1983-10-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ä|aloo1is@
|oe'ksur€e|csi
Kreekas tahtsid 47 jooksjat kogeda,
kuidas tundub kui viia teadet
i^teenast Spartasse nagu Fei-dippides
tegi 2473 aastat tagasi.
Ta jooksis 250 km, et viia teadet
pärsialaste rünnakust. See oli 490
aastat enne (Kristuse sündi. :
Selle distantsi uuesti jooksmisel
saabus esimepna Spartasse, Leo-nidase
monumendi juurde 27-aas-tane
kreeklane Jännis Kuros, kelle
aeg oli 21 tundi 53 minutit ja 40
sekundit.
„Kruusatee oli pimedas hirmus.
Mõnes köhas ei saanud muul viisil
edasi^ kui roomates", kaebas jooksust
. osavõtnud ameeriklane, kes
juba poolel teel lõpetas.
Kolm Eesfi maletapf
rahvysvahelisfeks
meistriteks
Käesoleval sügisel tähistatakse
Eesti male sajandat aastapäeva.
Sel puhul on eestlaste enesetunnet
kõrgendav teada, et Filipiinidel
toimunud FIDE kongress kinnitas
selle tähtpäeva künnisel rahvusvaheliseks
meistriks kohn Eesti maletajat"
— Jaan Ehlvesti, Lembit
OUi ja Aleksander Veingoldi.
Eriti pi(iev, ilma märgatavate
tagasilangusteta, on seni olnud
Jaaii Ehlvesti- maleline areng.
Praegu jätkab ta edukalt Volgo-donskis
N. Liidu meistrivõistluste
poolfinaalis, kus ta 11. voorus võitis
Aidõn Husseinovi, poolitas
järgmises kohnes voorus punkti
tema kannul püsivate maletajate
Igor Novikovi, Jefgeni Sveshniko-vi
ja Boris Gulkoga. Kohn vooru
enne võistluse lõppu oa Ehlvest
9,5 punktiga ainuliider.
Lembit OÜ mängib Nikolajevis
tagasihoidhkumalt. Viigistanud 11.
Ja 12. voorus Dorfmani ja Tabo-roviga,
katkestas ta seejärel kaks
partiid — Rashkovski ja Zidiga
halvemas seisus.
1 Kutaisis naiste poolfinaalturniiri
11. voorus kohtusid Leili Päjnpuu
jä Tatjana Fomina. Partii on pooleli
enametturiga Pärnpuule. 12.
voorus Pärnpuu I viigistas Soniga,
Fomina'' kaotas Minogninale. Pärast
12. vooru on ees leedulanna
K. Baginskaite 8 (1) punktiga.
Kohne aasta eest Austrias tõs-;
tatatud loosung „suuskadele vaid,
kaine peaga" on üsna põhjpstatud.
Eelmisel talvel registreeritud
70 000-st õnnetusjuhtumist suuskadel
oli 14 000 põhjustatud alkoholist.
Neljakordne olümpiavõitja ameeriklane
Alfred Oerter (sünd. 1936)
aastatel 1956—1968 algas 40-aas-taselt
jälle ketast heitma ja jõudis
maaihna edetabelis esimeste hulka.
Elli pikema heite 69.48 sooritas
44-aastaselt
itr
Mõni aeg tagasi taastas Rahvusvaheline
Olümpiakomitee 10-võist-leja
Jim Thorpe'i amatöörõigused
ning tagastas ta omastele 1912. a.
võidetud olümpiakullad.
Kolmikhüppe maailmarekordimees
Jose Carlos de Oliveira, kes
autoõnnetuse tagajärjel kaotas jala,
pälvis esimese sportlasena lA-AF-
i plaatinast teeneteordeni.
Lääne-Saksamaa spordiarstide
arvates on spordimängudest kõige
ohtlikum väravpall. Saja mängu
kohta tuleb 4,2 vigastust, jäähokis
4,1 ja jalgpallis 2,6 ,
Kanadalanna Kanchan Stott,
jookstes Viktoriast Halifaxi poole,
peatudes Ottawas sai föderaalselt
spordiministrilt aukirja. Ottawasse
jõudes oli Stott katnud 5000 km,
mis ületab 1980. a. maaiknarekor-di
4460 km joostud üle USA
mandri lõuna-aafriklanna Mavis
Hotchinsoni poolt.
Vahepuhkuseta ujumises Dove-rist
Calais'sse ja tagasi püstitas
uue rekordi ajaga 18 tundi ja 15
min.. 22-aastane hollandlanna Irene
van der Laan.
Inglase Steve Ovetti maailmarekordit
1500 m jooksus (3.30,77)
aitas ameeriklane David Mack,
kelle eestvedamisel saadi 400 m
vaheaeg 54,2 ja 800 m 1.51,2.
Eehnise rekordiomaniku Sidney
Maree vastavad ajad olid 54,6 ja
1.52,8.
Inglane S.Gram, maailmameister
1500 m jooksus, algas treeningut
12-aastaselt. 15-aastaselt oli
1500 m ajaks 4.13,9, aasta hiljem
4.07,2, 17-selt alla 3.50 ja 19-selt
(1980) jõudis eliitklassi 3,34,7-ga.
1. Linn Poolas, 5, 1914—73, 34. End. vald Pämu-
Looma surnukeha, 9. Magajat üles maal, 35. Jahi -või metsloom, 37.
ajama, 10. Lehm teatud olükor- Puu — ühes võõrkeeles, 38. Eesti
ras, 11. Kääne eesti grammatikas, näitlejatar, 40. Hüüatys, 42. Esi-
13. AmeerÜca filmitäht, eesnimega mene paavst, 43. Julge, 44^ Pea-
Franchot, 15:: Pragu, 17. Kuiv ro- linn Euroopas.
humaa, 18. Sügisli^^ Lehtpuu, 2. Kahi-
22._ Lmn.ja^provmts.B^^^^^^^ sev, 3. Maak - injise keeles, 4.
^^W^T^^^^^^ 5. Looduseiihe, 6. End.-
kaskbn 2^ Mets^^^ ettevõte Eestis, 7.
31. JBestL helilooja^^^^ m^^ ümbrUseb pilti,^ 8 esimene
• - ' - - : • ; -. poliitilifle ajaleht, 10. Vedeliku-nõu,
12. Avab luku, 14. Emmsta-
L^uiiöifaj^l-wtl^M^^^ ja, 16. Linn Eestis, 18. Teatud ka. LöyiöJfySfaiifliS , Torbik, 20. Aedvili, 25.
New Yörgl lesti : võimalik, peaaine,'26. Algusd,
^ ; / • 2B. Mitte hilja, 29. Samalaadsete
asjade rida vÕi grupp, 32. Tuiksoon,
33. Kauba pakendi kaal, 36.
Praost R. Kiviranna laidatas 2?: Aitab vigast kõndimisel, 37.. Ni-septembril
New YOTgi Eesti Maja voo, 39. Kohnikvökaal, 41.
suures saalis" Pia Polikarpuse ja saksa keeles.
Jüri Estami. Eesti Majas on toi- •
munud läulatustaUtus teadaok^^^^
esimene abieUiunise juhus/ •., MHENDUS ;
Seekordne laulatus oli tingi^ P5ikrea<Ir4: Vürts, 7- Opman,
seUest, et peigmees, Jüri EstJ/a, 9. Tuhat, 11. Paat, 12. Ulas, 13.,
vübis puhkusel oma koduliiuäs, Vurr, 14. Arenes, 16. Korea, 17.
Los Aügelosesjä pidi juba koina- Ehis, 18, Omama, 20. Otto, 23.
päeval lendama tagasi Saksanaa- Nõmme, 26. Kungla, 29. Ahoi,
le, Müncheni, kus ta töötab Väa- 30. Luna, 31. Inin, 32. Vedur, 33.
duseHääleraadioeesüsaadeteM^ Vanem, 34.
metuses.;;v: ; ...'jpüstreairvl.^
Pnrnt Jääb kolmeks nädalaksko-õppur,4. Vaarao, 5. Sule, 6. Ba-ju,
Lakewoodi, N. J., et k o r r *
da asju pikemaks äraolemiste, 14. Avada, 15. Suomi, 19. Ana-kavatsedes
kolme nädala päiast näs, 21. Tulev, 22. Onud, 24.
lennata Järele abikaasale Mülifhe- Õhin, 25. Monet, 27, Gnuu, 28.
ai. Larita, 31. Ivar.
$1.-
. 50
o70
, 70
. 70
. 50
. 50
$1.-
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
. 50
o70
. 50
. 50
. 50
l ü ü e iL ,„¥ABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ Inila^
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT 2 .—
ESTONIAN SGOUTING .....^ 3.—
FredUmberg — ISAMAA EEST ... 1 8 .—
EDUARD RÜGA g i « i k ja maalija 9.—
A; Käbin — VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU ^ 1 0 .—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2 .—
Juhan i:angar — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
. KUNSTI JÄRELE 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Michefeon — KODUMAALT VÖ(^RSILE 1 0 .—
Herbert Michelson — SK^UTLIKUL TEEL . 3 .—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 .—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT . 9 .—
ESTONIAN OFFICLiL GUIDE 5.—
Paul Laan — MÕTTELEND — püte ja peegeldusi 5 .—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM . . . 1 8 .—
August Kubja — KADUNUD KODUD —
mälestused 4.—
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2 .—
Aarand Roos — JUMAL AGA, KARS JA
: ERZURUM . 6.—
Ants Vomm — VARJUD Oouletuskogn) . 8.—
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) . . . . 4.—
Ants Vomm — MINU HING (ImüetuskogiBl) ... 2 0 .—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ' 4—
Johan Pitka— RAJUSÕLMED .? 8 . 8©
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogsB) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
Ouuletuskogu) ...
Hannes ^0ja — TUNNETE PURDEL '
Ouuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 1 4 .—
Einar Sanden — LOOJANGUL ,
LAHKUMINE TALUNNAJSHT 16.20
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS . . . 8.—
E. Uustalu — TAGURPIDLSÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletulskogu)
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid
E. Sanden „SÜDA JA KIVID" 'l9.50
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) 15.-™
H. Rajamaa — MARffi UNDER INIMESENA 4.—
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 4 7 .—
Saatekulu KanadasSse $ 1 . 5 0 , mujale $ 3 .—
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 5.75 . 50
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL 7.— .70
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1 .—
REHVITUD PURJI^DEGA H 8.— 1 .—
NAER ON TERVISEKS — kõdijuttt© ..: 8.— .70
Ilmar JAKS —; NEPTUN 1.—
Ivar Ivask —VERANDARAAMAT . •
, : 7 . — . 7 0
3. ™ ,50
4. — M
5. — .50
3 — .50
2 . 5 0 .50
. 50
$1.-
. 50
. 50
. 50
1.50 .50
. 50
. 50
. 50
. 70
18.— $ 1 ^ ,
. 70
$ 1 . -
o70
, 70
. 50
RAAI^ATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) .....
ÕPETA MIND LUGEMA I ( ö j ^ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- Ja töötaMuat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJtriUSTIK I
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vottsaba . ..
„V.aba iestBcme"" civäldub d#yiiieiidiiici
järgneva Eestis koostatyd ja käest-kätte
liiku va eestipoolse katse 1944» a.
iümdmyste kirjeldaniisekso
IL
Tankide osas oli venelastel
ca koliihekordne iilekaaL Kokkuvõttes
võib Vene vägede ülekaalu
pidada masendavaks. 2. A. reservis
asus ka Eesti Laskurkorpüs,
võitlustes kasutati aga ainult tema
kahurväeosi. Kurbadest kogemustest
õpikust võtnud venelased viisid
sedakorda kõige moodsamate
v^enditega läbi pikaajalise luure-aktsiooni,
mille käigus vastase tu-lepesad
pea täiel&ult välja selgitati.
Eriettevalmistuse saanud väed
asusid lähtepositsioonidele varjar
tult ning nii algas rünnak sakslastele
ootamatult. Esimesse rünna-kujärku
Narvast põhjas oli koondatud
30000 meest.
24. juuli hommikul avas 1648
ikahurit 'tQk\ saksa positsioonidele
Auvere tugiala vastas. Foole tunniga
lasti välja 200 000 mürsku.
Rohkete tankide toetusel rünnakule
asunud venelastel õnnestus esimesed
kaevikud vallutada, kuid
varsti löödi nad sealt välja. Nad
ei suutnud täita ülesannet: Jõuda
välja Tallinn—Narva maanteele.
Rünnaku raskuspunkt tabas
eestlaste 45. rügementi koos talle
allutatud end. Narva pataljoniga.
Enne lahingut anti rügül. Riipalu-le
üle SS-tankikorpuse juhi Steine-ri
kiri: ,,Teie rügement seisab
ühes siinse rinde otsustavas lõigus.
Mul ei tarvitse, armas Riipalu,
Teile selgitada, et igal tunnil ja
igas kohas, eriti aga Teie juures
on tegu Eesti saatusega. Järgnevail
päevil langeb Teile otsustav
osa!" Rügemendi loigus idapool
Auvere Jaama algas tule-etteval-mistus
kell 5 hommikul. Eestlaste
positsioonidele lasti 8000 mürsku
— iga mehe kohta 27. Võimsa tu-leyalli
all läks vene 120. LD tankidega
rünnakule. Eestlaste kaevikud
olid suures osas maatasa tehtud
ning kõigi kompaniide lõikudes
murdsid venelased tankidega
sisse. I l jpat. sissepiiratud komän-dopimktis^
ringkaitse
ning jätkati vastupanu. Vene soo-musmäsinaid
hävitati tankirusikatega,
üle kaevikute veerenud tankid
tehti kahjutuks süütepudelite-ga.
Võitlus jätkus kasvava ägedusega,
;eestlaste positsioonide ette
kerkisid aina kõrgemad läibaval-lid.
I pat. ülem Maitla teatas:
„yastast on nii arvukalt, et me ei
suuda neid enam pidada. Nad
lihtsalt lähevad meist läbi."
.leskpäpval ilmus kohale kompanii
Tiiger-tanke ning peatas vene
tankide edasitungi lõplikult.
Granaatide ja tankirusikatega asuti
vastupealetungile, kergelcuülipil-dujatega
kaevikuisse hüpates lasti
need lihtsalt venelastest tühjaks.
LähivÕitlüses hävitati 17 tanki,
kokku jäi neid eestlaste positsioonidele
suitsema 28. õhtuks oli pidev
rind.ejoon taastatud. Rügemendi
lõigus oli alla tulistatud kaheksa
lennukit, neist üks komandopunkti
kuulipildujaga, õhtul
kinnipüütud vene teadaandest ilmnes,
et eestlasi rünnanud divüg oli
kaotanud: 80% oma koosseisust.
Auvere lahingu eest ülendati Riipalu
kolonelleitnandiks ober-sturmbannführer).
;
^ Venelaste kasvav aktiivsus sundis
sakslasi taandumisega kiirustama.
Algasid etteyalmistused kohe-
Suurima
põhjalikkusega lasti õhku kõik sõjaliselt
tähtsad objektid, hävitati
ka Tallinn-Narva maantee. 24.
juulil algas vägede väljaviimine
Narvast; Esimesena lahkus SS-JD
Nordlahd, taandumist pidi katma
SS-Brigaad Nederiand. Ööl vastu
25. juulit avastasid vene luurajad,
et Ivangorodi sillapea on maha
jäetud. Suure vaevaga pääsesid
venelased sillapeast üle, kuid jõge
ei õnnestunud neil tugeva tule
tõttu ikka veel ületada. Rühnakut
juhtima asunud polk. Kozunenko
sai surmavalt haavata.
25, juuli honunikul algas venelaste
pealetung Narvast põhjas.
Pealöök anti Kudruküla juures.
Kell 7.00 andis valge rakett märguande
ennenägematuks tulelöö-giks:
80 minuti jooksul sadas eestlastele
kaela 280000 mürsku.
Eestlastele tuli rünnak ootamatult.
Mürsusajus varisesid sisse kaevikud,
pea momentselt katkes side.
TuleiÖök oli nii võimas, et isegi
vastaskaldal langes kaevikuid sisse.
Tuleloögi lõppedes asusid tegevusse
pommitajad ja otsesihtimiska-hurid,
et hävitada allesjäänud tugipunkte.
Venje andmeil olevat siin
suurt vaprust ja täpsust ihnutanud
oma vendade vastu võitleva Biesti
Laskurkorpuse kahuripolgud.
Tekkis kahurväeduelle, kuid
eestlaste 20. diviisi tohutus vähemuses
olevad kahurid sunniti pärast
vihast vastupanil vaikima;
mingil määral suutsid nad vene
kahurväe tuld siiski nõrgestada."
Nii kandis Eesti diviis äärmiselt
raskeid kaotusi: rünnaku keskpunktis
asuv 46. rüg. 3. -pataljon
kaotas tulelöögis 400 meest, üksikud
ellujäänud värisesid shokisei-suridis
kaevikuis.
M l 8.20 anti
ja 19i X D paisusid rünnakule.
Üle jõe kaikusid Püha sõja ja rii-gihümni
helid. Mingit vastupanu
küll osutati, kuid algul olid ründajate
kaotused sfuhteHselt väikesed.
Pikkamööda lahingu ägedus aga
kasvas ning venelaste edasihikumi-ne
aeglustus. Sissetungi riivistada
eestlastel siiski ei õnnestunud. Läbimurdest
teada saanud kolonel
Tuuling istus maha ja puhkes nut-
'.ma.;'-'
Venelaste rünnak aga jätkus:
131. LD liikus Tallinn-Narva
maaütee ja Narva-Jõesuu suunas,
191. LD siirdus aga lõunasse, et
lõigata ära Narva garnisoni taan-dumisteed.
Narva^õesuhu saabur
sid venelased alles 25. juuli õhtuks,
misi võimaldas seal asunud
eestlastele suhteliselt rahuliku
taandumise. Peatati ka Pulkovo
Juures maanteeni jõudnud venelased,
samuti ebaõmiestus neil Narva
garnisoni ümberpiiramine,-
Suur osa oli selles Riigiküla kaitsnud
45. rüg. 6. kompaniil, mida
juhtis Itn. Unt. Kompanii hävitas
oma lõigus maabunud vaenlase
ning jätkas siis ümberpiiramis-ohule
vaaatamata vastupanu, lootes
sellega anda teistele üksustele
aega kaitse organiseerüniseks.
Kompanii võttis sisse ringkaitse
ning aeglustas tunduvalt venelaste
edasiliikumist. Allohvitser Männik,
kes sai Jalast haavata, keeldus
taandumiskäsku saades Narva jõe
kaldalt lahkumast. Ta sundis oma
mehed relvaga ähvardades lahkuma,
jäi aga ise paigale. Ka 6.
kompanii ülem Unt, kes, andis
meestele käsu taanduda, ei tuhiud
jõe joonelt tagasi. Kuuendat kom^
paniid polnud enam," kuid Riigiküla
ümber koondunud laibaval-lid
andsid tunnistust tema võitk-sest.
Enam ei suutnud venelased aga
sammugi edasi liikuda. Vasa juures
peatas nende rünnaku Rebase
pataljon (47. rüg.), Sininõmme
juures kähnistul organiseeris 47,
rüg. staap nü tugeva vastupanusõl-me,
et venelasejd ei suutnud seda
vallutada isegi tankide toetusel.
Eestlaste vastupanu andis Neder-landile.
võimaluse organiseerida
Peeterristi juures 48. ja 49. rügemendi
neljast kompaniist koosnev
katteüksus, mis taandumistee keskööni
lahti hoidis. Vene tankid
kandsid hollandlaste täpses tõkke-tules
raskeid kaotusi, otsesihtimise-ga
tulistavad tankikütid tabasid
sihtmäj-ke pea eksimatult.
25. juulilj asus taas rünnakule 8„
Armee, kes tungis! ka oluliselt edasi,
suutmata s ü ^ poolkaares Sinimägede
poole liikuvate sakslaste
organiseeritud taandumist segada,
26. juulü jõudsid venelased sakslastest
mahajäetud Narva. Linn
oli tiihi ja purustatud, vallutajaüe
polnud jäänud midagi väärtuslikku.
Isegi Tallinn-Narva maantee
oli vastavate masinatega üles küntud.
Viimasena linnast lahkunud
Nederiandi 48. rügemendi üksused
Jäid taandumisega siiski hiljaks
ning osa rügemendist piirati
26. juulil värskelt lahingusse lülitatud
109. LK ja 8. A poolt Rep-niku
lähedal ümber ning hävitati
vihases heitluses 27. juulil. Ena-mus
S,aksa vägesid suutis aga tagasi
tõmbuda Tannenbergi liinile
(Mummassaare-Sihimägede joonele).
vVene andmed 10000 rivist
välja |löödud sakslase kohta tunduvad
liialdatui'na. Küll aga olid
nende endi kaotused väga suured.
(Järgneb)
Nr. 79
Uus„Rah^
Eesti Rahvi
das uues (nr.
avaldatud Tore
kommenteeriv 1
jad", A. Salu
üm**, „preside
läkitus ja ,1
1983", mUlega
Balti Vabadud
„Balti küsimud
se „Toronto kj]
;,Praha kevad<
ke meie „seits]
lin alustas sõji
teein saatanluj
mäe ,;KGB ai
„Kuklalask,kul|
Uu. „Vastu UI
le** ja „Orjaa(
ANDRES
Adv<
Bigelow, iFIcndj
789 Öc
Tel,
aim
ENN
ADVOl
Fiitst Canadij
Tel. kont]
kodusl
IGAl
ADOPi
HETHERIN
Advokt
365 Bay St.,Si|
Õhtuti 447-2(
cnai
TÖMÜ
B.A.!
ADVOKAJ
Yorkdale Plac(
Sl
\ Toronto,
Tclcfoi
kodusl
aa
ELE
MHfMCHClfidf
HaltiiK
UtkN
VABA i
TOMETüJ
avatud ei
reedeni 1
Toimetaja
tel. 4
Tdefonid: tel
tal
KUULI
VABA
on tasuv ai
leviM
üks toll ühell
kuulutuste kl
tekstis .........I
esiküljel ....
Konliis^iisi jj
nädala esimei
emasp. homrj
nädala teise
map. homd
tel.4|
YälJaspJ
Leida Marid
Postiaadressi
9 Parravanol
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 27, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831027 |
Description
| Title | 1983-10-27-06 |
| OCR text |
Ä|aloo1is@
|oe'ksur€e|csi
Kreekas tahtsid 47 jooksjat kogeda,
kuidas tundub kui viia teadet
i^teenast Spartasse nagu Fei-dippides
tegi 2473 aastat tagasi.
Ta jooksis 250 km, et viia teadet
pärsialaste rünnakust. See oli 490
aastat enne (Kristuse sündi. :
Selle distantsi uuesti jooksmisel
saabus esimepna Spartasse, Leo-nidase
monumendi juurde 27-aas-tane
kreeklane Jännis Kuros, kelle
aeg oli 21 tundi 53 minutit ja 40
sekundit.
„Kruusatee oli pimedas hirmus.
Mõnes köhas ei saanud muul viisil
edasi^ kui roomates", kaebas jooksust
. osavõtnud ameeriklane, kes
juba poolel teel lõpetas.
Kolm Eesfi maletapf
rahvysvahelisfeks
meistriteks
Käesoleval sügisel tähistatakse
Eesti male sajandat aastapäeva.
Sel puhul on eestlaste enesetunnet
kõrgendav teada, et Filipiinidel
toimunud FIDE kongress kinnitas
selle tähtpäeva künnisel rahvusvaheliseks
meistriks kohn Eesti maletajat"
— Jaan Ehlvesti, Lembit
OUi ja Aleksander Veingoldi.
Eriti pi(iev, ilma märgatavate
tagasilangusteta, on seni olnud
Jaaii Ehlvesti- maleline areng.
Praegu jätkab ta edukalt Volgo-donskis
N. Liidu meistrivõistluste
poolfinaalis, kus ta 11. voorus võitis
Aidõn Husseinovi, poolitas
järgmises kohnes voorus punkti
tema kannul püsivate maletajate
Igor Novikovi, Jefgeni Sveshniko-vi
ja Boris Gulkoga. Kohn vooru
enne võistluse lõppu oa Ehlvest
9,5 punktiga ainuliider.
Lembit OÜ mängib Nikolajevis
tagasihoidhkumalt. Viigistanud 11.
Ja 12. voorus Dorfmani ja Tabo-roviga,
katkestas ta seejärel kaks
partiid — Rashkovski ja Zidiga
halvemas seisus.
1 Kutaisis naiste poolfinaalturniiri
11. voorus kohtusid Leili Päjnpuu
jä Tatjana Fomina. Partii on pooleli
enametturiga Pärnpuule. 12.
voorus Pärnpuu I viigistas Soniga,
Fomina'' kaotas Minogninale. Pärast
12. vooru on ees leedulanna
K. Baginskaite 8 (1) punktiga.
Kohne aasta eest Austrias tõs-;
tatatud loosung „suuskadele vaid,
kaine peaga" on üsna põhjpstatud.
Eelmisel talvel registreeritud
70 000-st õnnetusjuhtumist suuskadel
oli 14 000 põhjustatud alkoholist.
Neljakordne olümpiavõitja ameeriklane
Alfred Oerter (sünd. 1936)
aastatel 1956—1968 algas 40-aas-taselt
jälle ketast heitma ja jõudis
maaihna edetabelis esimeste hulka.
Elli pikema heite 69.48 sooritas
44-aastaselt
itr
Mõni aeg tagasi taastas Rahvusvaheline
Olümpiakomitee 10-võist-leja
Jim Thorpe'i amatöörõigused
ning tagastas ta omastele 1912. a.
võidetud olümpiakullad.
Kolmikhüppe maailmarekordimees
Jose Carlos de Oliveira, kes
autoõnnetuse tagajärjel kaotas jala,
pälvis esimese sportlasena lA-AF-
i plaatinast teeneteordeni.
Lääne-Saksamaa spordiarstide
arvates on spordimängudest kõige
ohtlikum väravpall. Saja mängu
kohta tuleb 4,2 vigastust, jäähokis
4,1 ja jalgpallis 2,6 ,
Kanadalanna Kanchan Stott,
jookstes Viktoriast Halifaxi poole,
peatudes Ottawas sai föderaalselt
spordiministrilt aukirja. Ottawasse
jõudes oli Stott katnud 5000 km,
mis ületab 1980. a. maaiknarekor-di
4460 km joostud üle USA
mandri lõuna-aafriklanna Mavis
Hotchinsoni poolt.
Vahepuhkuseta ujumises Dove-rist
Calais'sse ja tagasi püstitas
uue rekordi ajaga 18 tundi ja 15
min.. 22-aastane hollandlanna Irene
van der Laan.
Inglase Steve Ovetti maailmarekordit
1500 m jooksus (3.30,77)
aitas ameeriklane David Mack,
kelle eestvedamisel saadi 400 m
vaheaeg 54,2 ja 800 m 1.51,2.
Eehnise rekordiomaniku Sidney
Maree vastavad ajad olid 54,6 ja
1.52,8.
Inglane S.Gram, maailmameister
1500 m jooksus, algas treeningut
12-aastaselt. 15-aastaselt oli
1500 m ajaks 4.13,9, aasta hiljem
4.07,2, 17-selt alla 3.50 ja 19-selt
(1980) jõudis eliitklassi 3,34,7-ga.
1. Linn Poolas, 5, 1914—73, 34. End. vald Pämu-
Looma surnukeha, 9. Magajat üles maal, 35. Jahi -või metsloom, 37.
ajama, 10. Lehm teatud olükor- Puu — ühes võõrkeeles, 38. Eesti
ras, 11. Kääne eesti grammatikas, näitlejatar, 40. Hüüatys, 42. Esi-
13. AmeerÜca filmitäht, eesnimega mene paavst, 43. Julge, 44^ Pea-
Franchot, 15:: Pragu, 17. Kuiv ro- linn Euroopas.
humaa, 18. Sügisli^^ Lehtpuu, 2. Kahi-
22._ Lmn.ja^provmts.B^^^^^^^ sev, 3. Maak - injise keeles, 4.
^^W^T^^^^^^ 5. Looduseiihe, 6. End.-
kaskbn 2^ Mets^^^ ettevõte Eestis, 7.
31. JBestL helilooja^^^^ m^^ ümbrUseb pilti,^ 8 esimene
• - ' - - : • ; -. poliitilifle ajaleht, 10. Vedeliku-nõu,
12. Avab luku, 14. Emmsta-
L^uiiöifaj^l-wtl^M^^^ ja, 16. Linn Eestis, 18. Teatud ka. LöyiöJfySfaiifliS , Torbik, 20. Aedvili, 25.
New Yörgl lesti : võimalik, peaaine,'26. Algusd,
^ ; / • 2B. Mitte hilja, 29. Samalaadsete
asjade rida vÕi grupp, 32. Tuiksoon,
33. Kauba pakendi kaal, 36.
Praost R. Kiviranna laidatas 2?: Aitab vigast kõndimisel, 37.. Ni-septembril
New YOTgi Eesti Maja voo, 39. Kohnikvökaal, 41.
suures saalis" Pia Polikarpuse ja saksa keeles.
Jüri Estami. Eesti Majas on toi- •
munud läulatustaUtus teadaok^^^^
esimene abieUiunise juhus/ •., MHENDUS ;
Seekordne laulatus oli tingi^ P5ikrea |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-27-06
