Vaba eestlane , April 11, 1986

              BD
nabade eesflasf® hmhk&ndf^
OBnaxD
Reedel, Mvapirillil 1986 — Fdday,
iwifyip>ywiPii]
velyn Kmp
inkler
iC^I@y«Es|i@iigi@ möödu veist h^aaf^stg esinemisüsf
mis 0 : : 9
aiemisriihmadele ja feäid ^tiBlensesi võistlejatele» Kalev-Estienne on saanid katnsorga- s ,äesid,müe peale ajah
list/tehnilist teg
M* Evelyn Koop
Mis on möödumud hooaja sHiiare'
mniaks- uudiseks Kalev-Eestiemne
tantsEiansambel. Kõik kolnu on osnaette inkorporeeritud^ itiille kunsti-juhatavad
Evelyn Koop kiii direktor ja Ann Ewen abidirektori^
Sel hooajal liitus Kalev-Eestien-nega
ülemaailmse võimlemisliidu
(FIG) juhtkonda kuulunud tuntud
euroopa võimlemisjuht Ivanka
Tchakarova, kes nüüd juhatab
Kalev-Estienne võistlusvõimlemise
ala. Ivanka Tchakarova oli pike­mat
aega FIG abiesinaine j£i His­paania
võimlemisliidu peatreener.
Ta tuli Kanadasse koos oma pari-oia
õpilase Marta Boboga, keda
loetakse maaüma esimese kümne
parima võistlusvõimleja hulka.
Ivanka Tchakarova ja tema õpila­se
liitumine Kalev-Eestietnnega on
lisanud uut jõudu ja hoogu võist­lusvõimlemise
tegevusse.
Kuldas kohtusite oma uue- tree-
Bneriga?
Kohtasin teda Kanada esindaja^
na ülemaailmses võimlemisliidus.
Meie mõlema sihiks oli siis mood­sa
võimlemise arendamine omal
maal — minul Kanadas, temal His­paanias.
Saime tehniliste program­mide
välja töötamisel sõpradeks.
Ivanka Tchakarova oli juba siis
kogenud võimlemisjuht ja mitme
maailmameistri treener.
Miks tõite ta Kanadasse?
Kalev-Eestienne peab säilitama
oma koha kui rütmilise võimleiiii-se
ja moodsa võistlusvõimleja
arendaja Kanadas. Silmas pidades,
et moodne võistlusvõimlemine on
nüüd olümpiasport, tuleb eriti sel­lel
alal otsida võimalusi kõrge ta­semaga
treeninguks. Kalev-Estien-lae
võistlusvõimlemine on küllalt
heal tasemel ja küllalt laialdane
väärimaks maailma tasemega tree­nerit.
Kuna Kanadas on treenereist
suur puudus i siis tuleb neid tuua
Euroopa maadest, kus sel alal on
palju pikemad traditsioonid nais­võimlemises.
Missugused olid Kalev-Estienne
võistlusvõimlejate saavutused
ku, tantsu mõju oli väga tugev ja
pingutus ning lõdvestus vaheldusid
tihti. Muusika oli üldiselt tujukas
ja vahelduv, andes võistle j aile
suured eneseväljanduse võimalu­sed.
Kanada saavutas 13. koha grupi-võistlustel.
Individuaalvõistlusel
saavutas 1984. a. olümpiamängude
kuldmedali võitja Lori Fung ühek­sanda
koha. See madal tulemus
polnud üllatus, arvestades tugeva
konkurentsiga Los Ängelese mänge
boikoteerinud idabloki maadest.
Esimese olümpiakulla võitjana päl­vis
Lore Fung aga tugeva kohtuni­ke
tähelepanu.
Mida tegid
lev-Estienne rü
Seenior-kategoorias saavutas
võistlusgrupp hõbemedali Ontarios
ja ka Kanada ulatuses.
Juunior-kategoorias saavutas
võistlusgrupp hõbeda Ontarios ja
pronksmedali Kanada ulatuses.
See pole halb tulemus arvestades,
et meie tüdrukud on veel 10—11-
aastased ja võistlesid 14—15-aas-taste
vastu. Nende hea tulemus
näitab tugevat potentsiaali ja an-iftab
loota häid tulemusi veel edas­pidi,
kuna tüdrukud saavad selles
kategoorias võistelda veel kuni viis
aastat.
Individuaalvõistluses saavutati
kuldmedal nn. „premaster"-kate­goorias.
Algajate kategoorias olid
saavutused keskmised jagati
esimest, teist, kolmandat kohta
mitmel võistlusalal.
Sellel aastal võistleb Kalev-Ees­tienne
Ksinada meistrivõistlustel
kahe seenior-rühmaga ja ühe juu-nior-
rühmaga, taotledes muidugi
kuldmedaleid.
Kas võtsite osa 1985. a.Ma^iima-
JjoojaS K a -
võimlemise
Valikrühm andis rea esinemisi
Brasiilias, kuhu oleme tagasi kut­sutud.
Millal uus külaskäik toimub
pole veel otsustatud, üheks meie
suursündmuseks oli esinemine Ro­land
Mitchenerile tema austamis-õhtul
Roy Thomson Häiris. Esine­jad
selleks õhtuks olid korraldaja­te
poolt hoolikalt valitud ja lava-
])roovide kaudu läbi sõela lastud.
Tundsime, et olime elukutseliste
hulgas.
Möödunud detsembris andsid
tüdrukud Sports Ganada kutsel esi­nemise
Kanada spordiminister Ot­to
Jelinek-ile. See esinemine qli
antud ühenduses Hiina spordimi­nistri
külaskäiguga. Võimlejad
said rinnamärgid tunnustuseks va­rema
töö eest Hiina naisvõimlemi­se
arendamisel. See oli austav esi­nemine
Kalev-Eestiennele, mida
jälgisid Kanada olümpiakomitee
Mikmed ja suur hulk Sports Gana-,
da juhtkonda.
Oleme andnud palju esinemisi
poliitiliseks ja heategevaks otstar­beks,
esinedes näiteks poliitilistel
rallidel, heategevatel üritustel,
konverentsidel, vanadekodudes,
haiglais jne.
Meie esinemisrühmad ja tantsu­ansambel
on pideva treeningu ja
sagedaste esinemiste läbi alal hoid­nud
oma , professionaalse taseme.
Nende kavasse on lisatud ka palju
uut ja huvitavat koreograafiat. Hü-juti
oli meil hea meel saades kut­se
esinemiseks eeloleval suvel ka­he
näadal jooksul EXPO'86 Ontario
ja Kanada paviljonides Vancouve-ris.
Kuidas jagate oma aega moodsa
võistlusvõimlemise ja rütmilise
naisvõimlemise vahel?
Võistlusvõimlemisel nõuab mi­nult
suure osa aega tegutsemine
Kanada rahvusliku kohtunikuna.
See töö viib mind tihti võistlustele
väljaspoole Torontot ja vähemalt
neli korda aastas väljaspoole Ka­nadat;
Kohtuniku töÖ kõrval pean
end sel alal värskena hoidma ja
osa võtma vastavaist seminaridest,
või neid korraldama. Muidugi an­nan
oma panuse ka Kalev-Estienne
treenerina, koormus oleneb sellest
kui palju Oli abi teistest treeneri­test.
Võimlemisjuhi ja koreograafina
annan suurema panuse rütmüisele
naisvõimlemisele, see tähendab
esinemisrühmadele. Kalev-Estien­ne
esinemisrühmades on veel üle
poole eesti tüdrukuid ja seda posit­siooni
tahaks iga hinna eesti säili­tada.
Mulle meeldib eesti tütarlas­tega
töötada, kuna mi algas me
Kalev-Eestienne palju aastaid ta­gasi.
Mida vel on oodata eesolevalt
ajalt?
Oleme kutsutud võistlema ja esi­nema
Jaapanisse käesoleva aasta
novembris. See tõotab kujuneda
huvitavaks kultuurivahenduseks ja
võimlejad on sellest väga huvita­tud.
Jaapan maksab kõik meie ko­hapealsed
kulud, sõiduraha Jaapa­nisse
ja tagasi peame ise maksma.
Sõiduraha püütakse hankida eriüri­tuste
ja aktsioonidega, et võimleja­te
majanduslikku koormust vähen-
Kalev-Estienne gümnastraada ja
toimub 10. maü Minkler auditoo­riumis
rikkaliku kavaga; Eesti
publikul on võimalus näha esma­kordselt
Marta Bobo maailmaklas-silist
taset!
Kalev-Estienne gümnastraada ja
vanemate õhtu toimub 13. juuml,
millega märgitakse ka suvehooaja
algust.
o
B
O
o
o
D
O
a
a
a
•.m
•
B
10
0
o
o
0
D
O
0
o
o
Q
B
O
D
O
0
o
a
a :
m
a
B) '
o
o
0
0
o
s
o
0
a
a
0
o .
0
D
O
O
o
o
a
•
.0
a
9
a
o
o
D
a
0
0
0
Q
a
0
0 -
Q
0
0
0
0
0
.0
B
0
(D
ID
0
. t '
a
0
0
0
a
a
a
a
B
0
OD
0
0
0
0
0
0
0
Q
Q
0
0
a
•a
a '
m
(D
0
0
D
0
a
B
B
. B.
8
a o
ID
0
0
0
0
0
0
0
D
0
0
o
0
o
Need võistlused toimusid möödu:
md aasta novembris Hispaanis. ^
Viibisin ineil võistlustel Kanada Onne
kohtunikuna. Nendel võistlustel oH ^^^^
märgata suuri muudatusi kpreo-a
B
O
EIuš on mõningaid põhilisi tÕ-lammas
ei
hakka — nad liMsalt kestavad
läbi aegade ja põlvkondade,
muutugu maailm nü palju kui
tahes, üheks sääraseksi vamku-matuks
aksioomiks oii, et laste
silmis on vanemad alati pisut
põrunud, kui mitte lausa lölUd.
Säärased arusaamised laamen-dasid
minu peas aastaid taga­si
ja ma olen märganud või
tunnetanud, et minugi lapsed on
mind sageli paigutanud napaka­te;
tsunfti..
Mäletan, ei see tunne oli eri­ti
twgeV, kui vanemad mind
sundisid klaverit õppima. Ilu­satel
suvepäevadel heliredeleid
tampides ei osanud ma oma
perekondlike päälikute lollust
ära imestada, en^ vastuhakka­mine
oli lii? riskantne — mu
emal oli vä^a kõva ja lahtine
käsi, rääkimata isa püksirih­mast,
millele mõeldes lööb ist­mik
praegugi tülitama.
Siis sai aga Kanadasse tuMud
ja kullakaevurina aasta läbi
maakamara all tuhnitud, mis
polnud just eriti meelepärane
amet: Nüüd tulid kunagised
klaveripünamised kasuks — mi­nust
sai moosekant. Välja arva­tud
hilised töötunnid oli uus
amet päris põnev ja ei rikkunud
konti. Kui?i elu tegi minust hil­jem
hoppiski tdse ametimehe,
on hinge jäänud alaline huvi
pillimängijate vastu ja ma jäl­gin
nende askeldamisi ©äris hu­viga.
Sellest ka järgnev lühike
lookene.
Olhi kutsutud ühele rahvusli­kule
simmanile Eesti Majas.
Mingil põhjusel jõudsin sinna
tublisti enne peo algust. Istusin
siis omaette saalis ja jälgisin
suud vesistades perenaiste tege­vust,
kes seadsid iiles einelauda
tuues välja üha ahvatlevamaid
ja isuäratavamaid kulinaarseid
Järsku löödi saali uksed valla
ja tõsiste nägudega noprmehed
hakkasid lavale kandnia igasu­guses
suuruses kohvreid ja läi­kivate
uuppudega aparaate.
I^eid sai säärane hulk, et Eesti
Maja kullaltki avar lava näis
nagu kitsaks jäävat. Minu küsi­muse
peale, et kas täna õhtul on
kavas mõni elektrooniliste apa­raatide
näitus vastasid perenai­sed,
et oh ei, need härrad ole­vat
muusikamehed Ja laval üha
kasvav hulk nassvärki pn pillid
ja muud muusika tegemise junn**
de kuuluvad imemasinad.
Seda juttu kuuldes tulid võrd^
luseks meelde omaaegsed pilli-ajad,
mil võtsid lõõtsmoo-näpu
otsa ja kõndisid tööle
- - tänapäeva moosekandU on
nähtavasti tarvis keskmise kan^
de jõuga veoautot oma ameti-riistade
transporteerimiseks.
Lavale tassitud kraami hulga
põhjal arvasin, et tegemist on
suurema orkestriga, ent selgus:
pillimehi oli ainult kolm. Aga,
vend, kui need kolm oma riis­tadele
elu sisse lõid, siis oli
tunne nagu puhuks kolmekordne
,,Estpnia" orkester oma pasu­naid
põsed pruntis ja silmad
pungis. Kus oli ikka võimsus! ~
ja see oli alles rahva kogunemi-,
se ajaks mõeldud tauštamuusi-
• Eesti Maja; vibreeris nagu
maaväringus ja kohkunult mär­kasin
järsku lumetaolist piser-dust
oma tumedal iUikonnal.
Võimas muusika pii peksnud
kõrvasoppidesse peitupugenud
vaigu välja ja lisaks sellele põ­rutanud
harvade juuste vahel
pesitsevad kõõmaraasukesed
mu saterkuue õlgadele. Põgene­sin
paanikas saalist, sest olen
ju lõpuks noobel sell ja pesen
korralikult pead.
Ennast kohendanult saali ta­gasi
jõudes oli tants alanud ja
et tantsuhuvUised saaksid män­gitava
rütmist selge pildi, olid
moosekandid oma pillid veel
paari pügala võrra kõvemaks
keeranud. Vüsaka inimesena
püüdsin lauanaabriga juttu alus­tada,
tantsijat minust pole, ent
ükskõik kui kõvasti ja millise
häälekooliga me oma keskust­elu
arendasime, ei jõudnud me
hääled teineteise kõrvu ja me
olime nagu kaks hääletult suud
liigutavat näljast kuldkala ak­vaariumis.
Kõnelemist rasken­das
ka ebameeldiv asjaolu, et
mitte just hästüstuvad kunst-hambad
kakasid chachacha
rütmis orkestriga kaasa lõgisf-tama
ja kuigi püüdsin kõneleda
valsi taktis lõid hambad muusi­kameestega
kampa ja sellest tu­li
igavene segadus.
No oli ikka pardakk! Kõrvad
ajavad veel praegugi püli, ent
omajagu kasu o!i sellestki põru­tavast
elamusest -• nähtavasti
on säärasel muusikal hea medit­siiniline
mõju peanahale: kõõm
on kadunud ja paljal pealael on
udutsemas uued juukseudemed.
Ootan igatsusega uut pidu ja
olen veendunud, et mõne sim­mani
järel olen jälle samasugu­se
üheda parukaga vend kui
omal ajal, niil ma ise kiskusin
lõõtsa ja olin enese arvates
hiigla lai lauter — nagu täna­päevagi
muusikamehed. Elus on
asju, mille peale ajahammas ei
hakka. •
•
o
o
o
o
o
0
Q
0
a
'9
O
0
a.
a
a
•
m
m
a
0
fi
o
e
o
o
a
a
:a
fi
ID
o
o
o
o
o
o
m
m
• •
. •
0
»
a
0 9
m
B
0
«
0
0
0
0
o
o
a
o
a
a
•
a
B
fB
B
O
0
B
n
0
0
0
0
a
0
8
a
B'
B '
a
B
B
B
O
8
0
D
B
B '
0
0
0
B
0
a
B
8
•'B
B '
8 •
e
o
o
8 .
0
0
0
0
o
0
0
0
.B
0
o
o
0
0
0
0
B
0
a
8
.8
8
8
8
' 8
0
8
0
0
0
Q
ai
0
0
(D
0
d
0
0
0
.0
8
B
»
- B
0
0
e 6
o
0
0
0
a
0
a
8
8
0
0
0
. B
' 8
: 8
8
8
" 8
. 8
. 8 .
' B
8 '
8
B
8
o a o o B o o o i S B a f i O c B O i i o o e B o e a p o a a o i i i o a o a i D o a i D o a D B a a i o a i i i i D o d a J O B ^ B
Sopran Õnne Laikve eelolev kont­sert
toimub reede õhtul, 18. apriS-lil
1986; kell 7.30 Helicom^^
35 Hazelton Ave., Toronto (Bay tä­nava
Sub-way lähedal).
Lauljatar on hästi tuntud Toron­to
eesti muusikat ja laulu armas­tavale
publikule.
t . . Järjekordselt pakub iauljatar
Laikve ettevalmistusi tegemas iseseisvaks kontser- oma kuulajaskonnale meeldiva ka-
Pildil vasakult Onne Laikv^, klaverisaatja Asta va ja muusikalise elamuse mis hõl­mab
Vivaldi, Schuberti, Schuman-n\
Karindi, Oja,
positsioone. Klaveril saadab sop­ran
Õnne iLaikvet Torontos hästi
tuntud muusikapedagoog ja koori­juht
Asta Ballstadt. -
Külaliskostiks on publikule laul­jatari
tütar Heidi Laikve, esinedes
kahe flöödisoologa. Kontsert tõotab
olla nauditav, andes hea võimaluse
muusikat armastavale publikule
veeta ilus reedeõhtu ajaloolises To­ronto
Kunstnikute Klubi saalis,
kuulates meile hästi tuntud j a ar­mastatud
kunstnikke.