1977-11-29-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 88 Kiov^^ril lOT >- Tu^sday, Nofvmiber 29, l O T IWHiHIITI Ä m rk VABADE EESTLASTE HMLESANDJA VÄUMOTIA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetfe ^ Töroatoa. PEATOIMETAJA: Kari Arro TOIMETAJA; HamiesOja' ^ :';, POSTIAADRESS: PÖ. Bos 70, Sta. G, Töroato 3^ Oatf M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimW, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TmmiSHINNAD Kanadas: aastas $30.-p _ veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas , l ja veerandaastas $13^. TEmMISmNNAD väljaspoorK tas $17.— ja veerandaastas $9.50. KirlpostigalJSA-s: aastas |53.~, poolaastas $27.50 ja veerana IJSNNUPOSTIGA tilemerö-maadesse: aastas $62.—, $31.^ 30 c. — üksiknumbri hind 35 c Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 • Läänemaailmas avaldatud and-imed ja informatsioon Belgradis toimuva Euroopa julgeoleku- Ja koostöö Järeikonverentsi kohta oa väga kasinad ning nende põhjal on väga raske täpseid järeldUr •si teha konverentsi senise käigu ja sealülestõstetud küsimuste iköhta. Seni ävallldnise ette kerkinud iiifprmatsiooni piõhjal võib süski oletada, et konverents on kuidagi stagneerunud ning lääne-rüMde esindajad ei oie kullalt energilised ja agressiivsed, et tuua esile kõiki neid väärnähteid, mis on esinenud raudeesriideta-gustes riikides Helsingi kokkulepete rakendamisel jä Helsingi ijvaimiii" praktilisel elluviimisel. Ikestatud rahvad eesotsas Balti eeskätt hüvitatud inimõiguste ja enesemääramise õiguste idisimuse käsitamisest Belgradis liing näeksid meeleldi, et Ühe^idriigid ja teised lääneriigid tõstaksid tUes rieed küsimused. Belgradist saadud andmetel on inimõiguste kusimusi teatud määral puudutatud, kuid seda ön tehtud väga ettevaatlikult Ja tagasihoidlikult^ kuna lääneriikide delegaadid kardavad seda probleemi käsitades N. Liitu ja teisi räudeesriidetaguseid valitsusi häirida ja vihastada. , Teatavasti andisd balti rahvusgruppide esindajad eesotsas eestlastega konverentsist osavõtvate rahvaste delegatsioonidele rikkalikult materjale konverentsil esitamiseks ning N. Liidu valitsuse vastu inimõiguste allasurumise parast kaebuste tõstmiseks. Neid küsimusi on Belgradis k^itanud ühendriikide, Kanada ja mõnede . Euroopa riikide esindajad, kuid peaaegu alati QII neis sõnavõttudes mööda libisetud N. Liidust ja käsilatud inimõiguste rakendamist üldiselt ja põhimõtteliselt. Üliendriiliide peadelegaat Gold-berg mainis Ida-Euroöpa rahvusgruppide esindajatele äsja Washingtonis I Belgradi konverentsi kohta info|:matsiooni andmisel ^ nagu vabanduseks, et ühendriigid talitavad inimõiguste küsimiste ülestõstmisel taktikalistest perspektiividest lähtudes, üritades nende probleemide arutamist sobivas kohas sobival ajal. See on täpselt sama seisukoht, mida,esitas hiljuti ühele Ühend- Tüliide ajakirjale antud jutuajamisel välisminister Varice, kes ifabandas president Carteri tagasitõmbumist inimõiguste küsimuse esiletõstmisel taktikaliste võ- Kiü M m rakendamise küsimuse umber Belgradis on tekkinud läbirääkimisi j a teataval määral kumu, siis enesemääramise õiguse rakend!amise küsimused Eestis Ja teistes allaheidetud riikides on pandud täielikult kalevi alla ja neist ei söanda keegi rääkida. SeEele allaheidetud rahvastele eriti olulisele põhimõttele juhtis tähelepanu äsja Ottavi^as parlamendüiikmetega korraldatud nõupidamisel ka B E N T U väliskomisjoni esimees L. Leivat. Samuti käsitas seda probleemi Washingtonis ambassador Gold-bergiga ttiirtiunud inf ormatsiöoni-koosolekul läti rahvusgrupi esindaja dr. O.Pavlovskis, kes küsis kas Ühendrügid võtavad Belgradis kõne alla Balti riikide okupeerimise Idisimuse. Goldbergi vastus oli väga tõrjuv ja ebamäärahej millest raske oli konkreetseid Järeldusi teha. „Vaba Eestlane" on juba vareni konstateerinud, et meie vabadusvõitlusega teotsevad orgar^ nisatsioonid peaksid energilisemalt riõudmia Eestile enesemääramise õiguse andmist. Seda ei tuleks nõuda mitte ato Belgrar dis esinevatelt lääneriikide delegatsioonidelt vaid ka Lütunud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide delegatsioonidelt. Kui Ühendrükide LRO peadelegaat Andrew Young hiljuti mainis, et Balti riikide enesemääramise küsimust ei saa praegu maailmaorganisatsioonis iiles tõsta ja hääletusele panna, kuna see hääletatakse N , Liitu toetavate riikide poolt maha, süs tuleb sellist vastust võtta diplomaatUisest küsimusest kõrvaleastumise manööv-rina. Ei ole ohüine, et Balti riikidele enesemääramise Õiguse ahd-ihine pannakse koheselt hääletamisele, vaid tähtis on selle kiisi-muse avalikkuse ette tõstmine, selgitamine ja põhjalik käsitamine. Hääletamine võib alles siis kõne aUä tulla kui Balti riiki(|ele tehtud ülekohus on maailmale kõigiti selgeks tehtud ning seega ka nendele õiguste taastamiseks vajalik seljatagune loodud. Meid on paljude aastate kestel püütud rahustada igasuguste diplomaatiliste ettekäänetega ja vabandustega Balti rükide küsimuse kalevi alla panemiseks. Seda on tehtud nüüd juba 33 aasta kestel ^reaalpoliitika" nimel N , L u duga „koostööpolüiika" huvides. Kuld aeg ja aastad kaovad ning peagi saabub moment, kus eesti rahvas on kodumaal vähemuses. Või tuleb ka selle venitamise all mõista ,,reaalpolütikat", mida ajavad läänerügid N . Liidu huvides tülilta Balti riikide idisimuse oma kaelast: ära xlükkamiseks?..' Fidel Castro avastab Aafrika. Arthur Goldberg, Ühendriikide delegatsiooni esindaja, taintsib Belgradi konverentsil venelastega tangot Helsingi kokkuleppe muusika saatel Ja eestlaste ning teiste ikestatud rahvaste lootused ja ootused jäävad tõenäoliselt rahuldamata. ÜŠA president Carteri ametisse! misel on tebtiUd ediisaiiiTme ja et aistumisega tõusid tolda-Euroo-pa' rahvaste lobtiised, kuna uus president end ise avalikult kuulutas inimõiguste (kaitsjaks jä väikerahvaste advokiaadiks. Oli eriti silmatorkav, et endise välispolii-tilise ja . rügikäits^ise nõuandja Henry Kiskingeri kohaile nimetati Poolas sündinud Žbigniew Brze-ztnsikL; - • Brzezinski tunneb Ida-Euroopa probleeme ja ta on ka hästi informeeritud Balti maadest. Tema isa oli Teise maalimiasõja ajal Poola : (konsuliks Kanadas. Nende perekonnalliiikmetest said, poliitilised .põgenikud ,1945. aastail, süs kui (kommuinisitid Poolas võimule tulid ja Poola korisul keeldus Kanadai&t lahkuma. Brzezinski lõpetas Montrealis tulevukus on looita veelgi suure, matedu. Eestlaste j a teiste. Ida-Euroo-pa rahvaste liikumisvabaduse küsimus ja enesemääramise Õigus on jäänud konverentsil tahaplaanile. Raudeesriie, mis eraildas' pere-- kondi ja takistab liikumisvabadust, on vaaitamata Helsingi kok-laiilepeteiie jäänud, püsima. S u ^ - laste küilasitaijatöle Ma-Euröopas antjaikse ainult piiraitud iükuniis-vabadus ja nad on suunitud kandma ikall^id sõidu- ja vaJiel ka viisa kulusid ning nad qn sunnitud elama hotellides. Sölised probleemid ei, huvita nähtavasti suurriike,^ kus inimesed naudivad vabadust. Inimlõiguste probleemid McGilli ülikooli ja tegi oma dok- • antalsse mõne komisjoni lahenda-toritöö Harvardi .üliimoilis USA-s da ja konverenitsi pearõihik aseta-guga araabia rahvastele noa selga ning nimetas tJhendriikide endist välisministrit Kissingeri sionistiks. Kriitika ajal lahkus Egiptuse dele-gaat Esmat Abdel Meguid koosolekute saalist. Diplomaatilistest ringkondadest mainitakse, et ühend riikide jä Saudi Araabia diplomaadid teevad praegu suuri pingutusi, pärast Iisraeli. Siiüria 'et pehmendada Süüria hoiakut, saadik I V ^ Allaf mainis, et Egipüise diplomaatilisele ofensiivi-i--. le NEW YORK — Süüria esindaja atakeeris Lütunud Rahvaste Organisatsiooni üldkoosolekul ägedalt Egiptuse presidenti Sadati tema poliitiliste teaduste aial. Temast sai tJhendriikide kodmiik Ja ta abielus Emilie Beneshigä, kes on Eduard Beneshi j äreletuleja; Benesh on:' eesiaasteae tuntud Tahehhosilovaikkia presidendina, kes 1948. aastail vägivaldselt kom-munisitide poolt kõrvaldati. Brzezinskit tunti kommunistide vastasena, kes ainult piiratud määral nõustus USA deten-te poliitikaga. Mees, kes enne ametisse: astumist avalikullit kritiseeris igasugust poliitilist, laveerimist," sailajtseimist j a patlikke •raihvusvahelisi .poliitilisi tehinguid, andis lootust, et temast saab -üks t.õihus Ida-Eu-roopa rahvaste eneseonääramise õiguste kaitsja.; Brzezinski ametisse astumisest on möödunud peaaegu aasta, kuid ÜSA välispoliitika ei oie p.al-ju muuitunud. SeMe asemel, et Belgradis liõuda: Heilsingi kokkulepete täitmist, -«aiadeti USA-st Belgradi A. Göldbea-g venelastega kurameerima.; ühendriikide diplomaatide puudulikku' ettevalmistamist Jkinnitab ::asjöjOtlu, :0t Goidbergi;. kõne; iteüist saadeti Washingibonist telegraali teel Belgradi iitiõned ; tunnid enne selle ettekandmist. Lootus, et inimõi-gu- ste küsimused küj^unevad USA toetusel konverentsi peapuniktilis, ei täitunud/ Goldberg kõneles küll Helsin^^ kokkuleppe riklmmisest äga ta tegi|Seda ilma ühtegi riiki süüdistamata ja konkreetseid näiteid toomata. Brzezinski istus sel ajail Washingtonis, ja oli ametis president Gar-teri ümbermaaümareisi planeerimisega, mis on nüüd sisepoliitilistel I põhjustel määramatu aj ä peaie edasi lüikaitud. ühendriikide väaisppliitika • on süiitur'jia' ebaüdndel ning on küsi-taiv kas Brzezin-skil on üldse mingit mõju USA välispoliitika suu-takse majiairiduslike ja relvastamisega tegelevatele, küsimustele. . Praegune USA vaditsus annab Ameerikas aisuvaiteie Ida-EUroopa maade põgenikel lootust, • kuid; nende ümber tehtud sõnad ei oie! kooskõias tegudega. SagMi. tim-diUb, et ühendriikide huvid . on £ õigelt j a pidevait viimase kümne aasta .jooksud olnud vastuolus meie huvidega. " Näiteks on Pepsi-Gola ja nisu müük Nõukogude Lütu Ühendriikidele majanduslikult kasu- Võime oletada, et USA loovutab ka Taiwani saare Hiina punastele, kui selleks on vajadus. E i tohi unudtada, et USA lülitas Rahvusliku Hiina deilegatsiooni LRO tähtsast kaitseil^omiteest välja ja aitas komimiuustid pukki. Selles olukorras ei saa meie loota ka eriti palju ühendriikide abile ja toetiiseie praegu käimasoleval BelgraÜi konverentsil. . TEL AVIV (The Journal) — Narkootika probleem, mis näis vä-liehaaval surevat välja 1970-date aastate alul, on tulnud tagasi suureneva elujõuga. On märgatav, et need olid kaks viimast sõda Iisraelis, mis põhjustasid droogide suurema tarvitamise. 1967. a. Kuue-päeva sõda tõi esi- j le tähelepandava arvu vabatahtlikke, kes kultiveerisid kohaliku nooruse hulgas ideed, et hashishi suitsetamine on „moodne ja moepärane" ! Kui need vabatahtlikud noored, peamiselt ameerikläsedj koju läksid, vähenes ka hashishi probleem. Põhjused droogide tarvitamiseks järgnevas Yom Kippuri sõjas. 1973. a. oktoobris olid täiesti erinevad. Tähelepanuväärsed inimkaotused Ja äkiline poliitiline iso-latsioori olid põhjuseks, et riik läks traumasse. Kui see lõppes, algasid kibedad enesekrütilised süüdistused. Usk . riigijuhtidesse langes kokku Ja mitu neist, kaasaarvatud GoMa Meir, pidid lahkuma. Järgnev finantsskandaalide seeria kõigutas (ja kõigutab tänapäevalgi) maad. Kuritegevuse, protsent kasvas kõrgeks, eriti vägiyald, ^kaitsesüsteem" ja piinamine. Teatud moraalne juurtetus ja halvustav seisukoht vanemate tarkuse vastu kasvas inimestesse, peamiselt noortesse ja narkootika muutus populaarseks, kuna selles, nähti mingit põgenemise võimalust reaalsusest. ; ' • • Valitsuse .juriidiline lüge prof. Aharoh Barak on hiljuti avaldanud andmeid, et praegu arvestatakse Enamus neist on noored inimesed, kes kasutavad hashishi enam-vähem eksperimendina, kui et oleks kava otseseks nar-kootikuks muutuda, aga need kes eksperimenteerivad kaua, lähevad peagi üle teistele ergutusrohtudelp ja heroiinile. Hisraelis neid, kes mingeid liike mnisel. Eestlasi ei rahulda Göld-1 drooge tarvitavad, 100.000-le, kiüd _ bergi mäjiikus et rah- £õned aastad tagasi see arv öli ni hind tõusnud peadpööritavasse Siiski, ütles prof. Barak, on Iisraelis juba 1600 „kõvemate" narkootiliste ainete, peamiselt heroiini tarvitajat ja see arv kasvab umbes 150-ga aastas. -Mõned siiski arvavad, et see arv bn-lüga madal ja tegelik narkootikute hulk oh vähemalt 3000. Ametivõimud on hashishi probleemi katsunud lahendada hariduslike meetociitega ja Tervishoiu ministeerium on kavandamas võõrutus jaamade avamist narkootikuUe. Praegu on ainus võimalik tee nende parandamiseks saata need ,,kõvad" narkootikud ühte 16-voodig psühhia.atrilisse raviasutusse. Ministeerium on keeldunud luba andmast mitmele arstüe, kes on tahtnud narkobiikuüle ku-jutad välja apteegist drooge, vaid on sundinud narkootikuid abi otsim ametliku valitsuse esindajaüt. Ainus tulemus sellele keelule on olnud, et on toimunud arvukaid sis semurdmisi ja röövimisi apteek: ja"et mustal turul on heroii- Vabasse maailma ei ole saai)B-nud andmeid kuivõrd intensiivne^ oli metsavendade võitlus Teise maaihnasõjs lõpufaasis ja pärast seda Eesti territooriumi vallutanud punaarmeega Ja metsi kam-miina saadetud KGB üldsustega. Okupeeritud Eesti ajalelitedes ja iiirjanduslikes teostes on sellie vastupanu kohta ilmmiiid üksikuid vihjeid Ja kirjeldatud iilcsik- Juhtimieill, kuid üldine ülevaade võitluste ulatuse Ja intensüvsuse kohta puudub. Meil on süski põhjust oletada, et need võitlused olid võrdlemisi laiaulatuslikud, ägedad ja ohvri-teroMied, mida võib Järeldada 8. novembril okupeeritud Eestis i l munud j^Rahvä Hääle" iiliest ar-tildlst, mis on pülieridatud nõukogude mülitsa päevale Ja kannab pealkirja ,,Rahva huvide kaitsel". Selle artildi on kirjuta^ nud okupeeritud Eesti siseminister V. Äni, kes peamiselt käsitab oma kii*Jutises Militsameeste abti kriminaallnu-Jategijatele, uid peatub ka võitlustel metsavendadega, mainides seda prob-eemi käsitades: iEesti nõukogude võimu taas-kehiestamase ajal, võitluses s^- sa fashistlüce vallutajatega aas- 1941—1945 ja vaenulüte elementide rüsmete likvideeriniise aastail pärast sõda kaotasid elu paljud eesti vaprad pojad. Nõukogude eesti mülitsa üle 180 huk-ninud töötaja nimed on kantud Eesti NSV sjiseministeerimnist^e-inorlaaltahvlüe. KuIcJiäl^edesfŽi on marmorisse' raiutud NõiSos de Lndu kangelase Jakob Kunde-ri. Endel Älumetsa, Leonhard Klaseri, Vassili Orti, Evald Pune-ki, Edgar Petersoni, Jüliiis Taidla, Endel Õispuu, Voldemar Kriisa, Harri Aru, August Kase Ja paljude teiste vaprate mniitsatöötajate nimed." : T.' •. \ Oh põhjust oletada, et need 180 mülitsameešt, kelledest ,;sisemi-vusvaiheilisite inimõiguste rakenda- veel 40J kõrgusse. nister" tunnustav|ait räägib, langesid suuremalt osalt pärast Eesti teistkordset olnipeerimist toimmiud võitlustes metsavendade vastu, keda V. ^ n i nimetab „vaenulike elementide riisme-teks". Eesti okupeerimise järele 1940. aastal ei ohmd värskelt loodud punasel miilitsaorganisatsi-oortil võitlusi eesti metsavendadega ja kui kusagU pii vastuhakku-sid, siis usaldati nende lüwideera-mine Venemaalt toodud NKVD meeste hoolde. Kui 1944. ja 1945. aastal said Eestis metsavendade vastu võideldes surma 180 eesti mülitsameešt, siis kinnitab see nende võitluste ulatust ja ägedust. Kaotustele lütuvad kahtlemata veel sajad vene mülitsa, KGB Ja eriükisuste mehed, kelle-^ dest V. Äni ei räägi või kellest ta ei tohi rääkida. Ameerika Ühendriikide võimud kahtlustavad, et ÜhendriiMde ühest tehasest 1965. aastal sala-läinud 200 nada lk. 3) 3. ja 1 dets.] \. Leesment, . Ees '^58 Broadviewl Voronto, 0| : TelefI n WESTMOl Hcxdafe, TelJ ENN. ALLAN Sündüiud 1954J haviduse 01 West High Güü üükooli üuc kraadigi tunri kursus).| alal Montreal uraani on vi kust see on k midc valmist valitsuse vas ha aastaid s nudja eriti i da president võimud on u tanud ka Cal kuid Valgest nüüd, et vali .sugused tõe viimise koll Kahtluse a Apollos, asu Materials an tation, lais joni revideeri gus, et ette 135—200 nae: jBcrdid väida valinista;mise| naela, kõrgel siis on võimj kasutamisel tuumapömn 1965. aastast] kuulatud Ni Equipmenir <] presidenti dl rot, kes on j^ tuntud sipnis lamised ei o| .üulgeolekuorj Apollos asuv] kendatud ii kestel väga did uraani vj Samal ajal . iisraeli teadi tiina tebnikij nitavad ka, d mitudiepingl . iiheksa riigii| rael. Asjad on .^kuid teisest! sed. Fakt 011 duitud ja \m vad tõendid.I nitavad piilj] et IjsTaelil mid ja etia] tarvitusele riigid ta elul
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 29, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-11-29 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e771129 |
Description
Title | 1977-11-29-02 |
OCR text | Nr. 88 Kiov^^ril lOT >- Tu^sday, Nofvmiber 29, l O T IWHiHIITI Ä m rk VABADE EESTLASTE HMLESANDJA VÄUMOTIA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetfe ^ Töroatoa. PEATOIMETAJA: Kari Arro TOIMETAJA; HamiesOja' ^ :';, POSTIAADRESS: PÖ. Bos 70, Sta. G, Töroato 3^ Oatf M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimW, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TmmiSHINNAD Kanadas: aastas $30.-p _ veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas , l ja veerandaastas $13^. TEmMISmNNAD väljaspoorK tas $17.— ja veerandaastas $9.50. KirlpostigalJSA-s: aastas |53.~, poolaastas $27.50 ja veerana IJSNNUPOSTIGA tilemerö-maadesse: aastas $62.—, $31.^ 30 c. — üksiknumbri hind 35 c Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 • Läänemaailmas avaldatud and-imed ja informatsioon Belgradis toimuva Euroopa julgeoleku- Ja koostöö Järeikonverentsi kohta oa väga kasinad ning nende põhjal on väga raske täpseid järeldUr •si teha konverentsi senise käigu ja sealülestõstetud küsimuste iköhta. Seni ävallldnise ette kerkinud iiifprmatsiooni piõhjal võib süski oletada, et konverents on kuidagi stagneerunud ning lääne-rüMde esindajad ei oie kullalt energilised ja agressiivsed, et tuua esile kõiki neid väärnähteid, mis on esinenud raudeesriideta-gustes riikides Helsingi kokkulepete rakendamisel jä Helsingi ijvaimiii" praktilisel elluviimisel. Ikestatud rahvad eesotsas Balti eeskätt hüvitatud inimõiguste ja enesemääramise õiguste idisimuse käsitamisest Belgradis liing näeksid meeleldi, et Ühe^idriigid ja teised lääneriigid tõstaksid tUes rieed küsimused. Belgradist saadud andmetel on inimõiguste kusimusi teatud määral puudutatud, kuid seda ön tehtud väga ettevaatlikult Ja tagasihoidlikult^ kuna lääneriikide delegaadid kardavad seda probleemi käsitades N. Liitu ja teisi räudeesriidetaguseid valitsusi häirida ja vihastada. , Teatavasti andisd balti rahvusgruppide esindajad eesotsas eestlastega konverentsist osavõtvate rahvaste delegatsioonidele rikkalikult materjale konverentsil esitamiseks ning N. Liidu valitsuse vastu inimõiguste allasurumise parast kaebuste tõstmiseks. Neid küsimusi on Belgradis k^itanud ühendriikide, Kanada ja mõnede . Euroopa riikide esindajad, kuid peaaegu alati QII neis sõnavõttudes mööda libisetud N. Liidust ja käsilatud inimõiguste rakendamist üldiselt ja põhimõtteliselt. Üliendriiliide peadelegaat Gold-berg mainis Ida-Euroöpa rahvusgruppide esindajatele äsja Washingtonis I Belgradi konverentsi kohta info|:matsiooni andmisel ^ nagu vabanduseks, et ühendriigid talitavad inimõiguste küsimiste ülestõstmisel taktikalistest perspektiividest lähtudes, üritades nende probleemide arutamist sobivas kohas sobival ajal. See on täpselt sama seisukoht, mida,esitas hiljuti ühele Ühend- Tüliide ajakirjale antud jutuajamisel välisminister Varice, kes ifabandas president Carteri tagasitõmbumist inimõiguste küsimuse esiletõstmisel taktikaliste võ- Kiü M m rakendamise küsimuse umber Belgradis on tekkinud läbirääkimisi j a teataval määral kumu, siis enesemääramise õiguse rakend!amise küsimused Eestis Ja teistes allaheidetud riikides on pandud täielikult kalevi alla ja neist ei söanda keegi rääkida. SeEele allaheidetud rahvastele eriti olulisele põhimõttele juhtis tähelepanu äsja Ottavi^as parlamendüiikmetega korraldatud nõupidamisel ka B E N T U väliskomisjoni esimees L. Leivat. Samuti käsitas seda probleemi Washingtonis ambassador Gold-bergiga ttiirtiunud inf ormatsiöoni-koosolekul läti rahvusgrupi esindaja dr. O.Pavlovskis, kes küsis kas Ühendrügid võtavad Belgradis kõne alla Balti riikide okupeerimise Idisimuse. Goldbergi vastus oli väga tõrjuv ja ebamäärahej millest raske oli konkreetseid Järeldusi teha. „Vaba Eestlane" on juba vareni konstateerinud, et meie vabadusvõitlusega teotsevad orgar^ nisatsioonid peaksid energilisemalt riõudmia Eestile enesemääramise õiguse andmist. Seda ei tuleks nõuda mitte ato Belgrar dis esinevatelt lääneriikide delegatsioonidelt vaid ka Lütunud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide delegatsioonidelt. Kui Ühendrükide LRO peadelegaat Andrew Young hiljuti mainis, et Balti riikide enesemääramise küsimust ei saa praegu maailmaorganisatsioonis iiles tõsta ja hääletusele panna, kuna see hääletatakse N , Liitu toetavate riikide poolt maha, süs tuleb sellist vastust võtta diplomaatUisest küsimusest kõrvaleastumise manööv-rina. Ei ole ohüine, et Balti riikidele enesemääramise Õiguse ahd-ihine pannakse koheselt hääletamisele, vaid tähtis on selle kiisi-muse avalikkuse ette tõstmine, selgitamine ja põhjalik käsitamine. Hääletamine võib alles siis kõne aUä tulla kui Balti riiki(|ele tehtud ülekohus on maailmale kõigiti selgeks tehtud ning seega ka nendele õiguste taastamiseks vajalik seljatagune loodud. Meid on paljude aastate kestel püütud rahustada igasuguste diplomaatiliste ettekäänetega ja vabandustega Balti rükide küsimuse kalevi alla panemiseks. Seda on tehtud nüüd juba 33 aasta kestel ^reaalpoliitika" nimel N , L u duga „koostööpolüiika" huvides. Kuld aeg ja aastad kaovad ning peagi saabub moment, kus eesti rahvas on kodumaal vähemuses. Või tuleb ka selle venitamise all mõista ,,reaalpolütikat", mida ajavad läänerügid N . Liidu huvides tülilta Balti riikide idisimuse oma kaelast: ära xlükkamiseks?..' Fidel Castro avastab Aafrika. Arthur Goldberg, Ühendriikide delegatsiooni esindaja, taintsib Belgradi konverentsil venelastega tangot Helsingi kokkuleppe muusika saatel Ja eestlaste ning teiste ikestatud rahvaste lootused ja ootused jäävad tõenäoliselt rahuldamata. ÜŠA president Carteri ametisse! misel on tebtiUd ediisaiiiTme ja et aistumisega tõusid tolda-Euroo-pa' rahvaste lobtiised, kuna uus president end ise avalikult kuulutas inimõiguste (kaitsjaks jä väikerahvaste advokiaadiks. Oli eriti silmatorkav, et endise välispolii-tilise ja . rügikäits^ise nõuandja Henry Kiskingeri kohaile nimetati Poolas sündinud Žbigniew Brze-ztnsikL; - • Brzezinski tunneb Ida-Euroopa probleeme ja ta on ka hästi informeeritud Balti maadest. Tema isa oli Teise maalimiasõja ajal Poola : (konsuliks Kanadas. Nende perekonnalliiikmetest said, poliitilised .põgenikud ,1945. aastail, süs kui (kommuinisitid Poolas võimule tulid ja Poola korisul keeldus Kanadai&t lahkuma. Brzezinski lõpetas Montrealis tulevukus on looita veelgi suure, matedu. Eestlaste j a teiste. Ida-Euroo-pa rahvaste liikumisvabaduse küsimus ja enesemääramise Õigus on jäänud konverentsil tahaplaanile. Raudeesriie, mis eraildas' pere-- kondi ja takistab liikumisvabadust, on vaaitamata Helsingi kok-laiilepeteiie jäänud, püsima. S u ^ - laste küilasitaijatöle Ma-Euröopas antjaikse ainult piiraitud iükuniis-vabadus ja nad on suunitud kandma ikall^id sõidu- ja vaJiel ka viisa kulusid ning nad qn sunnitud elama hotellides. Sölised probleemid ei, huvita nähtavasti suurriike,^ kus inimesed naudivad vabadust. Inimlõiguste probleemid McGilli ülikooli ja tegi oma dok- • antalsse mõne komisjoni lahenda-toritöö Harvardi .üliimoilis USA-s da ja konverenitsi pearõihik aseta-guga araabia rahvastele noa selga ning nimetas tJhendriikide endist välisministrit Kissingeri sionistiks. Kriitika ajal lahkus Egiptuse dele-gaat Esmat Abdel Meguid koosolekute saalist. Diplomaatilistest ringkondadest mainitakse, et ühend riikide jä Saudi Araabia diplomaadid teevad praegu suuri pingutusi, pärast Iisraeli. Siiüria 'et pehmendada Süüria hoiakut, saadik I V ^ Allaf mainis, et Egipüise diplomaatilisele ofensiivi-i--. le NEW YORK — Süüria esindaja atakeeris Lütunud Rahvaste Organisatsiooni üldkoosolekul ägedalt Egiptuse presidenti Sadati tema poliitiliste teaduste aial. Temast sai tJhendriikide kodmiik Ja ta abielus Emilie Beneshigä, kes on Eduard Beneshi j äreletuleja; Benesh on:' eesiaasteae tuntud Tahehhosilovaikkia presidendina, kes 1948. aastail vägivaldselt kom-munisitide poolt kõrvaldati. Brzezinskit tunti kommunistide vastasena, kes ainult piiratud määral nõustus USA deten-te poliitikaga. Mees, kes enne ametisse: astumist avalikullit kritiseeris igasugust poliitilist, laveerimist," sailajtseimist j a patlikke •raihvusvahelisi .poliitilisi tehinguid, andis lootust, et temast saab -üks t.õihus Ida-Eu-roopa rahvaste eneseonääramise õiguste kaitsja.; Brzezinski ametisse astumisest on möödunud peaaegu aasta, kuid ÜSA välispoliitika ei oie p.al-ju muuitunud. SeMe asemel, et Belgradis liõuda: Heilsingi kokkulepete täitmist, -«aiadeti USA-st Belgradi A. Göldbea-g venelastega kurameerima.; ühendriikide diplomaatide puudulikku' ettevalmistamist Jkinnitab ::asjöjOtlu, :0t Goidbergi;. kõne; iteüist saadeti Washingibonist telegraali teel Belgradi iitiõned ; tunnid enne selle ettekandmist. Lootus, et inimõi-gu- ste küsimused küj^unevad USA toetusel konverentsi peapuniktilis, ei täitunud/ Goldberg kõneles küll Helsin^^ kokkuleppe riklmmisest äga ta tegi|Seda ilma ühtegi riiki süüdistamata ja konkreetseid näiteid toomata. Brzezinski istus sel ajail Washingtonis, ja oli ametis president Gar-teri ümbermaaümareisi planeerimisega, mis on nüüd sisepoliitilistel I põhjustel määramatu aj ä peaie edasi lüikaitud. ühendriikide väaisppliitika • on süiitur'jia' ebaüdndel ning on küsi-taiv kas Brzezin-skil on üldse mingit mõju USA välispoliitika suu-takse majiairiduslike ja relvastamisega tegelevatele, küsimustele. . Praegune USA vaditsus annab Ameerikas aisuvaiteie Ida-EUroopa maade põgenikel lootust, • kuid; nende ümber tehtud sõnad ei oie! kooskõias tegudega. SagMi. tim-diUb, et ühendriikide huvid . on £ õigelt j a pidevait viimase kümne aasta .jooksud olnud vastuolus meie huvidega. " Näiteks on Pepsi-Gola ja nisu müük Nõukogude Lütu Ühendriikidele majanduslikult kasu- Võime oletada, et USA loovutab ka Taiwani saare Hiina punastele, kui selleks on vajadus. E i tohi unudtada, et USA lülitas Rahvusliku Hiina deilegatsiooni LRO tähtsast kaitseil^omiteest välja ja aitas komimiuustid pukki. Selles olukorras ei saa meie loota ka eriti palju ühendriikide abile ja toetiiseie praegu käimasoleval BelgraÜi konverentsil. . TEL AVIV (The Journal) — Narkootika probleem, mis näis vä-liehaaval surevat välja 1970-date aastate alul, on tulnud tagasi suureneva elujõuga. On märgatav, et need olid kaks viimast sõda Iisraelis, mis põhjustasid droogide suurema tarvitamise. 1967. a. Kuue-päeva sõda tõi esi- j le tähelepandava arvu vabatahtlikke, kes kultiveerisid kohaliku nooruse hulgas ideed, et hashishi suitsetamine on „moodne ja moepärane" ! Kui need vabatahtlikud noored, peamiselt ameerikläsedj koju läksid, vähenes ka hashishi probleem. Põhjused droogide tarvitamiseks järgnevas Yom Kippuri sõjas. 1973. a. oktoobris olid täiesti erinevad. Tähelepanuväärsed inimkaotused Ja äkiline poliitiline iso-latsioori olid põhjuseks, et riik läks traumasse. Kui see lõppes, algasid kibedad enesekrütilised süüdistused. Usk . riigijuhtidesse langes kokku Ja mitu neist, kaasaarvatud GoMa Meir, pidid lahkuma. Järgnev finantsskandaalide seeria kõigutas (ja kõigutab tänapäevalgi) maad. Kuritegevuse, protsent kasvas kõrgeks, eriti vägiyald, ^kaitsesüsteem" ja piinamine. Teatud moraalne juurtetus ja halvustav seisukoht vanemate tarkuse vastu kasvas inimestesse, peamiselt noortesse ja narkootika muutus populaarseks, kuna selles, nähti mingit põgenemise võimalust reaalsusest. ; ' • • Valitsuse .juriidiline lüge prof. Aharoh Barak on hiljuti avaldanud andmeid, et praegu arvestatakse Enamus neist on noored inimesed, kes kasutavad hashishi enam-vähem eksperimendina, kui et oleks kava otseseks nar-kootikuks muutuda, aga need kes eksperimenteerivad kaua, lähevad peagi üle teistele ergutusrohtudelp ja heroiinile. Hisraelis neid, kes mingeid liike mnisel. Eestlasi ei rahulda Göld-1 drooge tarvitavad, 100.000-le, kiüd _ bergi mäjiikus et rah- £õned aastad tagasi see arv öli ni hind tõusnud peadpööritavasse Siiski, ütles prof. Barak, on Iisraelis juba 1600 „kõvemate" narkootiliste ainete, peamiselt heroiini tarvitajat ja see arv kasvab umbes 150-ga aastas. -Mõned siiski arvavad, et see arv bn-lüga madal ja tegelik narkootikute hulk oh vähemalt 3000. Ametivõimud on hashishi probleemi katsunud lahendada hariduslike meetociitega ja Tervishoiu ministeerium on kavandamas võõrutus jaamade avamist narkootikuUe. Praegu on ainus võimalik tee nende parandamiseks saata need ,,kõvad" narkootikud ühte 16-voodig psühhia.atrilisse raviasutusse. Ministeerium on keeldunud luba andmast mitmele arstüe, kes on tahtnud narkobiikuüle ku-jutad välja apteegist drooge, vaid on sundinud narkootikuid abi otsim ametliku valitsuse esindajaüt. Ainus tulemus sellele keelule on olnud, et on toimunud arvukaid sis semurdmisi ja röövimisi apteek: ja"et mustal turul on heroii- Vabasse maailma ei ole saai)B-nud andmeid kuivõrd intensiivne^ oli metsavendade võitlus Teise maaihnasõjs lõpufaasis ja pärast seda Eesti territooriumi vallutanud punaarmeega Ja metsi kam-miina saadetud KGB üldsustega. Okupeeritud Eesti ajalelitedes ja iiirjanduslikes teostes on sellie vastupanu kohta ilmmiiid üksikuid vihjeid Ja kirjeldatud iilcsik- Juhtimieill, kuid üldine ülevaade võitluste ulatuse Ja intensüvsuse kohta puudub. Meil on süski põhjust oletada, et need võitlused olid võrdlemisi laiaulatuslikud, ägedad ja ohvri-teroMied, mida võib Järeldada 8. novembril okupeeritud Eestis i l munud j^Rahvä Hääle" iiliest ar-tildlst, mis on pülieridatud nõukogude mülitsa päevale Ja kannab pealkirja ,,Rahva huvide kaitsel". Selle artildi on kirjuta^ nud okupeeritud Eesti siseminister V. Äni, kes peamiselt käsitab oma kii*Jutises Militsameeste abti kriminaallnu-Jategijatele, uid peatub ka võitlustel metsavendadega, mainides seda prob-eemi käsitades: iEesti nõukogude võimu taas-kehiestamase ajal, võitluses s^- sa fashistlüce vallutajatega aas- 1941—1945 ja vaenulüte elementide rüsmete likvideeriniise aastail pärast sõda kaotasid elu paljud eesti vaprad pojad. Nõukogude eesti mülitsa üle 180 huk-ninud töötaja nimed on kantud Eesti NSV sjiseministeerimnist^e-inorlaaltahvlüe. KuIcJiäl^edesfŽi on marmorisse' raiutud NõiSos de Lndu kangelase Jakob Kunde-ri. Endel Älumetsa, Leonhard Klaseri, Vassili Orti, Evald Pune-ki, Edgar Petersoni, Jüliiis Taidla, Endel Õispuu, Voldemar Kriisa, Harri Aru, August Kase Ja paljude teiste vaprate mniitsatöötajate nimed." : T.' •. \ Oh põhjust oletada, et need 180 mülitsameešt, kelledest ,;sisemi-vusvaiheilisite inimõiguste rakenda- veel 40J kõrgusse. nister" tunnustav|ait räägib, langesid suuremalt osalt pärast Eesti teistkordset olnipeerimist toimmiud võitlustes metsavendade vastu, keda V. ^ n i nimetab „vaenulike elementide riisme-teks". Eesti okupeerimise järele 1940. aastal ei ohmd värskelt loodud punasel miilitsaorganisatsi-oortil võitlusi eesti metsavendadega ja kui kusagU pii vastuhakku-sid, siis usaldati nende lüwideera-mine Venemaalt toodud NKVD meeste hoolde. Kui 1944. ja 1945. aastal said Eestis metsavendade vastu võideldes surma 180 eesti mülitsameešt, siis kinnitab see nende võitluste ulatust ja ägedust. Kaotustele lütuvad kahtlemata veel sajad vene mülitsa, KGB Ja eriükisuste mehed, kelle-^ dest V. Äni ei räägi või kellest ta ei tohi rääkida. Ameerika Ühendriikide võimud kahtlustavad, et ÜhendriiMde ühest tehasest 1965. aastal sala-läinud 200 nada lk. 3) 3. ja 1 dets.] \. Leesment, . Ees '^58 Broadviewl Voronto, 0| : TelefI n WESTMOl Hcxdafe, TelJ ENN. ALLAN Sündüiud 1954J haviduse 01 West High Güü üükooli üuc kraadigi tunri kursus).| alal Montreal uraani on vi kust see on k midc valmist valitsuse vas ha aastaid s nudja eriti i da president võimud on u tanud ka Cal kuid Valgest nüüd, et vali .sugused tõe viimise koll Kahtluse a Apollos, asu Materials an tation, lais joni revideeri gus, et ette 135—200 nae: jBcrdid väida valinista;mise| naela, kõrgel siis on võimj kasutamisel tuumapömn 1965. aastast] kuulatud Ni Equipmenir <] presidenti dl rot, kes on j^ tuntud sipnis lamised ei o| .üulgeolekuorj Apollos asuv] kendatud ii kestel väga did uraani vj Samal ajal . iisraeli teadi tiina tebnikij nitavad ka, d mitudiepingl . iiheksa riigii| rael. Asjad on .^kuid teisest! sed. Fakt 011 duitud ja \m vad tõendid.I nitavad piilj] et IjsTaelil mid ja etia] tarvitusele riigid ta elul |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-29-02