1981-05-12-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA ESSTLANE teisipäeval, 12. mail 1981 Tuesday, May 12, 1981 Nr.36
Spordiyydiseid
i Tartus peeti Eesti koolinoorte
esivõistlused tütarlastele males..
Neljateistkümne tütarlapse hulgas
oli parimaks Jelena Oja Tallinnast
9,5 punlctiga, teine Kaja Jaaniste
Paidest 9 p., kolmas Leelo Hiie
Tallinnast 8,5 p. Pärnus võistlesid
samal ajal 16 noormeest, kus esikohale
tuli Kalle Kiik Rakverest
13,5 punktiga, teine Lembit 011
]|CohtIa-Järvelt 11,5 p., kolmas
Jgor lõtoV:&iinnast..l^^^
Tallimias peeti murdmaajooks,
kus 10 km distantsil oli parim
läänlane Villy Sudemäe ajaga
31.04,4,' teine ' tallinlane Toivo
Koovits 31.05,0, kolmas V. Hee-rik
31.40,8. Naiste 3000 m olid
kiireimad Luule Murulä Jõgevalt
10.15,8, teine Eve Rõzova
10.29,4, kolmas Rita. Rehe
10.44,0.. Samal distantsil noor-
1 meestest oli esimene Tõnu Silla
8.45,2, teine Mati Kärt 8.51,4,
kolmas Arvi Kelder 8.52,5. Üldse
võttis jooksudest osa 185 jooksjat.
Suuremod laske-
¥gistlysed Tor©iif@§.^
Toronto Eesti Püssi & Püstoliklu-bi
korraldab oma 15-ne aastapäeva,
Eesti Keele ja Eesti Kooli Aasta
ja Tallinna Festivali tähistamiseks
18. kuni 21. juunini suuremad
siselaskeraja võistlused. Nendest
on peale Toronto laskurite osa võtma
ykutsutud Montreali, Thuder
Bay, Hamiltoni ja St. Catharinesi
laskesportlased. Võistlused toimuvad
seitsmes klassis, kaasaarvatud
võistlused gaididele, skautidele
ja hundudele. Samuti on ette nähtud
võistlus püstolist laskmises.
Igale grupile on ette nähtud kolm
kohta ning noortele tasub kõik
võistluste kulud Eesti Püssi & Püs-toliklubi:
Võistluste kohtunikud on:
J. Reinoja, J. Vares, A. Oiling, A.
Kontus, A. Toming, H. Kivi, A.
Kütti, A. Tinits ja E. Gering.
Võistluste asukohaks on Torontos
Eesti Majas asuv siselaskerada.
@@jslmg@iii lesti
TORONTO LINN
jäätmete äraveos
Eesti Rahvusteater Kanadas hil|utise teatrietenduse^ ajal toimiiiis St
Lawrence Centre fuajees Eesti Etnograafiline Ringi näitus eesti rahva-rõivastest
ja tarbekunstist. Pildil Eäiüise ülts üsorraldajaist Hilda Härm
Foto: Vaba Eestlane
Pensloüliride Klubi
Tartu peeti Eesti kõrgemate
Jcoolide ujumismeistrivõistlused.
Tänavuste meistrivõistluste parimaiks
ujujaiks tunnistati Heiki
Lomp Tallinnast ja Lilian Matsar
Tartust. Esimene tuli esikohale
meeste 100 ja 200 m rinnuli ning
200 m kompleksujumises aegadega
resp. 1.08,5, 2.25,4 ja 2.18,4.
Teine naiste 200 ja 400 m vabaujumises
ja 200 m liblikujumises
aegadega resp. 2.22,9, 5.11,2 ja
2.59,5. Võistkondlikult tulid esikohale
Tartu ülikooli ujujad.
Rootslastele edukal N. Liidu-
Rootsi ujumismaavõistlusel Söder-tälje
25 m basseinis tegi kaasa
tallinlane Ivar kukolkin, kes 200
m vabaujumises ületas koks korda
möödunud aastal Pariisis püstitatud
Eesti rekordi ajaga 1.51,09 ja
4^200 m teateujumise esipiesel
etapil 1.50,42.
lIiniHllllliiiUlinilllllllllilllillllilllllillllHIIIIIIIIIIIIiiiü
MAALID MÜÜGIL suures valutus.
Heüstage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
lüSlliiilliHltlillllllliillS9lliHlllllieillllUIII39l!ll|lllllliiil
Spilfiiste ja õpetafcste
koosviibimine
Geislingeni Eesti Gümnaasiumi
endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek
korraldatakse tänupühade
ajal 26.-28. nov. 1981 Chicago
Eesti Majas ja selle lähedal asuvas
Lincolnshire Marriott Resort hotellis
koos E l E N K ' i päevadega.
Esialgselt raamkavas on: neljapäev,
26. nov. — tutvumise päev,
õhtul kell 19:00 kontsert, reedel
loengud ja ettekanded, kaastegevad
Feliks Oinas, Roman Toi,
Taavo Virkhaus, Mardi Valgemäe,
Ruth (Mikkelsaar) Tulving, Priit
Vesilind jt. Priit Vesilind, kes käis
National Geographic .Magazine
ülesandel Eestis, näitab oma reisist
valguspüte. Reedel kell 19 '00 peetakse
Geislingeni õhtu, milleks on
lubanud kaasabi Olaf Kopvillem,
Jyri Kork jt. Laupäeva hommikul
jätkuvad loengud ja ettekanded,
õhtul kell 19:00 on sõpruspidu orkestri
ja tantsuga; See kava on esialgne
ning kui leidub veel meie
sugulaste või sõprade hulgas talente,
palume sellest teatada Astrid
(Teder) Jaansonile, Olaf Kopvil-lemile
või Jyri Korkile.
GEG kokkutuleku peakorraldajateks
Chicagos on Astrid (Teder)
Jaanson, Lore (Kirs) Mikkau ja
Gilda Karu. Idarannikul on abi-
Südamlik tänu kõigile heldekäelistele
annetajaüe ja' loterii külastajaile,
kes oma panusega aitasid
kaasa loterii heaks kordaminekuks.
Palju tänu virkadele käsitööringi
daamidele, eesotsas pr. E. Kummiga
nägusate käsitööde valmistamise
eest. Suur-šuuraitäh kõigile vabatahtlikele
kaasaaitajatele loterii
läbivümisel: maitsvate palade
küpsetajaiie, perenaistele, einelaua
abistajaile ja saali korraldajaile.
Ameerika loteru võite on veel
väljavõtmata: roheline nr. 42,
beezh nr. 12 ja 55, oranzh nr. 102,
kollane nr. 70, sinine nr. 282. Nimetatud
võite antakse välja Eesti
Majas käsitööringi ruumis igal kolmapäeval
keUe 11—1-ni kuni 27.
maini. • ' Juhatus
listeks Ilvy (Meriloo) Karu, Jyri
Kork ja Ülo Prima, läänerannikul
Virve Lillipuu ja Kanadas Olaf
Kopvillem.
Organiseerimise töö GEG kokkutulekuks
^on arenenud väga hästi.
Huvi kokkutulekuks on suur
ning on loota, et Chicago Eesti
Maja kujuneb ..tänupühade ajal
GEG'i peakorteriks.
Hotellis tubade kinnipanemiseks
helistada Astrid (Teder) Jaansonile
tel. 312/255-7535 või Urve
Auksile tel. 312/460-1837. Urve
Auksi ja Matti Vaga on KLENK'i
päevade peakorraldajad.
Kui on veel mingeid erisoove
või küsimusi, siis palutakse astuda
ühendusse Chicago ^peakorraldaja
Astrid (Teder) Jaanson'iga aadressil:
1411 South Kaspar, Arlington
Heights, Illinois 60005, tel 312/
255-7535.
Göteborgis
^ystatakse kooniylBt
Hörry Trli|isl
Göteborgi Eesti Naiskoor alustas
oma tegevust 16. aprillil 1967. Praegu
laulab kooris 30 lauljat. Koori
juhatas algusest peale -kuni 1980.
a. kevadeni Harry Truus, kes süs
tervislikel põhjusil oma koorijuhi
kohused üle andis Hilja Ivalole. H.
Truusi juhatusel on: koor Göteborgis
andnud 11 iseseisvat kontserti,
korraldanud kontsertreise ,Stokhol-mi,
teistesse Rootsi linnadesse,
aga ka Norrasse. Koor on laulnud
ka rootsi ja eesti üritustel, võtnud
osa laulupidudest Rootsis ja Euroopa
laulupidudest Saksamaal, samuti
ESTO-80 laulupeost. Arvesse võttes
Göteborgi Eesti Naiskoori lau-lukiiltuurüist
tegevust j hindas Rootsi
Eestlaste Esindus koori 1975.
aasta kultuiu-iauhinnaga.
Göteborgi Eesti Naiskoor korraldab
oma senisele juhile austusavaldusena
ja tänutähena kontserdi,
mis toimub maikuu lõpupoolel.
Kontserdü on kaastegev ka Göte-gorgi
Eesti Meeskoor Eero Tarju-se
juhatusel. ,
Victoria Doy ja Queen's Birtliday —
esmaspäeval, 18. mail, 1981.
Esmaspäeval, 18. maü, 1981 d toimu jäätmete kogumist .
Normaalne esmaspäevane kogumine toimub teisipäeval.
Normaalne teisipäevane kogumine toimub koImapäevaL
Kolmapäeval," 20. mail Ei toimu AJALEHTEDE ja suuremate
esemete (külmutuskapid, tugitoolid, - madratsid, puumaterjal,
oksad jne.) kogumist.
Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 27* mail
toimuvaks äraveoks.
Pidage meeles: Torontos ori 18 klaas- ja metallnõude kokkulöömise
keskust. Lähema informatsiooni saamiseks helistage
367-7742o
R. M. BREMNER, P.Eng., FXCl^
Commissioner of Public Works
City of Toronto
EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
JUS bass-bariton
CHARLES KIPPER ^ Maverkoade
Mets&tM (A. Kapp), Ennemaiste (M. Saar), t^ks snn (M. Saar)>
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettlk>)r Sind tervitame
knldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) ja
rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lao-l^
ade, Ara viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on
kus on kurva kodu, V, Kappi seades ~ Linakatkuja ja J. Zeigeri
seades — Kannddajast vend.
Hind $9.50 plyss postikulu $1.—
ANDRES KÜNG
STOKHOLM (EPL) — Stokhol-mi
ülikooli arheoloogia, eriti põh-ja-
euroopa, instituudis kaitses 29.
aprillil väitekirja doktori kraadi
saavutamiseks riigi ajaloomuuseumi
töötaja fil.kand. Hille Jaanus-son.
.
Väitekiri käsitles hilispronksiaja
keraamilisi leidusid ja väljakaevamisi
Hallundas, mis olid eriti tulemusrikkad
tervelt 49.000 keraamilise
killu leidmise näol. . '
Kirjastus Välis-Eesti & EMP
311 lk. Rind $14.00 br. + saatekulu 50c
Eestfi ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjalfle. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoliit&at, riigi tStfapSeyast olukorda
ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-polUtikat, Soome valitsust
presidendist parteieluni ja palju muud, tuues-Soome saatusest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
Tuntud eesti haridustegelane, kirjanik Ja ajakirjanik
M ä r t Raud, kes suri Solnas, Rootsis 11. jaanuaril
1980. a. ja tema 99-ndas eluaastas, on 25 oktoobril 1971,
a. Berghammas, Rootsis, kirja pannud alljärgneva autobio°
graafia^ mis on akilnaalne kai tänapäeval, kuna terve ta
elu on olnud raugemata võitlus.
2.
Saksa okupatsiooni valitsus tahtis
sulgeda senised lehed ja asutada
uued, sulgemisele pidi tulema
ka „Postimees". Asemele asutas
Maarahva Liidu Tartu osakonna
juhataja O. Rütli kokkuleppel sakslastega
päevalehe „Maaliidu", soovides
jääda tema seljataguseks juhiks.
Jaan Hünersonil õnnestus
plaanist kriips läbr tõmmata. Peatoimetajaks
kutsuti Tallinnast, pangadirektor
Georg Vestel, kes aga
seadis sakslastele üles rea tingimusi,
muude seas nõudis ta, et edasi
jääks ka „Postimees". Sakslased
võtsid tingimused vastu (pidades
nõu Berliiniga. G. Vestel heitis O.
Rütli poolt ametisse kutsutud toimetajad
üle parda, koostas uue toimetuse
kutsudes sellesse peale
mtiude Jakob Mändmetsa, äsja ülikooli
. lõpetanud Artur Tupitsa ja
minu. Kogu suve käis ränk võitlus
okupatsiooni võimude ja G. Ves-teli
vahel. Lõppes võitlus sellega^
et Vestel vangistati, kuid ka okli-patsioonile
tuli lõpp, „Maaliit"
viidi Tallinna, mina läksin Tallinna
„Päevalehe" toimetusse. ^ Seal
viibisin vaid lühikest aega — algas
Vabadussõda ja mfnd määrati ohvitseride
ja ametnike reservi.
Reservist otsis mu üles Ülemjuhataja
staabiülem" polk. l. Soots ja
määras mind ;,Trükitööde sõjaväelise
kontrolli-' Tartu punkti 'organiseerijaks.
Koostasin haritlastest
pupkti staabi, enda kätte võt^
sin Sootsi käsul Tartu ajalehtede
CPostimees" ja saksa lehed), muude
trükiste ja telegrammide tsen-^
seerimise. Nii sai end. „Postime- enam ei - tahtnud" töötada tolles Kirjutasin a. 1926 usupedagoogili- mus minu ettepanekul mööda min-he"
toimetajast lehe tsensor — õhkkonnas ja lahkusin. se teose „Usk ja kasvatus. Usu- nes direktorist.
mõlemate täielikuks rahuloluks.. õpetuse põhimõttelisi küsimusi". Jätkasin kirjanduslikku tegevust.
Raskeks läks töö Tartu rahu- ' .7, Selle võtsid heatahtlikult vastu nii Usuõpetuse alal ilmusid raamatud:
konverentsi ajal, kui tuli tsenseeri- Viljandimaa haridusnõukogu va- konservatiivsed kui liberaalsed teo- „Teid ja võimalusi usuõpetuse elus-da
välisajakirjanike telegramme, lis mind teiseks koolinõunikuks, loogid. Kiitsid teda peale muude tamiseks"; koos praost A. Aru-
Viibisin „sõjariistade rahu" ja ra- Sain enda kätte põhjapoolse maa- prof, J. Kõpp, ,,Protestantliku II- mäega (pärast koolinõunik L A.
hulepingu .allakirjutamisel, seistes konna. Sellele lisaks pärast kooli- ma" toimetaja Th. Tallmeister kui Luuri surma) „Usuõpetus algkooli
J. Foska selja taga. Seetõttu võin nõunike arvu koondamist pool ka üks saksa pastor. Haridusminis- vanematele klassidele" (trüki hä-kindlasti
tagasi lükata memuaäri- Järvamaad. Pärnu konflikti pärast ter saatis raamatu koolidele tasu-1 vitasid kommunistid). Algkooli lõ-'
de kirjutaja Toominga vale, et J. võttis Viljandi vasakpoolne blokk ta» petajate taseme uurimuse alal, mil-
Poska olnud rahulepingu allakirjia- mind vastu vaenulikult, Viljandis le kqrraldasid Eesti koolinõunike
tamisel purjus. : .oli võimul tööerakonna hegemoo- ühing, langesid: minu alaks usu-nia,
ning tema häälekandja „Saka- ' õpetus ja kasvatus. Mu sulest i l -
4 la" oli kodanlike erakondade vas- A. 1936 sain ^haridusminister A. musi^d uurimused: Algkooli lõpe-
Pärast rahulepingu allakirjuta- tu teravalt vaenulik. Rahvaerakon- Jaaksonilt käsu tulla Haridusminis- tajatfe tase usuõpetuses" ja „Alg-mist
kaltsus Tõnisson mu tagasi na, kristlik rahvaerakonna ja põllu- teeriumi haridusnõunikuks algkoo- ko9li lõpetajate moraalne tase".
«Postimehe" juurde. Sain seal vii- meeste kogude kohalikud juhid as- Iide alal. Kahju oli Pärnust lahku- Peale selle kirjutasin psühholöo-bida
ainult paar kuud, sest Pärnu tusid kokku ja asutasid vastukaa- da, aga käsk oli käslc. A. Jaakson gilise etüüdi n.n. „kraadepoiste"
Maakonnanõukogu valis mind ta- luks „Sakalale" ajalehe ,,Oma tegi ministeeriumis tähtsa uuendu- kohta —'„Härrasnoored"/E. Oh-gaselja
Maakonnavalitsuse liikmeks Maa". Seejuures kasutati minu kui se — ta nimetas haridusnõunikud vitseride kogu esimehe kindral J.
Ja Maakonnavalitsuse juhatajaks, endise ajakirjaniku abi. Selle eest peainspektoriteks (koolinõunikud Spotsi soovil koostasin J. Laidone-
A. Jürgensteift soovitas ameti vas- laskis uue maakonnanõukogu - va- nimetati ümber inspektoriteks) riie pühendatud teose arhiivmater-tu
võtta — ma pidavat kätte õppi- sakpoolne blokk, (tööerakond, asu- ning suurendas nende võimu. Sel- jali põhjal: ,,Kindral Laidoneri
ma omavalitsuse töö. Uus amet oli nikud, sotsialistid ja kommunist) leks oli eriline põhjus. Pärast Genealoogia". Suuremaks tööks oli
huvitav. Kuna kantseleitöö oli sek- mu ametist lahti ettekäändel, et kauakestnud vaidlusi toodi põllu- monograafia ,"iEesti yabariigiPre-retär
A. J. Lein järve vilunud ja mul puuduvat ülikooliharidus (tol töökoolid Põllutööministeeriumi sident Konstantin Päts". Kuulunud
osavates kätes, jäi mul palju aega ajal oli 80% koolinõunikest ilma alt Haridusministeeriumi alla. Va- E.õpetV Liidu ajalehe „õpetajale-sõitmiseks
maakonnas ringi ja tut- ülikooli hariduseta). Haridusminis- litsuse poolt oli seejuures tingimu- he" toimetusse kirjutasin selle joo-vumiseks
uute koolioludega. Koo- ter Rahamägi protesteeris otsuse seks, et nende juhiks peab olema nealuses oma esimese romaani
linõunik J. Tõõtsi õpetas mulle vastu, ning Viljandi Ringkonnako- põllutööeriteadlane. „Veerev kivi", milles esitasin õpe-seejuures
kätte koolide revideeri-. hu§, hiljem Riigikohus -tühistasid Kuna kutseoskuseosakonna' di- tajate tüüpe,
mise aabitsa, seadusevastase otsuse. Töötasin rektor V. Päts oli sel alal võhik, 9^
Pärnus sain töötada 1922. aasta Viljandis 12 aastat. siis kutsus A. Jaakson põllutöö- Pärast kommunistlikku riigipöö-kevadeni.
Tekkis ränk konflikt uue 1934. a. suri mu sõber Pärnu- koolide peainspektoriks dr. E. Te- ret vallandas Varese valitsus mind
maakonnanõukogu vasakpoolse maa koolinõunik J. Tõõtsi ning rasmäe ja andis talle õiguse teha oma esimesel koosolekul. Uus mi-enamusega
(tööerakonnast kom- minister N. Kann paigutas mind omal alal iseseisvaid korraldusi nister J. Semper, kellega olin töö-munistini),
kes tahtis teha Maa- mu palveL ümber tema asemele ning . teha ettekandeid ministrile tanud koos HM. raamatukogude
konnavalitsust vastu maavalitsemi- armsasse Pärnusse. Seal sain olla möödudes osakonna , direktoreist. komisjonis, ei tahtnud minust susse
seaduse määrusi, parlamentaar- vaid kaks aastat, siis pidin üle ko- Samad õigused said nüüd loomuli- ki lahti saada, vaid määras mu
seks asutuseks, kes peab kohe ame- lima Tallinnasse Haridusministri kult kateised peainspektorid. See Läänemaale koolide inspektoriks,
tist lahkuma, kui ta ettepanek abi F. V. Mikkelsaar tegi kooli- tõttu sain ka mina omal alal (alg- Niipea kui sellest sai kuulda Kom-nõukomK
lähi tnVnh M o o i r « « « n _ nõunikele korralduse, etf ieaüks knnlid väfipmncrulnviicf*» ir«rti;/^ r,«rv,>^V x. K : _ ^ J - - X ? . ..
(Järgnebi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 12, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810512 |
Description
| Title | 1981-05-12-06 |
| OCR text | VABA ESSTLANE teisipäeval, 12. mail 1981 Tuesday, May 12, 1981 Nr.36 Spordiyydiseid i Tartus peeti Eesti koolinoorte esivõistlused tütarlastele males.. Neljateistkümne tütarlapse hulgas oli parimaks Jelena Oja Tallinnast 9,5 punlctiga, teine Kaja Jaaniste Paidest 9 p., kolmas Leelo Hiie Tallinnast 8,5 p. Pärnus võistlesid samal ajal 16 noormeest, kus esikohale tuli Kalle Kiik Rakverest 13,5 punktiga, teine Lembit 011 ]|CohtIa-Järvelt 11,5 p., kolmas Jgor lõtoV:&iinnast..l^^^ Tallimias peeti murdmaajooks, kus 10 km distantsil oli parim läänlane Villy Sudemäe ajaga 31.04,4,' teine ' tallinlane Toivo Koovits 31.05,0, kolmas V. Hee-rik 31.40,8. Naiste 3000 m olid kiireimad Luule Murulä Jõgevalt 10.15,8, teine Eve Rõzova 10.29,4, kolmas Rita. Rehe 10.44,0.. Samal distantsil noor- 1 meestest oli esimene Tõnu Silla 8.45,2, teine Mati Kärt 8.51,4, kolmas Arvi Kelder 8.52,5. Üldse võttis jooksudest osa 185 jooksjat. Suuremod laske- ¥gistlysed Tor©iif@§.^ Toronto Eesti Püssi & Püstoliklu-bi korraldab oma 15-ne aastapäeva, Eesti Keele ja Eesti Kooli Aasta ja Tallinna Festivali tähistamiseks 18. kuni 21. juunini suuremad siselaskeraja võistlused. Nendest on peale Toronto laskurite osa võtma ykutsutud Montreali, Thuder Bay, Hamiltoni ja St. Catharinesi laskesportlased. Võistlused toimuvad seitsmes klassis, kaasaarvatud võistlused gaididele, skautidele ja hundudele. Samuti on ette nähtud võistlus püstolist laskmises. Igale grupile on ette nähtud kolm kohta ning noortele tasub kõik võistluste kulud Eesti Püssi & Püs-toliklubi: Võistluste kohtunikud on: J. Reinoja, J. Vares, A. Oiling, A. Kontus, A. Toming, H. Kivi, A. Kütti, A. Tinits ja E. Gering. Võistluste asukohaks on Torontos Eesti Majas asuv siselaskerada. @@jslmg@iii lesti TORONTO LINN jäätmete äraveos Eesti Rahvusteater Kanadas hil|utise teatrietenduse^ ajal toimiiiis St Lawrence Centre fuajees Eesti Etnograafiline Ringi näitus eesti rahva-rõivastest ja tarbekunstist. Pildil Eäiüise ülts üsorraldajaist Hilda Härm Foto: Vaba Eestlane Pensloüliride Klubi Tartu peeti Eesti kõrgemate Jcoolide ujumismeistrivõistlused. Tänavuste meistrivõistluste parimaiks ujujaiks tunnistati Heiki Lomp Tallinnast ja Lilian Matsar Tartust. Esimene tuli esikohale meeste 100 ja 200 m rinnuli ning 200 m kompleksujumises aegadega resp. 1.08,5, 2.25,4 ja 2.18,4. Teine naiste 200 ja 400 m vabaujumises ja 200 m liblikujumises aegadega resp. 2.22,9, 5.11,2 ja 2.59,5. Võistkondlikult tulid esikohale Tartu ülikooli ujujad. Rootslastele edukal N. Liidu- Rootsi ujumismaavõistlusel Söder-tälje 25 m basseinis tegi kaasa tallinlane Ivar kukolkin, kes 200 m vabaujumises ületas koks korda möödunud aastal Pariisis püstitatud Eesti rekordi ajaga 1.51,09 ja 4^200 m teateujumise esipiesel etapil 1.50,42. lIiniHllllliiiUlinilllllllllilllillllilllllillllHIIIIIIIIIIIIiiiü MAALID MÜÜGIL suures valutus. Heüstage ette 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdale lüSlliiilliHltlillllllliillS9lliHlllllieillllUIII39l!ll|lllllliiil Spilfiiste ja õpetafcste koosviibimine Geislingeni Eesti Gümnaasiumi endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek korraldatakse tänupühade ajal 26.-28. nov. 1981 Chicago Eesti Majas ja selle lähedal asuvas Lincolnshire Marriott Resort hotellis koos E l E N K ' i päevadega. Esialgselt raamkavas on: neljapäev, 26. nov. — tutvumise päev, õhtul kell 19:00 kontsert, reedel loengud ja ettekanded, kaastegevad Feliks Oinas, Roman Toi, Taavo Virkhaus, Mardi Valgemäe, Ruth (Mikkelsaar) Tulving, Priit Vesilind jt. Priit Vesilind, kes käis National Geographic .Magazine ülesandel Eestis, näitab oma reisist valguspüte. Reedel kell 19 '00 peetakse Geislingeni õhtu, milleks on lubanud kaasabi Olaf Kopvillem, Jyri Kork jt. Laupäeva hommikul jätkuvad loengud ja ettekanded, õhtul kell 19:00 on sõpruspidu orkestri ja tantsuga; See kava on esialgne ning kui leidub veel meie sugulaste või sõprade hulgas talente, palume sellest teatada Astrid (Teder) Jaansonile, Olaf Kopvil-lemile või Jyri Korkile. GEG kokkutuleku peakorraldajateks Chicagos on Astrid (Teder) Jaanson, Lore (Kirs) Mikkau ja Gilda Karu. Idarannikul on abi- Südamlik tänu kõigile heldekäelistele annetajaüe ja' loterii külastajaile, kes oma panusega aitasid kaasa loterii heaks kordaminekuks. Palju tänu virkadele käsitööringi daamidele, eesotsas pr. E. Kummiga nägusate käsitööde valmistamise eest. Suur-šuuraitäh kõigile vabatahtlikele kaasaaitajatele loterii läbivümisel: maitsvate palade küpsetajaiie, perenaistele, einelaua abistajaile ja saali korraldajaile. Ameerika loteru võite on veel väljavõtmata: roheline nr. 42, beezh nr. 12 ja 55, oranzh nr. 102, kollane nr. 70, sinine nr. 282. Nimetatud võite antakse välja Eesti Majas käsitööringi ruumis igal kolmapäeval keUe 11—1-ni kuni 27. maini. • ' Juhatus listeks Ilvy (Meriloo) Karu, Jyri Kork ja Ülo Prima, läänerannikul Virve Lillipuu ja Kanadas Olaf Kopvillem. Organiseerimise töö GEG kokkutulekuks ^on arenenud väga hästi. Huvi kokkutulekuks on suur ning on loota, et Chicago Eesti Maja kujuneb ..tänupühade ajal GEG'i peakorteriks. Hotellis tubade kinnipanemiseks helistada Astrid (Teder) Jaansonile tel. 312/255-7535 või Urve Auksile tel. 312/460-1837. Urve Auksi ja Matti Vaga on KLENK'i päevade peakorraldajad. Kui on veel mingeid erisoove või küsimusi, siis palutakse astuda ühendusse Chicago ^peakorraldaja Astrid (Teder) Jaanson'iga aadressil: 1411 South Kaspar, Arlington Heights, Illinois 60005, tel 312/ 255-7535. Göteborgis ^ystatakse kooniylBt Hörry Trli|isl Göteborgi Eesti Naiskoor alustas oma tegevust 16. aprillil 1967. Praegu laulab kooris 30 lauljat. Koori juhatas algusest peale -kuni 1980. a. kevadeni Harry Truus, kes süs tervislikel põhjusil oma koorijuhi kohused üle andis Hilja Ivalole. H. Truusi juhatusel on: koor Göteborgis andnud 11 iseseisvat kontserti, korraldanud kontsertreise ,Stokhol-mi, teistesse Rootsi linnadesse, aga ka Norrasse. Koor on laulnud ka rootsi ja eesti üritustel, võtnud osa laulupidudest Rootsis ja Euroopa laulupidudest Saksamaal, samuti ESTO-80 laulupeost. Arvesse võttes Göteborgi Eesti Naiskoori lau-lukiiltuurüist tegevust j hindas Rootsi Eestlaste Esindus koori 1975. aasta kultuiu-iauhinnaga. Göteborgi Eesti Naiskoor korraldab oma senisele juhile austusavaldusena ja tänutähena kontserdi, mis toimub maikuu lõpupoolel. Kontserdü on kaastegev ka Göte-gorgi Eesti Meeskoor Eero Tarju-se juhatusel. , Victoria Doy ja Queen's Birtliday — esmaspäeval, 18. mail, 1981. Esmaspäeval, 18. maü, 1981 d toimu jäätmete kogumist . Normaalne esmaspäevane kogumine toimub teisipäeval. Normaalne teisipäevane kogumine toimub koImapäevaL Kolmapäeval," 20. mail Ei toimu AJALEHTEDE ja suuremate esemete (külmutuskapid, tugitoolid, - madratsid, puumaterjal, oksad jne.) kogumist. Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 27* mail toimuvaks äraveoks. Pidage meeles: Torontos ori 18 klaas- ja metallnõude kokkulöömise keskust. Lähema informatsiooni saamiseks helistage 367-7742o R. M. BREMNER, P.Eng., FXCl^ Commissioner of Public Works City of Toronto EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat JUS bass-bariton CHARLES KIPPER ^ Maverkoade Mets&tM (A. Kapp), Ennemaiste (M. Saar), t^ks snn (M. Saar)> Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettlk>)r Sind tervitame knldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) ja rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju. Kui ma hakkan lao-l^ ade, Ara viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on kus on kurva kodu, V, Kappi seades ~ Linakatkuja ja J. Zeigeri seades — Kannddajast vend. Hind $9.50 plyss postikulu $1.— ANDRES KÜNG STOKHOLM (EPL) — Stokhol-mi ülikooli arheoloogia, eriti põh-ja- euroopa, instituudis kaitses 29. aprillil väitekirja doktori kraadi saavutamiseks riigi ajaloomuuseumi töötaja fil.kand. Hille Jaanus-son. . Väitekiri käsitles hilispronksiaja keraamilisi leidusid ja väljakaevamisi Hallundas, mis olid eriti tulemusrikkad tervelt 49.000 keraamilise killu leidmise näol. . ' Kirjastus Välis-Eesti & EMP 311 lk. Rind $14.00 br. + saatekulu 50c Eestfi ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjalfle. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoliit&at, riigi tStfapSeyast olukorda ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-polUtikat, Soome valitsust presidendist parteieluni ja palju muud, tuues-Soome saatusest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. Müügil Vaba Eestlase talituses Tuntud eesti haridustegelane, kirjanik Ja ajakirjanik M ä r t Raud, kes suri Solnas, Rootsis 11. jaanuaril 1980. a. ja tema 99-ndas eluaastas, on 25 oktoobril 1971, a. Berghammas, Rootsis, kirja pannud alljärgneva autobio° graafia^ mis on akilnaalne kai tänapäeval, kuna terve ta elu on olnud raugemata võitlus. 2. Saksa okupatsiooni valitsus tahtis sulgeda senised lehed ja asutada uued, sulgemisele pidi tulema ka „Postimees". Asemele asutas Maarahva Liidu Tartu osakonna juhataja O. Rütli kokkuleppel sakslastega päevalehe „Maaliidu", soovides jääda tema seljataguseks juhiks. Jaan Hünersonil õnnestus plaanist kriips läbr tõmmata. Peatoimetajaks kutsuti Tallinnast, pangadirektor Georg Vestel, kes aga seadis sakslastele üles rea tingimusi, muude seas nõudis ta, et edasi jääks ka „Postimees". Sakslased võtsid tingimused vastu (pidades nõu Berliiniga. G. Vestel heitis O. Rütli poolt ametisse kutsutud toimetajad üle parda, koostas uue toimetuse kutsudes sellesse peale mtiude Jakob Mändmetsa, äsja ülikooli . lõpetanud Artur Tupitsa ja minu. Kogu suve käis ränk võitlus okupatsiooni võimude ja G. Ves-teli vahel. Lõppes võitlus sellega^ et Vestel vangistati, kuid ka okli-patsioonile tuli lõpp, „Maaliit" viidi Tallinna, mina läksin Tallinna „Päevalehe" toimetusse. ^ Seal viibisin vaid lühikest aega — algas Vabadussõda ja mfnd määrati ohvitseride ja ametnike reservi. Reservist otsis mu üles Ülemjuhataja staabiülem" polk. l. Soots ja määras mind ;,Trükitööde sõjaväelise kontrolli-' Tartu punkti 'organiseerijaks. Koostasin haritlastest pupkti staabi, enda kätte võt^ sin Sootsi käsul Tartu ajalehtede CPostimees" ja saksa lehed), muude trükiste ja telegrammide tsen-^ seerimise. Nii sai end. „Postime- enam ei - tahtnud" töötada tolles Kirjutasin a. 1926 usupedagoogili- mus minu ettepanekul mööda min-he" toimetajast lehe tsensor — õhkkonnas ja lahkusin. se teose „Usk ja kasvatus. Usu- nes direktorist. mõlemate täielikuks rahuloluks.. õpetuse põhimõttelisi küsimusi". Jätkasin kirjanduslikku tegevust. Raskeks läks töö Tartu rahu- ' .7, Selle võtsid heatahtlikult vastu nii Usuõpetuse alal ilmusid raamatud: konverentsi ajal, kui tuli tsenseeri- Viljandimaa haridusnõukogu va- konservatiivsed kui liberaalsed teo- „Teid ja võimalusi usuõpetuse elus-da välisajakirjanike telegramme, lis mind teiseks koolinõunikuks, loogid. Kiitsid teda peale muude tamiseks"; koos praost A. Aru- Viibisin „sõjariistade rahu" ja ra- Sain enda kätte põhjapoolse maa- prof, J. Kõpp, ,,Protestantliku II- mäega (pärast koolinõunik L A. hulepingu .allakirjutamisel, seistes konna. Sellele lisaks pärast kooli- ma" toimetaja Th. Tallmeister kui Luuri surma) „Usuõpetus algkooli J. Foska selja taga. Seetõttu võin nõunike arvu koondamist pool ka üks saksa pastor. Haridusminis- vanematele klassidele" (trüki hä-kindlasti tagasi lükata memuaäri- Järvamaad. Pärnu konflikti pärast ter saatis raamatu koolidele tasu-1 vitasid kommunistid). Algkooli lõ-' de kirjutaja Toominga vale, et J. võttis Viljandi vasakpoolne blokk ta» petajate taseme uurimuse alal, mil- Poska olnud rahulepingu allakirjia- mind vastu vaenulikult, Viljandis le kqrraldasid Eesti koolinõunike tamisel purjus. : .oli võimul tööerakonna hegemoo- ühing, langesid: minu alaks usu-nia, ning tema häälekandja „Saka- ' õpetus ja kasvatus. Mu sulest i l - 4 la" oli kodanlike erakondade vas- A. 1936 sain ^haridusminister A. musi^d uurimused: Algkooli lõpe- Pärast rahulepingu allakirjuta- tu teravalt vaenulik. Rahvaerakon- Jaaksonilt käsu tulla Haridusminis- tajatfe tase usuõpetuses" ja „Alg-mist kaltsus Tõnisson mu tagasi na, kristlik rahvaerakonna ja põllu- teeriumi haridusnõunikuks algkoo- ko9li lõpetajate moraalne tase". «Postimehe" juurde. Sain seal vii- meeste kogude kohalikud juhid as- Iide alal. Kahju oli Pärnust lahku- Peale selle kirjutasin psühholöo-bida ainult paar kuud, sest Pärnu tusid kokku ja asutasid vastukaa- da, aga käsk oli käslc. A. Jaakson gilise etüüdi n.n. „kraadepoiste" Maakonnanõukogu valis mind ta- luks „Sakalale" ajalehe ,,Oma tegi ministeeriumis tähtsa uuendu- kohta —'„Härrasnoored"/E. Oh-gaselja Maakonnavalitsuse liikmeks Maa". Seejuures kasutati minu kui se — ta nimetas haridusnõunikud vitseride kogu esimehe kindral J. Ja Maakonnavalitsuse juhatajaks, endise ajakirjaniku abi. Selle eest peainspektoriteks (koolinõunikud Spotsi soovil koostasin J. Laidone- A. Jürgensteift soovitas ameti vas- laskis uue maakonnanõukogu - va- nimetati ümber inspektoriteks) riie pühendatud teose arhiivmater-tu võtta — ma pidavat kätte õppi- sakpoolne blokk, (tööerakond, asu- ning suurendas nende võimu. Sel- jali põhjal: ,,Kindral Laidoneri ma omavalitsuse töö. Uus amet oli nikud, sotsialistid ja kommunist) leks oli eriline põhjus. Pärast Genealoogia". Suuremaks tööks oli huvitav. Kuna kantseleitöö oli sek- mu ametist lahti ettekäändel, et kauakestnud vaidlusi toodi põllu- monograafia ,"iEesti yabariigiPre-retär A. J. Lein järve vilunud ja mul puuduvat ülikooliharidus (tol töökoolid Põllutööministeeriumi sident Konstantin Päts". Kuulunud osavates kätes, jäi mul palju aega ajal oli 80% koolinõunikest ilma alt Haridusministeeriumi alla. Va- E.õpetV Liidu ajalehe „õpetajale-sõitmiseks maakonnas ringi ja tut- ülikooli hariduseta). Haridusminis- litsuse poolt oli seejuures tingimu- he" toimetusse kirjutasin selle joo-vumiseks uute koolioludega. Koo- ter Rahamägi protesteeris otsuse seks, et nende juhiks peab olema nealuses oma esimese romaani linõunik J. Tõõtsi õpetas mulle vastu, ning Viljandi Ringkonnako- põllutööeriteadlane. „Veerev kivi", milles esitasin õpe-seejuures kätte koolide revideeri-. hu§, hiljem Riigikohus -tühistasid Kuna kutseoskuseosakonna' di- tajate tüüpe, mise aabitsa, seadusevastase otsuse. Töötasin rektor V. Päts oli sel alal võhik, 9^ Pärnus sain töötada 1922. aasta Viljandis 12 aastat. siis kutsus A. Jaakson põllutöö- Pärast kommunistlikku riigipöö-kevadeni. Tekkis ränk konflikt uue 1934. a. suri mu sõber Pärnu- koolide peainspektoriks dr. E. Te- ret vallandas Varese valitsus mind maakonnanõukogu vasakpoolse maa koolinõunik J. Tõõtsi ning rasmäe ja andis talle õiguse teha oma esimesel koosolekul. Uus mi-enamusega (tööerakonnast kom- minister N. Kann paigutas mind omal alal iseseisvaid korraldusi nister J. Semper, kellega olin töö-munistini), kes tahtis teha Maa- mu palveL ümber tema asemele ning . teha ettekandeid ministrile tanud koos HM. raamatukogude konnavalitsust vastu maavalitsemi- armsasse Pärnusse. Seal sain olla möödudes osakonna , direktoreist. komisjonis, ei tahtnud minust susse seaduse määrusi, parlamentaar- vaid kaks aastat, siis pidin üle ko- Samad õigused said nüüd loomuli- ki lahti saada, vaid määras mu seks asutuseks, kes peab kohe ame- lima Tallinnasse Haridusministri kult kateised peainspektorid. See Läänemaale koolide inspektoriks, tist lahkuma, kui ta ettepanek abi F. V. Mikkelsaar tegi kooli- tõttu sain ka mina omal alal (alg- Niipea kui sellest sai kuulda Kom-nõukomK lähi tnVnh M o o i r « « « n _ nõunikele korralduse, etf ieaüks knnlid väfipmncrulnviicf*» ir«rti;/^ r,«rv,>^V x. K : _ ^ J - - X ? . .. (Järgnebi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-12-06
