1982-09-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 73 m 73 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. septembril 1982 Thursday, September 30, 1982 7
hfnnntmnifiniffimin!!
TALITUSES
Hiud SaaW
$ küllap
TAT 2. —
3.—
18.—
10.—
$1.^
.70
.50
.70
7;50 $1.^
WSTy :2.— .35
- "8.—:••• .50
[>lJS; J7.50 .50
j..-:--ii.— .85
lEM ^50 .35
tSILE 10.— .5©
.-.•:.v,.--3.-.::,-
ADEL3.— .50
.50
5.— .40
eldnsi 5.— ..30
•70
I V . „ ; • • ; • 4^ JO
mLT 2.— .20
.30
.50
4.— M
2.50 io
. 2.2$ ^ .30
. 2 0 . - - ,40
: 5.-. .40
8.80 .40
bgn) 6.— .30
1.50 M
I 2.75 .30
.50
I •
16.20
5i— .50
8.— ;70
5.— .50
18^ $1--
6.— .70
12.- $1.—
13. — $1.—
19.50 .70
... 3.—. .50
lat
4.— .50
5.—
3.—
2.50
.50
.50
.50
vahetama. Kui sealt
lesi maha läks, jäin
|lt edasi istuma. Üks
lees; seisatas korraks
ütles mulle midagi;,
mud ma midagi aru
si. Olin juba ammu
ii ma aru ei saa, on
lidagi teha. Vaguni
rongi ja hakkas
la. Ma naeratasin,
iagi. Siis läks naine
|daga kaasa teise nai-lad
rääkisid vahel-isega
ja minuga. Mi-
Ifieratasin, sest mida
lille teha? See kõne-
. sõnakestki äm ei
iu korraga naerma
lised naersid kaasa.
|id vaguniaknaid pe-minuga
ja me kõik
Lõpuks üks nen-ja
tuli tagasi ametid
mulle midagi oli
[d ei ütelnud tä mi-js-
mu pakid ja hak-
Jaiste jutt polnud
mõju avaldanud,
tis pani mind otse-ja
tormasin mehele
teise rohgi juurde
Jhvrid sisse. Siis as-loor
ohvitser ja üt-igliše
keeles: „Can
bam?". Ta vabandas
pjanimel, kes pol-
-lul tuleb rongi va-
ADVOKÄADli L/Parma reisikirjiif
ENNALFRED
ADVOKAAtiVOTAR
Koom 1002;Royal Triist Towcf
Toronto DomSiniosi Ceiiti«
PcstiaadresK P.0.326;Toronto
• Ont (Bay iW7 '
Telefon: M9-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Vaalad ujuvad jõesuudmese
tOLANDLAAN
'Botar
133Richmond W., St©7®S
Toronto,! M5H2L3
Tel. 364-7072
ADÖf ARK, (p.C,
METHERINGTON/^
PARK
Advokaadid-nota^
365 Bay St, Süite 401. 363-4451
ü 447.2017 või 929-3425
TÕNüTÖOMi
B,A.Sc., LLJ.
ADVOILiAT— NOTAR
¥orkdaIe PJacfe, 1 Yorkdale
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Kui kodumaal ja Euroopas üldse
oli varemail aastail peamiseks rei-simisvahendiks
&ka rongisõit, süs
Ameerikä-mandrüe saabudes vahetas
siinne elustiil selle peamiselt
aütö- ja lennusõidu või ka laeva-reisi
vastu. Ometi on rongisõit
meelde jäänud kui üks märksa mugavam
liiklemisvüs ja kui tänavu
esmakordselt VIA raudteelim pakkus
erüaadset ekskursiooni, lähtekohaga
otse Toronto südalinna pea-raudteejaamäst,
panime varakult
kmni sõiduaja, et vältida pettumust,
kui vähesed, piiratud sõit-jatearvuga:
ekskursioonid välja-müüduks
osutuksid.
TEGEmSTÖLI NIMELT •
VÄALAVAATLUSE
EKSKURS5Ö0NIGA
Üsna üllatava järjekindlusega ü-muvad
igal aastal vaalaskalad
juulümu lõpunädalal ookeanist St.
Lawrence jõesüudmesse Quebecis
ja jäävad sinna tavaliselt oktoobri
alguseni. Teadlased ei ole tänaseni
sellisele rännakule täiesti veenvat
vastust leidnud, ent oletusi on mitmesuguseid.
Neist kõige tõenäolisem
tundub arvamus, et vaalad tulevad
ookeanist jõesüudmesse söö-gilootustega,
kuna sel ajal leidub
jões õige rohkesti planktoni, mis
; neid hiigelelukaid süa ahvatleb.
MIS ON PLANKTON?
Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse
vees hõljuvate loom-ole-vuste
ja taimorganismide kogumit.
Nende aktiivne liikumisvõime
on seevõrra väike, et nad ei suuda
vastu panna veevooludele, mis neid
sihitult süa-sinna kannavad. NÜ
iseloomustabki neid kestev, hõljumine
ja paljusid ka läbipaistvus,
neid esineb te ata vaU aegadel ja
kindlais kohtades õige suurtes hulkades,
oUes paljude kalade ja vaa-laliste
peatoiduks.
Vaalavaatluse ekskursioon on
kolmepäevane. Neist esimene ja
vümane päev kuluvad ringisõidvks
ja vahepealsel päeval toimub 9
tunnine laevasõit, mis ongi terve
reisi sihiks ja vaalade, kui maailma
suurimate elusolendite vaatlemiseks
nende looduslikult vabadf^s
elutingimustes,
Torontost väljub VIA mugav kiirrong
ja vüb reisijad vaid õige üksikute
peatuste järele 4y2-tunniga
Montreali. Sealt istutakse paan
tunni järele teisele rongile, nimega
„Le Saint-Laurenf' ja viietunnise
reisi järele jõuame Quebec City£i
ja paljudest vähematest asulates!
möödasõites ' Riviere-du-Loupiv
maalilisse jõeäärsesse linnakesse,
kust edasi sõidame bussiga mäe-
. kallakule ehitatud hiigel-motelli, nimega
Auberge de la Pointe. Toad
on seal ajakohased ja mugayad ning
söögisaal rikkaliku ja ahvatleva
menüüga. Nii head kalasuppi, kui
seal pakuti, polnud ma veel eluski
saanud.
Hüisõhtusest lõbusast etendusest
samas hoones tuleb aga küll loobuda
arvestades järgmise hommiku
varast ülestõusuaega.
^ARAJANE.LAHKUMINE
See on tõesti vara: kell 3.30 hommikul
antakse äratuskell ja minul,
^ui hommikuse unega inimesel,
jookseb otsemaid sume eest läbi
rida endiste reiside varaseid; otse
kohutavalt vastumeelseid äratusi:
Indias, Varanasis äratati meid
Gangese jõele usurändurite vaatlus-sõiduks
väsitava õhtu järele enne
päikesetõusu, mis mind peaaegu
ekskursioonist maha oleks' jätnud,
teinekord pidime tõttama lennuküe
kella kahe ajal öösel ja ma magasin
lausa püstijalu ja nüüdki — sel
vaal;ivaatluse ekskursiooni äratuse
ajal oleksin olnud nõus miljoni
^naksma (kui mul seda ohiuks!),
^fui \ aid v€el pool tundigi magada
-'^aaniiks.
Aga ei saanud. Kell 4 pakutakse
hornaiikusöök, alles teise tassitäie
kiiUKia kohvi järele hakkan ärka-nia
ja pool tundi hüjem vüb buss
meid pimedas tunniajase sõidu järele
jõeäärt pidi allavoolu Trois
Hstoles'e sadamakaile, kus meid
parvlaev Gobelet d'Argent juba ootab.
Vahepeal on tõusma hakanud
päike, üm tundub üdini-külm, kuigi
olorne hoiatuste kohaselt kampsu-neis.
talve jakkides ja nahkjopedes.
Hakkab koguni pisut tibama kül
ma vihma, mis õnneks siiski varsti
lakkab. Laevake asub masinate
mõnusa pobina saatel peagi sõidule,
vapramad kaasasõitjaist seavad
oma fototarbed,* kaameraj alad ja
muu lahtisele esi- või tagatekile^
„külmaõrnad" — meie nende seas
— ent seavad end mugavalt klaa-sitatud
kesktekile toolidele laudade
ääres, kust näeb peaaegu sama
hästi igale poole ümberringi.
Väljasõidu algus oleneb tõusu-mõõna
aegadestoa äratusaeg ei ole
I 0 ^ ^)
Täna algava reisikirja autor Ly Parma vaalaturistide laeval.
alati mitte mi varane, ses suhtes valda, ja paarü juhul selle reisike-oleme
sattunud kõige tülikamale se kestel tuleb meil mujalt' abi ot-ajale,
kuna,,õnnelikel aegadel" sida, kuna kõnetatavad inglise
lastakse hommikul paar-kolm tun- keelt ei oska. Kaasasõitnudteadla-di
kauem magada.' sed siiski eranditult kõik valdasid
ja ka refereerisid inglise keeles; :
KAASA SÕIDAB VAALA-TEADLASI
SELETUSI ANDMA •
Enne, kui jõuame vaalade alale,
näidatakse laeval kaasasõitvate eriteadlaste
poolt slaide ja antakse
lühüoeng nü prantsuse kui inglise
keeles vaaladest ja kõneldakse nende
väljasuremisohust, mis kõik on
väga huvitav ja teadmisü^ücastav
ja mida vaevalt kuskü mujal kuulda
saaks.
Kuna oleme QuebeciSi siis on esikohal
prantsuse keel, mida me ei
On vist küll kõigil teada, et vaalad
pole mitte kalad, v^id imetajad
loomad. Nagu inimesedki hingavad
nad õhku, on soojeverelised
ja toidavad oma imikuid emapnma-ga.
Oma suuehituse ja söömisviisi
poolest jagun'3vad vaalad hammas-ja
kiusvaalaüsteks; neist vümati-mainituil
asendavad. puuduvaid
hambaid n.n. vaalakiused, mUle
abil nad toiduks tarvitatavad väiksemad
veeloomakesed veest välja
sõeluvad.
(Järgneb)
Telefon 789-5779,
kodus 762-2367
toa
TOOMAS ÕUNAPUy
B.A., B.P.E.> LL.B.
: V, ADVOKAAT — NOTAR
Süite 403, 330^Bay Street,
Tomto, Ontario Mm^^ 2S8
Tel; 365-7738
ANDRES 0LVET„LLB.
Advokaat-^notas"
)w,.Hendy,.Shirer& UitflK^
789 Don Mills Ri^^^^^^^^^^^
Tel. 429-311(1)
kodus 699-2395
JOHN E. SOOSAAR,
Chartered Accoimtant
55 Uniyereityt Ste, 600
TeL 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2H7
DR. S. BROGpWSKI
dPTÖMETRIST (OPTIK)
TeS. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE»
AT HOWARD PARK
poi©
iVSimcilysf
„Sirp ja Vasara" 20. augusti
numbris kirjeldab Mart Kuus kesk-suvise
Haapsalu kultuurisündmusi.
Lmnas on praegu ainult kaks kohta,
kus võib korraldada kontserte
— uue kultuurimaja saal ja lossipark.
Esimeses esinesid Kasahhi-
Eesti kultuuripäevade puhul Kasahhi
tantsijad. Kirjutise autor märgib,,
et „meestantsijate võimsatele
hüpetele kippus lava kitsaks jääma".
Haapsalus toimuvad ka traditsioonilised
Tshaikovski pidustused;
kuna kuulus venelane on oma
eluajal korra Haapsalus suvitanud.
Mängis Eesti Raadio Sümfooniaorkester
Peeter Lilje juhtimisel, solist
KaUe Randsalu. Vene viiuldaja
Bezverhni oma grasiinlannast klaverisaatjaga,
kes juba teist aastat
puhkavad Haapsalus, andsid kontserdi
kultuurimajas. Tallinna Hariduse-
ja Teadusala Töötajate Maja
kammerkoor andis kontserdi lossi-kurikus,
mille kohta kirjutises on
öeldud„kirikü lohakil interjööri
püüti mahendada kaskede ja küünlavalgusega,
mis ka õnnestus".
Kultuurimajas esines veel keelpillikvartett
ja mõned estraaditru-pid
olid sunnitud mängima lossipar-gi
laululaval. Kokkuvõttes märgitakse,
et „kontserdikohtadena domineerivad
suur saal ja lossipark.
— Veel paar aastat tagasi oli kasu-tamiskõlbulik
omapärase arhitektuuriga
kuursaal. Ka 21. juuni puiestee
kõlakoda ei ole enam nii korras,
et seal võiks kontserti korraldada.
Ja millal lõpeb remont lossikirikus,
meie vabariigi ühes parema
akustikaga potentsiaalses kontserdisaalis?"
Kirjutaja ei maini kontserdipai-gana
endise semmari aulat ega ka
Läänemaa Ühisgümnaasiumi pidusaali,
kuna mõlemad hooned on varemeis.
Iseseisvuse ajal ehitatud
hoonete laokile jätmisega püütakse
demonstreerida selle ajajärgu närusust.
Nüüd on lagunenud ka lossikirik,
kuursaal ja promenaadi laululava.
Ainult varisenud krohviga
. nõukogude-aegne kultuurimaja
„kiidab" uut ajastut.
Ontario
ONTARIO VALITSUS
ADAANN
ara
E L E K T R IK
SSssesedded, un^diised Ja
teed ehimaiades yõi sJKeyõtetea,
Hdling762.
Litsents nr. E1044
auruga „steamcleanmg"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
ntario valitsus usub, et põhialused selleks, et
_ luua võrdsus inimeste hulgas, on igaühe oma
kätes. See tunnustab ühtlasi otsustavuse tähtsust
ja artikuleerib rahva juhtivust püüdlustes
harmoonilisuses ja samavõrdsuses kultuuride ja
rasside vahel.
Valitsus on paljude aastate jooksul
hinnanud ja'edustanud Ontarios mitmekultuuri-lisuse
ja mitmerassilisuse arengut. Rassi ja
etnilisuse mitmekesisuse tulemus on rikastanud
Ontario elanike elu, aga ometi on rasside vahelisi
vastuolusid ja rassi halvemusi.
Niisiis, valitsus soovib sel korral täpsustada
oma poliisi rassi vahekordadest ja tugevdada
pikaajalist köhustumist ühiskonna loomisel, kus
on võrdsus suhtlemisel ja võimalustel.
Selletõttu valitsus seadustab ja deklareerib:
RASSISM EI OLE ONTARIOS MINGIL
KOMBEL LUBATUD.
IGAL INIMESEL ONTARIOS ON •
VÕRDNE OIGUS TUNDA RÕÕMU
ELUST, TÖÖST TA VABAST AJAST, ILMA
ET SEE OLEKS MÕJUTATUD RASSILISEST
VAHETEGEMISESTVÕI RASSILISEST .
KAHJUSTUSEST,
DOKTFü-NID RASSILISEST ÜLEOLEKUST,
OLLES TEADUSLIKULT
VALED JA MO:lAALSELT LAIDUVÄÄRSED,
ON L U B A M A T U D ONTARIOS..: •
•.RASSILISELE DISKRIMINEERIMISELE
ASTUTAKSE VASTU ONTARIO
INIMÕIGUSTE SEADUSE EFEKTIIVSE
MAKSMAPANEKUGA JA KUI VAJALIK,
SIIS UUTE SEADUSLIKE INITSIATIIVIDE
ARENDAMISEGA.
RASSILISELT PÕHISTATUD SOLVAMISELE
VÕI KALLALETUNGILE
ASTUTAKSE VASTU SEADUSE TÄIE
JÕUGA, ET KINDLUSTADA KÕIGILE
ISIKUKAITSET JA VÄÄRIKUST ONTARIOS.
Valitsus kutsub üles kõiki heatahtlikke
isikuid töötama koos; ja koos valitsusega ühiskonna
heaks, kus võrdsus annab võunalused
igale mehele, naisele ja lapsele maksimaalse
võimalikkusse saavutamiseks suuremaks
hüvanguks.
WILLIAM G. DAVIS
: PREMIER
R:ROYMCMURTRY
ATTORNEY GENERAL
RUSSELLH.RAMSAY
MINISTER OF LABOUR .
JAAN ÄLMER
. M o . ™ . . rasETö^
majade Juures: ^^B ^ij^©
dekter, pcDtõõd, torutöodi teB.^V^-^ BiCÖ
(plranbing), kraanid^ W o ^ jm. "^^^ mwi ja parandame vsara nö
He&tage-JMElfcsi^^^
VALITSUS TÖÖTAB SELLEKS, ET
EEMAL)ADA RASSILIST KAHJUS=
TUST, KINDLUSTADES ARUSAAMIST JA
RESPEKTI INl>lESE VÄÄRIKUSELE.
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 30, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820930 |
Description
| Title | 1982-09-30-07 |
| OCR text | Nr. 73 m 73 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. septembril 1982 Thursday, September 30, 1982 7 hfnnntmnifiniffimin!! TALITUSES Hiud SaaW $ küllap TAT 2. — 3.— 18.— 10.— $1.^ .70 .50 .70 7;50 $1.^ WSTy :2.— .35 - "8.—:••• .50 [>lJS; J7.50 .50 j..-:--ii.— .85 lEM ^50 .35 tSILE 10.— .5© .-.•:.v,.--3.-.::,- ADEL3.— .50 .50 5.— .40 eldnsi 5.— ..30 •70 I V . „ ; • • ; • 4^ JO mLT 2.— .20 .30 .50 4.— M 2.50 io . 2.2$ ^ .30 . 2 0 . - - ,40 : 5.-. .40 8.80 .40 bgn) 6.— .30 1.50 M I 2.75 .30 .50 I • 16.20 5i— .50 8.— ;70 5.— .50 18^ $1-- 6.— .70 12.- $1.— 13. — $1.— 19.50 .70 ... 3.—. .50 lat 4.— .50 5.— 3.— 2.50 .50 .50 .50 vahetama. Kui sealt lesi maha läks, jäin |lt edasi istuma. Üks lees; seisatas korraks ütles mulle midagi;, mud ma midagi aru si. Olin juba ammu ii ma aru ei saa, on lidagi teha. Vaguni rongi ja hakkas la. Ma naeratasin, iagi. Siis läks naine |daga kaasa teise nai-lad rääkisid vahel-isega ja minuga. Mi- Ifieratasin, sest mida lille teha? See kõne- . sõnakestki äm ei iu korraga naerma lised naersid kaasa. |id vaguniaknaid pe-minuga ja me kõik Lõpuks üks nen-ja tuli tagasi ametid mulle midagi oli [d ei ütelnud tä mi-js- mu pakid ja hak- Jaiste jutt polnud mõju avaldanud, tis pani mind otse-ja tormasin mehele teise rohgi juurde Jhvrid sisse. Siis as-loor ohvitser ja üt-igliše keeles: „Can bam?". Ta vabandas pjanimel, kes pol- -lul tuleb rongi va- ADVOKÄADli L/Parma reisikirjiif ENNALFRED ADVOKAAtiVOTAR Koom 1002;Royal Triist Towcf Toronto DomSiniosi Ceiiti« PcstiaadresK P.0.326;Toronto • Ont (Bay iW7 ' Telefon: M9-1777 24-tundi telefoni valveteenistus Vaalad ujuvad jõesuudmese tOLANDLAAN 'Botar 133Richmond W., St©7®S Toronto,! M5H2L3 Tel. 364-7072 ADÖf ARK, (p.C, METHERINGTON/^ PARK Advokaadid-nota^ 365 Bay St, Süite 401. 363-4451 ü 447.2017 või 929-3425 TÕNüTÖOMi B,A.Sc., LLJ. ADVOILiAT— NOTAR ¥orkdaIe PJacfe, 1 Yorkdale Süite 207 Toronto, Ont. M6A 3A1 Kui kodumaal ja Euroopas üldse oli varemail aastail peamiseks rei-simisvahendiks &ka rongisõit, süs Ameerikä-mandrüe saabudes vahetas siinne elustiil selle peamiselt aütö- ja lennusõidu või ka laeva-reisi vastu. Ometi on rongisõit meelde jäänud kui üks märksa mugavam liiklemisvüs ja kui tänavu esmakordselt VIA raudteelim pakkus erüaadset ekskursiooni, lähtekohaga otse Toronto südalinna pea-raudteejaamäst, panime varakult kmni sõiduaja, et vältida pettumust, kui vähesed, piiratud sõit-jatearvuga: ekskursioonid välja-müüduks osutuksid. TEGEmSTÖLI NIMELT • VÄALAVAATLUSE EKSKURS5Ö0NIGA Üsna üllatava järjekindlusega ü-muvad igal aastal vaalaskalad juulümu lõpunädalal ookeanist St. Lawrence jõesüudmesse Quebecis ja jäävad sinna tavaliselt oktoobri alguseni. Teadlased ei ole tänaseni sellisele rännakule täiesti veenvat vastust leidnud, ent oletusi on mitmesuguseid. Neist kõige tõenäolisem tundub arvamus, et vaalad tulevad ookeanist jõesüudmesse söö-gilootustega, kuna sel ajal leidub jões õige rohkesti planktoni, mis ; neid hiigelelukaid süa ahvatleb. MIS ON PLANKTON? Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse vees hõljuvate loom-ole-vuste ja taimorganismide kogumit. Nende aktiivne liikumisvõime on seevõrra väike, et nad ei suuda vastu panna veevooludele, mis neid sihitult süa-sinna kannavad. NÜ iseloomustabki neid kestev, hõljumine ja paljusid ka läbipaistvus, neid esineb te ata vaU aegadel ja kindlais kohtades õige suurtes hulkades, oUes paljude kalade ja vaa-laliste peatoiduks. Vaalavaatluse ekskursioon on kolmepäevane. Neist esimene ja vümane päev kuluvad ringisõidvks ja vahepealsel päeval toimub 9 tunnine laevasõit, mis ongi terve reisi sihiks ja vaalade, kui maailma suurimate elusolendite vaatlemiseks nende looduslikult vabadf^s elutingimustes, Torontost väljub VIA mugav kiirrong ja vüb reisijad vaid õige üksikute peatuste järele 4y2-tunniga Montreali. Sealt istutakse paan tunni järele teisele rongile, nimega „Le Saint-Laurenf' ja viietunnise reisi järele jõuame Quebec City£i ja paljudest vähematest asulates! möödasõites ' Riviere-du-Loupiv maalilisse jõeäärsesse linnakesse, kust edasi sõidame bussiga mäe- . kallakule ehitatud hiigel-motelli, nimega Auberge de la Pointe. Toad on seal ajakohased ja mugayad ning söögisaal rikkaliku ja ahvatleva menüüga. Nii head kalasuppi, kui seal pakuti, polnud ma veel eluski saanud. Hüisõhtusest lõbusast etendusest samas hoones tuleb aga küll loobuda arvestades järgmise hommiku varast ülestõusuaega. ^ARAJANE.LAHKUMINE See on tõesti vara: kell 3.30 hommikul antakse äratuskell ja minul, ^ui hommikuse unega inimesel, jookseb otsemaid sume eest läbi rida endiste reiside varaseid; otse kohutavalt vastumeelseid äratusi: Indias, Varanasis äratati meid Gangese jõele usurändurite vaatlus-sõiduks väsitava õhtu järele enne päikesetõusu, mis mind peaaegu ekskursioonist maha oleks' jätnud, teinekord pidime tõttama lennuküe kella kahe ajal öösel ja ma magasin lausa püstijalu ja nüüdki — sel vaal;ivaatluse ekskursiooni äratuse ajal oleksin olnud nõus miljoni ^naksma (kui mul seda ohiuks!), ^fui \ aid v€el pool tundigi magada -'^aaniiks. Aga ei saanud. Kell 4 pakutakse hornaiikusöök, alles teise tassitäie kiiUKia kohvi järele hakkan ärka-nia ja pool tundi hüjem vüb buss meid pimedas tunniajase sõidu järele jõeäärt pidi allavoolu Trois Hstoles'e sadamakaile, kus meid parvlaev Gobelet d'Argent juba ootab. Vahepeal on tõusma hakanud päike, üm tundub üdini-külm, kuigi olorne hoiatuste kohaselt kampsu-neis. talve jakkides ja nahkjopedes. Hakkab koguni pisut tibama kül ma vihma, mis õnneks siiski varsti lakkab. Laevake asub masinate mõnusa pobina saatel peagi sõidule, vapramad kaasasõitjaist seavad oma fototarbed,* kaameraj alad ja muu lahtisele esi- või tagatekile^ „külmaõrnad" — meie nende seas — ent seavad end mugavalt klaa-sitatud kesktekile toolidele laudade ääres, kust näeb peaaegu sama hästi igale poole ümberringi. Väljasõidu algus oleneb tõusu-mõõna aegadestoa äratusaeg ei ole I 0 ^ ^) Täna algava reisikirja autor Ly Parma vaalaturistide laeval. alati mitte mi varane, ses suhtes valda, ja paarü juhul selle reisike-oleme sattunud kõige tülikamale se kestel tuleb meil mujalt' abi ot-ajale, kuna,,õnnelikel aegadel" sida, kuna kõnetatavad inglise lastakse hommikul paar-kolm tun- keelt ei oska. Kaasasõitnudteadla-di kauem magada.' sed siiski eranditult kõik valdasid ja ka refereerisid inglise keeles; : KAASA SÕIDAB VAALA-TEADLASI SELETUSI ANDMA • Enne, kui jõuame vaalade alale, näidatakse laeval kaasasõitvate eriteadlaste poolt slaide ja antakse lühüoeng nü prantsuse kui inglise keeles vaaladest ja kõneldakse nende väljasuremisohust, mis kõik on väga huvitav ja teadmisü^ücastav ja mida vaevalt kuskü mujal kuulda saaks. Kuna oleme QuebeciSi siis on esikohal prantsuse keel, mida me ei On vist küll kõigil teada, et vaalad pole mitte kalad, v^id imetajad loomad. Nagu inimesedki hingavad nad õhku, on soojeverelised ja toidavad oma imikuid emapnma-ga. Oma suuehituse ja söömisviisi poolest jagun'3vad vaalad hammas-ja kiusvaalaüsteks; neist vümati-mainituil asendavad. puuduvaid hambaid n.n. vaalakiused, mUle abil nad toiduks tarvitatavad väiksemad veeloomakesed veest välja sõeluvad. (Järgneb) Telefon 789-5779, kodus 762-2367 toa TOOMAS ÕUNAPUy B.A., B.P.E.> LL.B. : V, ADVOKAAT — NOTAR Süite 403, 330^Bay Street, Tomto, Ontario Mm^^ 2S8 Tel; 365-7738 ANDRES 0LVET„LLB. Advokaat-^notas" )w,.Hendy,.Shirer& UitflK^ 789 Don Mills Ri^^^^^^^^^^^ Tel. 429-311(1) kodus 699-2395 JOHN E. SOOSAAR, Chartered Accoimtant 55 Uniyereityt Ste, 600 TeL 862-7115 Toronto, Ont. M5J 2H7 DR. S. BROGpWSKI dPTÖMETRIST (OPTIK) TeS. 531-4251 412 RONCESVALLES AVE» AT HOWARD PARK poi© iVSimcilysf „Sirp ja Vasara" 20. augusti numbris kirjeldab Mart Kuus kesk-suvise Haapsalu kultuurisündmusi. Lmnas on praegu ainult kaks kohta, kus võib korraldada kontserte — uue kultuurimaja saal ja lossipark. Esimeses esinesid Kasahhi- Eesti kultuuripäevade puhul Kasahhi tantsijad. Kirjutise autor märgib,, et „meestantsijate võimsatele hüpetele kippus lava kitsaks jääma". Haapsalus toimuvad ka traditsioonilised Tshaikovski pidustused; kuna kuulus venelane on oma eluajal korra Haapsalus suvitanud. Mängis Eesti Raadio Sümfooniaorkester Peeter Lilje juhtimisel, solist KaUe Randsalu. Vene viiuldaja Bezverhni oma grasiinlannast klaverisaatjaga, kes juba teist aastat puhkavad Haapsalus, andsid kontserdi kultuurimajas. Tallinna Hariduse- ja Teadusala Töötajate Maja kammerkoor andis kontserdi lossi-kurikus, mille kohta kirjutises on öeldud„kirikü lohakil interjööri püüti mahendada kaskede ja küünlavalgusega, mis ka õnnestus". Kultuurimajas esines veel keelpillikvartett ja mõned estraaditru-pid olid sunnitud mängima lossipar-gi laululaval. Kokkuvõttes märgitakse, et „kontserdikohtadena domineerivad suur saal ja lossipark. — Veel paar aastat tagasi oli kasu-tamiskõlbulik omapärase arhitektuuriga kuursaal. Ka 21. juuni puiestee kõlakoda ei ole enam nii korras, et seal võiks kontserti korraldada. Ja millal lõpeb remont lossikirikus, meie vabariigi ühes parema akustikaga potentsiaalses kontserdisaalis?" Kirjutaja ei maini kontserdipai-gana endise semmari aulat ega ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi pidusaali, kuna mõlemad hooned on varemeis. Iseseisvuse ajal ehitatud hoonete laokile jätmisega püütakse demonstreerida selle ajajärgu närusust. Nüüd on lagunenud ka lossikirik, kuursaal ja promenaadi laululava. Ainult varisenud krohviga . nõukogude-aegne kultuurimaja „kiidab" uut ajastut. Ontario ONTARIO VALITSUS ADAANN ara E L E K T R IK SSssesedded, un^diised Ja teed ehimaiades yõi sJKeyõtetea, Hdling762. Litsents nr. E1044 auruga „steamcleanmg" HEL. ERIK LOKBIK 447-9834 ntario valitsus usub, et põhialused selleks, et _ luua võrdsus inimeste hulgas, on igaühe oma kätes. See tunnustab ühtlasi otsustavuse tähtsust ja artikuleerib rahva juhtivust püüdlustes harmoonilisuses ja samavõrdsuses kultuuride ja rasside vahel. Valitsus on paljude aastate jooksul hinnanud ja'edustanud Ontarios mitmekultuuri-lisuse ja mitmerassilisuse arengut. Rassi ja etnilisuse mitmekesisuse tulemus on rikastanud Ontario elanike elu, aga ometi on rasside vahelisi vastuolusid ja rassi halvemusi. Niisiis, valitsus soovib sel korral täpsustada oma poliisi rassi vahekordadest ja tugevdada pikaajalist köhustumist ühiskonna loomisel, kus on võrdsus suhtlemisel ja võimalustel. Selletõttu valitsus seadustab ja deklareerib: RASSISM EI OLE ONTARIOS MINGIL KOMBEL LUBATUD. IGAL INIMESEL ONTARIOS ON • VÕRDNE OIGUS TUNDA RÕÕMU ELUST, TÖÖST TA VABAST AJAST, ILMA ET SEE OLEKS MÕJUTATUD RASSILISEST VAHETEGEMISESTVÕI RASSILISEST . KAHJUSTUSEST, DOKTFü-NID RASSILISEST ÜLEOLEKUST, OLLES TEADUSLIKULT VALED JA MO:lAALSELT LAIDUVÄÄRSED, ON L U B A M A T U D ONTARIOS..: • •.RASSILISELE DISKRIMINEERIMISELE ASTUTAKSE VASTU ONTARIO INIMÕIGUSTE SEADUSE EFEKTIIVSE MAKSMAPANEKUGA JA KUI VAJALIK, SIIS UUTE SEADUSLIKE INITSIATIIVIDE ARENDAMISEGA. RASSILISELT PÕHISTATUD SOLVAMISELE VÕI KALLALETUNGILE ASTUTAKSE VASTU SEADUSE TÄIE JÕUGA, ET KINDLUSTADA KÕIGILE ISIKUKAITSET JA VÄÄRIKUST ONTARIOS. Valitsus kutsub üles kõiki heatahtlikke isikuid töötama koos; ja koos valitsusega ühiskonna heaks, kus võrdsus annab võunalused igale mehele, naisele ja lapsele maksimaalse võimalikkusse saavutamiseks suuremaks hüvanguks. WILLIAM G. DAVIS : PREMIER R:ROYMCMURTRY ATTORNEY GENERAL RUSSELLH.RAMSAY MINISTER OF LABOUR . JAAN ÄLMER . M o . ™ . . rasETö^ majade Juures: ^^B ^ij^© dekter, pcDtõõd, torutöodi teB.^V^-^ BiCÖ (plranbing), kraanid^ W o ^ jm. "^^^ mwi ja parandame vsara nö He&tage-JMElfcsi^^^ VALITSUS TÖÖTAB SELLEKS, ET EEMAL)ADA RASSILIST KAHJUS= TUST, KINDLUSTADES ARUSAAMIST JA RESPEKTI INl>lESE VÄÄRIKUSELE. \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-30-07
