Vaba eestlane , February 17, 1987

              Nr. 13 Nr. 13 VABA EESTLANE teisipäeval, 17. veebruaril 1987 - Tuesday, Febniaiy 17, 1987 . 7
mi
•in[iküsitluse tulenwna
laseks \alitud Argentiina
\älia 1986. a. maailma
\hks sportlaseks \alituJ
tima kuuUusc Diciio
ona. Tema koha ründajana
ndmaiu ptx^lakas Darlusz
anouski.
.soleva aasta esimene maali-tstritiite
anti jaanuari
Shveitsis. Selle sai 5^veitsi
^itjate paar PichJer-Poherdo
õitis esikoha kahekohaliste
ristlustel. mis toimusid 50.
- Kolmel eelmisel aasta
võitnud Ida-Saksa paar
.rekord teisele kohale. Ne-e
kohale jäi lätlastee koos-
. Liidu I meeskond.
>8Q ABA EESTLAN
abade eestlaste häälekandja.
4 ) « E » u « E B X >@I><>Q
liiiiiiiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiHiiiiii
st s'\iu peale kukkunud
'.es ja anekdoote rääki-ärsku
aga, keset kõige
vaneb palatiuks ja nagu:
;avad • mängijad igaüks,
vaid Pension, kes süüd-serval
kükitab, kaaslaste
md. Selle käitumise põh-uumi
on astunud lühel-halastajaõe
rõivastusesv
se täis.
|b käed puusa, vaa
iomivalt otsa ja lausub
irduvalt ütelnud, et mit-diserval
istuda.; No mis
oditest siis järele jääb,
dis istub? Ma ütlen teile
veel mitut meest ühel
an sellest kohe ordinaa-adiklaasid
vaheajal sisse
eb.
oodi juurde on jõudnud,
alla poeb, vaatab .poo-teiste
otsa, nagu tahtes
d, no kas ma ei ütelnud?
itab ukse poole rusikat
ressil paar soolast sõna»
kambrisolijaile kraadi-et
sama protseduuri kor­i/
rae eu ei e
kodumaa
Kui ühe kirjaniku sünnist on
möödunud 100 aastat ja teda ikkl
\ecl meeles peetaksev siis tähen­dab
see auväärset klassikut; kelle
teosed täidavad rpamaturiiulit ja
kelle looming on rahva kultuuri^^
varamu osaks. Sellele vormelile ei
allu aga jaanuaris 100. sünnipäeva
rahistatava kirjaniku Oskar Lutsu
oomingu saatus, Q. Luts õn
av kirjanik eestlastele
ja paguluses. ..Keva-seoh
poori sugupõlvi eesti
kirjandusega, kuna see annab vä­ga
ilmekaid karakterikujusid,. kes
uha edasi ela\ ad taustaks olnud
ajalooliste ja poliitiliste ajastute
kiuste. '
0 . Luts iiiuutis onui
k 001 i m ä l e s t u s t e k uj .ud e l a v ai k s;
Joosep Tootsi ()n. mõnel.; pool.
nimetatud Mark Twaini ,.Tom
Sav> \ er 1 " t e i s i k ü k s . A Ü a
..Ke\ade°' tegelased on põhiliselt
eestilikiid. ehkki : rätsepavõsu
kisub kadakasakslusse.
..Ke\ade" on olnud väiia heaks
eesti kirjanduse võõrkeeltesse vii­jaks:
kirjaniku .sünnijuubeliks on
seda iImunud 12-es kee es ja kõik-jal
.saavutanud sooja vastuvõtu.
kuna koolin()()ruse kdkkond on
üldiselt samane. Eesti keeles on
seni ilmunud 13 trükki ja see on
loetavaim eesti raamat.
. Palamuse oli Oskar Lutsu sün-;
nikohu kus ta 7. jaanuaril 1887
sündis Järvepera külas Posti talus
kingsepa pojana. Õppis Ankküla.
külakoolis. Palamuse 'kihelkon­nakoolis
ja. Tartu reaalkoolis
(1899-1902). 19d3. aastal asus
Tartus tööle apteekriõpilaseria,
sooritades 1907 apteekriabilise
eksami, ja sai aasta hiljeiii Tallin­nas
apteekri assistendiks. Viibis !
niaailmasõjas farrnatseudina:
iöiötas samal alal ka pärast sõda;
i'H)tas lühemat aega ülikooli raa-mafukogus
ja katsetas isegi
raamatupoodnikuna-. Aastast 1922
töötas kutselise kirjanikuna, kuni
23. märtsil 11953 suri Tartus ja
maeti Tamme karmistule. " •
Eesti kirjandusse asus Luts Juo-etustega
''ja följetonidega, kuid-aastal
1912 jõudis .rahva ette
..Kevade*' I osa; komö<)diad ^
Paunvere'' jaL,Kapsapea", mis
on jäänud aegumatuiks eesti kir­janduses,
ilmusid või jõudsid
lavale samal aastal. Kevadet"
on lavastatud paljudes teatreis ja
ka filmitud; see oli väga populaar­ne
lavatükina. Neis esimestes
teostes leidis Lutsu anne ereda
väljenduslaadi; .sellesse oli kcwfii-datud
hellahingelise vanaema ja
muinasjutte viestva vanaisa, aga
isa kingsepatöokojas ja apteegi
leti taga kogetud inimtüübid, mida
Luts oskas suurepäraselt edasi an-
Ta ise ütles kord Kevade"'
tegelasist rääkides, et ,;Otseküi
elusatena tekivad mu silme ette
kõik need Tootsid ja Teeled, Afr
nod ja Imelikud, . r kocu see
kihel kohnäkooli kirev kömpal-
\ j o n g , NAD ISE kipuvad
paberile." Küllap on mitmed tei­sedki
karakterid samuti sündinud
end paberi 1 e jäädvustama, 1 äbi
autori tabava o i ust ikuraaaiingu ja.
köitva heatahtiiku huumori koo­miliste
situatsioonide loomise! :
..Kevade" dünaamilise pealis­pinna
all on ju pidevalt valitsenud
lellahingelise Arno, autori enese
nägemis-:ja tunnetamismceleolu.
Järgmistes teostes katsetaski kir­janik
romantilis-sijmboli^tlikku
laadi: teostega, kirjutades draaniad
.,Laul õnnest:' (1913), .vMaha-jäetud
maja" (1914) ja proosateo­sed
v. Kirju tatud on; . .' V (1914),
hilisemais trükkides .,SooV','
Kirjad Maariäle'\ (1919),,,Ka-:
ravaan" (1920).: Samuti sümbo­listlikud
draamavisandid „Sih5-
hallik", ,,¥iimne pidu'' ja ,,Soo-tuluke"
(kõik 191:9). Teoseis
kerkis esile sentimentaalne' ja
t raagi I i ne ei utu nnetu s; nei s oi i
sümbolisiiii ja psühholoogilisi
vaat I u si detailse h ingee 1 u
tundevirvenduste tabamiseks.
Ometi ei suutnud ta peale Soo*;
teisi kunstiküpseks luua, mijvjärel
I ä k s t a g a s i o m a esi k t eo s e
.,,Kevade" ainestiku juurde.
1918/19. a. i I mus',, Su vi v I ja
I L _ v J ( K ) r s i pulm;':(1931),
,.Äripäev'V (1924); veel aastaid
hiljemgi tuli ta sama aine juurde,
kirjutades „Sügi^" (1936) ja sak-/
sa okupats iö()n i a j ai a ja I ehes i I m ü -
nudpahisid (1943).. Ükski neist
pole saavutanud esikteosele osaks
saanud menu.
Teises loomingujärgus kirjutas
ta mitmeid linnaainelisi jutustusi;
autobiograafilise Andrese
e l u k ä i k ' ; (1923), žiOpilane
Valter;'; (1927), ,.Ävasi]^
(1932), Väino Lehtmetsa noor­põlv"
(1935): Ka kasutas ta. natu-ralistlik-
sentimentalistlikku laadi
teostes ,,Iiling" (1924), ,,01ga
nukrus" (1926), „Udu'^ (1928),
„Pankrot" (1929)._ Neis ta kirjel­dab
Iinnaelu hukutavat mõju m-rriestele
selleaegses sotsiaalses
olustikus. Selles laadis jõudis ta
oma koomilise
Niiin(M)di nägrkirja
;rikaturist Gi^rž 1933. aastal
V i s , ( 1 9 3 3 ) , fö lj e nt on li k u
Tuulesellid": (1933) ja groteskse
Vaikne nurgake" (1934) loomis
seni,: • .;-..
Jutustuste kõrval avaldas ta roh­kesti
vesteid ajakirjanduses, mis
il musid kogutuna raamatu i ks nagu
/.Kirjamapp" (1924), ,.Vana
kübar" (J927), „Kuidas elate?"
(1930) jt. Lutsu vestete aineks on
igapäevased ja olustikulised
ebakõlad- väi ke kodani i ku s; e 1 u s,.
mõnikord ka poi i iti 1 ine päevakaja
jämedakoelises koomilises ja sa­tiirilises
vormis.
1930-ndais aastais läks ta tagasi
noorusmaale ja mäiestusisse oma
autobiograafiIiste teoste sarjaga;
,,Vanad teerajad" (1930)v , ;Tal-vised
teed'' ja ,,L^bi tuule ja vee"
(1931) , ,,, Vaadeldes rändavaid
pilvi'* (1932), „Kuldsete lehtede
a l l " (1933) „LadinaköÕk;'
(1934), ,',Kuninga kübar'' (1935),
Mälestusi VIII'':(.1936), ,,Taga-l
a " (1937)V ,,Ktora godzina?"
(1938), ,,Punane kuma'' ja , ,Maa
ja linn" (J939),„Sõjarandur"
(1940), , .Pikem peatus" ja
.,Vanasti'V (1941). Nendega
jõudis kitjanik kuni 1916. aasta
ei ü s ü nd m u s te ii i. 1937. a. il mu s id
L u t s u : ,, K 0 g u t u d teosed''
I - X X V I L Üldse on temalt ilmu­nud
67 raamatut.
Sõjajärgseil aastail ilmus temalt
veel jutustus ,,Jüri PügaI" (1945)
ja anti välja tema ,,Teosed" 11.
köites, kuid Lutsu klrjandusiik
laad oii paindumatu sotsialisti ikü
realismi liistule. Ometi, elab ta
edasi mälestustesacjä üksikute
raamatute ja „:Kevade" kaudu.
Tema vesteline jutustamislaad ja
huumor on sidunud ja seob veelgi
eesti lugejaid. Üldiselt on Lutsu
looming ajaviitelist laadi, tema
tööd asuvad kusagil jutustuse ja
romaanivormi vahepeal. Oma
haruldase jutustamisoskusega on
la jäänud eesti kirjanduse raud­varaks.:'
:^:C-.:\ .••
Tema 50. sünnipäeva puhul
kinkis Tartulinn talle ehituskrun­di
ja nimetas ühe tänava O. Lutsu
Eesti Tey^^
oue auhinnatööde y(iistluse> Võistlus on mõeldud eeskätt
üliõpilastele, kelle seniinaritõü käsitleb
küsimust» Möödunud aastal auhinnati kaks tööd:,,En inblick
i estniskans niatlagningsförrad'^ (Pilk kokakunsti sõnavarale
eesti keeles); autoriks Lia Peel, ja ,,§prakfördigheter hos
estniska flyktingar^^ (Eest^
Võistlusest võivad osa võtta
Hlased ja teadusi ikud edasiõp-pijad
pa:guluses, kes ph ülikopli
sisse kirjutatud. Kuna sooviks on,
et eelkõige ergutada nooremaid
vai ima kursusetööks eesti teemat,
on võistlusest osavõtjate vanuse
ülemmääraks 40 a.
2. Töö peab vastama nõuetele,
mi s õppe ai ne järg kursuste
seminaritööde kohta on kehtivad.
Ulatus peab olema vähemalt 20
lehekülge masinakirjas. ' Tööle
tuleb lisada andmed saadud hinde
ja akadeemiliste punktide arvu
•kohta.;;;:;;' •'.;•
; 3. Võistlusele võib; esitada
seminaritöid, mis (vähe^nalt
osaliselt) käsitlevad eestiainelisi
küsimusi. Seminaritöö võib olla
kirjutatud kas eesti või mõnes
teises keeles. Võõrkeeles kirjuta­tud
töö peab olema varustatud
eestikeelse sisukokkuvõttega.
4. Võistlusest võib nimetatud
vanusepiirini osa võtta ka tööga,
mis pole kirjutatud otseses seoses
ülikooliõpingutega, kuid see peab
vastama heakški idetud
seminaritöö teaduslikule taseme­le.;;
- ••^/-/^ ••;••-
5; Võistlustööde auhinnazhüü-riiks
on Eesti Teadusliku Seltsi
Rootsis juhatus.
Iiäandmjsele võib tulla
tänavaks. Maja ehitamine oli seo­tud
mõningate raskustega ja see
sundis teda palju kirjutama, mis
omakorda põhjustas mõneti stiili­list
viimistlematust ja ruttamist.
Tema parimais teostes on
saavutatud siiski erakordne
loetav us kö rge k ü nš t i I i se
kvaliteediga. Oma majas elas ta
surmani ja nüüd on see muudetud
temanimeliseks majamuuseumiks;
sarnuti on Palamuse koolimajja
asutatud muuseum, mille väl­japanekute
täiustamiseks pöörduti
üleskutsega inimeste fkx^^
susse puutuvate esemete ja mee-
!niete:saämiseks. ;•
HANNES OIÄ
im
kuni koini mhalist auhinda, küš^
juures auhinnaks võib olla maksi­maalselt
3000 rkr. Selle suuruse
- määrab ETSR juhatus, arvesse
võttes töö teaduslikku taset. ';
7. Töö tuleb esitada l . : oktoob­riks
1987 varjunime all koos
suletud ümbrikku lisatud teatega
autori nime ja elukoha kohta
aadressil: Eesti Teaduslik Selts
Rootsis, Box/92,l0r^^^^2^^^
hõlm, Infbrmatsiöpni saamiseks
võib pöörduda Paul Laani poole
aadressil: Finskainstitütsionen,
Stockholms Universitet, 106 91
Stockholin, telv 08/16 33 38.
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis
korraldusel peeti ^ nagu igal aastal,
1.: detsembril Eesti Vabariigi Tar­tu
Ülikooli 67. aastapäeva aktus,
seekord ,,Svenska Läkarešällska-petH;
V ruumides Stockholmis. ;
Oma avasõnas rääkis Eesti
Teadusliku Seltsi esimees Enno
Penno Seltsi tegevusest, puuduta­des
ka olukorda 'Tartu Ülikoolis,
kus eesti keel on praegu pidevas
hädaohus. Õppekeel tahetakse
osas ainetes muuta venekeelseks.
Teadusliku: ettekande pidas in-i
tendant Karin Aašitia Röhrska
muuseumist Göteborgis. Teemaks
oli nii vanem kui uuem Eesti
arhitektuur, mida illustreerisid
valguspildid eesti linnadest,
;Eesti rahvaviise;esitas hoogsa!
20-mi nuti li ses programm i:
Kassari rnüusika-jälaulugrupp.
ETSR 1986.a. auhiimatööde
võistluse tulemused andis teada
Paul Laan. Võistlusele oli saade­tud
kaks r tööd: \ ,,En inblick i
eštniskans matlagningsordförrad"
ja ,,Sprakfördigheter hos estniska
flyktingär.' * Auhinnati mõlemad
tööd. Esimesele tööle määrati
1(KX) kr. Autoriks osMtüs Lia Peet
Stockholmisty- Teine töö auhinnati
3000 krooniga, aiitoriks Anna
Neuhausv samuti Stockholmist.
Kuulutati välja uus auhinnatöö-devõisUusl987;
aastaks. Võistlus
on nriõeldud eeskätt noortele, kes
oma õpinguis valivad
seminaritööks eesti aineid.
Täpsemad tingimused avaldatakse
biljem ajakirjatnduses.
Teatati veel, et „Alide-Marie
Tundu Sihtasutus*' ori määranud
0• ma selleaastase toetuse
Stockholmi Eesti Gümriaasiumile
5000 krooni suuruses.
Lõppsõna ütles Eesti
Teadusliku Seltsi abiesimees
Johan Haäbmay kes tänas ka kõiki
esinejaid ja aühinnatööde
võistlusest osavõtjaid.
Publikurohke aktus, mis oli
kestnud kaks tundi, lõppes Eesti
hümni laulmisega. :
LAAN
mm