Vaba eestlane , April 2, 1987

              {
VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillil 1987 - Thursday, April 2, 1987 Nr. 26
Nr. 26
Üle 200 vaba eestlase külastas Vaba Eestlast
Laupäeva, 28. märtsi pärastlõunal pärast osanike aastsi-peakoosolekut
toimus Vaba Eestlase ruumides vastuvõtt lehe
tellijatele, lugejatele, ärisõpradele ja idee-kaaslastele,
c„Avatud Jnaja" kujul esitatud küllakutsele järgnes üle 200
külalise, kellest enamus jäädvustas oma nime suurele
külaliste-lehele. Külaliste seas oli arvukalt eesti ühiskonnas
justas laupäeva pärastlõunal tõeli­se
,,invasiooni" Vaba Eestlase
uude kodusse. „Avatud Maja"
külastas üle 200 külalise, kes vaa­tasid
ruume ja seadmeid, tundsid
huvi uue produtseerimis^tehnika
vastu ja vestlesid kohvitassi ning
juures.
^esti vanasõna ütleb, et paar-kolm
kolimist on sama hävitavad
kui üks tulekahju. 120 A
Willowdale avenüül on Vaba
Eesdase nfeljas asukoht. Kolitud
on seega kokn korda. Vastupidi­selt
vanaspnale ei ole need kolimi-sed
lehte kahjustanud, vaid vastu­pidi.
Leht on võitnud iga kolimi­sega
laiemat lugejaskonda ja kõla­pinda
eesti ühiskonnas. Ka nüüd,
kus surmajuhtumid ja vananemine
paratamatult vähendavad meie
ridu ja oleks loomulik, et lehe
sõprade arv väheneb, püsib telli­jate
arv väjkese tõusutendentsiga.
Vaba Eestlase kui , ,skaudi- ja
noortelehe" sõbrad võtavad
vanemate ja vanavanemate telli­mised
üle.
Vaba Eestlase uus kodu koos-neb
viiest afarast ruumist: väike
vastuvõtu- ja kontori-ruum, suur
toimetusetuba, konverentsi-ruum,
kus kaks korda nädalas ekspedee-ritakse
lehte, ja kaks ruumi, kus
toimub tehniline töö — fotoiadu-mismasin,
pimik fotoladumise
veergude tpotmiseks ja küljenda­mise
osakpnd. Ruumid on valge­mad
ja mugavamad kui kunagi va­rem.
Esmakordselt avanes võima­lus
ka ruume dekoreerida, kuna
selleks on küllalt seinapinda. Kü-laliste-
päeval kaunistasid ruumide
seinu kaks Osvald Timmase ja
kaks Kai Kääridi maali ning rida
graafilisi töid Aarne Vahtralt.
Nii auto- kui ka kommunaal-liikluse
suhtes hästi kättesaadavas
kohas, on lehele kujunenud uus
^tellijate* - grupp, kes jalutavad
talitusse ja saavad lehe kohe
pärast ilmumist ilma postiteenin­duse
nöögita. Huvi ajalehe vastu
koos hea kättesaadavusega põh-ooooodoooooeooooosOBOSOoiDoaoaoo.
ooDoo
J Ä Ä N ÄLMER
Tel. 2f3-l!2i
n3-2014
m%\ ja parsindsme vanu
liimas kui k@ suvilates*
TUNTUMAID KÜLALISI
^,Avatud Maja' V külalised panid
oma nimed kirja suurele külaliste-lehele.
Ühiskondlikke tegelasi
esindasid Alfred Sepa abikaasaga,
Robert Kreem abikaasaga, EKN
peasekretär Priit Aruvald ja vaba-dusvõitiuse
akt-ivist Aadu
Raudkivi. Kunstirahvast esindasid
Osvald Timmas abikaasaga, Kai
Käärid, Mai Järve, Aarne Vahtra,
Aino Kurg, Lydia Vohu koos Ralf
Viksteniga, Erika Veskimets koos
Rudolf Solomiga, Heino Halling .
abikaasaga, Emil Eerme abikaa­saga'ja
Martin Ahermaa.
Filmi- ja fotorahvast esindasid
eesotsas Oskar Haameri ja ta abi­kaasaga
Edgar Väär, Ilme Lille­vars
ja Taivo Säägi. Toomas Met­sala
abikaasaga oli rahvatantsu- ja
ESTO-perest. Sportlasperest olid
kohal Mai Kreem-Sõrra, Theo
Vellend ja Evald Aruvald, Tartu
Instituudist Endel Aruja, ühiste­gevuse
veteran Villem Noolandi
ja skautide juhtkonnast Eino Kuris
ning Evald Oder abikaasaga.
Eesti, koguduste juhtivates ini­mestest
külastas avatud maja
pastor Kaljo Raid abikaasaga.
Maakondade liikumise inimestest
oild kohal Ervin Aleve, Roman
Marley^ Kalju Leis ja Ami
Käärid,Triinu** toimetaja Tanni
Kents, Eesti Kodu perest Anette
Koppel, Ülo Vastopä abikaasaga,
majandusmees Toivo Kõhelik,
'mitmekülgne veteran Johannes
Säägi ja palju teisi, keda kõiki ei
jõua' loetleda. Nimetamata iei-meste
ees vabandades olgu maini­tud,
et kõikide nimed külaliste-lehega
lähevad Vaba Eestlase sei­gale
— meie lehe ajalukku truude
sõpradena, kes olid siis kaasas,
kui leht alustas uut tegevusperioo-di
uues- asukohas. •
( D O O O B I l O O O O Ü B O O B O O O O a O O O O O
C . O T T W Ä Y HERBÄLIST
Ravimtaimed, tervislikud toiduained ja vitamiinid,
sõbralik teenindamine eesti rohuteadlase A. Toigeri
300 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N6 Tel.
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKEI^
325 MOORE AVENUE, TORONTO
ESINDAJA
Tel. kontoris 424-490©
kodus 75M296
9 9
66
sireas vasakult tegevtoimetaja Arvi Tinits, siis Mai Kreem,
Evald Aruvald, Antoni Truuvert, Theo Vellend, Ülo Vastopä.
(Algus lk. 1)
järele üle maagilise 30 miljoni
dollari piiri ning pank jätkab
edukalt oma tegevust. Kõik
panga juhatuse ja teiste organite
poolt esitatud aruanded kiideti
üksmeelselt heaks : ning ameti
vanuse järele väljalangenud
juhatuse, krediidikomitee ja
revisjonikomisjoni liikmed valiti
tagasi. Panga liikmete arv oM
aastavahetusel 5002, kusjuures
aasta jooksul surma läbi oli
lahkunud 66 liiget, keda
mälestati nende nimedev et-tdugemise
ajal leinaseisakuga.
Koosolekule oli ilmunud lige­male
sadakond panga liiget, keda
tervitas juhatuse esimees K.
Randlaid, kes oli põhikirja järele
ühtlasi koosoleku juhatajaks.
Esimees mainis, et panga majan­duslik
olukord on nüüd pärast Ka­nada
majanduses valitsenud ajutisi
kriisiaastaid stabiliseerunud, eest­laskond
suures osas on jäänud
truuks oma rahaasutusele
ning panga äriseis jõudis ji
enne peakoosolekut üle 30
Pärast seda kui koosolijad olid
leinaseisakuga mälestanud möö­dunud
aastal surma läbi lahkunud
panga liikmeid, kinnitati eelmise
aasta peakoosoleku protokoll.
Aruannete juurde asudes andis
panga möödunud aastase tegevuse
kohta üksikasjalise ülevaate lae­kur
A. Kütt, kes toonitas, et
Toronto Eesti ühispanga edukäik
jätkus 1986. aastal. Laekur mainis
et pikaajalised investeeringud on
nüüd kõik likvideeritud, mille ta­gajärjel
Eesti Ühispank on tundu­valt
paremas olukorras.
Asudes oma ülevaate arvulise
osa juurde, mainis laekur, et
Toronto Eesti Ühispanga äriseis
tõusis 1986. aasta detsembris
29.318.928 dollarile.
eelmise aasta 28.363.432 dollari
vastu. Tõus aasta jooksul oli seega
ligemale 1 miljon dollarit ehk 3,4
protsenti. Hoiuarvetel oH 1986.
aasta lõpul 28.127.490 dollarit.
Hoiuarvete tõus oli veidi alla
800.000 dollari ehk 2.9
protsenti. Kinnisvaralaenude
summa kasv 1986. aastal oli
1.365.252 dollarit ehk 9,3 prot­senti
ning investeeringute seis
väärtpaberites tõusis aasta jooksul
857.762 dollarit ehk 12 protsenti.
Hoiustelt makseti intresse kogu­summas
1.786.170 dollarit, milli­ne
summa on 60.623 dollarit
suurem 1985. aasta hoiuste intresr
side kogusummast. |
Tegevuse ülejääk enne erakor­ralisi
kulusid oli 290.299 dollarit.
Sellest summast läks Ontario
kindlustusasutuse (OSDIG) eri­fondi
täielikuks kustutamiseks
160.000 dollarit ning tulumaksusk
tasuti 23.000 dollarit. Netoülejää-gist
arvestati 78.538 dollarit sta­biilsus
fondi ning ülejäänud
28.361 dollarit liideti jaotamata
puhastuluga.
Krediidikomitee aruande esitas
selle organi esimees K. Arro, kes
eriti alla kriipsutas kinnisvaralae­nude
kasvu 1985. aasta lõpusum-malt
14.664.081 dollarilt
16.029.333 dollarile, kuna isiku-laenude
summa on jäänud eelmise
aastaga võrreldes peaaegu endi­seks.
Kõneleja avaldas lootust, et
Eesti Ühispangal on võimalik
kinnisvaralaenude osatähtsust
panga investeeringute alal veelgi
suurendada, kuigi võistlus sellel
alal Kanada suurte rahaasutus­tega
on pingeline.
Revisjonikomisjoni aruande
esitas komisjoni liige T. Vanasel­ja,
kes toonitas, et tegevus- ja ma­jandusaruanded
on revisjoniko­misjoni
poolt revideeritud ning
need on arveraamatutega ja doku­mentidega
kooskõlas. Komisjoni
aruandes tänati ühtlasi juhatust ja
ametkonda tehtud töö eest.
Välisrevidendi G. Mitti haiges­tumise
tõttu kandis tema aruande
ette juhatuse liige^ E. Runge.
Aruandes märgiti, et panga ma­jandusaruanded
esitavad õiglaseh
varandusliku seisu, tegevuse ja
rahalise läbikäigu tulemused
). aastal.
,avatud uste" päevalt.
Ralf Viksten. Tagareas vasakult
Foto: T. Säägi
iiiiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
A Y P ,
ÄLÄRMfSÜSTEEMID
varguse ja tule vastu
Tel. 496-2334
kodus 499-8193
liiiiininiiiiiiiiiintisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuniiiniiiiiiiHsusi»
uued ja parandamm@o
Soome ehitajad
Veli Salmiiien 4924351
Metro licence 2422
sona ei voe°
tud niiBg need kinnitati üksmeel»
selt.
1987. aasta eelarve esitas abi-laekur
P, Einola. Aruandes olid
tulud kalkuleeritud 2.614.092
dollarile ja kulud 2.311.856 dolla­rile.
Aasta ülejääk pärast tulu­maksu
tasumist oleks eelarve
kohaselt 226.677 dollarit. Aruan­de
esitaja mainis, et tegevuse
raamides käesoleval aastal on
kavas ka liikmete arvu suurenda­mine.
EsimesK. Randlaid tegi pärast
eelarve esitamist teatavaks,
on koostöös panga asutaja
et
J3Sillli!llillllllliiillllllllillilliillil!lliiil!ii||||)l!itlii|{||i||i
esimese juhatuse esimehe Artur
Ekbaumi lese kirjanik Salme Ek-baumiga
rajanud Artur ja Salme
Ekbaumi nimelise fondi,, kus­juures
kummagi osalise panus on
5000 dollarit. Fondist saadud
tuludest hakatakse tulevikus jaga­ma
stipendiumeid ja toetusi.
Juhatuse ettepanekul, mille
esitas abiesimees E. Kuris, ot­sustas
koosolek suurendada Aifl-nisvaralaenude
maksimaalset
summat 250.000 doliariler ja
ühele isikule antavat maksi­maalset
laenusummat 300.000
dollarile.
Valimiste juurde asumisel valis
koosolek üksmeelselt tagasi ame-tivanuse
tõttu välja langenudjuha-tuse
liikmed K. Randlaid ja E.
Runge, krediidikomitee liikmed
Karl Arro ja Tarvo Too-mes'e,
revisjonikomisjorli liikme
Liia Orav'a ja välisrevidendi G.
Mitti. Pärast valimisi kutsus esi­mees
K. Randlaid kõiki panga
Hikmeid Eesti Ühistegevune
Õhtule, mis toimub Toronto Eesti
Ühispanga korraldusel kolma­päeval,
8. aprillil, algusga kell
7.30 õhtul Toronto Eesti Majas.
Koosolekul algatatud küsimuste
all kordas panga liige H.Meret
tema poolt eelmisel peakoosolekul
avaldatud mõtet, et panga liikmed
võiksid anda oma hoiusteh saadud
tuludest ühe protsendi meie vaba­dusvõitluse
heaks. Ta tegi ette­paneku,
et liikmed mõtleksid sel­lele
küsimusele. V. Noolandi
mainis, et sellist ettepanekut ei saa
teha ja hääletamisele panna ning
see võiks olla ainult sooviavaldus.
Juhatuse esimees K. Randlaid
mainis, et
panga juhatus ei saa H. Mereti
ettepanekut või sooviavaldust
kuidagi rakendada^ kuna selleks
peab iga panga liige andma oma
allkirjaga nõusoleku.
Koosoleku lõpufaasis avaldas
E. Runge tänu kirjanik Salme
Ekbaumile Artur ja Salme
Ekbaumi nimelise f(j)ndi idee
algatamise ja suurema summa an­netamise
eest fondi, Lõppsõnas
K. Randlaid tänas kõiki osavõtjaid
ning soovis panga liikmetele head
tervist ja õnne.
Pärast koosolekut pakuti koos­olekust
osavõtjatele kohvi ja või-i
Sini-must-valge
lehvis Lõunanabal
, On vist esmakordselt, et Eesti
rahvuslipp on lehvinud AWrtica
- mandril. See sai teoks 9. detsemb­ril
1986 Ameerika Lõunanaba
katsejaamas. Lipu viis vLõunana-bale
Ameerika kotkaskaut Louis
Sugarman Detroidist kes oli Na­tional
Science Foundation stipen-"
daadina Antarcticas kolm kuud.
Selle programmi skautidepoolseks
direktoriks oli viimased kolm aas­tat
Ilmar Pleer kes ka Eesti lipu
sinna saatis. Lipp tuleb tagasi
koos vastavate tunnistustgaja lõu­nanaba
templitega.„MEIE KODU*'j
a
U U E D P O
J Õ U S T U V
. V . . . .V
Ä I ^
P O S T
K A N A
P O S T
U S A - s s
P O S T
T E I S T
M A A