Vaba Eestlane, January 30, 1965

              lm
'fmt
nHH
HR
Jj
i thk 2 VABA EESTLANE laupäeval 30 Jaanuaril 1965 — Saturdav January 30 1965 Nri
Noorelt jõukas vanalt
vaene
Kolmekümnendate aastate dep-rrssionninäh- ted
suvatseti Eestis
nimetada haritlaste üleproduktsi-ooni
ajajärguks Hulgaliselt kesk-hariduse
omandanud noored ini-mesed
kujutlesid et see haridus-lik
tase avab neile sama karjääri
nagu eelmisele generatsioonile:
kirjutuslaua töö Ei suudetud
mõista et massiline keskhariduse
omandamine tõstab rahva üldist
hariduslikku taset — kutsealade
jaotas neab ara siiski jääma en
diseks Kui haritud üks rahvas ka
ei oleks ta vajab siiski põllumehi
töölisi käsitöölisi vabakutselisi
ja ametnikke peaaegu samas ar-vulises
vahekorras kui harimata
rahtas
KriisLaastad selgitasid selle küsi-mas
praktiliselt Haritlaste pro-duktsiooni"
cl vähendatud kuigi
tehti ümberkorraldusi koolitüü-pides
(kesk- - ja kõrgemad kutse-koolid)
Nn üleproduktsioon"
kadus ja nakkas tekkima haritud
põllumeeste perenaiste oskustöö-liste
ja tööliste näol utu rahvas
kes andis maale uue nao See oli-gi
Eesti iseseisvuse aastate üldise
edu saladus
Välismaale asunud eestlastele
on avanenud uued perspektiivid
Tõusumaal nagu seda on Kanada
elab paljusid rahvusgruppe erine
AJALEHEKUMN6A PETTEKUJUTLUSED
Ameerika Ühendriikides ja Ka-nadas
leidub mõjuvõimsaid äri-mehi
ja tööstureid kelledel puu-dub
selgepiiriline ja sügavam üle-vaade
kommunismiohust ja N
Liidu manipulatsioonidest demo-kraatliku
vaba maailma hävitami-seks
Need mehed sooritavad sa-geli
külaskäike N Uitu ja teistes-se
kommunistlikkudesse riikides-se
kus neid võetakse punaste juh-tide
poolt hästi vastu ja antakse
neilo kommunistliku rezhiimi alla
painutatud rahvaste elust vale et-tekujutus
Läänemaailma tagasi
saabumisel teritavad need punas-te
võimude külalised suurte audi-tooriumite
ees oma muljeid mis
tavaliselt on väga subjektiivsed
ning kuulajaskonda eksiteele vii-vad
Uks viimastest sellelaadilistest
saadikutest" on Kanada ajalehe-kuninga- s
lord Thompson kes pi-das
äsja Torontos Roard of Tra-dc- 'i
aasta kokkutulekul kõne
1630-l- e ärimehele Lord Thomp-son
tõi oma kõnes järjekordselt
psllo ISlnpmaailmas limasel aial
tas on tl alal oma uimast kokku-saamis- t
Kremli troonilt tõugatud
hõimumehe Nikita Hrushtshotiga
ja kinnitas et N Liidu juhtkon-nal
ei ole agressiivseid kavatsusi
Mida nad ütlesid
Vaho kommunistide ja meie jõu
vahel on järgmine: Kommunism
kasutab oma oskust uute türan-nia
ahelate sepitsemiseks Meie
aga kasutame oma oskust Ja või-meid
Inimese vabastamiseks mi-neviku
ahelatest
(President Johnson oma vä-lisabi
kõnes kongressile)
Miljonid täiskasvanud sigaret-tidosultsetaja- d
on valmis lõpli-kuks
veendumiseks et aeg on saa-bunud
nende suitsetamlseharjv-mus- e
muutmiseks Aeg on kahtle-mata
küps Üleriigilise kampaania
alustamiseks et teha inimestele
va arengulise tagapõhjaga ja ka
erinevate püüdlustega Eestlastel
selles suures segus on palju või-malusi
Püüdlikkusest olenedes
tõib meie noorus siin vabalt va-lida
millisele kutsealasele või
ühiskondliku positsiooni riiulile"
'ta tõusta soovib
1 Tsaariaegne eestlane Venemaal
kellel oli hakkamist rohkem kui
haridust oli enamasti vabrikul
meister kõrge tasemega oskus-- I
või käsitööline mõisavalitseja
'viinameister ja kooliõpetaja Ko-gemused
siin näitavad veel kõrge--
maid tõusuvõimalusi — sajad ees--
il Hnf li IIUUICU UUm IKtIiUri tOrioeiuftumuturl Pai
1 ju on aga ka neid — me teame ja
kuuleme neist vähem — keda
kilre tee oma raha juurde" on
tiivustanud õpinguid katkestama
Kuigi praegu hästi sltueeritud ja
kuigi tõusuvõimalusega igal töö-alal
ei ole nende noorte tuleviku
perspektiiv kiiresti arenevas Ka
nadas kadetsemisväärne Nad ko-gevad
seda varsti
SeDeDirast vajame eesti kodu
des noorteorganisatsioonides Ja
koikud kus me noori kohtame
veenvat Ja Uinutavat selgitustööd
üles rühkimiseks Haridusepuid-lu- s
on meie esimene rahvusMk
traditsioon Ja viimane mida me
tohime murda
ning et vaba maailma peavaenla-seks
on Puna-Hlin- a
Hiina vastu võitlemiseks soovi
tas ajalehelord arendada tiheda
mat koostööd N Liiduga ja maha
matta vaenukinda mis on vaba
maailma ja N Liidu vahekorda
seni mürgitanud Kõneleja arva-tes
ei saa läänemaailmas jätkata
oma senist kompromissideta po-liitikat
kommunistlikkudes riiki-des
elavate rahvaste suhtes kuna
need rahvad on aktsepteerinud
kommunismi ning elavad selle
rezhiimi all õnnelikku elu
Lord Thompsonl sõnade järele
otsustades ei ole tal minglsugWti
ettekujutust N Liidus Ja JM!:l
kommunistlikudes rUkU'"11:
sevatest eluttarimusMS8™""
ei ole ta nähtav?- - kmünnd et
kommunistlik rMÜ™ °n gile
nhmifh ne-- e surutud vagival- -
'-- 'oriKa-- Ilaga ja Raudeesriide
I varjust pääsenud põgenikkudele
on VT"" "— —
__ tegutsevad juhtivatel posit
ronidel miivsed mehed kes oma
iubjek'iivete seisukohtadega mo-- '
Julnvrd suuri masse ja tasanda- -
va sellega teea Doisnevistiuiu i
Meie hääl
ja seisukohtade umberlukkami
seks on nõrk kuid — kas Kana-das
tõesti ei leidu poliitikuid ja
ajalehti kes julgevad ja tahavad
tõtt ütelda ning lord Thompsoni
taoliste meeste pettekujutlused
ümber lükata? Selleks oleks vii-mane
aeg!
selgeks ohud mis kaasnevad siga- -
rettido suitsetamisega
(Dr L USA
Tervishoiuvalitsuse juhataja)
I
_
Tugevad jõud sunnivad
_
meid
I -- _ eiumusiri suunas n_ i
t-t-rs
nuigi see icgeiiKmi
I vi miuayi kui
vaid vahend inimese poolt
kindlaksmääratud eesmärkide
saavutamiseks
(Viitseadmiral Hyman
G Rickover
EBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBSBsPvKHPIBBin
V l t BBBBBBBBlflsr BBKBsW- - $ rSlsBL
BSSSSsV J mBSSSSSSSSSSSbH 5 X 7 V 3fc BSSSSBST 9rl fVjT fl& BsW
BBSBBBBB iÄJw BSSBSBSBSBSBSBSBSBSBSBSBBfesW Sl i" '' JbW BBBBBBH V c MBsSsI BPiNNMPBHPWif4 f sflli BSSlB -- tjfžM # % J? T-'- — BBBBBBBsW 1MBBWbWIHsB'TBlBfBcblBl
BsVVäjt ŽT ''S'" '#' J''A jJB L 4BBBBBBBBHVJ$ M M' BsIBBBBBbI
BbFHb %%¥ J'$- - "fcfc MM B LbBBBBBBBbV STISSSSSSSSSSSs1
Paul VI on moodsate vaadetega usumees kes tarvitab oma
läkituste edasi andmiseks ja levitamiseks kõiki tehnilisi vahen-deid
Pildil näeme paavsti Vatikanis oma erakabinetis mikrofonide
ees oma saadet ette lugemas
USA välispoliitika
Ameerika ühendriikides on vii-masel
ajal hakatud teravalt ana-lüüsima
Washingtoni välispoliiti-kat
mis pole andnud kaugeltki
soovitud tulemusi ühendriikide
kodanikud küsivad õigustatult se-letust
kogu maailmas valitseva
ameeriklaste vastu suunatud hoia-ku
kohta mis on seda arusaama-tum
et ühendriigid jagavad heldel
käel kõikjale oma toetust ja abis-tavad
suurte summadega tehnili-selt
Ja kultuuriliselt mahajäH-a- d
rahvaid ühendriigid on pärast
Teist MaailxnuõcV raud teiste
riikide abistan1] üle 100 mil-jardi
dollari J rakendanud tege-vus
fcfcsuguseid ülemaailmseid
jMitamisorganisatsioone
kuid vaatamata sellele on
j„Uhendriiikde mõju hakanud ae
gamöõda kuid järjekindlalt
haihtuma ning Ühendriigid on
kõikjal surutud vastu seina ja
defensiivi
TAGASILÖÖGID PALJUDEL
RINNETEL
Juba pealiskaudsel vaatlusel
et ühendriigid on jooks-nud
oma välispoliitikaga ummi-kusse
Sõda Lõuna-Vietnami- s on
jõudnud kriitilisesse faasi Ja
ameeriklased peavad hakkama
tõsiselt mõtlema sõja laiendaml- -
satsioonis tungiti ühendriikidele
teravalt kallale valgete vangide
päästmisoperatsiooni teostamise
pärast Kongos Ja süüdistati amee-riklasi
imperialistlikkudes kavat-sustes
Egiptuses on põletatud
ühendriikide raamatukogusid
ning president Gamal Abdel Nas-se- r
süüdistab avalikult Ja häbene-matult
ameeriklasi vaatamata
sellele et ta on saanud Washing
tonist abistamissummasld mis
ulatuvad 1 miljardi dollarile Sa
ma lugu on Alzheeria presidendi
Ahmed Ben Bellaga kes
leppel Puna-Hilnag- a Ja Nasseriga
toimetab relvi Kontro nnntPiP o— -- " """" mässajatele toetades sellega kom- -
rezhiimi Lääne-Euroopa-s on
ühendriikidele kõige suuremaks
vastaseks kujunenud Prantsus-maa
president de Gaulle kes mi-neer- ib
Põhja-Atland- i Pakti orcanl- -
satsiooni Ja töötab ühendriikide
vastu kõikides maailmajagudes
idcoloogia levimisele I sele või oma jõudude väljatõmba-sellist- e
mõjukate meeste väidete mlsele Liitunud Rahvaste Organi- -
Luther Terry
kus unisKon- -
'rti4BBslW
Paavst
kokku- -
na eesmargi KCSKpunws ei oie munistllkke konspiraatorid Teis-ena- m inimene vaid tchnoloo- - j te uute diktaatorite eeskujul taot-gi- a Ikka rohkem hakatakse leb ka Ben Bella ameeriklaste abi tehnoloogiat võtma omaette ja toetust et säilitada sellega oma
margina
ute Tunscmui
selgub
VABA EESTIANE
Uus aadress: 135 Tecumseth St Toronto 3 Ont
Telefoninumbrid: toimetus — 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Postiaadress: PO Box 70 Stn C Toronto 3 Ont
Tshekid ja posti rahakaardid (money order) palutakse
kirjutada Free Estonian Ltd nimele
Seda vaatamata sellele et
ameeriklased aitasid pärast
Teist Maailmasõda prantslased
jalule ja kaitsevad praegu oma
sõjavägedega Euroopat ja koos
sellega kn Prantsusmaad
Nende vastuolude taustal on tek-kinud
olukord kus teatavad Am
ühendriikide ringkonnad on ha-kanud
N &ntu vaatama suurema
4{una kui seda on ta senised
sõbrad
Millest on siis need kummalised
olukorrad tingitud? Miks ei suu-da
Ühendriigid oma mõju maa-ilmas
maksvusele panna? Mis on
selle põhjuseks et maailma võim-sam
riik saab välisrindel pidevalt
tagasilöökide osaliseks?
OOTAMINE-VAATAMIN- E
WASHINGTONI
Huvitav on eeskätt vaadelda
mida ütlevad ameeriklased ise
oma lüüasaamiste kohta ja kuidas
nad analüüsivad oma vigu ühend-riikide
ajakirja U S News &
World Reporfi andmetel märgib
Uks kogenud vaatleja kes tunneb
Washingtoni telgitaguseid ja po-liitilisi
keerdkäike et USA prae-guse
välispoliitika määrab presi-dent
Johnson kes pooldab pas-siivset
ootamlse-vaatamls- e poliiti-kat
ühendriikide välisminister
Dean Rusk asub põhiliselt sama-laadsel
liinil olles arvamisel et
terve rida välispoliitilisi problee-me
haihtuvad ajajooksul iseene-sest
kui nad rahule Jätta ühend-riikides
puudub momendil valis-poliitlis- el
alal üldine plaan ja kin-del
eesmärk Sellise plaani Ja põ-hiliselt
terve filosoofia puudumi-sel
killustatakse oma jõudusid
igas suunas ning probleemide la-hendamise
asemel tekitatakse uu-si
probleeme" märgib sama in-formeeritud
vaatleja
ühendriikide välispoliitika ku-jundajad
ise on siiski teisel arva-misel
Analüüsides praegust olu-korda
märgib üks USA välismi-nisteeriumi
juhtivaid mehi et
ameeriklased on segatud kõiki-dese- s
maailmaprobleemidesse
mis on tingitud olukorra parata-matusest
Sama diplomaat kinnitab üht-lasi
et ühendriikide liitlased
Euroopas mõtlevad provintsli-kult
ning ei taipa et nende hu-i- d
Vietnamis Aafrikas Kuubal
ja mujal on tihedalt seotud
Ühendriikide huvidega
USA liitlased Euroopas taotlevad
tihedate kaubanduslikkude side-mete
sõlmimist Puna-Hilnag- a Ja
propageerivad Puna-Hlin- a vastu
võtmist Liitunud Rahvaste Orga-- j
nlsatsloonl Nad võtavad aga hoo-pis
teisest vaatevinklist Berliini j
küsimust ja tõstavad kohe häda-- i
kisa kui N Liit alustab oma ma
nöövreid Berliini vallutamiseks
Välismaised vaatlejad Ja kriti
seerijad on veendunud et ühend
riikide välispoliitika on koordi-neerimata
ning et ameeriklastel1
TEISED LEHED
Rootsis ilmuv Eesti Päevaleht"
võtab vaatluse alla praeguse lõh-kumise
meie ühiskonnas ja mär-gib
oma juhtkirjas järgmist:
Põgenikuseisusc tplse aasta-kümne
künnisel on põhjust veidi
ringi vaadata et orientcei i:da ku-hu
minna ja kuidas seada oma
püüdlusi Kogu eesti ajakirjandu-sest
läänes selgub avalik arvami-ne
et meil tuleb rahvust säilita la
ja jätkata ka võitlust kodurahva
heaks teiselt poolt ei ole aga ku-sagil
näha märke energilisemaks
püüdluseks ja koondumiseks sel-les
suunas Nagu märgates kõhk-lust
suurendab kommunism ko-dumaa
okupatsioonimarionettide
abiga oma propagandasurvet põ-genike
ja vaba eestluse suunas
näidates veel kord et olukordade-ga
kohanemine on Kremli tuge
vaks küljeks Sellele ilmsele kala-püüdmise- le
segases vees tuleks
eesti Ühiskonna poolt läänes pan-na
selge punkt sellega et demo-kraatlikud
huvigrupid koondatak-se
võitluseks Ühes suunas s t
üldrahvuslikes huvides nii siin-pool
kui sealpool raudkardinat
Kuid tegelikkuses näeme vaid
kemplemist sisepoliitilises ja isik
ummikus
puuduvad kindlad sihid ja ees-märgid
oma välispoliitika raken-damisel
Ühendriikide tugevamad
välisministrid pärast Teist Maa-ilmasõda
on olnud Dean Acheson
Ja John Fostcr Dulles kuld ka
nende Juhtimise perioodil puudu-sid
Washingtoni välispoliitikal
kin3ad defineeritud eesmärgid
ükski presidentidest ega välismi-nistritest
ei ole seni deklareerinud
kus asuvad ühendriikide elulised
huvid Ja sellise ebamäärase olu-korra
tulemusena satuvad amee-riklased
alati kiusatusse kõikides-se
maailmaprobleemideses sekku-miseks
BÜROKRAATIA SURMAB
INITSIATIIVI
Kritiseerijad toonitavad ühtla-si
et ühendriikide välisministee-rium
on läbiimbutatud bürokraa-tiast
mis ei võimalda kohtadele
saadetud diplomaatidel Ja kõrge-matel
sõjaväelastel omal initsia-tiivil
tegutseda
Seda bürokraatiat kriipsutatak-se
eriti alla Lõuna-Vietnam- is
kus Washington segab vahele
kõikide sammude astumisel ja
operatsioonide teostamisel ar-vestades
väga vähe kohapealsete
sõjameeste ja diplomaatide ar-vamisega
ja initsiatiiviga
Bürokraatliku tsentraliseerimise
tulemusena puudub ühendriikide
välispoliitikal ka vajalik löögi-jõud
ja sisu mida eriti võib mär
gata Indoneesias kus ameerikla-sed
ei oska midagi peale hakata
sõjaka kommunistide sõiduvees
ujuva president Sukamoga Välls
ministeeriumis kalkuleeritakse et
Sukarno võib ühel päeval surra
mis toob kaasa olukorra muuda-tuse
PolUtlka kujundajad ei ar-vesta
aga sealjuures et ühendrii-gid
on saanud vahepeal tohutu
prestlizhikaotuse osaliseks mida
ei suuda kompenseerida Sukarno
surm
Kõigele muule lisaks tundub et
ühendriikide välisministeeriumis
teenib Juhtivatel kohtadel mõju-võimsaid
mehi kes sümpatiseeri-vad
kommunistlikkudele riikidele
Ja töötavad teadlikult või ebatead-likult
nende huvides See ilmnes
eriti silmatorkavalt Castro võimu-le
tulekul Kuubal kuna välismi-nisteeriumis
tehti suuri vigu Cast-ro
operatsioonide pidurdamiseks
Ja ta revolutsioonilise" liikumise
elimineerimiseks
like ambitsioonide võsas paiguti otsest lõhkumist nagu see toimus Kanadas Sirge külaskäigu kül
lvoekeksavvatastaajsatkikirujsatnduumslbiukskkuu unminb-g rohtu mis ainult võib lämmatada
elujõulisemaid taimi ilma kunagi õisi kandmata Rootsis on kuju- nenud paraadnaited viimased uu- dised samas suunas tulevad USA- st Need on arengutendentsid mis
panevad eesti rahva vaenlasi käsi hõõruma heameelest
Jääb mulje et eesti ühiskonna
grupid kõikides maades käivad
läbi teatud paratamatuse arengu- tee Rootsi pagulus algas seda tee- konda kõige varem Ja siin on suu- remate ekstsesside ajad ammugi möödas näib et me lähemas tu- levikus peame kõnelema Kanada
tülidest" Ja „USA tülidest" samu- ti kui Kanada Ja USA eestlased
varem kõnelesid Rootsi tüli- dest" Ei ole siis ime kui ka
Kremli agendid oma tähelepanu
suunavad Ameerika mandri eest-laskonda
Ja isegi Austraaliasse
Vastavate maade kommunistide
esindajad on külastanud Tallin- nat Ja saanud oma instruktsioo-nid
ning eks tule kampaaniale lisa
selle käiku minemisel Oleneb vas- tavate maade eestlaste endi hoia- kust kui palju edu saavutab
Taas ajakohased
Luuletused valmid la enlrrn
mid üldinimlikul teemal säilitavad
ajakohasuse sajanditeks Teatud
situatsiooni kohta kirjutatud vär-sid
muutuvad aga taas ajakoha-seks
kui sama situatsioon knr
dub Alljärgnevalt kaks Anna Haa
va lumetust — esimene eesti kee- le kaitseks kadakluse vastu teine
tagaseljase mustamise knhta mx
lemad on praegu ajakohased
KÖÖGIS SEISAB
Köögis seisab — ootab ootab
meie armas emakeel
Kulla härrad prouad preilid
laske tuppa eesti keel
Laske tema lausa saali
paluge ta laudad —
imelikud eesti saksad
võtke mõistust vähegi!
Oma kurba maskeraadi
ärge harrastage nii!
Harjutage oma aju
avaramaks ometi!
Köögis seisab ootab vahvalt
paljukannatanud keel:
saalis sahisevad õled
pillerkaari b kadak veel
KOHUS
Me joome kohvi sööme saia
ja kanget kohut mõistame
ning rohkem suhkrut kohvi
siss
me pühas vihas paneme
Me teeme tagaselja-otsus- t
nü hoopis hingetcadmata —
nad vaesed käivad päiksevalrd
ei mõista paha aimata
Ei mõista meie neid küll surma
ka vabadusse jätame
kuid ainult nende ausa nime
me võimalikult võtame
Ja meie otsus maksab palju
ei leita ilmas naist ei meest
kes oleks igal ajal julge
ja kaitstud selle kohtu eest
Anna Haava
VABA EESTLASE" tellijat! palutakse
oma aastatetlimised pikendada 37 jaa-nuariks
s o kuna pärast nimetatud täht-päeva
ei ole meil mingit võimalust pree-mia
raa ma f ute andmiseks
Talitus