1986-05-28-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
|s toimus I ¥ Martna jooks,
lulluse 24 jooksja aseniet
, kellest enamusele oli
ri jõukohane. Esimes
Sulev Marja Põlvast
2) Mati Räni Tallinnast
3) Teet Rinäldo Haapsa-
Lio:-,,;:,>;'-^^
tipptulemuse sel talvel pü§°
'i tütarlaps Kristel Kuusik,
möödunud talvel lasknud
sti siserekordit vibuspordis,
listantsfl 2B7 ja 2
[ma. Kuusikule järgnesid
;õrm 529i Kai-Triin Köht^^
|Piistest olid pai-emad Alari
^am; 566, Aare Rüütel 548
[es Tõniste 539:
illlili}llii!i)illii!iliiiSllliüiniHlllllH^
it kohtuniinisteenunii^^^^^^fl
[nud selle kriitikuid antise-moiiivides.
is 1985 avaldatud räpprdis
[famatiön Leagüe lükkas ta-itiküte
poolt avaldatud kar-
DukogudeijetlJke tõendite
:tn suitsukatte, mis tehtud
Eesmärgi katteks, mis pnteh--
estamaks ja tühja ajama
fimalikult seda surmama,
psiigiiselt ütles Sher äsja än-ifvjuus,
et kui mõned asu-
[jitiküist iiäivad olevat kan-
[fleksiivsest anti-kömmunis^
iis seal on nriidagi rohkem:
tovivädnieie asutuse sülge^
troversiaalsus võttis vä[
Irde möödunud aastal
jatentaadiga — üks neist fa»
I — kahele endisele nõukogu-.
lehikule, kes olid saanud va-sÕjakurjateglja
süüdistusest.
•ar esindaja Wa^
ionner, ütles, et büroo jät-
|iensiiyset uurimist nende ka-r^
tjiatefitaädi selgitaniiseks
t see oli sõjaka lewish De-
League tÖÖ,
)dunud aasta 15. augustil
[m^Söobzökov,^ 67 aastat va-
|da OSI; uurijad p(id edutult
lud deporteerida, oli meelita-
>dust, Patersonist, N.J. kelt
bmmikul välja, kuna ta ^u^o
[lenia süüdatud ja sai raske
jsi kui pomm plahvatas t€!m^
Tema abikaasa, tütar, 4-aas-ütrepoeg
ja naaber said ka
ar
- ..1
Nr. 40 VABA EESTLANE kolmapäeval, 28. mail 1986 — Wednesäay, May 28,1986
tscaswi f|iimiiii
ESDDI211I7
Esmaspäeval, 12. mail toiEtsis
Housel Suures Häiris Kanada
sioouideseerias kahe uue tiitli^^^k^^
u eesti ja lõuna-aasia
' ajaiug
Sündmus oli ettenähtud Kanada aga üksikuina j
mitmekultuufi ministri Otto Jeline- põhjusil.
ki poolt, kes äga ise ei saanud ko- Eestlased oo sulanud ühtseks
hale tulla; Tema osa Kanada valit- teiste gruppidega, kel kodumaaga
süse me(|ali üleandjana York Üli- ei ole suurt ühendust, mida ei ole
kooli õppejõule dr. JeanBurhetiie, ka vaja, K^^^
läitis Ruho Paluoja^ Kanada Mit^krirnineerimise^^
mekultuurilise Nõukogu liige. Te- ha-aasialastel madalamate klasside
ma tööd hinnati mitmekultüurilisüs hulgas. Siis on V kultuurne eri-se
ideaalidele j5üheiidatüse eest. neyus, mis juhtub isikuga, kes tuleb Dr. Karl Auna raamatu
Pärast lühemat avasõna sai iga ühest kultuurist teise üle.
autor võimaluse oma kolleegi raa- ta arvas, et vajame rohkem üks- •
matukonwienteeriiBiseks selle ko^tneelt rahvuste vahel ja tuleb Mnius-gemuse
põhjal, mis ta ise oli saa- tada erinevused,
nud oma tööde ettevalmistamisel. Dr. Ram Sriyastava ütles, et tal
LaüdkjOnna laadis arutlusel istu- on eestlastega ühendust olnud juba
sid pärast nende tutvustairiist dr; veerand sajandit ja vahekord on
Doreen Indra, dn Norman Buch- hea. Torontos on 60 erinevat lõu-ignäni
Lethbridgel ja dr. Ram Sri- ha-aasialäste gruppi oma keelte ja
vastava Calgary ülikoolidest, dr. kommetega, traditsioonidega ja "s- tähÄ|ÄB« nu
Karl Aun ja dr. Toivo M
Wilfred Laurier ülik(X)list.^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Slillf®|®l©hÄ
jEsimeseria kõneles dr. Ajal; mil maestro viibis GÖtebõr-raamatust
„The political Refugees: tavad, kanadalastega sarnased, puu- sümfooniaorkestriga Fnroona-väljalaskmiselt".
Pildil vasakult dr. Toivo Miljan, dr. Karl
a. dr," Norman Buchignäni, drDoreen Indra- ja. dr. Ram.
A History of the Estonians in Ga- dub diskriminatsioon, aasialaste turneel; vääristati tema neljaplaadl^
nada'' dr.i N . Buchignani, tiitvust^ ;line sari Franz Berwaldi sümfoo-des
mitmeid |caasaautoreid mitmest Dr. Miljam nimetas uuesti eest- ^iaist prantsuse kõrgeima plaadiau-üliköolist.
Ta ütles, et eestlastel on lasi poliitilisteks põgenikeks^, kes hintiaga Grand Prix de Disque
; samad pogc^ikukogemüsed kui lõu-^^
na-aasia rahvail. Eestlased on suu- on tulnud paremaid eluvõimalusi v ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Grammophon" Saksa
red organiseerijad, skaudid, ülikpo- leidma. Eestlaste tugevus oa^^^n^ Ühingu aasta-
Us oma õppetool, nad on poiiitilis-pay organisatsioonides, auhinna.
tel põhjustel põgenenud, õppisid Ülemaailmsed Eesti Päevad oma-< Erakordse tähelepanu pühendas
ümber, haridus on tähtsal kohal, vad ühendava sideme kolmanda jä|-yiie aga ,,The New York Ti-
' Lõuna-Aasiast on hüisemad tulijad, generatsiooniga. mes'i'^ 20. aprilli number, avalda-kes
ei ole end siin veel küllalt sis- Peale mõningaid täiendavaid sõ^^gg fotoga varustatud tema
se elanud. navõtte, lõppes raamatute üle sõna. käsitleva, üli-
D)r. Miljai^ vaatles lõuna-aasia võtmine. Need olid kohapal muu- tunnustava artikli tuntud kriitiku
raamatut i,CohtinuousJourney:A.gilTiing neid käsutati autoritelt au- j^j^j^ Rockwelli sulest. Kõigepealt
Soojal History of the South Asianstogrammide saamiseks. Algas üldi-^^j^^
in Canada". Ta märkis, et Kanada ne koosviihimme enmaade toite j^^3. juhatamisele, öeldes, et kel
on sellepärast edukas olnud, et eri- maitstes.^^^^^^/^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ polnud juhust tema peent tööd
nevad rahvad pn siia toonud oma Mõlemad rahvad, eestlased ja Metropolitan ooperis kuulda- võib
teadmised, ja kogemused. Siin on aasialased olid väljapannud käsi- ggjjgj^^g^ mM tutvuda arvukate
* 8000 eestlast 300000 lõurta^aasia- töid ja raamatuid. Eestlaste laua j^gjjj^j^^^^^ kompakt-diskide
kaudu. Järgnevais nappides eluloolistes
andmetes kriipsutajs arvustaja
alla dirigendi silmapaistvat karjääri
Venemaal ja Nõukogude Eestis enne
emigreerimist aastal 1980. Ta
kirjeldab ka Järvi mõlema praeguse
orkestri, Göteborgi ja Shoti
sümfooniaorkestrite,
ro
lase vastu. Eestlased tulid kõ juures andsid seletust
maaegselt ja grupiti; Lõuna-Aasiast re-Lüpp ja Piret Komi.
. , VALGED PÕII.UDifir.::9^^
:^--r/:]^^^ Baptisti koguduse misjom- Y^een^e
.Teise maailmaspja^ae^^^^^^
väeosade raa
Vabadusvoitleiad Teises maailma- sa?-, H.^^^^^^M^
misjömteateid Lõuna-Aafrikast, j^,,,-^ j^g,
saamise oo-sa?",
H. Ellen ülestõusmine'',
sõjas", ilmumine on viibinud Ka- ^jisjoj^iteateid ^ " " k e r ^ i i k ü l t ön "vümäse^
««.rio ^a8J*c,,oeit toe^^^ 00- Paapua ui2S-Gineast,Pan-Ain€eri^ teinud jõulise tagasituleku.
. ^ . . . . « . . u s selleks ami sisse ju-bal9S5.
Lstal kuid otsus toetuse
klnrlitamiseks sai teatavaks alles^^^k^^^^
käesoleva aDrillilomii mtsjomorgamsaisioomae vag^^ isikupäraseid inter-
Toetus 00 antud pensionaeafjste soni ,,E
programmina, grupi tegevuseks, järgnev artikkel seda vägivaldselt sündida
Selleks ohi ka loodud vastav küm-iõpeb selle numbriga. Lõpuks mis- juhmile alistumisele. Hr. Järvi töö
neliitoeline toimkond, kes vaatab jonipoMude^^v dirigendi-puldis ja heliplaatide sal-läbi
käsikirja, teeb yastav^d^^p^^^^ selles osas erandlik ja
dused, lisab juurde veel olemasole-^^^^V^^
vat matenali. Olles tegev ka
^ jat Herbert Söderholmi, kes suri nääride kogudes, keskendudes
möödunud aasta oktoobris Törol^ skandinaavia ja
W^-^^^ .es.enuuoes
mimgi ja valjasa^^^^
Arvestades Kanada vahtsuse toe- on avaldatud A. mis on talle ilmselt hingesugulane.
™ e g a . millek
^ ^ ^ ^
yoib teose hinda tublisti vahendada, .. H.S-mi tõlge hõngu, säilitab kummatigi sellele
selliseks, et see oleks kättesaadav -«^^^^
kõigile rahyuskaäslastele.^^^^^^^.^
Raamat ilmub käesoleval a ^ ^ Ole sõnakuulelik Jumala häälele'\ õnn^^^^^
ning saadetakse eeltelhjatele kohe- ^ - ^ ^ ^ ^ ^ Võiduelu 2", E . F i - helilooja teenrina ilma talle jäägi-selt
kätte, arvestatuna müügihinna -^^^^^
^^^^^^ iseloomustab
A, Jurs ' fus© „Täielife; üle andmiae".
orkestri teostuses. 19. sajandi Venemaalt
on Rimski-Korsakpv vohavatest
oöperisüitidest koosnev sari
(Shoti R. S. —• Chandos) ja Bala-kirevi
voolav, viisirikas Esimene
sümfoonia koos Ljadovi ..Poloneesiga"
(Birminghami Linnaorkester
— Emi/Angel). Siis veel shoti
sümfoonikutega Dvoraki Slaavi
tantsud, milline ettekanne on .,tõe-iine
võlur, tulvil vallutavat tantsu-tralli,
aga mitte kunagi kõrgsurve
all ja taga kihutatud, nagu see johtub
ülisageli ameerika tipporkestri-tega.**
Arvustaja jätkab: ..Eriline
südame-asi näib Järvile olevat eesti
helilooja Eduard Tubina (1905--
1982) muušika-tsükkel Göteborgi
Sümfooniaorkestriga, mille viimased
siia saabunud osad on Üheksas
sümfoonia. Eesti tantsusüit ja
„Toccata" ning ..Prelude Solonel'-
le", Viiulikontsert nr, 1 (Mark Lu-botsky'ga)
ja Eesti tantsusüit (Bis).
Kriitiku arvates oli Tubin konservatiivne
hilisromantik ja tema nuuu-sika
on põhitoonilt leebe. Viimast
selektsiooni peab ta kõlalt jõulise^
maks ja seni huvitavainiaks osaks
Tubina-seerias.
Edasi tutvustab John Rockwell
Sibeliuse projekti rootsi firmalt Bis,
kelle tooted on siin laialt levinud ja
kelle toodang on enamuses valminud
Järvi ja Göteborgi orkestriga.
Hiliseim selles seerias on Teine
sümfoonia koos vähem tuntud
„Romansiga" keelpilliorkestrile.
,;Nagu kõik need plaadid on kai see
aga
ise tundub provintslik ja salvestuse
kõla oiv kummaliselt pigistatud,
kauge ja kunstlik. Meelitavamate
tehniliste tingimuste tõttu firma
„t)eütsche Grammophonilt** kõlab
orkester märgatavalt täiuslikumalt
uue albumiga 19. sajandi rootsi he-iilooja
Franz Berwaldi sümfooniate
esitamisel Kriitik leiab, et
need plaadid pälvivad vaimustatud
austajaskonna, kuna ka i^ende tõlgendused
on oivalised.
Järgnevalt on fookuses Stenham-märi
loometöö heliplaatidel: Teine
sümfoonia koos ,.Excelsioriga** ja
Esimene sümfoonia koos suurepäraste
keelpillikvartettide^^
ütleb J. R.: „ . . . Need tutvustavad
heliloojat, kes tõeliselt väärib ulatuslikumat
taaselustamist. Sümfoonia
nr. 2 on yõimaš helitöö, hiitte
täielikuh vaba Brahmsi tÖötlusvii-sist,
aga samase kireküllusega,**
Hoolimata Göteborgi Sümfoor
niaorkestri sagedasist oivalistest,
saavutustest on John Rockwelli arvates
Neeme Järvi töö Shoti Rahvusliku
Sümfooniaorkestriga igakülgselt
parem. .,Tema uus Ghan-dose
album Šhostakövitshi Esimese
ja Kuuenda sümfooniaga on selle
sarja eelkuulutajaks ja pole sugugi
võimata, et ta oma väärikuse ja tp-lega
kutsub võistluseks välja hr.
Häirihki oma," ütleb ta.
Juba lõpetatud Prokofjevi sarja,
millest seni ön ilmunud viis esmaklassilist
väljaannet, hindab ta
järgmiselt: ..Need on tõesti võitvad
ettekanded tulvil Järvilt oodatud
voorusi, mis kummatigi ei mineia
midagi sellele heliloojale omasest
irooniast ja salvamisest,"
Viimase loigu oma ulatuslikust
artikiist pühendab J. R. Paavo Järvile,
kes ott salvestanud Shoti sümfooniaorkestri
puhkpilli-ansambliga
Mpzarti puhkpilli-serenaadid 11 ja
12^ Ta nimetab ettekandeid osa-väiks,
jätkates: >,Aga nagu ootame
huviga isa enesestmõistetavat avar-duniist
standard-repertuaari sfääridesse,
nii lükkame edasi ka noorema
hr. Järvi andie hinnangu diri^
g;endina ajale, mil ta pöörab oma
tähelepanu laiemale'muusika-alase-le
tegevusraadiusele kui Mozarti
puhkpilli-serenaadid.-
Dirigent ise sooritab praÄgis
kontsertreisi Shoti Rahvusliku Süni^
fooniaorkestrigä, mis algas Hispaanias,
riivas Liechtenstemi ja Aus^
riat ja läbis siis poõl-tösinat Saksamaa
suurlinna. Pärast reisi lõppu
5. mail, algab tal jälle rutiinne töi
oma kahe põhiorkestriga. On küsitav,
Icäs ta täielikult jagab Johir
Rockwelli hinnangut oma kaheS'
, , ' ' '
.1 • \ 1 1 ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 28, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860528 |
Description
| Title | 1986-05-28-06 |
| OCR text | |s toimus I ¥ Martna jooks, lulluse 24 jooksja aseniet , kellest enamusele oli ri jõukohane. Esimes Sulev Marja Põlvast 2) Mati Räni Tallinnast 3) Teet Rinäldo Haapsa- Lio:-,,;:,>;'-^^ tipptulemuse sel talvel pü§° 'i tütarlaps Kristel Kuusik, möödunud talvel lasknud sti siserekordit vibuspordis, listantsfl 2B7 ja 2 [ma. Kuusikule järgnesid ;õrm 529i Kai-Triin Köht^^ |Piistest olid pai-emad Alari ^am; 566, Aare Rüütel 548 [es Tõniste 539: illlili}llii!i)illii!iliiiSllliüiniHlllllH^ it kohtuniinisteenunii^^^^^^fl [nud selle kriitikuid antise-moiiivides. is 1985 avaldatud räpprdis [famatiön Leagüe lükkas ta-itiküte poolt avaldatud kar- DukogudeijetlJke tõendite :tn suitsukatte, mis tehtud Eesmärgi katteks, mis pnteh-- estamaks ja tühja ajama fimalikult seda surmama, psiigiiselt ütles Sher äsja än-ifvjuus, et kui mõned asu- [jitiküist iiäivad olevat kan- [fleksiivsest anti-kömmunis^ iis seal on nriidagi rohkem: tovivädnieie asutuse sülge^ troversiaalsus võttis vä[ Irde möödunud aastal jatentaadiga — üks neist fa» I — kahele endisele nõukogu-. lehikule, kes olid saanud va-sÕjakurjateglja süüdistusest. •ar esindaja Wa^ ionner, ütles, et büroo jät- |iensiiyset uurimist nende ka-r^ tjiatefitaädi selgitaniiseks t see oli sõjaka lewish De- League tÖÖ, )dunud aasta 15. augustil [m^Söobzökov,^ 67 aastat va- |da OSI; uurijad p(id edutult lud deporteerida, oli meelita- >dust, Patersonist, N.J. kelt bmmikul välja, kuna ta ^u^o [lenia süüdatud ja sai raske jsi kui pomm plahvatas t€!m^ Tema abikaasa, tütar, 4-aas-ütrepoeg ja naaber said ka ar - ..1 Nr. 40 VABA EESTLANE kolmapäeval, 28. mail 1986 — Wednesäay, May 28,1986 tscaswi f|iimiiii ESDDI211I7 Esmaspäeval, 12. mail toiEtsis Housel Suures Häiris Kanada sioouideseerias kahe uue tiitli^^^k^^ u eesti ja lõuna-aasia ' ajaiug Sündmus oli ettenähtud Kanada aga üksikuina j mitmekultuufi ministri Otto Jeline- põhjusil. ki poolt, kes äga ise ei saanud ko- Eestlased oo sulanud ühtseks hale tulla; Tema osa Kanada valit- teiste gruppidega, kel kodumaaga süse me(|ali üleandjana York Üli- ei ole suurt ühendust, mida ei ole kooli õppejõule dr. JeanBurhetiie, ka vaja, K^^^ läitis Ruho Paluoja^ Kanada Mit^krirnineerimise^^ mekultuurilise Nõukogu liige. Te- ha-aasialastel madalamate klasside ma tööd hinnati mitmekultüurilisüs hulgas. Siis on V kultuurne eri-se ideaalidele j5üheiidatüse eest. neyus, mis juhtub isikuga, kes tuleb Dr. Karl Auna raamatu Pärast lühemat avasõna sai iga ühest kultuurist teise üle. autor võimaluse oma kolleegi raa- ta arvas, et vajame rohkem üks- • matukonwienteeriiBiseks selle ko^tneelt rahvuste vahel ja tuleb Mnius-gemuse põhjal, mis ta ise oli saa- tada erinevused, nud oma tööde ettevalmistamisel. Dr. Ram Sriyastava ütles, et tal LaüdkjOnna laadis arutlusel istu- on eestlastega ühendust olnud juba sid pärast nende tutvustairiist dr; veerand sajandit ja vahekord on Doreen Indra, dn Norman Buch- hea. Torontos on 60 erinevat lõu-ignäni Lethbridgel ja dr. Ram Sri- ha-aasialäste gruppi oma keelte ja vastava Calgary ülikoolidest, dr. kommetega, traditsioonidega ja "s- tähÄ|ÄB« nu Karl Aun ja dr. Toivo M Wilfred Laurier ülik(X)list.^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Slillf®|®l©hÄ jEsimeseria kõneles dr. Ajal; mil maestro viibis GÖtebõr-raamatust „The political Refugees: tavad, kanadalastega sarnased, puu- sümfooniaorkestriga Fnroona-väljalaskmiselt". Pildil vasakult dr. Toivo Miljan, dr. Karl a. dr," Norman Buchignäni, drDoreen Indra- ja. dr. Ram. A History of the Estonians in Ga- dub diskriminatsioon, aasialaste turneel; vääristati tema neljaplaadl^ nada'' dr.i N . Buchignani, tiitvust^ ;line sari Franz Berwaldi sümfoo-des mitmeid |caasaautoreid mitmest Dr. Miljam nimetas uuesti eest- ^iaist prantsuse kõrgeima plaadiau-üliköolist. Ta ütles, et eestlastel on lasi poliitilisteks põgenikeks^, kes hintiaga Grand Prix de Disque ; samad pogc^ikukogemüsed kui lõu-^^ na-aasia rahvail. Eestlased on suu- on tulnud paremaid eluvõimalusi v ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Grammophon" Saksa red organiseerijad, skaudid, ülikpo- leidma. Eestlaste tugevus oa^^^n^ Ühingu aasta- Us oma õppetool, nad on poiiitilis-pay organisatsioonides, auhinna. tel põhjustel põgenenud, õppisid Ülemaailmsed Eesti Päevad oma-< Erakordse tähelepanu pühendas ümber, haridus on tähtsal kohal, vad ühendava sideme kolmanda jä|-yiie aga ,,The New York Ti- ' Lõuna-Aasiast on hüisemad tulijad, generatsiooniga. mes'i'^ 20. aprilli number, avalda-kes ei ole end siin veel küllalt sis- Peale mõningaid täiendavaid sõ^^gg fotoga varustatud tema se elanud. navõtte, lõppes raamatute üle sõna. käsitleva, üli- D)r. Miljai^ vaatles lõuna-aasia võtmine. Need olid kohapal muu- tunnustava artikli tuntud kriitiku raamatut i,CohtinuousJourney:A.gilTiing neid käsutati autoritelt au- j^j^j^ Rockwelli sulest. Kõigepealt Soojal History of the South Asianstogrammide saamiseks. Algas üldi-^^j^^ in Canada". Ta märkis, et Kanada ne koosviihimme enmaade toite j^^3. juhatamisele, öeldes, et kel on sellepärast edukas olnud, et eri- maitstes.^^^^^^/^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ polnud juhust tema peent tööd nevad rahvad pn siia toonud oma Mõlemad rahvad, eestlased ja Metropolitan ooperis kuulda- võib teadmised, ja kogemused. Siin on aasialased olid väljapannud käsi- ggjjgj^^g^ mM tutvuda arvukate * 8000 eestlast 300000 lõurta^aasia- töid ja raamatuid. Eestlaste laua j^gjjj^j^^^^^ kompakt-diskide kaudu. Järgnevais nappides eluloolistes andmetes kriipsutajs arvustaja alla dirigendi silmapaistvat karjääri Venemaal ja Nõukogude Eestis enne emigreerimist aastal 1980. Ta kirjeldab ka Järvi mõlema praeguse orkestri, Göteborgi ja Shoti sümfooniaorkestrite, ro lase vastu. Eestlased tulid kõ juures andsid seletust maaegselt ja grupiti; Lõuna-Aasiast re-Lüpp ja Piret Komi. . , VALGED PÕII.UDifir.::9^^ :^--r/:]^^^ Baptisti koguduse misjom- Y^een^e .Teise maailmaspja^ae^^^^^^ väeosade raa Vabadusvoitleiad Teises maailma- sa?-, H.^^^^^^M^ misjömteateid Lõuna-Aafrikast, j^,,,-^ j^g, saamise oo-sa?", H. Ellen ülestõusmine'', sõjas", ilmumine on viibinud Ka- ^jisjoj^iteateid ^ " " k e r ^ i i k ü l t ön "vümäse^ ««.rio ^a8J*c,,oeit toe^^^ 00- Paapua ui2S-Gineast,Pan-Ain€eri^ teinud jõulise tagasituleku. . ^ . . . . « . . u s selleks ami sisse ju-bal9S5. Lstal kuid otsus toetuse klnrlitamiseks sai teatavaks alles^^^k^^^^ käesoleva aDrillilomii mtsjomorgamsaisioomae vag^^ isikupäraseid inter- Toetus 00 antud pensionaeafjste soni ,,E programmina, grupi tegevuseks, järgnev artikkel seda vägivaldselt sündida Selleks ohi ka loodud vastav küm-iõpeb selle numbriga. Lõpuks mis- juhmile alistumisele. Hr. Järvi töö neliitoeline toimkond, kes vaatab jonipoMude^^v dirigendi-puldis ja heliplaatide sal-läbi käsikirja, teeb yastav^d^^p^^^^ selles osas erandlik ja dused, lisab juurde veel olemasole-^^^^V^^ vat matenali. Olles tegev ka ^ jat Herbert Söderholmi, kes suri nääride kogudes, keskendudes möödunud aasta oktoobris Törol^ skandinaavia ja W^-^^^ .es.enuuoes mimgi ja valjasa^^^^ Arvestades Kanada vahtsuse toe- on avaldatud A. mis on talle ilmselt hingesugulane. ™ e g a . millek ^ ^ ^ ^ yoib teose hinda tublisti vahendada, .. H.S-mi tõlge hõngu, säilitab kummatigi sellele selliseks, et see oleks kättesaadav -«^^^^ kõigile rahyuskaäslastele.^^^^^^^.^ Raamat ilmub käesoleval a ^ ^ Ole sõnakuulelik Jumala häälele'\ õnn^^^^^ ning saadetakse eeltelhjatele kohe- ^ - ^ ^ ^ ^ ^ Võiduelu 2", E . F i - helilooja teenrina ilma talle jäägi-selt kätte, arvestatuna müügihinna -^^^^^ ^^^^^^ iseloomustab A, Jurs ' fus© „Täielife; üle andmiae". orkestri teostuses. 19. sajandi Venemaalt on Rimski-Korsakpv vohavatest oöperisüitidest koosnev sari (Shoti R. S. —• Chandos) ja Bala-kirevi voolav, viisirikas Esimene sümfoonia koos Ljadovi ..Poloneesiga" (Birminghami Linnaorkester — Emi/Angel). Siis veel shoti sümfoonikutega Dvoraki Slaavi tantsud, milline ettekanne on .,tõe-iine võlur, tulvil vallutavat tantsu-tralli, aga mitte kunagi kõrgsurve all ja taga kihutatud, nagu see johtub ülisageli ameerika tipporkestri-tega.** Arvustaja jätkab: ..Eriline südame-asi näib Järvile olevat eesti helilooja Eduard Tubina (1905-- 1982) muušika-tsükkel Göteborgi Sümfooniaorkestriga, mille viimased siia saabunud osad on Üheksas sümfoonia. Eesti tantsusüit ja „Toccata" ning ..Prelude Solonel'- le", Viiulikontsert nr, 1 (Mark Lu-botsky'ga) ja Eesti tantsusüit (Bis). Kriitiku arvates oli Tubin konservatiivne hilisromantik ja tema nuuu-sika on põhitoonilt leebe. Viimast selektsiooni peab ta kõlalt jõulise^ maks ja seni huvitavainiaks osaks Tubina-seerias. Edasi tutvustab John Rockwell Sibeliuse projekti rootsi firmalt Bis, kelle tooted on siin laialt levinud ja kelle toodang on enamuses valminud Järvi ja Göteborgi orkestriga. Hiliseim selles seerias on Teine sümfoonia koos vähem tuntud „Romansiga" keelpilliorkestrile. ,;Nagu kõik need plaadid on kai see aga ise tundub provintslik ja salvestuse kõla oiv kummaliselt pigistatud, kauge ja kunstlik. Meelitavamate tehniliste tingimuste tõttu firma „t)eütsche Grammophonilt** kõlab orkester märgatavalt täiuslikumalt uue albumiga 19. sajandi rootsi he-iilooja Franz Berwaldi sümfooniate esitamisel Kriitik leiab, et need plaadid pälvivad vaimustatud austajaskonna, kuna ka i^ende tõlgendused on oivalised. Järgnevalt on fookuses Stenham-märi loometöö heliplaatidel: Teine sümfoonia koos ,.Excelsioriga** ja Esimene sümfoonia koos suurepäraste keelpillikvartettide^^ ütleb J. R.: „ . . . Need tutvustavad heliloojat, kes tõeliselt väärib ulatuslikumat taaselustamist. Sümfoonia nr. 2 on yõimaš helitöö, hiitte täielikuh vaba Brahmsi tÖötlusvii-sist, aga samase kireküllusega,** Hoolimata Göteborgi Sümfoor niaorkestri sagedasist oivalistest, saavutustest on John Rockwelli arvates Neeme Järvi töö Shoti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga igakülgselt parem. .,Tema uus Ghan-dose album Šhostakövitshi Esimese ja Kuuenda sümfooniaga on selle sarja eelkuulutajaks ja pole sugugi võimata, et ta oma väärikuse ja tp-lega kutsub võistluseks välja hr. Häirihki oma," ütleb ta. Juba lõpetatud Prokofjevi sarja, millest seni ön ilmunud viis esmaklassilist väljaannet, hindab ta järgmiselt: ..Need on tõesti võitvad ettekanded tulvil Järvilt oodatud voorusi, mis kummatigi ei mineia midagi sellele heliloojale omasest irooniast ja salvamisest," Viimase loigu oma ulatuslikust artikiist pühendab J. R. Paavo Järvile, kes ott salvestanud Shoti sümfooniaorkestri puhkpilli-ansambliga Mpzarti puhkpilli-serenaadid 11 ja 12^ Ta nimetab ettekandeid osa-väiks, jätkates: >,Aga nagu ootame huviga isa enesestmõistetavat avar-duniist standard-repertuaari sfääridesse, nii lükkame edasi ka noorema hr. Järvi andie hinnangu diri^ g;endina ajale, mil ta pöörab oma tähelepanu laiemale'muusika-alase-le tegevusraadiusele kui Mozarti puhkpilli-serenaadid.- Dirigent ise sooritab praÄgis kontsertreisi Shoti Rahvusliku Süni^ fooniaorkestrigä, mis algas Hispaanias, riivas Liechtenstemi ja Aus^ riat ja läbis siis poõl-tösinat Saksamaa suurlinna. Pärast reisi lõppu 5. mail, algab tal jälle rutiinne töi oma kahe põhiorkestriga. On küsitav, Icäs ta täielikult jagab Johir Rockwelli hinnangut oma kaheS' , , ' ' ' .1 • \ 1 1 , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-28-06
