Vaba eestlane , January 26, 1982

              ..VABA EESTLANE" on
vabade eestlaste häälekandia VABA EESTLANE
TdsipäevaI/26. JaanüarU 1982 — Wsday^^^to
Ilmub 2 korda nädalas -
teisipäeval /a neliqpäeval
Solidacarsuse Päev@] Lembit Avessoini
progifeimm orelikontsert
Peetri kirikus
VARSSAV — Poola valitsus on Eeloleval pühapäeval, 3 1 . jaanu-öelnud,
et USA kavatsusel olev aril, annab pikema pausi järele j ä lr
„Solidaarsuse Päeva'' televisiooni- le iseseisva orelikontserdi Peetri ki-lavastus
on provokatiivne Poola rikus helilooja Lembit Avesson.
osas. Reagan tegi hiljuti teatavaks, Regulaarsete kontsertide kõrval,
et pühapäev, 3 0 . jaanuar^ nimeta- mida Avesšon on annudHoly Tri-takše
,,Solidaarsuse päevaks" ja nity kirikus, on tema taas-
3 1 . jaan. peetavas televisioonila- esinemine Peetri kirikus väga tere-vastuses
on kaastegevad president tulnud.
Ronald Reagan, Kanada peaminis- Kontserdi kavva, mida Avesson
ter Piferre Trudeu,: kuus Lääne-Eu- esitab, On ta paigutanud kauni rea
roopa riikide, juhti, laulja Frank Si- suurejoonelisi helitöid v orelile,
natra ja mitmed filmitähed, kes Leiame siin nimed nagu Bach,
demonstreerivad poola rahva kait- Mendelssohn, Haydn ja Widor.
seks. Saatekava esitatakse simul- Bachi lõppematust heliloomin-taanselt
ümber maailma.
lisroeli lennuk
tulistas Jeemen»
reisilennukit
iBoaoaDaoaaoQaDaoaDBaaannBOBDaoBBadiiaaaanDBBBBBaanaaBoaaB-aiiaDBaDaoiiDi
ieealgasÄmöt I
autode alla j ä ä m i ^
'"-Vajaja
, ^ Jaj jaalhj^yäataine järele, üsna noored köstri jalad; ka^^
üttes arst Siini on mül 500 dan aiiiult, et need on harjanud
nime ^uue südam^^ soovijate ni- alati taktis tallsunakw
inekina^, aga autoõnnetustest sWu^^
on järel 12 ohvrit Kas s^^ -f-^ Bjas nad oskava ^ast
midagi mutid oUa
;®oteajal? ;:X\:---:-r v-.-^^ /•••o^-::See;^teadte;^om .esialgul; visel"
Kui vahetaks^
Iku käe. Selles on vahetevahel sele ei saa vastata^
tunda valu. Opera
. See sobib suurepäraselt, see õnneshis hästi,
ininiestel on pakkuda tihti kaht Poole aäste pärast tuii inees
kätt ühe südame vastus m^^^
se| alal on pfee JW^ õnnitlen, ütles ^
Mõnikoi^ oleme käte as^
isegr jalgu kasu^nud, kiu m —Ei sugugi^
pinud liikmeist puuduš^^
da ma küll ei sooÄk^ kanna varaosi et ajud ^icilevõ^
kohale jääb Ä
Äm.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^v^^^^^^^^^^^ te
Mees sai uue vasaku käe. Jaajäh, lunv iäõtišldes siršt.
seUega kehaliik^ .
vahetaniise põnevust, meeis läks M
varsti nuiesti arsti jumrde. miees. ---^ Seda ei kannataks väl-
Tahaksin uue maksa, kõhu- ja mu pere ega kögn suguselts,
707 vflstn kiisiuure«; lennuki-sa- Josepn nayani vaivnuuKcic xu^.^ ^—.^^^^ -^^ - näärme ja põrna; endiseist pole kui mma oleksin sellisega.
707 vastu, kusjuures l^nnuki^^sa^ ^piötenuhrW järgneb majesteet- loengut erinevad monetr Instituudi ^udjomsjel.^em^^^ enam palju asja. Ja sns portsjon - Noh-noh, ei tohi neist hai-
" "^""^ " ' " - vasti rääkidai ega iwd se^
maks ja kõhn- le loihagi mõelnud oma ajud&-
. - .... , j - r - . . - ja munandid, ga. Äga mina
jana ja Dubois'le kompositsiooni- hapäeval, 31. jaanuari pealelõunal veebruaril, on ka reisiUmelme, . Kuulge%üüd mees, mis ma tei^da, kui^^^^^^k^^^^
õpetajana Pariisi konservatooriu- kahekordse kavaga, nimelt esine- kuid suure ermemeg^ ! le otse üüen: nü palju operatsi- mehdiš on ^parajasti^-^^
oli muu hulgas oma aja vad Liina Liivamägi ja Enn Alfred nu Euroopasse hõlmab see 1500- » ^^e on asjata sooritada. Kas seaduseehiõu, kurelundite vahe-
B
vO'
D~
O
n
a
o •
a
n
a
o
o
n .
• o-
D
U
O '
D '
' O
. B
B
gust esitatakse seekord tem ä liikuv
ja särav F-duür tokaata. Sell^e li­sanduvad
kolm, meüe väga ärma^^^^^
tatud viisidele rajatud köraalieel^
mängu:; „Ärgakej; nii vahid hüüd­vad",
„Kes Jumalat nii laseb teha"
TiPTPTTT _ TiiWin rüVlik raa J^ »Võta nüüd Issandat vägevat . r
ö m K U i /l^^^r/^^'^^^^^ kuningat kiita". • „Estoma" orkestri 2l aastapäeva tähistaval peoõhtul asetas Salme Ve-
T. ilTr^t'Jr.w^^^^ Vararomantilise heliloomingu si tänutäheks endisele kauaaegsele orkestri esimehele' EduaM taimre-dasürLüb^^^^^^^
kolme suurkuju"- Chopin; Schu- le rinnale liUeõie. ^ Foto: Vaha Eestlane
sõjajõudude' poolt on seda teadet ^^nn ja Mendelssohn'; ~ loomin- ^ „
siiski eitatud. Liibüa raadio teatel g"st on seekordsesse kavasse pai- " . .
on ne^d. andmed saadud Beiru- B^fatud Mendelssohi^i koraalimee- TartU Instftuudi kolm loengU*
tist. Atakk tehti Jeemeni^ Boemg ^^^'^^^^^^^^^^ värvirohkele Tartu Instituudi esimesed kolm tanud tõsiselt fotoalal ja on esine-baosa
sai vigastada ning
meeskonnaliikmed haavata.
Puertoriikole cintcakse
•õigused?
- B'
B
B
n
.B
•M
n
B
o
a
0
B
D
n
B
B
n
o
B:
a..
•n
• a
•
B
D
Leriibit Liina Liivamägi on biolpogra si ning ajalugu.
ÄW^Wn^onislXTnTrROme^ Kolmandat loengut, 23. veeb-ro
Barcelo, San Juani linnapea * oreliliteratuuri paremiku vaat- nud sugissemestnl ta võttis end ^^^-^ j^skem kirjeldada. Ütle-
Heman Padella ja endise kuberne- fe™»"' Avefom esitatuna õppetööst vabaks, et põhjalikumalt et turisti mängides te
n Luis Ferrega.
iraani opesitsioeni
fuht hukati
kindlasti väga hoolikates kätes. tutvuda India kontinendiga. Ta on ijueflete maastikku ja looduse vä- S
Kontsert Peetri kirikus äigab õpetanud Shveitsis ja Saksamaal, g^^^^^^j^^^ seisma jääte peämi-1
kell 4 peale lõunat, on elanud Prantsusmaal ja läbikäi- selt usuga seotud öhitüste ees. Mis^^^ S
nud maadest on temal kergem^ lu- on söe jõud ihis paneh inifiieši sä-
™ „ geda neid kus ta pole veel käinud, jandifesse veninud ehitustööle mõ- S
RFTIJTTT - Shokrollah Pakne- l* eadaann© - need on pohja- ja lounanaba katedraali või temph juures? s
j a d ™ n e n t n e ' S ^ ^ ^ ^ meerbeeklast@l@ t^Zmn^T^M ^^'^^^'^""^ P " ^ " " ^ ™ ^
ni liht hukati laskekomando noolt . kesk-ja lõunaosa nmg Nõukogude j^^^li^ Ottawas, Rein Kuris on S
L^fvand^ T^^^^^^ Neljapäeval, 4. veebruaril, kell Liidu ida-ala. Möödunud aastal ta ^5^^^^ ^^^g^ seotud ehitused 5
vanale nmPtnii Pj^kne^d oh* N a - 19.30 toimub Ecsti Majas ühes rääkis Instituudis Louna-Ameeri- ^^^^
oma huvialaks, kaasa arva- S
3 iCocfatirSoM^^^^^^ klassiruumis koosolek endistele ^t ja Oalapagose oomanigist. idamaised usud. Võibolla kuu- 5
S a abTkes oU oritsS ka Meerbecki laagri elanikele, millest Seekordne ettekanne piirdub India- ahest tema t»rojekUst -
S shahhiga ^ palume kõigil osa võtta.'Koosole- Nepali ilusamate magialade piltide
palume kõigil
kui tuleb arutamisele kavatsetava Ja muljetega. EA
Smdmissfe kalender
"o"m^at b aVdv okaad;-ifri rma ja on jun\ir- °g a *J'a Samoa",
diliseks nõuandjaks:mitmelepest- © pühapäeval, 31, Jaamuaril kell
Valdek Raiena laste organisatsioonile. Ta on töö- 3 p Eesti Maja siwres saalis ,,Ta-liliiari
'82".
^•1 D
FfantiUSmaä kiriutaS „Meerbecki Mälestused ir koosta- Peale kohvipausi esitab ,Enn
lil - .| • I mine ja väljaandmine Kanadas. Alfred meile oma muljeid vahetun-aiia^
gaqSliepingUie Teatavasti „Meerbecki Mälestused tud Samoa ja Taboga saareriiki-
N. Liiduga I" llmus eelmlsel aastal Inglis- dest Vaikses Ookeanis, 5000 miili
maal ja selle koostajad Enn Salu- Vancouverist Uus-Meremaa suu-
PARIIS — Prantsusmaa kirjutas veer ja Heino Linsi on pöördunud nas. Pidustused ja isegi valimi^ied
alla- suuremale gaasilepingule N. meie poole selle töö jätkamiseks, tegid sellest meeldejääva külastuse.
Liiduga vaatamata USA hoiatus- informatsiooni ja dokumente on' , * . ^ ^ 1 *
tele,' et sellega muutub Prantsus- Toronto ja Lakewoõdi Eesti Arhii- . Alfred on tuntud advokaat ^ pühapäeval, 31. jaanuarU kell
maa,sõltuvaks N. Liidust. Prant- ^ides, ja kui meie ühiselt vanu 3^ ^i^^T^.^f ^cMasteri ülikoolis 3 ^^^.^^ instituudis ima Lü-susmaa
on seitsmes Lääne-Euroo. mälestusi meelde tuletame, siis varnagi ja Enn Atfredi loemg^^
pa riikidest, kes saavad 1984. aas- peaksime oma ülesandega toime f ^°!fj.', vaidlusvoistlusi (eri- üdidega: „Himaalaja« '„Ton.
tast 'alates 1,4 ^ triljoni kuupjaiga [ülema. ^"'''^^ poliitikas ja knstluses). Ta ^ ^
gaasi aastas Siberini ehitatava to- Kokkukutsujate nimel
mstiku kaudu. Samal ajal prantsuse
ettevõtted on saanud lepinguid 775
miljoujile dollarile torustiku ehita­misega
seatud - varustusele pärast
seda, kui president Reagan keelus­tas
USA firmadel selleks varustuse
andmise.
Ameerika kindral
olevat võõrriigi
agentidele üle antud?
ROOMA — Itaalia politsei on
intensiivselt katsunud lahendada
. USA (kindrali James Dozieri röö-vimislugii.
Uuematel andmetel usu­takse,
et Itaalia punarmee on kind­rali
üle andnud võõrriigi agentide­le.
Sellega Itaalia terrorismi vastu
võitlev politsei siiski ei leppinud ja
ütles, et kuni selle sündmuse la­hendamiseni
võidakse maailmas
igasuguseid teooriaid luua, ag^ po-litseü
tuleb näha olukorda kõige
lihtsamal kujul, et Dozier on ikka
veel selle grupi käes, kes tema
röövisid. Teaieis pole öeldud'milli­se
võõrriigi agentide käes Rozier
võiks olla.
~ Tehke seda, härra doktor! — Jahaa, mäletas arst. —
Aga minge seekord vähe alla- Mis teil oligi ettenähtud sel kor-poolegi;
siis hakkaksin end rai, istumislihased või polveke^
tundma päris uue inimesena. der? ,
Mees lahkus õnnelikuna arsti — Ajud!
juurest. Ta tundis!end tõeliselt — Jajaah, täiesti õige. Siin
uue inunesena* Aga varsti ta oli teie fagavaraosade kaart ongi^
jälle arsti vastuvõtu ruumis 00- tõdes arst. Kuulge nüüd, kui
tajate. sabas. olete saanud uued ajnd^ siis teil
—•Mis oleks, härra doktor, ei ole enam muud vanast järel
palus mees,— kas ei võiks va- kui parem käsi. Kas te ei tahaks
hetada veel' mõlemad jaladki, sedagi vahetada?
Need praegused tunduvad min- — Härra doktor! hüüdis
gü viisil võõrastavat minu muud mees väriseva häälega/-^ Kõiki
te võite ka soovitada! Mul
— Seda võib teha. Seda võib peaks ometi midagi ka oma
Mndlasti teha. olema, millega võm käe lüüa
T- Kas oleks ehk küijooksja reide siis kui tuleb larve maks-jalgu
saadaval? mise aeg»
— Ei ole, praegu ei ole, Kiur-jooksjad
jõuavad alati varjule ARÜOÜTSI
i n a n n o a a B a a n a a a a i i D c i D D B a a D o a D D a a i i i i i a a n a D i i i i i i a i i n D o a a a a D i
n
•n •
D.
A
B
D
•
D
B
•n
n
D
D
a
B
d
B
n
D
n
n
0
0
n
•
' o
o
a
B
: « •,
B :
B '
B
••.B
n
o
D
a
o • a
• D a
M .
0
D ' a .
B -
. a..
a
a ..
o .
B
o
. D
.0
O '
• n.
B
•B
D
a
0
0
B '
O
.D
0 •
n
o
D
D
n
m '.
B
D
O
D
. B •
•
•
•V a •
D
•
O
• n-. . a •
n '
n
B -
D
' o
o
n
0
o
o
D.
lo
osavõtjat XI Eesti
Päevadel Austraalias
Eesti Majja
neljapäeval, 4. veebruaril 1982 kell 7 õhtul
KAVAS: filmid Soomest, auhmnad (doorprices), kohviaud,
karastavad joogid.
Ti^ffe la veefke meeldiv SOOME ÕHTU
Kauaoodatud M Eesti Päevad ja XXVI E Mängud Austrää^^^^
toimusid Melbourne'is 26. kuni 31. detsembrini 1981. a. Juba päev va-
.^^-^^^^^vp.^^*>^^ ® Pühapäeval, 31. JaapuarU kell rem oli informatsioonibüroo avatud Melbourne»! Eesti Majas, kust E.
4 p.l Peetri kirikus Lembiit Aves- päevade külaüstel lähedalt ja kmigelt oli v õ i m » saad
soni-orelikontsert. •,. . , -ooid-^^kõige t(nnmva kohta.-
^ Laupäeval, 6.^ veebruaril keU 6 36. feembril avaü^^^
ö. T. Eesti Majas T. Saariaste ^ Mängud jä^ samal õhtul toimus XI Eesti Päevade avamine kujunes
Ühingu küünlapäeva-pidu. tujuküllane :Sõprüsõhtti..Pühap^ pidupäevade rahwšli^^
® Teisipäeval, 16. veebruaril kell val* 27. detsembril; aga võttis tiks ja päevadest osavõtjaid tervi-
7 30 5 Tartu'instituudis dr. Leon Austraalia eestlaste suurüritus tõe- täsid külalised pea igast maailma
lktjakewitscM loeng • välglispüti:
dega* „Palverändurite jälgteeL" l?^teenistus presbüteeriäste kiri ; Päevade ajal toimus Melböur^
' " Hawthoni'is öü Mvil rahvuskaas-^^k^^^^
© Teisipäeval, 23. veebruaril kell lastest ja sdlele järgnev rongM^
7.30 5. Tartu Instituudis prof. Rein rohkete M
Kurise loeng valguspiltidegaV^^^
Mtektuurj mis iihendab naateeriat
hingega.". tas melbbmlastele, et eestlased on
^ Laupäeval, 27. veebruaril kell 1 f^''^J^^0^ v i-^. • K v
- Eesti Majas Lustakas läÄst^^ Uueks liidu esimeheks vahti ^^k^^
f' •• v 'htu" ' varem Austraaüaavaliklmse ees ae
laupaeva-o . ^ olnud, yä^^^
® Laupäeval, (8. märtsil kell 7 5. väde puhul. Jõudes pidulik^
Seneca €ollege Minkler auditooriu- aktusele HawthprnTõwn Halü ei mas Rein
mis TERR „Kungla** esitab „Meri, tahtnud lipud ja nende kandjad kui- esitadeS; lavastuse' „Toönias ,Ni-korred,
mardisandid". dagi raekoja Suure šaalUavaleära^^^ ^
Austraalia jEesti Seltside Lüdu
aastakoosolek ja liidu juhatuse
valimine ning selle asukoha üle=
vümme Melbourne^
8 King Street East, Toronto, Ontario, (416) 362-lSll
Waidie elavana ?ak\a'/iraeer\ka ainnke kaks karda nädalas Mmny eest/feeelne o/afefit ^ fe/Hge „Vöbo Cesf/osf" Teffimiskopong lk. 3