Vaba eestlane , November 29, 1977

              Nr. 88
Kiov^^ril lOT >- Tu^sday, Nofvmiber 29, l O T
IWHiHIITI
Ä m
rk
VABADE EESTLASTE HMLESANDJA
VÄUMOTIA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetfe ^ Töroatoa.
PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOIMETAJA; HamiesOja' ^ :';,
POSTIAADRESS: PÖ. Bos 70, Sta. G, Töroato 3^ Oatf M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimW, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TmmiSHINNAD Kanadas: aastas $30.-p _
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas
, l ja veerandaastas $13^.
TEmMISmNNAD väljaspoorK
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. KirlpostigalJSA-s: aastas
|53.~, poolaastas $27.50 ja veerana
IJSNNUPOSTIGA tilemerö-maadesse: aastas $62.—,
$31.^
30 c. — üksiknumbri hind 35 c
Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2 •
Läänemaailmas avaldatud and-imed
ja informatsioon Belgradis
toimuva Euroopa julgeoleku- Ja
koostöö Järeikonverentsi kohta
oa väga kasinad ning nende põh­jal
on väga raske täpseid järeldUr
•si teha konverentsi senise käigu
ja sealülestõstetud küsimuste
iköhta. Seni ävallldnise ette ker­kinud
iiifprmatsiooni piõhjal võib
süski oletada, et konverents on
kuidagi stagneerunud ning lääne-rüMde
esindajad ei oie kullalt
energilised ja agressiivsed, et
tuua esile kõiki neid väärnähteid,
mis on esinenud raudeesriideta-gustes
riikides Helsingi kokkule­pete
rakendamisel jä Helsingi
ijvaimiii" praktilisel elluviimisel.
Ikestatud rahvad eesotsas Balti
eeskätt hüvitatud
inimõiguste ja enesemääramise
õiguste idisimuse käsitamisest
Belgradis liing näeksid meeleldi,
et Ühe^idriigid ja teised läänerii­gid
tõstaksid tUes rieed küsimu­sed.
Belgradist saadud andmetel
on inimõiguste kusimusi tea­tud
määral puudutatud, kuid se­da
ön tehtud väga ettevaatlikult
Ja tagasihoidlikult^ kuna lääne­riikide
delegaadid kardavad seda
probleemi käsitades N. Liitu ja
teisi räudeesriidetaguseid valitsu­si
häirida ja vihastada.
, Teatavasti andisd balti rahvus­gruppide
esindajad eesotsas eest­lastega
konverentsist osavõtvate
rahvaste delegatsioonidele rikka­likult
materjale konverentsil esi­tamiseks
ning N. Liidu valitsuse
vastu inimõiguste allasurumise
parast kaebuste tõstmiseks. Neid
küsimusi on Belgradis k^itanud
ühendriikide, Kanada ja mõnede
. Euroopa riikide esindajad, kuid
peaaegu alati QII neis sõnavõttu­des
mööda libisetud N. Liidust ja
käsilatud inimõiguste rakenda­mist
üldiselt ja põhimõtteliselt.
Üliendriiliide peadelegaat Gold-berg
mainis Ida-Euroöpa rahvus­gruppide
esindajatele äsja Was­hingtonis
I Belgradi konverentsi
kohta info|:matsiooni andmisel
^ nagu vabanduseks, et ühendrii­gid
talitavad inimõiguste küsi­miste
ülestõstmisel taktikalis­test
perspektiividest lähtudes, üri­tades
nende probleemide aruta­mist
sobivas kohas sobival ajal.
See on täpselt sama seisukoht,
mida,esitas hiljuti ühele Ühend-
Tüliide ajakirjale antud jutuaja­misel
välisminister Varice, kes
ifabandas president Carteri taga­sitõmbumist
inimõiguste küsimu­se
esiletõstmisel taktikaliste võ-
Kiü M m rakendamise
küsimuse umber Belgradis on
tekkinud läbirääkimisi j a teataval
määral kumu, siis enesemäärami­se
õiguse rakend!amise küsimused
Eestis Ja teistes allaheidetud rii­kides
on pandud täielikult kalevi
alla ja neist ei söanda keegi rää­kida.
SeEele allaheidetud rahvas­tele
eriti olulisele põhimõttele
juhtis tähelepanu äsja Ottavi^as
parlamendüiikmetega korralda­tud
nõupidamisel ka B E N T U vä­liskomisjoni
esimees L. Leivat.
Samuti käsitas seda probleemi
Washingtonis ambassador Gold-bergiga
ttiirtiunud inf ormatsiöoni-koosolekul
läti rahvusgrupi esin­daja
dr. O.Pavlovskis, kes küsis
kas Ühendrügid võtavad Belgradis
kõne alla Balti riikide okupeeri­mise
Idisimuse. Goldbergi vastus
oli väga tõrjuv ja ebamäärahej
millest raske oli konkreetseid Jä­reldusi
teha.
„Vaba Eestlane" on juba va­reni
konstateerinud, et meie va­badusvõitlusega
teotsevad orgar^
nisatsioonid peaksid energilise­malt
riõudmia Eestile enesemää­ramise
õiguse andmist. Seda ei
tuleks nõuda mitte ato Belgrar
dis esinevatelt lääneriikide dele­gatsioonidelt
vaid ka Lütunud
Rahvaste Organisatsiooni liikmes­riikide
delegatsioonidelt. Kui
Ühendrükide LRO peadelegaat
Andrew Young hiljuti mainis, et
Balti riikide enesemääramise kü­simust
ei saa praegu maailmaor­ganisatsioonis
iiles tõsta ja hää­letusele
panna, kuna see hääleta­takse
N , Liitu toetavate riikide
poolt maha, süs tuleb sellist vas­tust
võtta diplomaatUisest küsi­musest
kõrvaleastumise manööv-rina.
Ei ole ohüine, et Balti riiki­dele
enesemääramise Õiguse ahd-ihine
pannakse koheselt hääleta­misele,
vaid tähtis on selle kiisi-muse
avalikkuse ette tõstmine,
selgitamine ja põhjalik käsitami­ne.
Hääletamine võib alles siis
kõne aUä tulla kui Balti riiki(|ele
tehtud ülekohus on maailmale
kõigiti selgeks tehtud ning seega
ka nendele õiguste taastamiseks
vajalik seljatagune loodud.
Meid on paljude aastate kestel
püütud rahustada igasuguste dip­lomaatiliste
ettekäänetega ja va­bandustega
Balti rükide küsimu­se
kalevi alla panemiseks. Seda
on tehtud nüüd juba 33 aasta kes­tel
^reaalpoliitika" nimel N , L u ­duga
„koostööpolüiika" huvides.
Kuld aeg ja aastad kaovad ning
peagi saabub moment, kus eesti
rahvas on kodumaal vähemuses.
Või tuleb ka selle venitamise all
mõista ,,reaalpolütikat", mida aja­vad
läänerügid N . Liidu huvides
tülilta Balti riikide idisimuse oma
kaelast: ära xlükkamiseks?..'
Fidel Castro avastab Aafrika.
Arthur Goldberg, Ühendriikide delegatsiooni esindaja, taintsib Belgradi konverentsil venelas­tega
tangot Helsingi kokkuleppe muusika saatel Ja eestlaste ning teiste ikestatud rahvaste loo­tused
ja ootused jäävad tõenäoliselt rahuldamata.
ÜŠA president Carteri ametisse! misel on tebtiUd ediisaiiiTme ja et
aistumisega tõusid tolda-Euroo-pa'
rahvaste lobtiised, kuna uus
president end ise avalikult kuulu­tas
inimõiguste (kaitsjaks jä väi­kerahvaste
advokiaadiks. Oli eriti
silmatorkav, et endise välispolii-tilise
ja . rügikäits^ise nõuandja
Henry Kiskingeri kohaile nimetati
Poolas sündinud Žbigniew Brze-ztnsikL;
- •
Brzezinski tunneb Ida-Euroopa
probleeme ja ta on ka hästi in­formeeritud
Balti maadest.
Tema isa oli Teise maalimiasõja
ajal Poola : (konsuliks Kanadas.
Nende perekonnalliiikmetest said,
poliitilised .põgenikud ,1945. aas­tail,
süs kui (kommuinisitid Poolas
võimule tulid ja Poola korisul
keeldus Kanadai&t lahkuma.
Brzezinski lõpetas Montrealis
tulevukus on looita veelgi suure,
matedu.
Eestlaste j a teiste. Ida-Euroo-pa
rahvaste liikumisvabaduse
küsimus ja enesemääramise Õi­gus
on jäänud konverentsil ta­haplaanile.
Raudeesriie, mis eraildas' pere--
kondi ja takistab liikumisvaba­dust,
on vaaitamata Helsingi kok-laiilepeteiie
jäänud, püsima. S u ^ -
laste küilasitaijatöle Ma-Euröopas
antjaikse ainult piiraitud iükuniis-vabadus
ja nad on suunitud
kandma ikall^id sõidu- ja vaJiel ka
viisa kulusid ning nad qn sunni­tud
elama hotellides. Sölised
probleemid ei, huvita nähtavasti
suurriike,^ kus inimesed naudivad
vabadust. Inimlõiguste probleemid
McGilli ülikooli ja tegi oma dok- • antalsse mõne komisjoni lahenda-toritöö
Harvardi .üliimoilis USA-s da ja konverenitsi pearõihik aseta-guga
araabia rahvastele noa selga
ning nimetas tJhendriikide endist
välisministrit Kissingeri sionistiks.
Kriitika ajal lahkus Egiptuse dele-gaat
Esmat Abdel Meguid koosole­kute
saalist. Diplomaatilistest ring­kondadest
mainitakse, et ühend
riikide jä Saudi Araabia diplomaa­did
teevad praegu suuri pingutusi,
pärast Iisraeli. Siiüria 'et pehmendada Süüria hoiakut,
saadik I V ^ Allaf mainis, et Egipüise diplomaatilisele ofensiivi-i--.
le
NEW YORK — Süüria esindaja
atakeeris Lütunud Rahvaste Orga­nisatsiooni
üldkoosolekul ägedalt
Egiptuse presidenti Sadati tema
poliitiliste teaduste aial. Temast
sai tJhendriikide kodmiik Ja ta
abielus Emilie Beneshigä, kes on
Eduard Beneshi j äreletuleja;
Benesh on:' eesiaasteae tuntud
Tahehhosilovaikkia presidendina,
kes 1948. aastail vägivaldselt kom-munisitide
poolt kõrvaldati.
Brzezinskit tunti kommunisti­de
vastasena, kes ainult piira­tud
määral nõustus USA deten-te
poliitikaga.
Mees, kes enne ametisse: astumist
avalikullit kritiseeris igasugust po­liitilist,
laveerimist," sailajtseimist
j a patlikke •raihvusvahelisi .poliiti­lisi
tehinguid, andis lootust, et
temast saab -üks t.õihus Ida-Eu-roopa
rahvaste eneseonääramise
õiguste kaitsja.;
Brzezinski ametisse astumisest
on möödunud peaaegu aasta,
kuid ÜSA välispoliitika ei oie p.al-ju
muuitunud. SeMe asemel, et
Belgradis liõuda: Heilsingi kokku­lepete
täitmist, -«aiadeti USA-st
Belgradi A. Göldbea-g venelaste­ga
kurameerima.; ühendriikide
diplomaatide puudulikku' etteval­mistamist
Jkinnitab ::asjöjOtlu, :0t
Goidbergi;. kõne; iteüist saadeti
Washingibonist telegraali teel Bel­gradi
iitiõned ; tunnid enne selle
ettekandmist. Lootus, et inimõi-gu-
ste küsimused küj^unevad USA
toetusel konverentsi peapuniktilis,
ei täitunud/
Goldberg kõneles küll Helsin^^
kokkuleppe riklmmisest äga ta
tegi|Seda ilma ühtegi riiki süü­distamata
ja konkreetseid näi­teid
toomata.
Brzezinski istus sel ajail Washing­tonis,
ja oli ametis president Gar-teri
ümbermaaümareisi planee­rimisega,
mis on nüüd sisepoliiti­listel
I põhjustel määramatu aj ä
peaie edasi lüikaitud.
ühendriikide väaisppliitika • on
süiitur'jia' ebaüdndel ning on küsi-taiv
kas Brzezin-skil on üldse min­git
mõju USA välispoliitika suu-takse
majiairiduslike ja relvastami­sega
tegelevatele, küsimustele.
. Praegune USA vaditsus annab
Ameerikas aisuvaiteie Ida-EUroopa
maade põgenikel lootust, • kuid;
nende ümber tehtud sõnad ei oie!
kooskõias tegudega. SagMi. tim-diUb,
et ühendriikide huvid . on
£ õigelt j a pidevait viimase kümne
aasta .jooksud olnud vastuolus
meie huvidega. "
Näiteks on Pepsi-Gola ja nisu
müük Nõukogude Lütu Ühend­riikidele
majanduslikult kasu-
Võime oletada, et USA loovutab
ka Taiwani saare Hiina punaste­le,
kui selleks on vajadus. E i to­hi
unudtada, et USA lülitas Rah­vusliku
Hiina deilegatsiooni LRO
tähtsast kaitseil^omiteest välja ja
aitas komimiuustid pukki. Selles
olukorras ei saa meie loota ka
eriti palju ühendriikide abile ja
toetiiseie praegu käimasoleval
BelgraÜi konverentsil.
. TEL AVIV (The Journal) — Narkootika probleem, mis näis vä-liehaaval
surevat välja 1970-date aastate alul, on tulnud tagasi suu­reneva
elujõuga. On märgatav, et need olid kaks viimast sõda Iis­raelis,
mis põhjustasid droogide suurema tarvitamise.
1967. a. Kuue-päeva sõda tõi esi- j
le tähelepandava arvu vabataht­likke,
kes kultiveerisid kohaliku
nooruse hulgas ideed, et hashishi
suitsetamine on „moodne ja moe­pärane"
! Kui need vabatahtlikud
noored, peamiselt ameerikläsedj
koju läksid, vähenes ka hashishi
probleem.
Põhjused droogide tarvitami­seks
järgnevas Yom Kippuri sõjas.
1973. a. oktoobris olid täiesti eri­nevad.
Tähelepanuväärsed inim­kaotused
Ja äkiline poliitiline iso-latsioori
olid põhjuseks, et riik
läks traumasse.
Kui see lõppes, algasid kibedad
enesekrütilised süüdistused. Usk
. riigijuhtidesse langes kokku Ja
mitu neist, kaasaarvatud GoMa
Meir, pidid lahkuma.
Järgnev finantsskandaalide seeria
kõigutas (ja kõigutab tänapäeval­gi)
maad. Kuritegevuse, protsent
kasvas kõrgeks, eriti vägiyald,
^kaitsesüsteem" ja piinamine.
Teatud moraalne juurtetus ja hal­vustav
seisukoht vanemate tarkuse
vastu kasvas inimestesse, peami­selt
noortesse ja narkootika muu­tus
populaarseks, kuna selles, näh­ti
mingit põgenemise võimalust
reaalsusest. ; ' • •
Valitsuse .juriidiline lüge prof.
Aharoh Barak on hiljuti avaldanud
andmeid, et praegu arvestatakse
Enamus neist on noored inime­sed,
kes kasutavad hashishi
enam-vähem eksperimendina,
kui et oleks kava otseseks nar-kootikuks
muutuda,
aga need kes eksperimenteerivad
kaua, lähevad peagi üle teistele
ergutusrohtudelp ja heroiinile.
Hisraelis neid, kes mingeid liike
mnisel. Eestlasi ei rahulda Göld-1 drooge tarvitavad, 100.000-le, kiüd _
bergi mäjiikus et rah- £õned aastad tagasi see arv öli ni hind tõusnud peadpööritavasse
Siiski, ütles prof. Barak, on Iis­raelis
juba 1600 „kõvemate" nar­kootiliste
ainete, peamiselt heroii­ni
tarvitajat ja see arv kasvab um­bes
150-ga aastas. -Mõned siiski
arvavad, et see arv bn-lüga madal
ja tegelik narkootikute hulk oh vä­hemalt
3000.
Ametivõimud on hashishi prob­leemi
katsunud lahendada haridus­like
meetociitega ja
Tervishoiu ministeerium on ka­vandamas
võõrutus jaamade ava­mist
narkootikuUe.
Praegu on ainus võimalik tee nen­de
parandamiseks saata need ,,kõ­vad"
narkootikud ühte 16-voodig
psühhia.atrilisse raviasutusse.
Ministeerium on keeldunud luba
andmast mitmele arstüe, kes on
tahtnud narkobiikuüle ku-jutad
välja apteegist drooge, vaid on
sundinud narkootikuid abi otsim
ametliku valitsuse esindajaüt. Ai­nus
tulemus sellele keelule on ol­nud,
et on toimunud arvukaid sis
semurdmisi ja röövimisi apteek:
ja"et mustal turul on heroii-
Vabasse maailma ei ole saai)B-nud
andmeid kuivõrd intensiivne^
oli metsavendade võitlus Teise
maaihnasõjs lõpufaasis ja pärast
seda Eesti territooriumi valluta­nud
punaarmeega Ja metsi kam-miina
saadetud KGB üldsustega.
Okupeeritud Eesti ajalelitedes ja
iiirjanduslikes teostes on sellie
vastupanu kohta ilmmiiid üksi­kuid
vihjeid Ja kirjeldatud iilcsik-
Juhtimieill, kuid üldine ülevaade
võitluste ulatuse Ja intensüvsuse
kohta puudub.
Meil on süski põhjust oletada,
et need võitlused olid võrdlemisi
laiaulatuslikud, ägedad ja ohvri-teroMied,
mida võib Järeldada 8.
novembril okupeeritud Eestis i l ­munud
j^Rahvä Hääle" iiliest ar-tildlst,
mis on pülieridatud nõu­kogude
mülitsa päevale Ja kan­nab
pealkirja ,,Rahva huvide
kaitsel". Selle artildi on kirjuta^
nud okupeeritud Eesti siseminis­ter
V. Äni, kes peamiselt käsitab
oma kii*Jutises Militsameeste
abti kriminaallnu-Jategijatele,
uid peatub ka võitlustel metsa­vendadega,
mainides seda prob-eemi
käsitades:
iEesti nõukogude võimu taas-kehiestamase
ajal, võitluses s^-
sa fashistlüce vallutajatega aas-
1941—1945 ja vaenulüte ele­mentide
rüsmete likvideeriniise
aastail pärast sõda kaotasid elu
paljud eesti vaprad pojad. Nõu­kogude
eesti mülitsa üle 180 huk-ninud
töötaja nimed on kantud
Eesti NSV sjiseministeerimnist^e-inorlaaltahvlüe.
KuIcJiäl^edesfŽi
on marmorisse' raiutud NõiSos
de Lndu kangelase Jakob Kunde-ri.
Endel Älumetsa, Leonhard
Klaseri, Vassili Orti, Evald Pune-ki,
Edgar Petersoni, Jüliiis Taidla,
Endel Õispuu, Voldemar Kriisa,
Harri Aru, August Kase Ja palju­de
teiste vaprate mniitsatöötajate
nimed." : T.' •. \
Oh põhjust oletada, et need 180
mülitsameešt, kelledest
,;sisemi-vusvaiheilisite
inimõiguste rakenda- veel 40J kõrgusse.
nister" tunnustav|ait räägib, lan­gesid
suuremalt osalt pärast
Eesti teistkordset olnipeerimist
toimmiud võitlustes metsavenda­de
vastu, keda V. ^ n i nimetab
„vaenulike elementide riisme-teks".
Eesti okupeerimise järele
1940. aastal ei ohmd värskelt loo­dud
punasel miilitsaorganisatsi-oortil
võitlusi eesti metsavendade­ga
ja kui kusagU pii vastuhakku-sid,
siis usaldati nende lüwideera-mine
Venemaalt toodud NKVD
meeste hoolde. Kui 1944. ja 1945.
aastal said Eestis metsavendade
vastu võideldes surma 180 eesti
mülitsameešt, siis kinnitab see
nende võitluste ulatust ja äge­dust.
Kaotustele lütuvad kahtle­mata
veel sajad vene mülitsa,
KGB Ja eriükisuste mehed, kelle-^
dest V. Äni ei räägi või kellest ta
ei tohi rääkida.
Ameerika Ühendriikide võimud
kahtlustavad, et ÜhendriiMde
ühest tehasest 1965. aastal sala-läinud
200 nada
lk. 3)
3. ja 1 dets.]
\. Leesment,
. Ees
'^58 Broadviewl
Voronto, 0|
: TelefI
n WESTMOl
Hcxdafe,
TelJ
ENN. ALLAN
Sündüiud 1954J
haviduse 01
West High
Güü üükooli
üuc kraadigi
tunri kursus).|
alal Montreal
uraani on vi
kust see on k
midc valmist
valitsuse vas
ha aastaid s
nudja eriti i
da president
võimud on u
tanud ka Cal
kuid Valgest
nüüd, et vali
.sugused tõe
viimise koll
Kahtluse a
Apollos, asu
Materials an
tation, lais
joni revideeri
gus, et ette
135—200 nae:
jBcrdid väida
valinista;mise|
naela, kõrgel
siis on võimj
kasutamisel
tuumapömn
1965. aastast]
kuulatud Ni
Equipmenir <]
presidenti dl
rot, kes on j^
tuntud sipnis
lamised ei o|
.üulgeolekuorj
Apollos asuv]
kendatud ii
kestel väga
did uraani vj
Samal ajal
. iisraeli teadi
tiina tebnikij
nitavad ka, d
mitudiepingl
. iiheksa riigii|
rael.
Asjad on
.^kuid teisest!
sed. Fakt 011
duitud ja \m
vad tõendid.I
nitavad piilj]
et IjsTaelil
mid ja etia]
tarvitusele
riigid ta elul