Vaba eestlane , May 5, 1987

              I l'
^ i l
Lk. 8
nr
iPÕIKREAD: 1. Teatud viisil
rääkima, 8. Esimene osa Lõuna-
Ameerika linnanimedes, 11.
Matkajate või suvitajate peavari,
12. Tugevad, prisked, 14.; Num­ber
— lüli., 10. Hiljuti Eestis sur­nud
kommunistlik teatritegelane,
17. Rääkimine, õiendamine, 18.
Vahemere osa, 20. Ingrid Bergma-ni
tütre nimi, 22. Rooma keiser,
1. pajandil, 23. Veksli —
A. Kivikase romaan, 26. Kuul­saim
saksa filosoof, eesnimi ja
nimi, 28. Pealmine osa, 29. Noot,
30. Pani rii-ta, 32. Puhas — rootsi
keeles, 33. Pärast II
maailmasõda sündinud riik, 36.
Naisenimi, 38.- Artikkel itaalia
keeles, 39. Kolm sama konsonan­ti,
40. Riik Euroopas,,40a. Rootsi
naisenimi,41. On — ühes võõr­keeles,
42. Merre ulatav maismaa
osa, 44. Orient, 45. Tuvi — mur­des,
46. Õpilasele vajalik raamat,
47. Rahvusvahelise meistri tiitliga
eesti maletaja, 48. Enda, 49. Maa^
ala Hispaanias, 52. Peksuvahend,
53. Peost osavõtja, 56.
hüüdnimi.
linn Hiinas, 13. Naisenimi, 15.
. . . mees — auaste Eesti sõja­väes,
17. Suvakohane, 18. Mehe-nime
lühend, 19a. Sina, 20. Eesti
Vabariigi . . . . oli 47500 ruut-km,
21. Kaks kõrvutiasuvat tähte,
23. . . . minema — ebaõnnestu­ma,
24. Pahatahtlik, 25. Lugu
pidada, 26. Sõjagaas, 27. Pärn,
30. Vorm sõnast leidma, 31. All­pool
asuv, 34. Iseseisev . . . —
oli Eesti kunagi, 35. Eesti operet­tide
komponist ,37 .Elumajas, 42.
Nikli keemil, sümbol, 43. Mulle
— saksa keeles, 46. Õudsus, 47a.
Sidesõna, 48. Mõiste, pallimän­gudes
(võõrp. kirjaviisis) 50. Ti­taani
keemil. sümbol, 51. Kaksik-vokaal.
RISTSÕNA NR. 1361
LAHENDUS
PÜSTREAD:
^mõeldud tegu või teguviis,' 2.
Gildi või tsunfti vanem minevi­kus,
3. Kaksikkonsonant, 4.
Emane Lammas, käändes, 5. Kut­suv
sõna, 6. Kartlikum, 7. Tuntud
naiskirjaniku nimetähed, 8. Viik
malemängus (rahvusv. sõna), 9.
. . . Amin — kurikuulus aafrikla­ne,
10. Osmik, 11 -tsin-
POIKREAD: 1. Algkool, 6.
Astik, 10. Neo, 11. Amb, 12.'
Riu, 13. Nereiid, 14. Clair, 15.
Vu, 17. Sõi, 19. Inimlikud, 22.
Tuttav, 24. Visand, 28. Ka, 29.
Potileenu, 31. Kel, 33.. El, 34.
Ekker, 37. Läkitus, 39. Lia, 40.
Ave, 41. Ine, 42. Tisza, 43.
Raudsed.
PÜSTREAD: K - Annus, 2.
Lee, 3. Gorki, 4. Originaal, 5.
Ladvik, 6. Abe, 7. Traakia, 8. i i i ,
9. Kuradid, 16. Um, 18. Õlu, 20.
Lõikuskuu, 21. Et, 22. Täpselt,
23. Tatikas, 25. Sa, 26. Nee, 27.
Seller, 30. Ee, 31. Kotis, 32. La­sed,
35. K i i , 36. Raa, 38. Une.
Tmu Kaljuste.
Foto: Evi Tarkus
J*
Fosforiidi
eviidid
, ,But those that understood him
smiled at one another i .
N . — Shakespeare,
y Julius Caesar
Ma^u ümbruskonna ilu ülis­tas
Marie Under aastal 1917.
Tänapäeval kirjeldataks alevil
Tallinna läheduses teisiti, kuna
seal on selgelt näha missugune
keskkonna-katastroof ähvardab
hävitada eestlaste maad;
Maad, millel elame uhkelt neli-tuhat
aastat, mida oleme kaitsnud
võõraste eest, kes õn kohati linnad
üle võtnud, aga maa jätnud maa­rahvale
harida.
Kultuuripäevadel käsitleti eesti
maa tähtsust maarahva kultuuris,
aga peaasjana olukorda , mis on-muutmas
eesti kultuuri säilimise
küsimuse retooriliseks, kuna tuleb
varsti aeg, mil eesti maa on ini­mestele
elamiseks kõlbmatu. '
Peamiseks mureks on kavatse­tud
fosforiidi evitamine Virumaal.'
Maardu fosforiiditsehh on juba^
kurikuulsaks saanud šaastu-al
li kana, aga tänapäeva puudulik
tehnoloogia kindlustaks Virumaa
fosforiidi kaevamise puhul, eesti
vete ja maa täielikku roiskumist
radioaktiivsete ja mürgiste aine­tega.
Eestis on seda küsimust võima­luste
piires avalikult arutatud,
isegi süsteemi kaasajooksikud ja
ENSV valitsejad on sel teemal
sõna võtnud. Aga N. Liit vajab
hädasti fosforiiti ja selle tbotmis-kombinaat
allub otseselt Moskva­le.
Kui ei suudeta Moskvat veen­da,
et Soome lahe ümbruskonna
täielik hävitamine ei ole kellegi
huvides, ei ole Eestit varsti enam
olemas.
Olukorrale mõeldes koostati,
erakorraliseh hea kultuuripäevade
kava, nii kui suuri kunstitöid sün­nib
sügavamaist ahastusist. Prob­lemaatikat
esitati nii põhjalikult,
et Eestist huvitet väliseestlane pi­danuks
otsekohe hakkama tööle,
tegemaks kõike võimalikku ärata­da
maailma tähelepanu Eesti olu­korrale
ning aitamaks kodueestla­si
nende võitlusel meie isamaa
eest.
Mis toimus vaid piiratud rüh­mas,
kes aru said. Ettekanded
läbi, siirdus hulk osalisi otsemat
teed Eesti Maja kõrtsi lõbutsema.
Eesti ununes loengusaali toolilt
püsti tõustes.Esimesel õhtul
pidutseti nii kaua, et järgmise
päeva äärmiselt tähtsal esimesel
loengul, algusega alles kell 11^ oli
hõredas kuulajaskonnas näha kül­lalt
magajaid j a ajalehelugejaid.
Lõunavaheajal läks pillerka^ir
kohe lahti. Siis kui Eesti on üli­mas
hädaohus!
Missugune energia raiskamine
teha sellistele isikutele taolist ha­ruldast
programmi! Kas Eesti on
siis ainult pidutsemise põhjus?
Ärka üles, väliseestlane! Kui
pidutsejad moodustavad enamuse
meie hulgas, siis võime olla kind­lad,
et Eesti kohta kehtivad varsti
Jaan Kaplinski sõnad: ,,Surnud
asjadest on meie keskkond kokku
pandud!"
Küsitakse, mida me siin suures
ja hädaohtlikus New Yorgis
teeme? Poliitilisel alal on
tähelepanu keskmes juba pikemat
aega kaasmaalase Karl Linnase
.saatus. Lootuste vaekauss käib
pidevah üles-alla ja on momendil
madalseisus. Kuigi paar tarka
ameerika ajakirjanikku-poliitikut
(neid tuleb otsida tikutulega) on
seda küsimust väga loogiliselt ja
erapooletult käsitlenud, ei taheta
või ei juleta seda mõõduandvais
ringkondades mõista. Eriti prae­gusel
poliitiliselt segasel ajal.
Kultuurilisel alal käib töö
pisitasa edasi. Tegevuskalender ei
ole enam nii koormatud, et sellel
ei leiduks tühje lehekülgi, kuna
organisatsioonid on oma töökavu
mõneti piiranud. Mõningad neist
on koguni puhkeseisakus — kui
nii võiks öelda. See käib eriti
teatri kohta: juba üle 35' aasta
tegutsenud koossei sust on vähesed
järel ja teatrit ootab üleandmine
noorema põlvkonna kätte. Loode­takse,
et värskete ideede raken-damse
kõrval peetakse au sees
kummatigi ka vanu äraproovitud
traditsioone.
Organisatsioonidest jätkab oma
sisukat tegevust vanas vainius
Eesti Kultuurfond USA-s, kuigi
end valusalt tunda annab ühe fon­di
alustala. Jaan Ülesoo
ootamatult vägivaldne lahkumine.
Fond on tähistanud Tuglase sajan­dat
ja Ristikivi 75-ndat sün­niaastapäeva
esmaklassiliste lek­toritega
(Mardi Valgemäe ja Ilmar
Mikiver). Korraldati ka muusika­õhtu
noortele, kus oma üha arene­vaid
võimeid näitasid Kristina
Vaska — tshello; Maarika Järvi ^ .
flööt ja Kristjan Järvi — klaver.
Eesti Helikunsti Keskuse tege-vusest
väärib väljatõstmist
kontsert-aktus keskuse 30-aasta
juubeli tähistamiseks. .Seal kuuldi
solistina üle tüki aja taas üht meie
tähtviiuldajat Evi Liivakut. Kõi­kehõlmav
aktusekõne oli keskuse
esinaiselt Juta Kurmanilt. Teiseks
läbilöönud ürituseks osutus EHK
j ^ E. Naisklubi ühiskorraldusel
toimunud Herman Malveti klave-riõhtupoolikv
millest on olnud
juba varem juttu. Naisklubiga
kõrvuti töötab ka Naisliit, kes
märkis ära oma 20-ndat aastapäe­va
Ikestatud Rahvuste Õhtuga,
milles osales 10 erirahvust; Hea­tasemelise
kava kõrgpunktiks
osutus N.Y.Mänhattani linn
Konservatiivide Klubi presidendi
Theodöre Jennings'i ettekanne,^
kes suure veenvuse ja avämeelsu-
. sega kõneles Ameerika välispölii-tilisist
vigadest minevikus.
Meil selles suurlinnas ei õle
saarlasi, hiidlasi,:tartlasi jne. Või"
kui neid on, siis vaid nimepidi,
sest koos nad ei käi ülistamaks
oma kodu-maakonna ilu ja saavu­tusi.
Ka iiäib, et neid ei huvita tut­vuste
loomine teiste„õmataoliste^
ga'\ Selleks pakub aga võimalusi
väga vilkalt tegutsev Seenioride
Klubi. Neis kokkutulekuis osale-nuiie
on tutvustatud Eesti laulupi­dude
ajalugu (lektor Dagmara
antud ülevaade Konrad
ja eesti maalikunsti algperi-.
oodist kunstiloolase Olga Berend­seni
poolt ning kõneMüdHitler-
Stalin paktist. (Otto Liigand)
Näidatud neile Epneri kultuuriaja­loolist
filmi, korraldatud dekla­matsiooni
päevi, pakutud muusi­kat,
antud arstiteaduslikku nõu ja
pühitsetud kõike pühitsemisväär-set.
Esinejate nimistu on nii pikk,
et nende loetelu võtaks lubamatult
palju leheruumi. Nende hulgas on
nii noori kui vanu. (Peamiselt
siiski viimaseid, kuigi siinmaal
sõna ,,vana" tarvitamine pn põlu
all).
Hoogsalt tegutsevad ka koorid.
. Sageli käsikäes kirikutega, kus
toimuvad paljud kontserdid. Nii
esitasid ühendkoorid ja solistid
Usuj3uhastuspüha puhul Lexington
Ave. kirikus Leo Virkhausi kan­taadi
„ Laulud Jumalale'', millise­le
ettekandele lisandus itieeskoori
ulatuslik erikava. Ka leidis samas
kirikus tähistamist Adalbert
Virkhausi 25. surma-aastapäev.
Mälestuskontserdil esinesid Gonn.
ja N.Y. koguduste segakoorid ja
solistid.
Pauluse kogudus pühitses oma
Õpetaja Valdeko Kangro '^0-ndat
juubelit, millele lisas päevajkohast
pidulikkust taas kooride poolt
täidetud kava. Täheldatav on veel
seik, et juubilaf valiti meeskoori
auliikmeks. Peab nentima ka
harrast Ungari ülestõusu 30 aasta­päeva
pühitsemist Kiviranna kiri­kus.
Aktiivsed olid samuti üliõpilas­organisatsioonid.
Eesti Naisüliõ-pilas
Selts tähistas oma 75 ja korp!
Tehnola oma 65-aasta juubeleid.
Omanäoliseks tuleb pidada Tallin­na
Prantsuse Lütseumi 65-ndat
aastapäeva, milles osales end.
õpilasi ja õpetajaid kümnest USA
osariigist kui ka Kanadast. Rõhu­tamaks
kooli eripalet oli peokõne,
mida pidas nii eesti kui prantsuse
keeles dr. Viktor Kõressaar.
Mainimisväärne on veel aka­deemiliste
naisorganisatsioonide
traditsiooniline sõnalis-muusikali-ne
pärastlõuna. Kavas kõned:
,,USÄ-s tegutsevad akadeemili­sed
naisteadlased" — Ines Kirsi-mägi-
Horton korp! Filiae Patriae,
„Pilk minevikku-teine tulevikku"
— Maria Pedak-Kari korp! India
ja sõnavõtt ENUS-i esindajalt In­na
Rostfeld-Loorentsilt.
Loodi veel Eesti Akadeemilise
Pere Komitee sihiga hõivata ka
neid üliõpilasi, kes ei kuulu seltsi­desse
ega korpidesse (omaaegseid
,,metsikuid"). Uus klubi teenis
endale kohese eluõiguse hoogsa
jõulukoosviibimise ja hiljem —
sõprusõhtu korraldamisega.
Ei puudunud meil ka peod ja
ballid ning teiseläadseci pühtaku- '
julised lõbustused. Mainigem
neist spordiballi ja tavapärast
meeskoori balli. Mõlemale üritu­sele
oli tung suur.
Ammune traditsioon, Välis-
Eesti Päev, leidif tähistamist
aktus-peö näol. Selle üritusega
võtsid meid omal ajai nn.„vana-eestlased"
vastu, kui saabusime
dipiidena siia miljonite-linna.
Mõnedel meist oli isegi juba siis
äu tegelda kavatäitjate ridades.
Sedapuhku oli kõnelejaks Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu esi­mees
Lembit Savi.
Erilist väljatõstmist siinseist
üritusist väärivad veel kaks
kõrgetasemelist erinäitust. Vana­meister
Karl Niider korraldas:
nauditava ülevaatenäituse oma
imepeenetest pliiatsi- ja söe­joonistest.
Kunstnik on Õppinud
Eesti Riiklikus Kunsttööstuskoo­lis,
esinenud ligi 40 näitusel ja
oma töö eest palju auhiii-u
kiidusõnu jagati ka
noore taiduri Sirje Äinso
erinäitusele. S.A. on juba yarem
paelunud tähelepanu oma väga
omanäolise ja üha avarduva
kunstiga, peamiselt ladina-amee-ärglk.
9)
leimi kallist
eida
^J'.;^^v'-
f/••
f•'^, ....
m
New Yorgi kiri
(Algus lk. 8)
rika teemadel. Seekord oli
neeritud 20 suurem.õõtme
väga algupärast maali.
Läheme veelkord tagasi N.
Meeskoori balli juurde,
uimast kainenenult mindi
E.V. 69-ndale aastapäe
Pakast oli pööraselt ja akt
saabunute ridades oli vähe la
noori. Isegi lipuvalve jäi va*
Ent aktus kulges kõigest hool
ta sisukalt ja tundesoo
Kõnelejaks oli Eesti Gai
Malev USA-s juht, gaider
Põhi, kes käsitles eestlask
tuleviku-probleeitie hoogsal
haaravalt.
Õnnestunuks võib luged
tavapärast diplomaatilist vast
tu EvV. aastapäeva puhule
korraldab konsulaat käsikäe
Rahvuskomiteega. Külalisi t
tasid peakonsul Ernst Jaa
konsul Aarand Roos ja Rahv
mitee esimees Juhan Simo
Lisaks omainimestele (kelle
on viimaseil aastail piiratud)
les selles rohkesti teiste
diplomaate ja külal isi. E
tähelepanu keskendus gr
Afganistanist: kohal olid n
Vabadusvõitlejate Komitee
mees Habib Mayar ja kaks n
kest haavatud sõdurit,
viibivad Ameerikas ravil.
Kuna lõviosa eesti üri
toimub NYE Majas, siis v
täheldust ka maja ise. Albert
tari suurejoonelise rahalise
tuse tõttu võimaldus seda
elegantsemaks muuta, prilis
lust pälvib disainer Jaak
kavandite järgi kujundatud
rani-ruum oma uue värvika
tuse ja valgustitega.
Läheme nüüd vastu kevad
E. Maja hubased ruumid ku
paari kuu m: