a
a
a
a
a
o
a
' B
a
,81
a
a
n
.0
a
a
a
B
B
•
0
D
0
. B
B
D
S
m
B
8
B
0
c
B
0
B
O
B
B-
' B
B
D
o
•>
B
O
o
0
0
n
' B
0
a
o
o
a
a
o
»
a
a
a
a
o
o
o
a
B
a
D
0
a
a
a
B
D
a
a
a
0
a
0
a
B
B
fl
•
a
^ -
laoaoanaioaaiiDo^aiDoctoQanoaoDamonmaaDoaaiaaiBoaooaaacioaooaaaDaaBoaiBoaa
I f )
0 « 0 \ i i . i , ..
" * 1 * r 0'