1987-07-21-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i •>•. t ' ' ." ; -,5.. ".^ . _ , ,
» » < >
Tuesday, July.2I, Nr. 54 Nr. 54
Tänavune noorte laskefiaagerMetsaköduš- tõi kokku 75 noort:
popu!aarsust.Nagu tavaliselt, oli tegevus mitmekesine^ laskmise kopal käisid ka muud spor- .
diharud, eriti pallimängud, ja kanuusõit. Õhtuti istuti lõkketule ääres ja ,,griliiti'^vor^^^
puudunud ka discotantsu :võimalus./ Korraldatud ;öli ka; skautlik matkarada^^^^^m
küsimustega/võistluse korras.' • v . : . :
noortele poistelerl)'Jüri Luik;47
p;, 2) Fredrik Peterhoff, 90 p.; 3)
Eward Jõgi, &9 p., 4) Andrus
Klaar, 88 p.; ja Mattias Eštra, 88
p.. 6) Peeter Avasalu^ 87 p.'
noored tüdrukud:; I)
Susanne Vikströni89 p..:2) Öivi
Ustav 89 p., 3) Tiiba Märinik, 86
p.; Linda Luik, 81 p.
-r;Püstol,'noored;poisid: I) Jüri
Luik, 90 p., 2) Kristian Männ
85 p. V 3) Mattias Estra, 78 p., 4)
Andrus Klaar, 77 p.
Püstol, vanemad tüdrukud,' I)
Osalejad olid jagatud vanuse-gruppidesse.
Laagrit juhtisid Eero
Paldrok ja Peeter Jensen, köögis
hoolitsesiid noortehulga toidupoo-lise
eest Viki Reinson, Laine
Laks, Jaan Laks ja Eevi Kaar.
Laagri võistluste tulemused oi id
järgmised.
Püssilaskmine noortele tüdrukutele:
1) Laine Rohtla, 91
punkti, 2) Tiina Henning, 84 p.,
;: 1) Johannes Jõgi, 92 p., 2)
Valdur Wiren, 88 p., 3) Jaan Wir-ma,
83 p., 4) Lembit Laks, 70 p-,
5) Henrik Rosen, 65 p., 6) Johan
Eelend, 64 p.
noortele tüdrukutele: 1) Linda
Luik, 93 p., 2) Susanne
y ikström, 87 p., 3) Aime Hei1:85
p., 4) Linda Vikström82 p., 5)
3) Anne Jüriado, 78 p., 4) Anne Tina Männik, 73 p., 6) Veronica
Kütti, 44 p. ja 5) Katarina Göransson, 64 p.
' • Püssilaskmine • noorematele
Üheks omapäiraseks aiaks on
kolmevoistlusv mis koosneb järg-mistesi
aladest: iO km jooks, 1,5
km ujumine ja 40 km jalgrattasõit.
Juuni lõpus Jaapanis peetud
võistlustel tuli võitjaks Richard
Brown Kanadast, saavutades järgmisi
tulemusi: jooks 40,14 min,
Tiina Hennmg, 93 p., 2) Katarina
Sjöström, 83 p., 3^ Anne Jüriado,
82 p., 4) Aime Hell, 50 p.
• Püstol, vanemad poisid: I) Johannes
Jõgi, 87 p., 2) Jaan Wir-ma,
85 p., 3) Valdur Wiren, 84
p., 4)..Urmas Lepik, 82 p.
ujumine 20,7 min. ja rattasõit
55.09 min. Naiste poolel oli
võidukas Robin Dävis (ÜSA) jättes
Lynn Carnew Kanadast teisele
Uueks Kanada rekordi meheks
kolmikhüppes sai MontrealiBdrrc
FloreaUkes USAs hiljuti saavutas
16.90 m.
Sjöström, 41 p.
Euroopas võistlusturneel viibivad
Kanada kerge;jõustiklased jätkasid
esikohtade noppimist. 20.
juunil Ateenas Ben Johnson võitis
100 meetrit ajaga 10,07 (Ateena
staadioni rekord). Mark McKoy
110 m tõkkeid 13,54-ga, Angela
Issajenko naiste 100 m 11,28-ga
ja Jillian Riehardson naiste 400 m
isikliku rekordiga 51,34 sek.
:-:--:v:;;<:x::t:;--:-x^
Metsaki^du laskelaagri kogu osavõijaskomd..
Väeosa formeeris alamkapten
Friedrich Pinka, see tegi kiiresti
läbi lühikese õppuse, andis
mingisuguse improviseeritud
skauditõotuse ja sõitis juba 3.
jaanuaril 1919 rindele ainult
30-mehelises koosseisus. Väeosa
välimus oli mundrite poolest kirju,
kuid relvastus oli tugev. Igal
mehel oli tuliuus püss ja 30 peale
oli neil 5 Madsen ja 2 Lewis
kuulipildujat.
skautüksused
Nagu e
Scoutspataljon
Maleva,
mainitud —
kp.os Kalevlaste
anovi: ja Sakala
Eesti sõja väe rah u ae gses se
koosseisu. Eesti sõjaväeosade territoriaalse
reformiga (Shveitsi
eeskujul?) määrati Seoutšpataljon
Läänemaa meeste väeosaks ja
toodi üle Haapsalu Uuemõisa!
Sf^nde ridade kirjutaja
küsimusele: „Kas Scouts^patäljon
ei peaks olema skautlusest läbi
käinud poiste väeosa?'* vastas
Vabadussõja skautide juht,
kõneluse ajal Lääne-Saare sõjaväeringkonna
ülem kolonel
Friedrich Pinka: ,,Kust me siis
oma sõjaväele ohvitsere saame,
kui kõik selleks kõlbulikud mehed
paneme ühte väeossa?" Ma ei
mäleta, et oleksin üheltki eesti
ohvitserilt saanud kõrgemat hinnangut
eesti-skautiusele: Skautlus,
väeosa Uni; mustaHelc lintidele. .stdii^ö^^
Lipp ise oli skautide poolt kokku
pandud rahadega valmistatud —
ühel küljel sini-must-valge Eesti
vapiga, teisel küljel skautide sümbol
Püha-Jüri valge hobuse seljas
lohet tapmas. Lipuvarda tipus oli
skaudiliilia, mille eeskujul (kuigi
mälu järgi) Heino Jõe joonistas ja
Aksel Vaigur lõikas puust mudeli
selleks lipuvarda, otsaks, mida
praegu kasutavad kõik eesti
Foto: Reie Liiv Püstolilaskjad Metsakodu lasketiirul
— või arvasid nad eestlasi; põnnideks.
Igal juhul — neid väikesi
tanksaapaid, kalifeepükse, frent-shisid
ja poolpalitüid oli tohutu
•hulk. •^-,;'r•;.:•••:-•
Nende saamiseks oli vaja ainult
nimi skaüdina kirja panna ja see
juhtus kõikides Eesti linnades.
Kuna sellega koos ei suudbtud
mingisugust organisatsiooni luua
ega tegevust organiseerida, siis
tähendas see skautide arvu
tõusmist mitmetele tuhandetele
ja . . . kui saapad ning püksid
o l i d kantud ja uusi ei
Skautide lipp
Scoutspataljonik
Formeerimine jätkus ja skautide
väeosa kasvas. Suhteliselt tugeva
tulejõu ja noorte skautide vahvuse
tõttu on skautide nimel mõnedki
Vabaldussõja võidukad lahingud.
Lahingupaikade kohanimed olid
hõbedaste tähtedega kirjutatud
Foto: Rein Liiv
antud . . . terve selle võimsa asja
kokkuvarisemist mõnele tuhande-.
le, kes olid enne olnud ja olid
edasi skaudid skautluse pärast.
Koos nende saabaste ja pükste
kulumisega ning Ee^ti-Vene
rahulepinguga kadus ka riigivõimu
huvi skauti ikü nooruse vastu.
99
66
Aastal 1920 tekkis Eestis
ootamatult uus skäutlik liikumine
— noorsepad, kes nimetasid endid
rahvuslikeks skautideks.
.aasta
n 180 cm pikkune
y9skaüdikepp" mida BP soovitas
poistel kasutada^ Pärnm
poisid olid eestlased 9
tab julgust, oisustiisvõimet j a vas-tustustunnet,
mida elus on vaja
mujalgi kui sõjaväes.
Pükste j a saabaste - skauünis •
tagasi Vabadussõja lõpu^
aastasse. 1920 oli lohutult sündmusrikas
aasta eesti skautluse
^ngivpjm ;• o h r namucj,.-
on oimacia Mkia|at^it
ametlikuks/kee-itKö
;oIi ^ vene • keeL' KiriuMše
Eestile truud noorte v ä g e .
Skaudiliikumise virgutamiseks otsustati
Eesti vabariigile välisabi
raames saadud ja ostetud sõjaväe
vormiriietuse väikeseid numbreid
müüa skautidele. Keskmine inglane
ja ameeriklane (kellele need
pidi. küll
vfuline karjapoiss
I. aasta eesti boy seout Sõjaministeeriumilt odavasti
(ttstetud muBudriSo Girl.; scoiidid pidid oma mundrid ise
• •• •
\.y.-:-y»
1
lääneranniku eesti keskušti
Kaks in
Hiljuti jõudsid Teronto lugejl
kätte kaks ingliskeelset raam<
eesti autoreilt, mis käsitavad m(
tuttavaid sõjaaastaid kodum<j
põgenemist Rootsi ja uue
alustamist Ameerikas. Raamai
tiitlid on ,,Cry from the abyssj
,,Elise" ning nende autorid
Floridas elav dr. Henry Süh
vancoüverlanna Elise Lil
Esimese kirjastaja on ,.Exposij
Press of Florida'vja teist kirja|
„Trinity Press'", Langley^
H. Sülla raamatu hinnaks oi
USA dollarit ja E. Lige rai
maksab 12 Kanada do|l;
Raamatud on müügil ToH
baptisti koguduse kirjandusl|
ja eesti ajalehtede juures.
Henry Süld sündis ja ka|
üles Saaremaal; merem(
teoloogi ning filosoofi harij
sai ta Kuressaares, Stockhol|
Bostonis ning Montre;
Viimases linnas saavutas ta d(
ri kraadi McGijrr ülikoolilt
on teeninud / pastorina
kogudusi ja töötas pikemat
ülikooli professorina. Dr: Sü|
abielus ameeriklannaga.
Elise Lige/on pärit Harjui
Rootsi aastail elas ta Karlsta(
Kanadas St. Johnis ning
couveris. Ta on elukul
lasteaednik ja psühhiaatria
õde. Rootsi põgenes E. Lig|
Soome ja Kanadasse tui
väikesel jahil ,,Atlanta'V. K«|
kirikuis on ta korduvalt kõnel
oma põgenemisest ja tutvusj
Eestit. Pärast oma mehe V.
surma, abiellus ta kolmandal
da Pitt Meadow,B.G. eeslil
tigega. \
Mõlemad nimetatud raa
on sobivad kinkida,aineer}
- ning kanadalaste. Kuigi
. kii-janduslikc. |iretei!sio
kiijulatud, kiijeidavad nad
ning tõetruult meie ma
rahva raskeid aastaid, sat
seejuures sentimentaals
ning nutulugudesse. Loom
inimesi, paiku ning sündm
takse edasi isiklikele koge
toetudes, mis kindlasti tõst
matute väärtust ja tee
' huvitavaks lugejatele.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870721 |
Description
| Title | 1987-07-21-06 |
| OCR text |
i •>•. t ' ' ." ; -,5.. ".^ . _ , ,
» » < >
Tuesday, July.2I, Nr. 54 Nr. 54
Tänavune noorte laskefiaagerMetsaköduš- tõi kokku 75 noort:
popu!aarsust.Nagu tavaliselt, oli tegevus mitmekesine^ laskmise kopal käisid ka muud spor- .
diharud, eriti pallimängud, ja kanuusõit. Õhtuti istuti lõkketule ääres ja ,,griliiti'^vor^^^
puudunud ka discotantsu :võimalus./ Korraldatud ;öli ka; skautlik matkarada^^^^^m
küsimustega/võistluse korras.' • v . : . :
noortele poistelerl)'Jüri Luik;47
p;, 2) Fredrik Peterhoff, 90 p.; 3)
Eward Jõgi, &9 p., 4) Andrus
Klaar, 88 p.; ja Mattias Eštra, 88
p.. 6) Peeter Avasalu^ 87 p.'
noored tüdrukud:; I)
Susanne Vikströni89 p..:2) Öivi
Ustav 89 p., 3) Tiiba Märinik, 86
p.; Linda Luik, 81 p.
-r;Püstol,'noored;poisid: I) Jüri
Luik, 90 p., 2) Kristian Männ
85 p. V 3) Mattias Estra, 78 p., 4)
Andrus Klaar, 77 p.
Püstol, vanemad tüdrukud,' I)
Osalejad olid jagatud vanuse-gruppidesse.
Laagrit juhtisid Eero
Paldrok ja Peeter Jensen, köögis
hoolitsesiid noortehulga toidupoo-lise
eest Viki Reinson, Laine
Laks, Jaan Laks ja Eevi Kaar.
Laagri võistluste tulemused oi id
järgmised.
Püssilaskmine noortele tüdrukutele:
1) Laine Rohtla, 91
punkti, 2) Tiina Henning, 84 p.,
;: 1) Johannes Jõgi, 92 p., 2)
Valdur Wiren, 88 p., 3) Jaan Wir-ma,
83 p., 4) Lembit Laks, 70 p-,
5) Henrik Rosen, 65 p., 6) Johan
Eelend, 64 p.
noortele tüdrukutele: 1) Linda
Luik, 93 p., 2) Susanne
y ikström, 87 p., 3) Aime Hei1:85
p., 4) Linda Vikström82 p., 5)
3) Anne Jüriado, 78 p., 4) Anne Tina Männik, 73 p., 6) Veronica
Kütti, 44 p. ja 5) Katarina Göransson, 64 p.
' • Püssilaskmine • noorematele
Üheks omapäiraseks aiaks on
kolmevoistlusv mis koosneb järg-mistesi
aladest: iO km jooks, 1,5
km ujumine ja 40 km jalgrattasõit.
Juuni lõpus Jaapanis peetud
võistlustel tuli võitjaks Richard
Brown Kanadast, saavutades järgmisi
tulemusi: jooks 40,14 min,
Tiina Hennmg, 93 p., 2) Katarina
Sjöström, 83 p., 3^ Anne Jüriado,
82 p., 4) Aime Hell, 50 p.
• Püstol, vanemad poisid: I) Johannes
Jõgi, 87 p., 2) Jaan Wir-ma,
85 p., 3) Valdur Wiren, 84
p., 4)..Urmas Lepik, 82 p.
ujumine 20,7 min. ja rattasõit
55.09 min. Naiste poolel oli
võidukas Robin Dävis (ÜSA) jättes
Lynn Carnew Kanadast teisele
Uueks Kanada rekordi meheks
kolmikhüppes sai MontrealiBdrrc
FloreaUkes USAs hiljuti saavutas
16.90 m.
Sjöström, 41 p.
Euroopas võistlusturneel viibivad
Kanada kerge;jõustiklased jätkasid
esikohtade noppimist. 20.
juunil Ateenas Ben Johnson võitis
100 meetrit ajaga 10,07 (Ateena
staadioni rekord). Mark McKoy
110 m tõkkeid 13,54-ga, Angela
Issajenko naiste 100 m 11,28-ga
ja Jillian Riehardson naiste 400 m
isikliku rekordiga 51,34 sek.
:-:--:v:;;<:x::t:;--:-x^
Metsaki^du laskelaagri kogu osavõijaskomd..
Väeosa formeeris alamkapten
Friedrich Pinka, see tegi kiiresti
läbi lühikese õppuse, andis
mingisuguse improviseeritud
skauditõotuse ja sõitis juba 3.
jaanuaril 1919 rindele ainult
30-mehelises koosseisus. Väeosa
välimus oli mundrite poolest kirju,
kuid relvastus oli tugev. Igal
mehel oli tuliuus püss ja 30 peale
oli neil 5 Madsen ja 2 Lewis
kuulipildujat.
skautüksused
Nagu e
Scoutspataljon
Maleva,
mainitud —
kp.os Kalevlaste
anovi: ja Sakala
Eesti sõja väe rah u ae gses se
koosseisu. Eesti sõjaväeosade territoriaalse
reformiga (Shveitsi
eeskujul?) määrati Seoutšpataljon
Läänemaa meeste väeosaks ja
toodi üle Haapsalu Uuemõisa!
Sf^nde ridade kirjutaja
küsimusele: „Kas Scouts^patäljon
ei peaks olema skautlusest läbi
käinud poiste väeosa?'* vastas
Vabadussõja skautide juht,
kõneluse ajal Lääne-Saare sõjaväeringkonna
ülem kolonel
Friedrich Pinka: ,,Kust me siis
oma sõjaväele ohvitsere saame,
kui kõik selleks kõlbulikud mehed
paneme ühte väeossa?" Ma ei
mäleta, et oleksin üheltki eesti
ohvitserilt saanud kõrgemat hinnangut
eesti-skautiusele: Skautlus,
väeosa Uni; mustaHelc lintidele. .stdii^ö^^
Lipp ise oli skautide poolt kokku
pandud rahadega valmistatud —
ühel küljel sini-must-valge Eesti
vapiga, teisel küljel skautide sümbol
Püha-Jüri valge hobuse seljas
lohet tapmas. Lipuvarda tipus oli
skaudiliilia, mille eeskujul (kuigi
mälu järgi) Heino Jõe joonistas ja
Aksel Vaigur lõikas puust mudeli
selleks lipuvarda, otsaks, mida
praegu kasutavad kõik eesti
Foto: Reie Liiv Püstolilaskjad Metsakodu lasketiirul
— või arvasid nad eestlasi; põnnideks.
Igal juhul — neid väikesi
tanksaapaid, kalifeepükse, frent-shisid
ja poolpalitüid oli tohutu
•hulk. •^-,;'r•;.:•••:-•
Nende saamiseks oli vaja ainult
nimi skaüdina kirja panna ja see
juhtus kõikides Eesti linnades.
Kuna sellega koos ei suudbtud
mingisugust organisatsiooni luua
ega tegevust organiseerida, siis
tähendas see skautide arvu
tõusmist mitmetele tuhandetele
ja . . . kui saapad ning püksid
o l i d kantud ja uusi ei
Skautide lipp
Scoutspataljonik
Formeerimine jätkus ja skautide
väeosa kasvas. Suhteliselt tugeva
tulejõu ja noorte skautide vahvuse
tõttu on skautide nimel mõnedki
Vabaldussõja võidukad lahingud.
Lahingupaikade kohanimed olid
hõbedaste tähtedega kirjutatud
Foto: Rein Liiv
antud . . . terve selle võimsa asja
kokkuvarisemist mõnele tuhande-.
le, kes olid enne olnud ja olid
edasi skaudid skautluse pärast.
Koos nende saabaste ja pükste
kulumisega ning Ee^ti-Vene
rahulepinguga kadus ka riigivõimu
huvi skauti ikü nooruse vastu.
99
66
Aastal 1920 tekkis Eestis
ootamatult uus skäutlik liikumine
— noorsepad, kes nimetasid endid
rahvuslikeks skautideks.
.aasta
n 180 cm pikkune
y9skaüdikepp" mida BP soovitas
poistel kasutada^ Pärnm
poisid olid eestlased 9
tab julgust, oisustiisvõimet j a vas-tustustunnet,
mida elus on vaja
mujalgi kui sõjaväes.
Pükste j a saabaste - skauünis •
tagasi Vabadussõja lõpu^
aastasse. 1920 oli lohutult sündmusrikas
aasta eesti skautluse
^ngivpjm ;• o h r namucj,.-
on oimacia Mkia|at^it
ametlikuks/kee-itKö
;oIi ^ vene • keeL' KiriuMše
Eestile truud noorte v ä g e .
Skaudiliikumise virgutamiseks otsustati
Eesti vabariigile välisabi
raames saadud ja ostetud sõjaväe
vormiriietuse väikeseid numbreid
müüa skautidele. Keskmine inglane
ja ameeriklane (kellele need
pidi. küll
vfuline karjapoiss
I. aasta eesti boy seout Sõjaministeeriumilt odavasti
(ttstetud muBudriSo Girl.; scoiidid pidid oma mundrid ise
• •• •
\.y.-:-y»
1
lääneranniku eesti keskušti
Kaks in
Hiljuti jõudsid Teronto lugejl
kätte kaks ingliskeelset raam<
eesti autoreilt, mis käsitavad m(
tuttavaid sõjaaastaid kodum |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-21-06
