Vaba eestlane , March 31, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 31. märtsU 1981 - Tuesday, March 31,1981 Nr. 25
T@reüit@ päevcileli* kirjutab Harry Liivist
Toronto päevaleht „The Toronto Sun*- avaldas oma 19. mänlsi
ffliBsnbris leheküljelise Mike Smipsoni artikli ,)The heaft aid soul oi
Estonia: Harry helieves m Liiv and let Liiv".
Ajakirjanik külastab elukutselt kindlustusalal töötavat eestlast te­ma
korteris, kos seinal olevad diplomid näitavad ta tegevusala. Teises
s®lnas on auhindu, nmsi ja vasnia vihjates sell® SS-aastsbs® kõrvpaMtree-neri
huvialale.
H. Liiv on Ontario parima korv- mail aastail, kui ta kõht ei olnud
pallimeeskonna treener,, Toronto veel nii ümar ja võis oma jalgu pa-
Estonia meeskond on tugevamaid remini kasutada, nautis ka tema
Kanadas ja olnud provintsi meist- sportlikku tegevust. Noore poisina
rikš- viiel järgneval aastal, oli Ka- Eestis Harry oli nakatatud jalgpal-nada
meister 1977 ja võttis osa Ust ja kui ta oli 18, kuulus ta
eelmisel nädalal Halifaxis toimu- Rootsis Hammarby meeskonda,
vast Kanada meistrivõistluses. 1950 viidi ta üle Stokholmi kust ta
H. Liiv on ametlikult nimetatud 1951 emigreerus Torontosse, kus
tTeeneriks ja üldmänedzheriks, ta mängis East End Ganadians
aga ajaMsjanik üfleb, et Hairiy «meeskonnas Kanada National Lea-
011 ESTONIA. gue seerias. 1954. a. ühines Liiv
Üks meeskonna liikmeist ütleb, et ^^^.^laste meeskonnaga, kus män-ilma
H. Liivita poleks olemas ka ^'''^ ^^^^^^^^ ^"^""^ mängijad.
Estonia meeskonda. Kanada rah- jvjad võitsid seeniori liigas ja
vusmeeskonna treener Jaek Dono-hue
ütleb, et Estonia on parimini
organiseeritud meeskond Kanadas.
See ei olevat ainult kiitus^ Har­ry
Liiv olevat selle tunnustuse ära
teeninud. Alates 1964. aastast, kui
Harry oli tippmängija, lüües 32
mänguaga 35 väravata Tsa juhtis
veel väravate arvu 1955 ja
1966. aastail
Kui suvel harrastati jalgpalli,
ta kutsuti kohaliku Estonia mees- siis võeti talvel tegevusalaks korv-konna
treeneriks eelolevate Balti pall.
Mängude puhul Clevelandis, on
Harry olnud tagant lükkajaks,
edutajaks ja grupi organiseerijaks,
kus on parimaid korvpallimängi- ...
laid, keda see provints on kunagi ^^^^^ organiseeriti korvpaUi
Vahepeal: alustas ta tööd. Mnd-lustusagendina
ja jäi paairiks
aastaks spordist eemale.
tundnud.
Siin loetletakse üles praegusje
meeskond, kes kutsus ta treeneriks
^ enne Balti Mänge Clevelandis. Liiv
meeskonna' koosseTs7 k ä 7 o^gamsee-
. gas on ka üks eestlane, 27-aas. ^^f^.^^ upsi liikmeid,^ ka
tane Indrek Kongats. mitte-eestlasi ja lõpuks joudis
„ H. Liiv iseloomustab oma mees- ^^'^^^^ meeskonna, kes
konda, et see on amatööride kiu- voitis Kanada seeiuor meistritiitli,
bi,^ kuhu kedagi ei saa rahaga' Nuud on. olnud sadu mangusid,
meelitada. Meeste hulgas valitseb orgamseerimistunde, - käendajate
eriline tunnetus sinna kuuluda. ^^^^"^^^^ J? ^^^^^ "^""f!. "^'^ ^f,^
See on sportlaste eliitgrupp. Ka H. ^^.f juures on oluline ja H.
Liiv vajab sefle meeskonna^ sõbra- ^1^^°,^, ^^f"^ f^^^f ^ mootoriks,
mehelikku tunnet. Ta ütleb, et ^is koike korraldab, juhib ja ise
võibolla teeb ta nendega suurepä- saab sellest osa, kuuludes sellesse
rast treeneritööd, aga oma hea koostootahtehsse sõpruskonda,
mänguga teevad mehed seda ka ...A'^^,^^ on hsatud paar fotot,
oma treenerile. Ta arvab, et tang- ^hel Harry Liiv, teisel Estonia
päeval inimesed panevad oma te- meeskond aktiivses tegevuses.
gevusse ainult 25% oma jõudlu-' [ • ' 'i '• • ^ " ' • " " ' • • • • M < H . . . u a ..
sest ja arvavad siis, et nad tööta­vad
oma „saba tagant". ^ Värskemad uudised loete
. Ajakirjanik ütleb, et H.~ Liiv «'VABA EESTLASEST"'
teab millest ta räägib. Varajase-
Lem (LemMt) Sootsl maalisid ilma karakteripärase Jäljeta. Kogu-on
kunstipublik juba varem näisaud summaks on resultaadiks segateh-grupinäitustel,
kuid alles 14. mart- niline abstraktne ekspressionism,
sil lõppenud ühemehe näitusel saa- mille kohta ilks tuntud kunstivaat-me
mulje tema loomingiilaadist. leja ütleb, et„pnblik on uppumas
Imselt töökana (kõik 32 esitatud selle sisse!"
maali on signeeritud 1980. aastal) Tavaliselt ignoreerib see stiil koi-on
ta saavutanud enesele kunstilise medimensioonüisuse perspektiivid
hariduse ning loomingulise koge- lises mõistes, kuid ta võib luua de-muse.
Peamiselt segatehniliselt fineerimata sügavuse illusiooni
paberile kantuna, on maalid ema- maali pinna taga. Selles loomingus
muses suureformaadilised (30'* x näib oleva^t kunstniku ülesandeks
36*0 ning kuuluvad abstraktse eks- inspiratsiooni algtõukejõuidentifit.
pressionismi stüli valdkonda, mis seerimine; kas see on unenäoline-sürrealismist
väljaarenenuna on fantatsiline retk mõttemaastikul
viimase iO aasta jooksul oma mit- või on reaktsioon reaalsetele hmge-mesuguste
ala-stiilidega olnud io- listele kogemustele — emotsiooni-mineerivaks
kunstivooluks. dele.
Selles on äärmuslaadiks automa- Vaatlus võib olia suunatud ,>mi-lism,
teadvuse kontrollita spontaan- na" kosmosesse, välis-universu-ne,
vahel mehhaaniline värvi ja misse või mistahes materjali vÕi
vormiga, pmna dekoreerimine Mr- objekti sisse, millisel juhul resul-
Jeldamäta meile mingit tuntud oh- taat ou mõistuslik ning kalkulee-
Jekti. Resultaat võib olla kas dü- ritud, vastused tekkivaile küsimu-naamiline
ja lükuv VÕI rahulik JäsUe annab või ei anna, kunstnik
staatiline. Eesmärgiks on nähta- sõnaliselt või tiitlite kaudu— ning
vaks teha inimese siseUma reali- vaatlejal on valik kas aktsepteeri-teete
omaloodud sümbolite kaudUj da seda või mitte,
kirjeldada mõttemaastikke, uiae- Soots kujundab oma pinnateks-näolisi
elamusi, anda tajutav vorm tuurid teadlikult ning resultaat on
emotsioonidele jne. Resultaadid intelligentse stiüikontrollimise tu-
Jäävad vahest sisuliselt mõisteta- lemus. Lõppanalüüsis jääb Sootsi
yaks ainult kunstnikule enesele, kõige tugevamaks isikupäraseks
kellel on teada teose tekkimise im- elemendiks siiski koloriit, mis ei
pulss ja loogika. Praktüiselt on ko- ole vormisid eraldavalt dekoratüv-gu
protsess spontaanne või kalku- ne, vaid ennem pinnatervikuna me-leferitud
ilutsemine värvide ja vorloodiline ja vaatamata sini-roheli-rnidega
ning vaatajale jääb mitmel se-roosa»puna-lilla magususele teeb
juhul ainsaks reaalsuseks maali hall-pruunide alatoonide sissetoo-füüsilise
eksisteerimise fakt. \ muie lõpptulemuse rahumeelselt
Tänapäeval on raske leida abst- harmooniliseks ning samal ajal in-raktses
loomingus originaalseid telligentsi temperamendi kontrolli
ideesid, (sama maksab küll ka re- identifitseerimiseks,
aalvormidel põhineva loomingu Kompositsioon on mõnel juhul
kohta) ning pessimistlikud vaatle- plahvatuslik, kandes selle vaatleja
jad väidavad, et kujutavkunstilise fantaasia maailmaruumi — kuhu,
loomingu uhke paraad on juba nagu selgub, ka mõned tütlid vih-marssinud
sisse umbtänavasse. javad, kuid olemata veenvalt spon-
Abstraktse ekspressionismi väi- taansed ning jäävad visuaalseks,
Jendusvahendiks võib olla värv, mitte emotsionaalseks kogemuseks,
vorm ja pinna tekstuur ehk tehni- Maalide tiitlid peab vaatleja
line protsess kas üksikutena või aktsepteerima sellistena nagu
üksteisega seoses. Soots kasutab kunstnik nad esitab. Ebareaalsed
kõiki kolme, kus siiski kõige isiku- tiitlid muutuvad vahest literatuur-pärasemateks
elementideks on seiks pimesoplikaiks loomingu kiil-värv
ja teadlikult produtseeritud jes, kuld na^ on vajalikud maalide
tehniline pinnastruktuur, mille saa- identifiseerimiseks.
vutamiseks on kasutatud voltimist, Näitus ei avalda nieile, kas Soot-kortsutamist
ning kollaazhina pea- sil on joonistuslik objekti kirjelda^
lekleepimist paberUe või lõuendile, mise anne, kuid tal on ümne loo-
• , , ; , , . minguline eneseväljenduse sundus
Varv on kaetud pmnale kas vai- ^j^uaalses vormis, miUele lisandub
guvana, shabloomga trükituna, noa- ^^^^ .^^^^ ^..^^^ inteUigentse
ga voi millega tahes impasto pak- ^^^^^^^
su värviga, millesse on tekstuurid
sisse kraabitud ehk koguni pritsi- Allakirjutanule imponeeris kõige
tud või „drip"-tehnikas pinnale rohkem maaUmaruumi või aatom-jooksma
lastud. Muidugi on värvi ajastu teemaline „Hermetic
peamiseks peale kandmiseks kasu- stream**, mis oli pindatäitvalt ühi­tatud
pintslit, kuid teisejärgulisena, lane nii tehnikalt, kompositsioonilt
rcihvusvahelisei
iiäitysel Floriddi
Floridas, St. Petersburgis, Bay-front
Centeris toimus 20.,21. ja
22. veebruaril „International Folk
Fair", kus üle 36,000 maksulisele
külalisele kolme päeva jooksul
kanti laval ette rahvuslikke tantse
ja laule. See kestis hommikust ku­ni
hilisõhtuni.
Eestlaste esinem^ine oli kõigil
kolmel päeval. Reedel, 20. veeb­ruaril
hommikul kl. 10 algas kõigi
osavõtvate rahvusgruppide paraad,
kus meie ridades oli 11 liikmeline
Baltimore'i Vanaranha • rahvatant-sugrupp
oma muusikamehega ja
kohapealseid eestlfasi rahvarõivais.
Suur areena oli rahvast täis ja ap­laus
meie rahvusgrupile oli tugev
—• nähtavasti meie sõpru oli seal
palju. Reedel lisaks raiivatantsi-jatele
esines kohapealne muusika­line
% o — Evald Pohl (tenor),
Ludwig Wahteri akordioni saatel.
Näitusel leestlaste väljapanek sai
esimese Diek BothwellAOT au­hinna.
Peeter Tiisler tegi kulisside
kavandid ja ehitas ning värvis need
oma garaazhis. Rakenduskunstnik
Erika Tiisler oli näituse kunstiline
kujundaja,
E. V. 63. aastapäeva aktus-koosviibimine
leidis aset SPIFFSU
hoones 1. märtsil. Aktuse peakõ­nelejaks
inglise ja eesti keeles tuli
Gaithersburg Marylandist ERKU
abiesimees Mäido Kari, kes on ka
ühtlasi Ühendatud Balti Ameerika
Komitee esimees. Kuna aktusel
olid ka läti ja. leedu esindajad, siis
oli Maido Kari kõne inglise kee^
les eriti hinnatud. Kõne oli sisu­liselt
väga huvitav ja tÕi^esile sei­sukohti,
millele keskustest eemiale
valgunud rahvuskillud enani mõ­telda
ei oska. Peale USA ja Eesti
hümnide oli aktuse kavas mitme­suguseid
ettekandeid, muusikalisi
(klaveril) kui deklamatsioone. I^ok-ku
oli tulnud rekordiline hulk rah­vuskaaslasi
ja külalisi kaugetelt
randadelt, kes kuidagi meie koos­viibimistest
teada saanud. Nad olid
väga'tänulikud võimaluse eest pü­hitseda
E. V. aastapäeva rahvus­kaaslaste
keskel. Nagu alati, oli ka
Kanada eestlaskond tugevalt esin­datud.
Aktusele, järgnes rikkalik
lõunasöök kohapealsete perenaiste
hooldusel.
Ülestõusmise pühade eestikeelne
jumalateenistus sel aastal jääb
Suurele reedele, 17. aprillile kl.
2 p.l. Trinity Lutheran Church,
401 Fifth St; No., St. Peterburgis.
Sellele järgneb Ühine kohvilaud.
kui ka koloriidilt, millele lisandus
müstiline ajatu ruumilisus. Jääme
huviga Järgnevat ootama.
ABEL LEE
mmmmmm
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1902, Royal Trust T«W©B
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 328, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K iK7
Telefon: 889-l?77
SJ4-tmidi telefoni valveteenistus
TEDROLAND LAAN
ddvokaat-notar
133 Richmond St. W., Ste W
Toronto, MSB 2L3
Tel. 364-TW2
ANDRES OLVET. LL.B.
^ Advokaat-notar
Sigelow, Hendy, Shirer & VvtiM
789 Don Mills Rd.
Tel. 429^11®
kodus 699-2395
Bzg
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR.
CA.
Chartered Accountaait
• S5 UniVersif^ Ave., St«. m
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J ZBI
DRi S. BROGOWSKI
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONGESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
ILMAR HEINSOO
INSURANCE
Eesti Majas
958 Broadview Avenue, ruum 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
„See kurn ütles mulle: ärge lü­litage
tänaval Võõraid" inimesi!"
„Vott, pijääd, nina püsti nagu
neil kõigil! Hilbud ümber nagu
knjagiinadel, raiped sellised!..."
Sukad põlvede ümber keerdus
ja kirsasäärikud jalas, astusid need
kaks vürstinnat nüüd edasi, higi ja
hullemagi haisupilv taga.
Mari mõlgutas, kas nad tõesti te­ma
jaoks selle peatuse olid organi^
seerinud. Mine tea!
õhtu Riina" juures kujunes äre­vaks.
Oli teada saadud Liina Kru-tõhhi
kaudu, et Predshahtnaja ko­lib
terves koosseisus Teise Telliski­visse
kolme nädala pärast. Etteval­mistusi
juba tehti, mmekirju koos-
. Asi oli ennegi teada, sellest oli
räägitudki, aga ometi oli see vas­tumeelne.
Vangil kujuneb pikkami­si
mingi „paigälise" olendi psühho­loogia,
ta ei salli liikumist ega lii­gutamist.
Siinsed tööpaigad olid
tuttavad ,nendega oldi harjunud,
vabadki olid enamasti vangide soo­vi
kohaselt „töötama" pandud
side linnaga oli hea. õmblustööko­da
kudus ja tikkis neile vabadele,
teised töökojad tegid samuti, mis
telliti... Jä nüüd jäi see kõik ma­h
a . . . . -
Olgugi, et asi ise eesti naiste seas
erilist paanikat ei põhjustanud, He­lina
peatse vabanemise aktuaalsust
see siiski vähendas — kõik ju vars­ti
niikuinii liigutatakse paigast. He­lin
ise tundis heameelt sellest, et ei
olnud vaja palju seletada, ütles ai­nult
et Moskva olevat ta -määranud
— asumisele Vorkutas.
„Moskva, Moskvaj"\arutas Mari.
„Minu meelest on imelik, et Mosk­va
iga üksiku kohta neist miljoneist
vangidest oma otsuse teeb, kes kus
peab asuma! Lihtsalt ei usu seda,
et niisugune tsentralisatsioon siin
püha Venemaal võimalik oleks!"
Keegi ei osanud selles asjas suu­remat
selgust luua, mida ei teatud,
seda ei teatud. Ainult Helin ole­tas:
„Võib olla tarvitavad nad Mosk­va
nime selleks, et vaest vangi
psüühiliselt mõjustada, et vaata ik­ka,
\ kui kõva tegelane sa oled,
Moskva ise hoolitseb sinu elu- ja
asukoha eest! 'Ega sind pole unaru­le
jäetud!"
„Muidugi," lisas Mari, „teisest
küljest jälle näitab see vangile, kui
vägev ja tark see Moskva on
kõiki pisiasjugi teab ja juhib ..
Kohvi kellelgi ei olnud, joodi
teevett. Mari ulatas Helmi kirja
Lembile ja palus kiri ette lugeda.
Lembil oli ka selge hääl.
„Armas, kallis Marike,
Mm-mm-mm..." häälitses Lembi,
„siin alguses pole midagi" . ..
„Eestimaa. poole kihutavas rongis
tundsin juba tõsist pidulikkust, olin
nagu leeritüdruk enne õnnistamist.
Leningradis tuli olla päev läbi ja
ma kasutasin juhust linna vaatami­seks.
Käisin Talvepalees ja kohvi­kus,
-sülitasin Keevasse ja vahtisin
vaskratsanikku. Mingit vaimustust
küll miski ei tekitanud, aga võõ­rastust
ka mitte; tundsin ennast
suurlinnas samahästi kui väike­ses..
. igal pool venelased ja Ve­nemaa.
Aga kui õhtul Tallinna rongi is­tusin,
siis tundus, et enam ei ole
päris Venemaa: puhas vagun, puh­tad
inimesed, vähe lärmi ja
emakeelset vaikset juttu. Minust ei
tehtud väljagi, peeti nagu enesest­mõistetavaks
— ja ometi oli minul
kange tahtmine igaühele öelda, et
ma sõidan koju, esimest korda ko­dumaale,
pärast viitteist pikka aas­tat!
Kellele sa ütled, kui keegi ei
küsi? Istusin öö'läbi akna all ja
nutsin vahest ärevuse; vahest rõõ­mu,
vahest kurbuse pärast ja aina
tuli meelde igasugu asju oma elust
läbi^segi, mitte järgimööda.
Aga Tallinna jaamas oli rongih
vastu tulnud hulk sõpru ja ema oli
kodus peolauaga ootamas.
Siis järgnesid kaks nädalat na­gu
üksainus unenägu: kõik tunnid
ja minutid olid kinni, planeeritud.
Linn oli puhas ja ilus, inimesed tu­lid
kõik nagu moeateljeest või rii-depoest,
ilusad, triigitud ja siledad.
Ei mingit lärmi — ja mli välja, et
öise palju leidus Tallinnas tunta­vaid,
endisi sõpru, kellest paljud
pakkusid ilusaid õhtusööke, laual
hõbedat ja kristalli. Roogi ^servee­riti
nagu muiste, mitmes käigus j ^
mitmel juhtus veel meeles olema,
mida ma eriti olevat armastanud
(ise ma seda ei mäletanudki!) Kõik
see oli väga liigutav. Aga oli ka
võõrastavat. Üks mu vana tuttav
daam: pahandas väffa, et pa?ar talle
vana stritsli oli müünud, eilse...
Üldiselt püüdsid kõik näha mi­nus
mingit omamoodi kaneelast.
kes vastu nende ootusi ja oletusi —•
mõni ütles viisakamalt — kartu*?!.
ellu oli jäänud Ühist keelt oli või­malik
leida ainult väga; pealiskaud-seis
seltskondlikes limiitides — sü­damed
olid erikeelsed, arusaamine
mitte väga vastastikune. Vaated ja
arvamused peagu iga asja kohta ei
klappinud, päris sõpra ega omatao­list
ei juhtunud kohtama.
Kui ära sõitsin, siis toodi mulle paigal oma — asumis."
sületäis lilli ja koorem kingitusi: „Mis on asumis?" küsis Riina,
raamatuid, shokolaadi —-ja kin- ^ „See on uus sõna: vabanenud
daid. Suudlusi oli kakskümmend, vangi ehk sundasuja elamispind
ükski saatja kaht ei saanud ega il- — ükskõik kus või kui suur."
ma ka ei jäänud. Aga pisaraid — Uks avanes, seal seisis postima-mitte
üht." jast pakiga tulnud Katre ja tema
Kui Lembi oli lõpetanud, siis' selja taga Liina Krutõhhi lai ja
kestis vaikus minu minutit. Keegi punane nägu:
ei usaldanud esimest sõna öelda. „Tere Eesti Vabariik!" hüüdis
Mari vaatas Helinat ja märkas sel- ta. „Mari, sind ajab taga kaadri­le
suu ümber joont, mida ta oli osakond ja kohe päris häda käes
näinud inimestel, kes väga,suurt — ei leia. Ütlesin, otsin üles. Ja
valu kannatasid. See tähelepanek leidsingi. Ja ütlen, et sa.ei ehma-sundis
teda vaikust katkestama: taks, oled tänasest päevast vaba
„Kas keegi teab, mis asi see poiss! Saad aru? Aga Moskva' pole
stritsel on?" sinu tulevast aadressi veel siia
Keegi ei oodanud asjale lähene- saatnud, nii et jääd laagrisse . . .
mist niisugusest küljest. Nagu va- ootama."
hanedes painajaist hakkasid kõik „Ega sa nalja ei tee?" küsis
närviliselt naerma. umbusklik Mari.
„Mis te.naerate? Mina ei tea!" „Ei tee, tõsi taga. Kaader on
ütles Mari ülbelt. seal jälle vussinud ja sinu ajaarves-
„Aga rosinasaia teadr' küsis ^ s e d sassi ajanud. Ise sa küsimas
ei käinud ja need lollakad alles
„Pole aimugi," kinnitas Mari: täna märkasid... Saatsid su pa-
„Võib olla olen teadnud, aga enam berid linna ja ootasid päeva läbi
ei tea. Olen unustanud." ^ vastust. Aga seda ei tulnud ja nüüd
Järsku hakkasid kõik korraga oled vaba ja pole kah, saad aru,
üksteisele seletama, millal keegi vang ja vaba ühes isikus!"
viimast korda saia oli näinud. Ma- . „Mis see siis peab tähendama?"
ri väitis jonnakalt, et ta ei mäleta küsis Helin, kes lootma oli haka-ka
seda, mis see sai on. Uneski nud, et kui Mari ka nüüd kohe vä-pole
näinud—". baneb, siis pole asi enam pooltki
Jõsi see oli, kibeda nälja ajal nii kole
leivast.mõeldud^ um^ „Tähendab seda," ütles -Kru-
,a leiba uneski na^^^^^^^ oleks ^õhh, „et homme annab Mari oma
pahe tulnud tuhja kõhuga .tntslit g,, ^,,^3
meenutada.'! ^^^^ ^. ^^^^ ^ . ^^
S^ad sa aru Hehn, mi lised ^äitki tõsta ei tohi! Aga supi-
S t Tr^T -f" l^g^ ja leivapaika saad vähemalt
sel teemal. TT alnle ei a^n.'dTn ud raTh u v^^I kindlasti,"
Helina varajasemad pisarad ja äs- Mari vilistas pika vile nagu
janeilme. kuldnokk kunagi kevadel:
„Pole sul vaja meie kolimist
kaasa teha! Lähed ja-oledki kohe (Järgneb)