1979-08-30-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tn 4 OL2 VABADE EESTLASTE MMLEIANWA ^hvardas tumedate rajupavedegä Ühendriikide ja N. Lüdu valielisi vahekordi. Moskva kuulsa Bols- I iioi balletitrupi liige Ludmilla Vla-sova, kes ameeriklaste arvates kavatses oma mehe Alexander (Godunovi eeskujul äira hüpata ja Ühendriikides asüüli paluda, kuid keda venelaiste! oli õnnestunud New YorgilennuväljälMöskvasse piirduvaliB vene leraiuWle viia, te- VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuniseth St Torontos. il Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja C, Toronto 3, Ont. M8J 2M? TELSFONTO: toimetus 364-7521, taUtus (telliiüised, kuulutiüs^, ekspeditfficoa) 3M-7675 TEmmmNNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18.- Ja veerandasstas $9.50, kiripostiga aastas $5§.—, poolaastas $28— ja veerandaastas $15r-. TEIXIMISmMAB v ä l j a gi tas $19.- Js veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-sr aastai $58.—, poolaastas $30.— ja S^Nl^OSTKJA tilemere-maadesse: aastas $69—, $34.50 ja veerandaastas $18.—. Aadressi muudatus 40 c. — tJksiknumbH hind 40 e. Püblish^ by Ftee Estonian Publisher Ltd., 135 TecimsÄ St.; j Torcmto 3, Ont. M6J 2H2 New Yorgi lennuväljal lõppes oma tahet avaldada ning ta vaw irahulikus meeleolus draama, mis lis tagasisõidu N. Liitu. See on gi Ühendriikide ja vene võimude Juuresolekul teatavaks, et tal pole mirigit kavatsust Ameerikasse jääda ning ta tahab minna kodumaale. Pärast seda deklaratiivset i seisukohta tõnsis "JSjS tundi ameeriklaste poolt kinn^ peetud vene reisilemmk õhku ja tüli tekitanud baleriin asus pikale kodu-teekon-väike troost ja lõhnab näo päas^ mise järele. ICogu loos jäävad paljud momendid tumedaks jä vilijavad algelisele ja primitiivsele asjaajamisele Ludmilla Vlasova abistamiseks. Kuni seni ajani e! oie selgunud kuidas õnnestus venelastel toimetada yiasovat Moskvasse startivale vene lennukile kui ta oli avaldanud söovi Ühendriikidesse oma melae juurde'jäämiseks. : . " ' Ludrtiflla Vlasova, Ja Alexander Leszek Kolakovski oli poola teisitimõtlejate tähtsa maid ideolooge, kes Jäi ilma oma professori kohast Ja saadeti maalt välja. Tänapäeval on ta läänes tähtsamaid autoriteete sotsialismi teooria ja marksismi krütika alal, tema üle on kirjutatud ka rootsi sotsiaaldemokraatide a^ Hiljuti on Kolakovski, kes töötab Ometi ;pole usunditel teaduslikke võrdõiguslikuma ühiskonna poole, Oxfordis, avaldanud kolmeosalise pretensioane, need toetuvad ümu- kus katsutakse kombineerida esin-marksismi ajaloo. Esimene osa tusele. Aga usündisarhased ideö- ,>AsUtajad" käsitleb marksismi ai-; loogiad kipuvad hävitama piirid . likaid ja Marxi ning Engelsi teo- kirjelduste Godunovi lugu on järjekordseks ggijj^ Teine^^^^ö^^ Marksism kaotab püfid' selle va-tõendiks Iqiivõrd erinevad OB ^^^b marksismi Esünese maaüma-1 hei, mis on, ja selle vahel, mis kommunistlik ida ja demokraat-! sõjani Ja kõhnas ,,Kokkuvarisem^ peaks olema. Marksism väidab Mk lääs. Ehkki ühendrükide ja n^c^are^^^ tänapäevani. N. Ijidu vahelise ;kultuutisideme-r te süvendamise raamides liiguvad j Kolakovski - on väga krütiline siinsel mandül ringi igasugused oma teose kolmandas osas. idast saabunud kultuurilisa tru- , ^.^^ .., . ^ ^ ,. , ^ . ^ ., pid ning delegafeiot.rid, „„ Kga Wteutei &em^^^^ olevat teaduslik teooria. Tegelikult on see ideoloogia, mis põhjeneb lootustele, fantaasiale Ja ootustele' Silmakirjalikkus ja enesetapmine on vasakpoolsusele vajalik olelemiseks. Praegu on i^tellektuaal- Kogu seda lounmalist lugu võib lühidalt kokku võöta vanade eestlaste vanasõnasse: ,,Palju kisa, vähe villa". Jääb arusaamatuks, miks Ühendriikide võimud seda mängu üldse hakkasid mängima ja kõva käe poliitikat lavastama, kui selle vahejuhtumi lõpptulemused olid juba sellesit momen-dist peale selged kui venelastel^ iima^jääjad nihg ta püiiab kõigiti I Ä ' . ,,Ei ole mingit ühendust m-1 pärijad on kas omavahelise sõja innestustantsitari vene lennuki selliseid vahejuhtumeid vältida. 11^^^®^^"^!^^^^^ ja intelligentsi va- piiril või sõdivadki juba. Valelik- Kuid kes ei tahaks vanglamüüri^, de vahelt põgeneda,: kui selleks j Arenguriikides kasuta^ Marxi võimalused avaiievad?! 'nime need, kes on kmünud, et Kuid Ludmilla Vlasova ja Alex- marksism tähendab võimu ülevõt-ander Godunovi vahejuhtum näi-' niist rahva nimel. nende truppide iiiloned tugeva vasakpoolsete ideob^^ kontrolH ja järelvalve all ning iga' Marcuse. suhtes, ^ma teooriate nende samm on registreeritud. N . i f «f^^^^ kujmidaks Stalinist Liidule on see suureks löögiks ja bullema despootia. Marcuse tahtis 1 se vasakpoolsuse ideaalruk - N. prestiizWkaotuseks kui kuulsate i ^ ^ ^ ^ ^ valitseda „eliidiga, mis j Liit - kaotanud oma veetluse. See tantsurühmade staarid, kultuuri- i ^^^neb revolutsionäärsetest üli-; pole enam ideaalne mudel. Ka Hl^ tegelased, kirjanikud ja teadlased ^^^^^s^» ^""J^^kam^ tahi- - na ja Kuuba pole suutnud tõusta ära hüppavad ning vabasse maa- meestest ja USA räbalproletariaa-: marksistide ideaalriigiks.; Marxi düslikku demokraatiat avaliku kontrolliga produktsioordvahendite kasutamise iile. See tähendab muidugi kasvavat bürokraatiat, aga see hind tuleb-maksta. Sotsialism ei tähenda kõikide konfliktide lõppehiist, see tähendab instituutide loomist, mis laseksid / inimestel võimalkult suurel määral neid puudutavate otsuste tegemisest osa võtta. See tähen-; dab,' et meil on õigus katsetada, aga ka õigust loobuda katsetustest, liiis ei toimi. Meü ei tohi olla tugevat ideoloogüist kohusetunnet mingi abstraktse idee vastu, kuidas ühiskond peab tolmuna: Ja meie ei tohi selle idee nimel kaitsta suuri majanduslikke ja, sotsiaalseid kulutusi pardale viia. KGB teadis, et ta e! ttöhiÜhegi hinna eest täntsitari lennukist välja lasta ning võinial-dada tal ameeriklastega nelja silma all kõneleda ja ta pidas oma seisul^hasinii Jaua_^^^ kuni Ühendriikide valismmistee- ' riumi esindajad nõustusid venelaste ettepanekuga ja kohtusid tantsitariga vene agentide Juuresolekul lennuki kõrvale toodud omnibuses. Mis jäi sel juhul vaesel tantsitaril üle teha? Talle oli Jäötud ainsaks võimaluseks avaldada soovi N. Liitu tagasi minna, kiiha ta ei teadnud, kas Ühend-rilMde võimud päästavad ta KGB küüsist. või .lastakse.ta viia.N. . Liütu.v ühendüiikide võimud kinnitasid päräset kohtumist tantsitariga, et le 'oli aqtud; võimalus Ka Mao saab oma jao — tema,ga võrreldes on isegi Stalm silmapaistev ei ole ikka veel selge, müHse süsteemiga siinsetel inimestel tuleb tegeleda N. Luduga suhtlemisel. LudmfllallasovE^tagu-ei saa küll, ^^^^^ ^ j^^^j j^. yprrrm^Bsmäx^ kapWistliku ühiskonna se^lraagüise pogenemsega^ve^^ kalalaevalt ja tema valjaandrmse- ideoloogiate relvaks? S ^ ' J ^ t e ^ ^ ^ » ^ 3 ^ l on mõttetu vaielda selle üle, kes reländmistest loobuda ja haka!ta "^'-X'^, "^Tt N.: LUduga suhtlemisel rakenda- ^'^"'^'^^ sümakirjateenreid. Mark-ma tõeliselt ranget Ja Õiglast po- sismil, nagu kõigu ideploogiail, mis , väidavad lahendavat kõiki : sot- ' 1 siaalsed, poliitüisi ja filosoofilisi KA.' probleeme, on sarnasusi usundiga. ¥. lp. häirra peatoimetaja! Dr. Ants Pallopi aitlklkel „Ame&- rika Häälest" Teie lp. lehe 26. juuni väljaandes nieenUitab Eric Sevaireidi sõnu David Halbersta-mi bestselleri „The Powens i^at Be-' köihta: „I have read with inierest (his) account... His ma-terial ise very well. wrltten, aaid som® öf it is true." õiged on näit. dr. Pallopi tsi- ' taadid ,,Am. Hääie'^ porogramimi-lehelt, ülejäänust pshm iahkesti avaldada mu konime(ntaajid vaid nende kolme ebatJõe kohta, mis otseselt puudutavad minu isikut: ,1. Puudub igasugune faktüine , alus diT. Pallopi väitele, millakoha-selt ma cüeyalt ikunagi 1978. a. pöördunud Eesti Raiivuskomitee tJhendriiikides poole abipalvega, kuma mind ähvardanud vallandamine Eesti Osakonna juhataja kohalt, kuid BRKÜ juhatus jätnud „tõötruu informatsiooni" puudu-dagi sellist ei ole kunagi toimiu-mid.- Palusin EIlKÜ-lt seletust. Olen Teüe, hr. peatoimetaja, teadmiseks siia juurde lisanud yaigus-koopiad nii oma arupärimisest kui ka EBKÜ esimehe, hr. Juhan ŠImonsoni vastusest. Püsagu viimasest tsiteerida vaid üks lause: „Lubage kinnitada, et ERKU oma juhatuskoosolekull ei ole seda 'küsimust amtaitud". Jääb küsida: müiiseid allikaid on kasutanud dr. Pallop ja mida ta taotleb ühe sellise väljamõeldise trükkisaatmisegä? . 2. Dr. PaJÜopi versioon „ümb©r-paigutustest", mis toimusid Eesti Osakonnas (muide, juba novembris 1978, mitte jaanuaris 1979, nagu väidab .dr. P.), on leebelt öeldes väga omapalgeline. Ta: jätab targu mainimata tolle iihe ja ainsa teguri- m i l l e tagajärjel tookordse toimetaja kõht vabanes ja milest ümbeipaigutused algasid, nimelt, viie toimetusliikme ametliku (kaebuse (grievance) tookordse toimetaja vastu. Ka selle, sel asjas seisukoha võtmata. Mi- ©t mina kohe seepeale palusin md ümber paigutada juhaitaja kohalt toimetaja kohale; jätab dr. P. mainimata. Seevastu kirjutab tä , pikalt mingisugusitiest ,yvastasti-kustest kaebustest". Tõeks jääb, et Osakonnas oli vaid üksainus ametlik kaebus, et see pani aluse ümbeipaigiutustele ja et see ei olnud mtmi vastu. 3. Veel isiklikumaks muutuvad dr. P. insinuatsioonid minu vastu lõigus, kus ta kõneleb „ . . . kaebustest neilt, kes saateid pidevalt kuulavad USA-s, Kanadas ja Rootsis, et need ei ole enam erapooletud (sic!) uudiste allikas, vaid teeb ise propagandat kodumaa ametlike esindajatega suhtlemiseks''. ŠeUised kaebused har kanud dr. P. järgi E.. Osakonda kokku voolama • ,^öödünud aas^ ta suvel", kui olin olnud Osakonna juhatajaks poolteist aastat. / Osakonnal on täielik, mitu aastat tagassiihiriev • kuulajakirjade register. Selles leidub palju soove, tunnustust ja vahel seikfca ka kriitikat — kuulajaüt' niitte üksnes ; Eestist, vaid ka Soomest, Rootsist, Inglismaalt, USÄMSt, Ka-kus — kommunismi kõige efektiivseim relv — on kaotamas oma efektiivsuse. , Demokraatia pole ühendatav majanduslike turutingimuste puudumisega. Need oh tähtsamad kui omandi ära jagamine. Kui turutin-gimušed ei toimi, siis pole inimestel õigust otsustada nii valmistajana kui tarbijana. Sotsialism, mis hävitab turu, on dešpootne. Majanduslikult pole. tähtis, kes omab produtseerimisühikud — üksikisik, mingi kollektiiv või töölised.? • , Tööliste täielik kontroll vabrikus tähendab vana liberalismi tagasitulekut. Aga 'kui riik omab kõik^ siis ei saa töölised ju vabrikut kontrollida. Need kaks põhiniõtet käivad' teineteisele vastUv Tegelik kuses on ainult kompromissid võimalikud. VANCOUVER (VE) — Ühendur Kanada ajakirjanduses on viimasel ajal pühendatud rohkesti tähelepanu nendele meestele, kes käisid Hispaania kodusõjas nõn- - danimetatud ,.yabariiM.a.ste" poolel võitlemas. Nendega avaldatakse jutuajamisi ning lastakse neü rääkida oma muljetest, elamustest ja rasketest võitlustest Hispaania fashistidega. Hurjutatakse ka Kanada tolleaegset valitsust, kes oli kanadalaste Hispaaniasse sõtta minemise vastu, pooldades seUeš kokkupõrkes Kanada erapooletut hoiakut Omaaegsed Hispaanias käinud sõjamehed räägivad kuidas neile sai selgeks, et fäshism on toores ja jõhker valitsemissüsteem, mille vastu tuli võidelda, et kaitsta demokraatiat. Keegi ei räägi aga sellest,miks sellest „demokraatia" kaitsmisest nii väga huvitatud olid kohalikud kommunistlikud parteid, kes organiseerisid punase Rahvusvahelise Brigaadi ning hoolitsesid ka selle eest, et noori kanadalasi läheks Fräneo vasitu võitlema. Nendest vanade sõjaveteranide juttudest ja intervjuudest ajalehtede veergudel ei selgu, miks oli nii kangesti vaja kaitsta pahempoolset ,,demokraa-tiat'*, mis oli libisenud konmiu-nistide konitrolli alla ja kujunemas punaseks diktatuuriks ja millega erines see dUrtaator Franeo fashistlikiist diktatuurist. Kuid tolleaegsed kodusõja mehed on praegugi veel kinraasi täis ia mõned neist kinnitavad, et nad teeksid selle sõja uuesti läbi kuna see võitlus oli Õige. Kui meie ses Vietnami põgenike probleemiga avaldas kohalik õhtuleht silmapaistvalt eesti ajakirjaniku Andres Joasaäü lugejakirja. Avaldame selle lühendatult.. „üillatavalt vähe on räägitud kommunistlikust agressioonist oleksime võitnud, siis oleks maaühenduses .põgenikega Kaug- ilmas eksisteerinud nüüd hoopis Idast... Uus ^õna „paadirahvas" teistsugime pallimäng,'' arvab on kasutusele tulnud, kuid prob- Üks neist veteranidest, kelle arva-leem ei ole uus. j tes on nüüd aeg ka küpse nõuda Mina olen ka ,üks ,,paadirahva" Kanada, uuelt valitsuselt Hispaa- Kui öelda, et sotsialism on ühiskond, kus riik omab kõik, siis omab riik ka inimesed — nagm N. Liidus toimub. Sotsialism pole ju mingi täiuslik ühiskond,. mis radikaalselt erineb kapitalistlikult. Sotsialism ei tähenda mingit lõplikku lahendust j taolist ei ole ju olemas. Sotsialism kujutaks endast pigemini liikumist nadast ja mujalt. Mitte ainustki sellist kaebust, mülistest kõneleb dr. Pallop, ei ole Osakond saanud. Mui on ra^e vältida muljet, et dr. Pallop on sün laskunud tegevusse, mida nimetatiaikse po-liitüiseks mustamiseiks. • Vaevalt' on mul 'töfvls siiri nüdagi lisada, kuna mind tuntakse Vaba Maaüma .eestlaskonnas kahtlemata pa-rernihi kui dr.p. näib eeldavat. Lugupidamisega IIMAR MIKIVER Ameerika Hääle Eesti Osakond Toimebaja hulka 'kmiluvaist, ehkki olen elanud Kanadas üle 30 aasta ja ma tuliin PõhjarEuroppast. Põhjus on iseesama: põgenemine kommunis- ' mi:eest.V;: Me ületasiime Balti mere Eestist Rootsi 1944, a. sügisel.; Meid oli ülle 400 inimese vanal kolme-mastüisel purjakal..; A. Joasälu kirjeldab Baiti riikide saatust sõja ajal ja nendib, et „suuirem osa inimesi oleks lahkunud kui oleks jatkimud paate". ,>Sellest saadik on mitmeid riike langenud kommunistliku konspiratsioon söödaks ... See on kurb tõde mida üks 'kanada ametikandja hüjuti väljendas: miaaümas on tohutult maid nia kodusõja punase poole veteranidele samasuguseid õigusi nagu need bn aiitud kõigUe teistele sõjaveteranidele. Eelkõige tahetakse saada aga avalikku unustust, et Hispaania kodusõjas punasel poolel võitlemine oli tähti$ ja põhiliselt õige. Esmajoonies peaksid need omaaegsed veteranid siiski selgitama ühe lihtsa küsimuse — miks oli ühe diktaatori eest õigem võidelda kui? teise (üktaattori eest? Kui nendele Kanada omaaegsetele sõjameestele isegi veel praegu selge ei ole, et nad võitlesid Hispaanias Stalini puns^ terrorireashümi levikule kaasaaitamise eest, siis ei ole jiad ajaloost midagi õppmud. kust põgeneda ja nü vähe järele Yõl lootsid nad tõesti sihilikult jäänud kuhu minna. Agressioon, «teistsugusele pallimangule*V maa-mis algas Baltikumis üks inim- ilmas,mis oleks muutnud kogu piõlv tagasi kestab edasi. Kas seda vaba maailma üheks suureks or-peatatakse kunagi?" jalaagriks? ^ Näib, et Ameerika Ühendriigid on presidendi valimisel takerdunud seaduse küüsi, m i s annab presidendiks valitud isikule või-maiuse veel teistkordselt Valgesse Majja kandideerida. Ja nagu kogemused kinnitavad ei dfe ükski president rahul ätaült ühe Aidake kaasa levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säUitamisele! >'al)tsen} vanüsell seatud kide rai kogu va line pj kaasa c| taks mees h| valitseijl mä, mi( tagasi J Seda gu ka p| se ajal. toimuval sed, sül tõsiselt konda d dada, ni ühele või legä me^ valgeid, Majast i | sid pre rimiseksi tõstmis meeste Kuid peab rai ratüuri poliUUis tega ja vad nõt sidendi ninjv lee| ajal teh| kaugelt asjatiuK on seh osades vajab OI seks lisal rahvaniil mänji^i seerimisl parteid ringkoni vad mUl mees" Il KogiT oleks ji^ poleks mõelda selc ninj list aegjj pulnarsil seb mõ( rastavai tundub Mississij Mark 11 surub ij laeva p( asenicl oma tö( oma nõi le hakai ja lisi mida et välismii vanud Youngi§ Andrel tlhertdri pfTotsed^ gi ühe nimeta del kõi juhtival seid inij neid isij ' valimist! kes tul( kampa! suure t( Selle vad se protsed^ ole siis ' mokrai] vaüt ^ Ott hak? neeriihJ mad 01 lk. 3)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 30, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-08-30 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790830 |
Description
Title | 1979-08-30-02 |
OCR text | tn 4 OL2 VABADE EESTLASTE MMLEIANWA ^hvardas tumedate rajupavedegä Ühendriikide ja N. Lüdu valielisi vahekordi. Moskva kuulsa Bols- I iioi balletitrupi liige Ludmilla Vla-sova, kes ameeriklaste arvates kavatses oma mehe Alexander (Godunovi eeskujul äira hüpata ja Ühendriikides asüüli paluda, kuid keda venelaiste! oli õnnestunud New YorgilennuväljälMöskvasse piirduvaliB vene leraiuWle viia, te- VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuniseth St Torontos. il Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja C, Toronto 3, Ont. M8J 2M? TELSFONTO: toimetus 364-7521, taUtus (telliiüised, kuulutiüs^, ekspeditfficoa) 3M-7675 TEmmmNNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18.- Ja veerandasstas $9.50, kiripostiga aastas $5§.—, poolaastas $28— ja veerandaastas $15r-. TEIXIMISmMAB v ä l j a gi tas $19.- Js veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-sr aastai $58.—, poolaastas $30.— ja S^Nl^OSTKJA tilemere-maadesse: aastas $69—, $34.50 ja veerandaastas $18.—. Aadressi muudatus 40 c. — tJksiknumbH hind 40 e. Püblish^ by Ftee Estonian Publisher Ltd., 135 TecimsÄ St.; j Torcmto 3, Ont. M6J 2H2 New Yorgi lennuväljal lõppes oma tahet avaldada ning ta vaw irahulikus meeleolus draama, mis lis tagasisõidu N. Liitu. See on gi Ühendriikide ja vene võimude Juuresolekul teatavaks, et tal pole mirigit kavatsust Ameerikasse jääda ning ta tahab minna kodumaale. Pärast seda deklaratiivset i seisukohta tõnsis "JSjS tundi ameeriklaste poolt kinn^ peetud vene reisilemmk õhku ja tüli tekitanud baleriin asus pikale kodu-teekon-väike troost ja lõhnab näo päas^ mise järele. ICogu loos jäävad paljud momendid tumedaks jä vilijavad algelisele ja primitiivsele asjaajamisele Ludmilla Vlasova abistamiseks. Kuni seni ajani e! oie selgunud kuidas õnnestus venelastel toimetada yiasovat Moskvasse startivale vene lennukile kui ta oli avaldanud söovi Ühendriikidesse oma melae juurde'jäämiseks. : . " ' Ludrtiflla Vlasova, Ja Alexander Leszek Kolakovski oli poola teisitimõtlejate tähtsa maid ideolooge, kes Jäi ilma oma professori kohast Ja saadeti maalt välja. Tänapäeval on ta läänes tähtsamaid autoriteete sotsialismi teooria ja marksismi krütika alal, tema üle on kirjutatud ka rootsi sotsiaaldemokraatide a^ Hiljuti on Kolakovski, kes töötab Ometi ;pole usunditel teaduslikke võrdõiguslikuma ühiskonna poole, Oxfordis, avaldanud kolmeosalise pretensioane, need toetuvad ümu- kus katsutakse kombineerida esin-marksismi ajaloo. Esimene osa tusele. Aga usündisarhased ideö- ,>AsUtajad" käsitleb marksismi ai-; loogiad kipuvad hävitama piirid . likaid ja Marxi ning Engelsi teo- kirjelduste Godunovi lugu on järjekordseks ggijj^ Teine^^^^ö^^ Marksism kaotab püfid' selle va-tõendiks Iqiivõrd erinevad OB ^^^b marksismi Esünese maaüma-1 hei, mis on, ja selle vahel, mis kommunistlik ida ja demokraat-! sõjani Ja kõhnas ,,Kokkuvarisem^ peaks olema. Marksism väidab Mk lääs. Ehkki ühendrükide ja n^c^are^^^ tänapäevani. N. Ijidu vahelise ;kultuutisideme-r te süvendamise raamides liiguvad j Kolakovski - on väga krütiline siinsel mandül ringi igasugused oma teose kolmandas osas. idast saabunud kultuurilisa tru- , ^.^^ .., . ^ ^ ,. , ^ . ^ ., pid ning delegafeiot.rid, „„ Kga Wteutei &em^^^^ olevat teaduslik teooria. Tegelikult on see ideoloogia, mis põhjeneb lootustele, fantaasiale Ja ootustele' Silmakirjalikkus ja enesetapmine on vasakpoolsusele vajalik olelemiseks. Praegu on i^tellektuaal- Kogu seda lounmalist lugu võib lühidalt kokku võöta vanade eestlaste vanasõnasse: ,,Palju kisa, vähe villa". Jääb arusaamatuks, miks Ühendriikide võimud seda mängu üldse hakkasid mängima ja kõva käe poliitikat lavastama, kui selle vahejuhtumi lõpptulemused olid juba sellesit momen-dist peale selged kui venelastel^ iima^jääjad nihg ta püiiab kõigiti I Ä ' . ,,Ei ole mingit ühendust m-1 pärijad on kas omavahelise sõja innestustantsitari vene lennuki selliseid vahejuhtumeid vältida. 11^^^®^^"^!^^^^^ ja intelligentsi va- piiril või sõdivadki juba. Valelik- Kuid kes ei tahaks vanglamüüri^, de vahelt põgeneda,: kui selleks j Arenguriikides kasuta^ Marxi võimalused avaiievad?! 'nime need, kes on kmünud, et Kuid Ludmilla Vlasova ja Alex- marksism tähendab võimu ülevõt-ander Godunovi vahejuhtum näi-' niist rahva nimel. nende truppide iiiloned tugeva vasakpoolsete ideob^^ kontrolH ja järelvalve all ning iga' Marcuse. suhtes, ^ma teooriate nende samm on registreeritud. N . i f «f^^^^ kujmidaks Stalinist Liidule on see suureks löögiks ja bullema despootia. Marcuse tahtis 1 se vasakpoolsuse ideaalruk - N. prestiizWkaotuseks kui kuulsate i ^ ^ ^ ^ ^ valitseda „eliidiga, mis j Liit - kaotanud oma veetluse. See tantsurühmade staarid, kultuuri- i ^^^neb revolutsionäärsetest üli-; pole enam ideaalne mudel. Ka Hl^ tegelased, kirjanikud ja teadlased ^^^^^s^» ^""J^^kam^ tahi- - na ja Kuuba pole suutnud tõusta ära hüppavad ning vabasse maa- meestest ja USA räbalproletariaa-: marksistide ideaalriigiks.; Marxi düslikku demokraatiat avaliku kontrolliga produktsioordvahendite kasutamise iile. See tähendab muidugi kasvavat bürokraatiat, aga see hind tuleb-maksta. Sotsialism ei tähenda kõikide konfliktide lõppehiist, see tähendab instituutide loomist, mis laseksid / inimestel võimalkult suurel määral neid puudutavate otsuste tegemisest osa võtta. See tähen-; dab,' et meil on õigus katsetada, aga ka õigust loobuda katsetustest, liiis ei toimi. Meü ei tohi olla tugevat ideoloogüist kohusetunnet mingi abstraktse idee vastu, kuidas ühiskond peab tolmuna: Ja meie ei tohi selle idee nimel kaitsta suuri majanduslikke ja, sotsiaalseid kulutusi pardale viia. KGB teadis, et ta e! ttöhiÜhegi hinna eest täntsitari lennukist välja lasta ning võinial-dada tal ameeriklastega nelja silma all kõneleda ja ta pidas oma seisul^hasinii Jaua_^^^ kuni Ühendriikide valismmistee- ' riumi esindajad nõustusid venelaste ettepanekuga ja kohtusid tantsitariga vene agentide Juuresolekul lennuki kõrvale toodud omnibuses. Mis jäi sel juhul vaesel tantsitaril üle teha? Talle oli Jäötud ainsaks võimaluseks avaldada soovi N. Liitu tagasi minna, kiiha ta ei teadnud, kas Ühend-rilMde võimud päästavad ta KGB küüsist. või .lastakse.ta viia.N. . Liütu.v ühendüiikide võimud kinnitasid päräset kohtumist tantsitariga, et le 'oli aqtud; võimalus Ka Mao saab oma jao — tema,ga võrreldes on isegi Stalm silmapaistev ei ole ikka veel selge, müHse süsteemiga siinsetel inimestel tuleb tegeleda N. Luduga suhtlemisel. LudmfllallasovE^tagu-ei saa küll, ^^^^^ ^ j^^^j j^. yprrrm^Bsmäx^ kapWistliku ühiskonna se^lraagüise pogenemsega^ve^^ kalalaevalt ja tema valjaandrmse- ideoloogiate relvaks? S ^ ' J ^ t e ^ ^ ^ » ^ 3 ^ l on mõttetu vaielda selle üle, kes reländmistest loobuda ja haka!ta "^'-X'^, "^Tt N.: LUduga suhtlemisel rakenda- ^'^"'^'^^ sümakirjateenreid. Mark-ma tõeliselt ranget Ja Õiglast po- sismil, nagu kõigu ideploogiail, mis , väidavad lahendavat kõiki : sot- ' 1 siaalsed, poliitüisi ja filosoofilisi KA.' probleeme, on sarnasusi usundiga. ¥. lp. häirra peatoimetaja! Dr. Ants Pallopi aitlklkel „Ame&- rika Häälest" Teie lp. lehe 26. juuni väljaandes nieenUitab Eric Sevaireidi sõnu David Halbersta-mi bestselleri „The Powens i^at Be-' köihta: „I have read with inierest (his) account... His ma-terial ise very well. wrltten, aaid som® öf it is true." õiged on näit. dr. Pallopi tsi- ' taadid ,,Am. Hääie'^ porogramimi-lehelt, ülejäänust pshm iahkesti avaldada mu konime(ntaajid vaid nende kolme ebatJõe kohta, mis otseselt puudutavad minu isikut: ,1. Puudub igasugune faktüine , alus diT. Pallopi väitele, millakoha-selt ma cüeyalt ikunagi 1978. a. pöördunud Eesti Raiivuskomitee tJhendriiikides poole abipalvega, kuma mind ähvardanud vallandamine Eesti Osakonna juhataja kohalt, kuid BRKÜ juhatus jätnud „tõötruu informatsiooni" puudu-dagi sellist ei ole kunagi toimiu-mid.- Palusin EIlKÜ-lt seletust. Olen Teüe, hr. peatoimetaja, teadmiseks siia juurde lisanud yaigus-koopiad nii oma arupärimisest kui ka EBKÜ esimehe, hr. Juhan ŠImonsoni vastusest. Püsagu viimasest tsiteerida vaid üks lause: „Lubage kinnitada, et ERKU oma juhatuskoosolekull ei ole seda 'küsimust amtaitud". Jääb küsida: müiiseid allikaid on kasutanud dr. Pallop ja mida ta taotleb ühe sellise väljamõeldise trükkisaatmisegä? . 2. Dr. PaJÜopi versioon „ümb©r-paigutustest", mis toimusid Eesti Osakonnas (muide, juba novembris 1978, mitte jaanuaris 1979, nagu väidab .dr. P.), on leebelt öeldes väga omapalgeline. Ta: jätab targu mainimata tolle iihe ja ainsa teguri- m i l l e tagajärjel tookordse toimetaja kõht vabanes ja milest ümbeipaigutused algasid, nimelt, viie toimetusliikme ametliku (kaebuse (grievance) tookordse toimetaja vastu. Ka selle, sel asjas seisukoha võtmata. Mi- ©t mina kohe seepeale palusin md ümber paigutada juhaitaja kohalt toimetaja kohale; jätab dr. P. mainimata. Seevastu kirjutab tä , pikalt mingisugusitiest ,yvastasti-kustest kaebustest". Tõeks jääb, et Osakonnas oli vaid üksainus ametlik kaebus, et see pani aluse ümbeipaigiutustele ja et see ei olnud mtmi vastu. 3. Veel isiklikumaks muutuvad dr. P. insinuatsioonid minu vastu lõigus, kus ta kõneleb „ . . . kaebustest neilt, kes saateid pidevalt kuulavad USA-s, Kanadas ja Rootsis, et need ei ole enam erapooletud (sic!) uudiste allikas, vaid teeb ise propagandat kodumaa ametlike esindajatega suhtlemiseks''. ŠeUised kaebused har kanud dr. P. järgi E.. Osakonda kokku voolama • ,^öödünud aas^ ta suvel", kui olin olnud Osakonna juhatajaks poolteist aastat. / Osakonnal on täielik, mitu aastat tagassiihiriev • kuulajakirjade register. Selles leidub palju soove, tunnustust ja vahel seikfca ka kriitikat — kuulajaüt' niitte üksnes ; Eestist, vaid ka Soomest, Rootsist, Inglismaalt, USÄMSt, Ka-kus — kommunismi kõige efektiivseim relv — on kaotamas oma efektiivsuse. , Demokraatia pole ühendatav majanduslike turutingimuste puudumisega. Need oh tähtsamad kui omandi ära jagamine. Kui turutin-gimušed ei toimi, siis pole inimestel õigust otsustada nii valmistajana kui tarbijana. Sotsialism, mis hävitab turu, on dešpootne. Majanduslikult pole. tähtis, kes omab produtseerimisühikud — üksikisik, mingi kollektiiv või töölised.? • , Tööliste täielik kontroll vabrikus tähendab vana liberalismi tagasitulekut. Aga 'kui riik omab kõik^ siis ei saa töölised ju vabrikut kontrollida. Need kaks põhiniõtet käivad' teineteisele vastUv Tegelik kuses on ainult kompromissid võimalikud. VANCOUVER (VE) — Ühendur Kanada ajakirjanduses on viimasel ajal pühendatud rohkesti tähelepanu nendele meestele, kes käisid Hispaania kodusõjas nõn- - danimetatud ,.yabariiM.a.ste" poolel võitlemas. Nendega avaldatakse jutuajamisi ning lastakse neü rääkida oma muljetest, elamustest ja rasketest võitlustest Hispaania fashistidega. Hurjutatakse ka Kanada tolleaegset valitsust, kes oli kanadalaste Hispaaniasse sõtta minemise vastu, pooldades seUeš kokkupõrkes Kanada erapooletut hoiakut Omaaegsed Hispaanias käinud sõjamehed räägivad kuidas neile sai selgeks, et fäshism on toores ja jõhker valitsemissüsteem, mille vastu tuli võidelda, et kaitsta demokraatiat. Keegi ei räägi aga sellest,miks sellest „demokraatia" kaitsmisest nii väga huvitatud olid kohalikud kommunistlikud parteid, kes organiseerisid punase Rahvusvahelise Brigaadi ning hoolitsesid ka selle eest, et noori kanadalasi läheks Fräneo vasitu võitlema. Nendest vanade sõjaveteranide juttudest ja intervjuudest ajalehtede veergudel ei selgu, miks oli nii kangesti vaja kaitsta pahempoolset ,,demokraa-tiat'*, mis oli libisenud konmiu-nistide konitrolli alla ja kujunemas punaseks diktatuuriks ja millega erines see dUrtaator Franeo fashistlikiist diktatuurist. Kuid tolleaegsed kodusõja mehed on praegugi veel kinraasi täis ia mõned neist kinnitavad, et nad teeksid selle sõja uuesti läbi kuna see võitlus oli Õige. Kui meie ses Vietnami põgenike probleemiga avaldas kohalik õhtuleht silmapaistvalt eesti ajakirjaniku Andres Joasaäü lugejakirja. Avaldame selle lühendatult.. „üillatavalt vähe on räägitud kommunistlikust agressioonist oleksime võitnud, siis oleks maaühenduses .põgenikega Kaug- ilmas eksisteerinud nüüd hoopis Idast... Uus ^õna „paadirahvas" teistsugime pallimäng,'' arvab on kasutusele tulnud, kuid prob- Üks neist veteranidest, kelle arva-leem ei ole uus. j tes on nüüd aeg ka küpse nõuda Mina olen ka ,üks ,,paadirahva" Kanada, uuelt valitsuselt Hispaa- Kui öelda, et sotsialism on ühiskond, kus riik omab kõik, siis omab riik ka inimesed — nagm N. Liidus toimub. Sotsialism pole ju mingi täiuslik ühiskond,. mis radikaalselt erineb kapitalistlikult. Sotsialism ei tähenda mingit lõplikku lahendust j taolist ei ole ju olemas. Sotsialism kujutaks endast pigemini liikumist nadast ja mujalt. Mitte ainustki sellist kaebust, mülistest kõneleb dr. Pallop, ei ole Osakond saanud. Mui on ra^e vältida muljet, et dr. Pallop on sün laskunud tegevusse, mida nimetatiaikse po-liitüiseks mustamiseiks. • Vaevalt' on mul 'töfvls siiri nüdagi lisada, kuna mind tuntakse Vaba Maaüma .eestlaskonnas kahtlemata pa-rernihi kui dr.p. näib eeldavat. Lugupidamisega IIMAR MIKIVER Ameerika Hääle Eesti Osakond Toimebaja hulka 'kmiluvaist, ehkki olen elanud Kanadas üle 30 aasta ja ma tuliin PõhjarEuroppast. Põhjus on iseesama: põgenemine kommunis- ' mi:eest.V;: Me ületasiime Balti mere Eestist Rootsi 1944, a. sügisel.; Meid oli ülle 400 inimese vanal kolme-mastüisel purjakal..; A. Joasälu kirjeldab Baiti riikide saatust sõja ajal ja nendib, et „suuirem osa inimesi oleks lahkunud kui oleks jatkimud paate". ,>Sellest saadik on mitmeid riike langenud kommunistliku konspiratsioon söödaks ... See on kurb tõde mida üks 'kanada ametikandja hüjuti väljendas: miaaümas on tohutult maid nia kodusõja punase poole veteranidele samasuguseid õigusi nagu need bn aiitud kõigUe teistele sõjaveteranidele. Eelkõige tahetakse saada aga avalikku unustust, et Hispaania kodusõjas punasel poolel võitlemine oli tähti$ ja põhiliselt õige. Esmajoonies peaksid need omaaegsed veteranid siiski selgitama ühe lihtsa küsimuse — miks oli ühe diktaatori eest õigem võidelda kui? teise (üktaattori eest? Kui nendele Kanada omaaegsetele sõjameestele isegi veel praegu selge ei ole, et nad võitlesid Hispaanias Stalini puns^ terrorireashümi levikule kaasaaitamise eest, siis ei ole jiad ajaloost midagi õppmud. kust põgeneda ja nü vähe järele Yõl lootsid nad tõesti sihilikult jäänud kuhu minna. Agressioon, «teistsugusele pallimangule*V maa-mis algas Baltikumis üks inim- ilmas,mis oleks muutnud kogu piõlv tagasi kestab edasi. Kas seda vaba maailma üheks suureks or-peatatakse kunagi?" jalaagriks? ^ Näib, et Ameerika Ühendriigid on presidendi valimisel takerdunud seaduse küüsi, m i s annab presidendiks valitud isikule või-maiuse veel teistkordselt Valgesse Majja kandideerida. Ja nagu kogemused kinnitavad ei dfe ükski president rahul ätaült ühe Aidake kaasa levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säUitamisele! >'al)tsen} vanüsell seatud kide rai kogu va line pj kaasa c| taks mees h| valitseijl mä, mi( tagasi J Seda gu ka p| se ajal. toimuval sed, sül tõsiselt konda d dada, ni ühele või legä me^ valgeid, Majast i | sid pre rimiseksi tõstmis meeste Kuid peab rai ratüuri poliUUis tega ja vad nõt sidendi ninjv lee| ajal teh| kaugelt asjatiuK on seh osades vajab OI seks lisal rahvaniil mänji^i seerimisl parteid ringkoni vad mUl mees" Il KogiT oleks ji^ poleks mõelda selc ninj list aegjj pulnarsil seb mõ( rastavai tundub Mississij Mark 11 surub ij laeva p( asenicl oma tö( oma nõi le hakai ja lisi mida et välismii vanud Youngi§ Andrel tlhertdri pfTotsed^ gi ühe nimeta del kõi juhtival seid inij neid isij ' valimist! kes tul( kampa! suure t( Selle vad se protsed^ ole siis ' mokrai] vaüt ^ Ott hak? neeriihJ mad 01 lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-30-02