1978-03-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•lTatio.]lal, Lttrary 56255
•• i^en.Acq^uisitions Section
KlA 0IT4
Second class mail regis^-
feation number — 1089.
j ELMUB
\ IGAL TEISIPÄEVAL
i JA NELJAPÄEVAI.
Nr,: 24 (2467) XXVII 'aastakäik Neljapäeval, 30. märtsil 1978 - March30, 1978 Üksiknumbri liind 35 cenM
Dr. VeUo Helk
MONTREAL — Eesti Üliõpilast© Seltsi. Juures, tegutsev, Arthur;; Puksowi. Foni, mis oi loodud
Puksowi pärandist tema testamendi alusel, nimetas oina käesoleva aastp laureaatideks Taani
hüvi iÜemarMvaari ihv Vello Helk'i, insener Oleg Roslavlevl (Saksamaalt) Ja prof. P, P.
(USA-s). Fondist on kolme aasta lestelauhiniü määratud 18^00 doBari snuruses sumsaas. .
Prof. P. P. Rebane
oo
Auhind f i l dr. Vello Helk'ile on
tema itöö &sst „Die Jesuiten in
Dorpat 1583—1625", mis ilmus 355
leheküljelise raamatuna Taanis
Odense ülikooli kirjastusel 1Ö77 a.
Raamat käsitab jesuiitide püüdlusi
taas-katoliseerimiseks, iiende panust
eesli kirjandusloos, eestlaste
03a jesuiitide ridades ja suhtlemist
eesti rafevaga Tartus ja kagu Eestis.
•
AuhiTid antakse laureaadile üle
Stokliohnis EüS-i aastapäeva aktusel.
. •.
Dr. V. Helk on sündinud 1923. a.
Varstu vallas ja pärast Võru güni-naasiumi
lõpetamist 1943. a. oli ta
sõja heitlustes Narva lähistel, kust
ta üle Läti, Poola ja Saksamaa
jõudis Taani. Astus Ärhusi ülikooli
õppima ajalugu ja s a k p keelt.
Sai 1952. a. V. Salo ^vahendusel
stipendiumi uurimustööks Vatikani
arhiivides, millise huvi ka
hiljem jätkumise tulemusena ongi
ilmunud praegune auhirinatud
Olid senini tiuidmata ja hangitud
isiklike külastamistega Tartu,
Varrsavi, Eüa, Upsala j.t. arhiividesse;
Teine seeria j,Zur Siedlungs-geschichte
Estenlandes" on ilmunud
neljas väljaandes 165 lk., niÜ-lele
lisanduvad kaardid, skitsid,
tabelid ja joonised, Müncheni^
1974_77.;
See käsitab: ..asustusajalugu ,Rä-;.
. pina Ja- Vastseiüna- kihelkondades
ja Pärnu maakoinas 17-ndal sa-
Esmaspäeval, 27. mäfftsH .pee- j
tud Proyinclal loterii loosiinisel \
langesid kolm iihe miljoni dollarilist
peavõitu numbreile nr.
5113883, m-. 4136341 ja nr. 1605450*
kaks 100.000 dollarilist võitu aga
pileteile nr. 4674857 - ja nr.
2784590. Järgmine loosisraine
jfiMib 30. aprillil.
Billy Grahami
Metro Toronto „Crusäde"
„The Peoples Churchis",
^374 Sheppard East^ Willöwdale
leisip., 18. apr. 1978 kell 800 õhi
kolmap., 19. apr. 1978
kell 10.00 homm.
: Kõneleb: iVIILLIE DIENERT '
SoHst: MYRTLE HALL
OLETE .KUTSUTUD OSA VÕTMA,
ÜHEST KOOSOLEKUST
Lähemat informatsiooni
„Crusade** kontorist,
tel. (416 ) 494-7890
Peale ülikooli lõpetamist 1956. a..
asus tööle arhiivinduse aial, alates
1959. a. Taani Riigiarhiivis, kus
praegu on ülemarhivaar ja dhrek-tori
asemik; Doktoreerus 1966. a.
tööga „Laurentius Nicolai Nörve-gus
S.J.". On avaldanud üle 40 artikli
taani ja teiste maade teaduslikes
ajakirjades, nende seas ka
eesti keelas ijTulimullas'*. ° .
tJiplins. Oleg Roslavlevcai sündinud
Tallinnas 1921. a. 'kus ta lõ-petais
Tallinna toomkooli. Tema isa
oli Eestisse jäänud vene tsaari sõjaväe
ohvitser. Oiha elu päästmiseks
asus perekond ümber Saksa-
Peale tema auhinna määramist
saabus kurb tead^, et pteg Röslav-lev
oli juba varem, 12. jaanuaril
s.a. Münchenis, surma läbi lahkunud.
Kuna Fondi auhind on^ tunnustus
ja autasu isikule enesele siis on
traagilisslt kahju, et seda ei saa
enam üle anda. Aga tema mmi läheb
ajalukku kui üks silmapaistvamaid
eesti asusttoisajaloo uurijaid.
••:
Kõhnas laureaat dr. Peter P. Rebane
on meie noorema põlve ajaloolane,
sündinud Eestis 1940. a. jä
praegu Pennsylvania ülikooh ajaloo
professor. Tema peamine huvi^
ala on olnud Jüriöö mässu ajastu
14. sajandü, mis oli ka tema juba
varem Fondi poolt auhiniiatud artikli
aindks. Seekord auhinnatud
artikkel 'kannab pealkirja „The
DaniSh Bishops in TalHim 126()-
I343'V ja on ilmunud ajakirjas
„The Jountal of Baltic Studies".
See heidab uut valgust Eesti Ja
Taani kultuurisidemetele 13. Ja
14. sajandil Ja on väärtuslik l i sand
meie kultuuriajaloo uurimi-sele.
Auhindamisele kuuluvad origi-te
seas. Fondi loojast dr. A. Puk-sowist,
on jäänud ka tema oma kh^-
jutatud isiklikud mälestused, mida
dr. A. Kurlents on redigeerinud ja
Iilis loodetavasti võivad lähemal
ajal ilmuda.
See on huvitav Ja kirju elukäik
— eesti talutarest tsaari sõjaväe
ohvitseriks, sealt Siberi, Jaapani,
Smgapuri Ja London! k^udu
i Eestisse,
ja doktoreerumine Tartus
keemia alal, juhtiv insener põlevkivi
tööstustes, vinnati Eestis
Kehra tööstuse direktor. Saksamaal
Balti ülikooli õppejõud, 'lõpuks
keemikuna Rootsis ja Montrealis,
kus ta suri 1973. a. See on
omapäraselt paeluv aga ka mitmes
suhtes tüüpilinegi eestlase saatus.
maale 1941. a. Oleg R. lõpetas naalsed teaduslikud tööd, mis kä-
Müncheni ülikooli dipl. insenerina
1951. ä. ja oli hiljem ühe saksa
sitavad eesti ajalugu enne 1721. ä.
ja pole ümünud rohkem kui kaks
Wirgeses, Salöaanaail, sai 1.
veebruaril 3iiklusõnn€»tuse tagajärjel
surma Vaija Schaller-
Tamm, neiuna Puhk, pärit Tallinnast.
Kadunu abikaasa) oli
Tallinnas kooli- ja üiliõpilaspõl-ves
tuntud sportlasena. Lesestü-i
nuna oli ta abielus sailcslase;
Schatelga.
Eesti Kunstide Keskuse uus teater esitas süurel-neljapäeval
Peetri kirikus kannatusajälise sisuga ,,The Last Supper**. Pildil
Jeesus (Alar Äedma, paremal) ja Peetrus (Andres Tmuvert)
etenduseli Ialilniiiilsd.:^^^v^^:^'^ : Foto: Vaba Eestlane
suurfirma teenistuses eriti autotee- aastat enne auhindamisele esita-de
eriteadlasena.
Tõuke Eesti ajaloo seni
ta materjalide kogumiseks sai ta
sellest, et ta ise tundis ennast
rohkem eestlasesia kui kellegi
muuna.
Seda materjalide uurimist Ja kogumist
tegi mitu aastakümmet oma
töö kõrval ja täiesti omal kulul,
samuti ka trükis avaldamist. Need
on ilmunud kahes sarjas, esimene
neist „Hefte zur Landeskunde Est-lands'V
on ilmunud Münchenis 1965
—73 seitsmes eriväljaandes kokku
1613 lehekülge, millele lisanduvad
kaardid. Need sisaldavad rootsi ja
mist. Auhinna suurus oleneb töö
väärtusest. Tööd tulevad esitada
võünalikuit- kolmes eksemplaris
Fondi zhüriUe hiljemalt 3. oktoobriks.
Auhindamist otsustab Fondi
valitsus eriteadlastest koosneva
zhürü ettepanekul. Zhürii p r a ^ -
n© koosseis on prof. dr. G. Ränk
(Stokhohn), prof. dr. E . Blumfeldt
(Stokhohii) ja dotsent dr. H. Salu
(Lund). Fondi valitsus asub Kanadas
(Montreal ja Toronto), kus
asubVka Fondi kapital. Fondi valitsuse
esimeheks on prof. dr) K.
Aun (Waterloo).,
A. Puksowi Fond loodab, et nen-poola
aegseid maarevisjoni proto- de auhindamistega huvi eesti va-kolle,
kameraälä'kte, valdustiitlit^
revisjone jne., müledest suur osa
nema ajaloo uurimise vastu jätkub,
eriti meie nooremate teadlas-
Ottawas 21. Ja 22. märtsil Kanada immigratsiooil Ja mitmekultuuri ministrite kokkukutsel toimunni
Kanada etniliste ajalehtede toimetajate konverentsiloll peamine tähelepanu pööratud Kanada Immigrait"
sioonipolütikale seoses uue immigratsiooniseaduse peatse kinnitamisega Ja Kanada mitmekultunri p»o-lutikale,
mida juhib energiline uus mitmekultuuriminister NormahCafik, kes sai kogu Kanadas laiemalt
tuntuks kui ta viibis Kanada delegaadina hiljuti Belgradis lõppenud Euroopa Julgeolekukonverentšijä-zelnõupidamisel,
kus ta pälvis erilist tähelepanu oma lõpukõnega ning ida Ja lääne vaheliste probleemide
arutamisega N; Liidu peadelegaadi Juli Vorontsoviga. Kuid lisaks selele käsitati konverentsil!
ka kodakondsuse ja inimõiguste küsimusi ning tõsteti ka esile Kanada etnilise pressi osatähtsust l a -
liada ühiskondlikus struktuw^^ ; ;
(Mmm OÜ etnilise pressi kon- seatud Kaiiada ja kõigi Kanada ritel© j a teistel^ ettekandjatele
verentsiks telitud žlmselt pmgsaid provintside lipud,
ja üksikasjalisi ett?9valmistusi,
kuna ajakirjanikud saabusid valitsuse
kulul Ottawasse kõigist
Kanada nurkaäest. Konveirenitsist
osavõtvad toimetajad paigutati
koTterüsse moodsasse Skyline hotelli,
milie International Ballroo-mis
toimus k a kaks päeva
riud konverents.
Konverentsisaalile andsid süm.
boolseftagapõhja poodiumile üles
I3.--15. aprillini 1978
Ävamme esmaspäeval,^3. apr. keE 8-10 õ. Merton.Galeify's
68 Mertoa St. Toronto, teL (41S) 481-198ft
Galerii ajad: esmaspäevast laupäevani k e l 9.30--53
1,9. apr. kell 2—5 pX
Reedel, 7. apr. kell T õ. Torontos Peetri
seltskondlikes ruumes
ARVO VABAMÄE esitab kevadesisulisi deklamatsioone
Anton Hansen Tammsaare mälestuseks katkeid tema
romaanist kuuldemängu vormis: «Põrgupõhja tius
• millede ^kirev
Kanadas eksisteerib terve rida
erinevaid provintse ja territooriumeid,
kuid need moodustavad
punase vahtralehe lipu all
homogeense tervikut.
StxuTde saali osavõtjate laudade
vahele olid üles seaitud nedi mikrofoni
küsimuste ja vastuste perioodiks
ning nagu selgus hiljem
toimunud läbirääkimistel kasutati
neid mikrofone toimetajaite
poolt erakordselt ofotralit niinist-fcüsimuiste
esitamiseks ja oma
probleemide esile toomiseks.
Konverentsi esimene päev kulus
peaaegu terves ulatuses immi-graitsloonile
ning. immigraftsioom
käsitavaite kõnede vahele tundus
nagu kogemaita eksinuna rügisek-retäri
John Robertsi kõne, mis
käsitas kodakondsust. Konverentsi
avas avalikkude küsimuste p ^
direktor Maok Erb, kes oli iünt-lasi
konverentsi tseremoonia-meistrfe.
. .• , ; : i.
(Järglk5> ;
;ŠTi RAHVUSLASTE KOGU
. V Kava kestvus umbes 1 tund. .
Sissepääs kavalehtedega $3.—, õpilastele i a s i ta
pühap., 9. apr. kell 6 õ. Eesti Majas
: AKSEL SALUMETS, ÜLO JÜRIMA ja RAFFI
Teretulemasti
TORONTO. EESTI RAHVATANTSIJATE, ,KUNGLA"
laupäeval, 13. mail 1978 kell 8.00 õhtrall
CASTLE. HILTON CONVENTION
FRONTENÄC BALLROOM •
Bay Street Ja Queen'sQuay nurgal
Hind $12.5® — Pääsmed saadaval rühmalükmeüt või helistada 483-1955 alates 3. aprillist
Laup., 8. apr. 1978 W. 18.00 Eesti MaJ^
: Lavastus: ENDLA; KOMI ©Lavapildid: MANIVALB.
Osalised: Linda Halling, Martin Kiik, Richard Laanvere, Toivo Makk, Mikk Mölder, Martin Pede,
Reet iPruvli, Erik Ruuge, Enda SoostaTv^ E Sopstar, Martin Toomes, Kai Tüll, Martin Vahtra
ringEdgarLük;
Pääsmed: $4.00; 18 a ja alla $2.00 saadaval E . Abistamiskom. äris, kooüõhtutel ja laup. Umm»
10—12.30 E.Majj^ ning õpilastelt.
Saua pääse on ka maksev teaöietendusele järgneval ku-eva eeskavaga noortepeol, kus tantsuks
: mängib orkester ,.Orpheus".
T.E.S. TÄIENDUSKOOLID
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 30, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780330 |
Description
| Title | 1978-03-30-01 |
| OCR text | •lTatio.]lal, Lttrary 56255 •• i^en.Acq^uisitions Section KlA 0IT4 Second class mail regis^- feation number — 1089. j ELMUB \ IGAL TEISIPÄEVAL i JA NELJAPÄEVAI. Nr,: 24 (2467) XXVII 'aastakäik Neljapäeval, 30. märtsil 1978 - March30, 1978 Üksiknumbri liind 35 cenM Dr. VeUo Helk MONTREAL — Eesti Üliõpilast© Seltsi. Juures, tegutsev, Arthur;; Puksowi. Foni, mis oi loodud Puksowi pärandist tema testamendi alusel, nimetas oina käesoleva aastp laureaatideks Taani hüvi iÜemarMvaari ihv Vello Helk'i, insener Oleg Roslavlevl (Saksamaalt) Ja prof. P, P. (USA-s). Fondist on kolme aasta lestelauhiniü määratud 18^00 doBari snuruses sumsaas. . Prof. P. P. Rebane oo Auhind f i l dr. Vello Helk'ile on tema itöö &sst „Die Jesuiten in Dorpat 1583—1625", mis ilmus 355 leheküljelise raamatuna Taanis Odense ülikooli kirjastusel 1Ö77 a. Raamat käsitab jesuiitide püüdlusi taas-katoliseerimiseks, iiende panust eesli kirjandusloos, eestlaste 03a jesuiitide ridades ja suhtlemist eesti rafevaga Tartus ja kagu Eestis. • AuhiTid antakse laureaadile üle Stokliohnis EüS-i aastapäeva aktusel. . •. Dr. V. Helk on sündinud 1923. a. Varstu vallas ja pärast Võru güni-naasiumi lõpetamist 1943. a. oli ta sõja heitlustes Narva lähistel, kust ta üle Läti, Poola ja Saksamaa jõudis Taani. Astus Ärhusi ülikooli õppima ajalugu ja s a k p keelt. Sai 1952. a. V. Salo ^vahendusel stipendiumi uurimustööks Vatikani arhiivides, millise huvi ka hiljem jätkumise tulemusena ongi ilmunud praegune auhirinatud Olid senini tiuidmata ja hangitud isiklike külastamistega Tartu, Varrsavi, Eüa, Upsala j.t. arhiividesse; Teine seeria j,Zur Siedlungs-geschichte Estenlandes" on ilmunud neljas väljaandes 165 lk., niÜ-lele lisanduvad kaardid, skitsid, tabelid ja joonised, Müncheni^ 1974_77.; See käsitab: ..asustusajalugu ,Rä-;. . pina Ja- Vastseiüna- kihelkondades ja Pärnu maakoinas 17-ndal sa- Esmaspäeval, 27. mäfftsH .pee- j tud Proyinclal loterii loosiinisel \ langesid kolm iihe miljoni dollarilist peavõitu numbreile nr. 5113883, m-. 4136341 ja nr. 1605450* kaks 100.000 dollarilist võitu aga pileteile nr. 4674857 - ja nr. 2784590. Järgmine loosisraine jfiMib 30. aprillil. Billy Grahami Metro Toronto „Crusäde" „The Peoples Churchis", ^374 Sheppard East^ Willöwdale leisip., 18. apr. 1978 kell 800 õhi kolmap., 19. apr. 1978 kell 10.00 homm. : Kõneleb: iVIILLIE DIENERT ' SoHst: MYRTLE HALL OLETE .KUTSUTUD OSA VÕTMA, ÜHEST KOOSOLEKUST Lähemat informatsiooni „Crusade** kontorist, tel. (416 ) 494-7890 Peale ülikooli lõpetamist 1956. a.. asus tööle arhiivinduse aial, alates 1959. a. Taani Riigiarhiivis, kus praegu on ülemarhivaar ja dhrek-tori asemik; Doktoreerus 1966. a. tööga „Laurentius Nicolai Nörve-gus S.J.". On avaldanud üle 40 artikli taani ja teiste maade teaduslikes ajakirjades, nende seas ka eesti keelas ijTulimullas'*. ° . tJiplins. Oleg Roslavlevcai sündinud Tallinnas 1921. a. 'kus ta lõ-petais Tallinna toomkooli. Tema isa oli Eestisse jäänud vene tsaari sõjaväe ohvitser. Oiha elu päästmiseks asus perekond ümber Saksa- Peale tema auhinna määramist saabus kurb tead^, et pteg Röslav-lev oli juba varem, 12. jaanuaril s.a. Münchenis, surma läbi lahkunud. Kuna Fondi auhind on^ tunnustus ja autasu isikule enesele siis on traagilisslt kahju, et seda ei saa enam üle anda. Aga tema mmi läheb ajalukku kui üks silmapaistvamaid eesti asusttoisajaloo uurijaid. ••: Kõhnas laureaat dr. Peter P. Rebane on meie noorema põlve ajaloolane, sündinud Eestis 1940. a. jä praegu Pennsylvania ülikooh ajaloo professor. Tema peamine huvi^ ala on olnud Jüriöö mässu ajastu 14. sajandü, mis oli ka tema juba varem Fondi poolt auhiniiatud artikli aindks. Seekord auhinnatud artikkel 'kannab pealkirja „The DaniSh Bishops in TalHim 126()- I343'V ja on ilmunud ajakirjas „The Jountal of Baltic Studies". See heidab uut valgust Eesti Ja Taani kultuurisidemetele 13. Ja 14. sajandil Ja on väärtuslik l i sand meie kultuuriajaloo uurimi-sele. Auhindamisele kuuluvad origi-te seas. Fondi loojast dr. A. Puk-sowist, on jäänud ka tema oma kh^- jutatud isiklikud mälestused, mida dr. A. Kurlents on redigeerinud ja Iilis loodetavasti võivad lähemal ajal ilmuda. See on huvitav Ja kirju elukäik — eesti talutarest tsaari sõjaväe ohvitseriks, sealt Siberi, Jaapani, Smgapuri Ja London! k^udu i Eestisse, ja doktoreerumine Tartus keemia alal, juhtiv insener põlevkivi tööstustes, vinnati Eestis Kehra tööstuse direktor. Saksamaal Balti ülikooli õppejõud, 'lõpuks keemikuna Rootsis ja Montrealis, kus ta suri 1973. a. See on omapäraselt paeluv aga ka mitmes suhtes tüüpilinegi eestlase saatus. maale 1941. a. Oleg R. lõpetas naalsed teaduslikud tööd, mis kä- Müncheni ülikooli dipl. insenerina 1951. ä. ja oli hiljem ühe saksa sitavad eesti ajalugu enne 1721. ä. ja pole ümünud rohkem kui kaks Wirgeses, Salöaanaail, sai 1. veebruaril 3iiklusõnn€»tuse tagajärjel surma Vaija Schaller- Tamm, neiuna Puhk, pärit Tallinnast. Kadunu abikaasa) oli Tallinnas kooli- ja üiliõpilaspõl-ves tuntud sportlasena. Lesestü-i nuna oli ta abielus sailcslase; Schatelga. Eesti Kunstide Keskuse uus teater esitas süurel-neljapäeval Peetri kirikus kannatusajälise sisuga ,,The Last Supper**. Pildil Jeesus (Alar Äedma, paremal) ja Peetrus (Andres Tmuvert) etenduseli Ialilniiiilsd.:^^^v^^:^'^ : Foto: Vaba Eestlane suurfirma teenistuses eriti autotee- aastat enne auhindamisele esita-de eriteadlasena. Tõuke Eesti ajaloo seni ta materjalide kogumiseks sai ta sellest, et ta ise tundis ennast rohkem eestlasesia kui kellegi muuna. Seda materjalide uurimist Ja kogumist tegi mitu aastakümmet oma töö kõrval ja täiesti omal kulul, samuti ka trükis avaldamist. Need on ilmunud kahes sarjas, esimene neist „Hefte zur Landeskunde Est-lands'V on ilmunud Münchenis 1965 —73 seitsmes eriväljaandes kokku 1613 lehekülge, millele lisanduvad kaardid. Need sisaldavad rootsi ja mist. Auhinna suurus oleneb töö väärtusest. Tööd tulevad esitada võünalikuit- kolmes eksemplaris Fondi zhüriUe hiljemalt 3. oktoobriks. Auhindamist otsustab Fondi valitsus eriteadlastest koosneva zhürü ettepanekul. Zhürii p r a ^ - n© koosseis on prof. dr. G. Ränk (Stokhohn), prof. dr. E . Blumfeldt (Stokhohii) ja dotsent dr. H. Salu (Lund). Fondi valitsus asub Kanadas (Montreal ja Toronto), kus asubVka Fondi kapital. Fondi valitsuse esimeheks on prof. dr) K. Aun (Waterloo)., A. Puksowi Fond loodab, et nen-poola aegseid maarevisjoni proto- de auhindamistega huvi eesti va-kolle, kameraälä'kte, valdustiitlit^ revisjone jne., müledest suur osa nema ajaloo uurimise vastu jätkub, eriti meie nooremate teadlas- Ottawas 21. Ja 22. märtsil Kanada immigratsiooil Ja mitmekultuuri ministrite kokkukutsel toimunni Kanada etniliste ajalehtede toimetajate konverentsiloll peamine tähelepanu pööratud Kanada Immigrait" sioonipolütikale seoses uue immigratsiooniseaduse peatse kinnitamisega Ja Kanada mitmekultunri p»o-lutikale, mida juhib energiline uus mitmekultuuriminister NormahCafik, kes sai kogu Kanadas laiemalt tuntuks kui ta viibis Kanada delegaadina hiljuti Belgradis lõppenud Euroopa Julgeolekukonverentšijä-zelnõupidamisel, kus ta pälvis erilist tähelepanu oma lõpukõnega ning ida Ja lääne vaheliste probleemide arutamisega N; Liidu peadelegaadi Juli Vorontsoviga. Kuid lisaks selele käsitati konverentsil! ka kodakondsuse ja inimõiguste küsimusi ning tõsteti ka esile Kanada etnilise pressi osatähtsust l a - liada ühiskondlikus struktuw^^ ; ; (Mmm OÜ etnilise pressi kon- seatud Kaiiada ja kõigi Kanada ritel© j a teistel^ ettekandjatele verentsiks telitud žlmselt pmgsaid provintside lipud, ja üksikasjalisi ett?9valmistusi, kuna ajakirjanikud saabusid valitsuse kulul Ottawasse kõigist Kanada nurkaäest. Konveirenitsist osavõtvad toimetajad paigutati koTterüsse moodsasse Skyline hotelli, milie International Ballroo-mis toimus k a kaks päeva riud konverents. Konverentsisaalile andsid süm. boolseftagapõhja poodiumile üles I3.--15. aprillini 1978 Ävamme esmaspäeval,^3. apr. keE 8-10 õ. Merton.Galeify's 68 Mertoa St. Toronto, teL (41S) 481-198ft Galerii ajad: esmaspäevast laupäevani k e l 9.30--53 1,9. apr. kell 2—5 pX Reedel, 7. apr. kell T õ. Torontos Peetri seltskondlikes ruumes ARVO VABAMÄE esitab kevadesisulisi deklamatsioone Anton Hansen Tammsaare mälestuseks katkeid tema romaanist kuuldemängu vormis: «Põrgupõhja tius • millede ^kirev Kanadas eksisteerib terve rida erinevaid provintse ja territooriumeid, kuid need moodustavad punase vahtralehe lipu all homogeense tervikut. StxuTde saali osavõtjate laudade vahele olid üles seaitud nedi mikrofoni küsimuste ja vastuste perioodiks ning nagu selgus hiljem toimunud läbirääkimistel kasutati neid mikrofone toimetajaite poolt erakordselt ofotralit niinist-fcüsimuiste esitamiseks ja oma probleemide esile toomiseks. Konverentsi esimene päev kulus peaaegu terves ulatuses immi-graitsloonile ning. immigraftsioom käsitavaite kõnede vahele tundus nagu kogemaita eksinuna rügisek-retäri John Robertsi kõne, mis käsitas kodakondsust. Konverentsi avas avalikkude küsimuste p ^ direktor Maok Erb, kes oli iünt-lasi konverentsi tseremoonia-meistrfe. . .• , ; : i. (Järglk5> ; ;ŠTi RAHVUSLASTE KOGU . V Kava kestvus umbes 1 tund. . Sissepääs kavalehtedega $3.—, õpilastele i a s i ta pühap., 9. apr. kell 6 õ. Eesti Majas : AKSEL SALUMETS, ÜLO JÜRIMA ja RAFFI Teretulemasti TORONTO. EESTI RAHVATANTSIJATE, ,KUNGLA" laupäeval, 13. mail 1978 kell 8.00 õhtrall CASTLE. HILTON CONVENTION FRONTENÄC BALLROOM • Bay Street Ja Queen'sQuay nurgal Hind $12.5® — Pääsmed saadaval rühmalükmeüt või helistada 483-1955 alates 3. aprillist Laup., 8. apr. 1978 W. 18.00 Eesti MaJ^ : Lavastus: ENDLA; KOMI ©Lavapildid: MANIVALB. Osalised: Linda Halling, Martin Kiik, Richard Laanvere, Toivo Makk, Mikk Mölder, Martin Pede, Reet iPruvli, Erik Ruuge, Enda SoostaTv^ E Sopstar, Martin Toomes, Kai Tüll, Martin Vahtra ringEdgarLük; Pääsmed: $4.00; 18 a ja alla $2.00 saadaval E . Abistamiskom. äris, kooüõhtutel ja laup. Umm» 10—12.30 E.Majj^ ning õpilastelt. Saua pääse on ka maksev teaöietendusele järgneval ku-eva eeskavaga noortepeol, kus tantsuks : mängib orkester ,.Orpheus". T.E.S. TÄIENDUSKOOLID |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-30-01
