0294a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
rt tk 2
ffPravda" sõda Jelegramiga"
Liinemaallma ajakirjanikul NIPnda" vihaseks rönnakuobjek-Liidu- s
on kak peamist viisi ma-Jtl- ks — rais omakorda on kõige
trrjalide kogumiseks mida ta ka- - kindlamaks tõendiks nende töö
utab oma lugejaskonna Infonnee- - tõhususele
rimiseks sealsetest oludest üks Worthington kes omal ajal
nendest on suhteliselt lihtne tee Moskvasse siirdudes oli teel konv
— kasutada ülikülluslikke amet
likke materjale Ja ametisikute se-letusi
võttes neid siis puhta kul-lana
id! lihtsalt tsiteerides Jättes
tõe sõi sale üle otsustamise lugeja
enese hooleks Selliseid reportaa
he tõislme eriti sarematel aegadel
korduvalt lugrda küllaltki kaalu
kate ajalehtede veergudelt ja
võrdiemiM nimeicaie _l-ll_l_- tt- -- !l_ „lll_- - n-W- -k- ar-M- -a ai-Kirj_in- ciiic nuuca m - -- --
sulest on need j Telegram" hiljuti
autoreile endile teadmatult Ja
kindlasti nende poolt soos Imatult
kujunenud abiruuporiteks N Lii-du
propagandale välismaailmas
Teine liik korrespondente raud-eesriide
taga viskab ametlikud
bülletiinid paberikorvi Ja püüab
tõe juurde piiseda omal algatusel
mis X Liida oludes on iirmiselt
raske ülesanne Siin peab looma-likult
lisama et ka N Liida aja-kirjanduse
oskuslik analüüs võib
tuua nii mõnegi tõeiva nähtavale
propagandaliste aganate hulgast
ja nende leidjateks on tihti sel-lised
vilunud olude tundjad nagu
niiteks „The Christian Science
Monitori" Paul Wohl Avara pil-guga
ajakirjanik saab enam-vä-he- m
selge ülevaate olukorrast koi
ta viibib pikemat aega kohalikus
ehkki algul viga võõras keskkon-nas
Sellised reporterid on kom-munistlikele
sõimudele viga eba-meeldivad
tegelased ja varem
sõi hiljem püütakse leida vahen
deid neist lahtisaamiseks
Viliskorrespondendid on saanud
vabalt raudeesriide ta
gant informatsiooni Ja muljeid saa-ta
alles viimastel aastatel Ja sedagi
esmajoones seetõttu et kommunis-tid
saavad vastutasuks võimaluse
rakendada raia korrespondente
liSnemaailmas ehkki nende üles
anded enamusel juhtudel on kõike
muud kui ajakirjanduslikud Kana-da
ajalehtedest on ainult Toronto
päevalehel The Telegram" Mosk-vas
alaline korrespondent milli-seid
ülesandeid praegu täidab en-dine
lehe esindaja Ühendatud Rah-vaste
Organisatsioonis Aaron
Einfrank ja kellele eelnes Peter
Worthington Mõlemad kuuluvad
nende ajakirjanike liiki kes püüa-vad
omal algatusel fakte avastada
ning vastavalt sellele on ka mõle-mad
sattunud N Liidus ebasoosin-gusse
Hiljuti takistati niiteks Eln- -
franki tegevust niivõrd et Kanada
saatkond pidi protesti
avaldama Nüüd on mõlemad —
niihisti Einfrank Moskvas kui
mingimiseks
Ühendriikide
kitsarinnalise
ning isolatslonlsmiga
Euroopa
takistajaks on
de
Gaulle oma Prantsusmaad esirin-da
Ühendrii- -
Euroopaga oma kohaselt
mis kindlustaks Prantsusmaale
ning
ühendriigid
välja Oma
munisml küsimustes võrdlemisi
roheline" Ja kelle esimesed artik-lid
seda ka peegeldasid õppis kii-resti
ja Moskvas seedetud aastad
muutsid ta olude
Nüüd Kanadas tagasi olles
saab ta Kremli loomuli-kult
palju vabamalt et-te
tuua kui varem vene tsensnu--
VII
Paljudel Juhtudel Worthingtonl
suhteliselt
ametlikku
sulest artikli milles tuuakse esi
le et N Liidu nn ajakirjanikud
Kanadas tegelevad splonaazhlga
Sellele Jirgnes samal autorilt kir-jutuste
seeria N Liidu salaluure-tegevus-e
kohta üldiselt Kanadas
milles muu hulgas tehakse
ka Ottawa valitsusele liigse
kergekSelisuse pirast Tõde karde-takse
Kremlis kõige rohkem
seetõttu on ka hidakisa Moskvas
kõigiti mõistetav
Pravda" viidab et Kanadas on
alustatud ajakirjanduse poolt N
Liidu vastast kampaaniat Nii na
gu tee kommunlsmlmaal kombeks
süüdistatakse aga just teist poolt
selles millega ise patustatakse Nii
ongi Moskvas ilmuvas
artikkel Kanada kohta
Gennadi Beljevi sulest milles vii
detakse et kanadalased on üldi
selt väga õnneta rahvas oma prae-guse
reihilmi all Mis on selle põh-juseks?
Majanduskriis süvenevat
maksud ja hinnad tõusvat alar- -
meerivalt ja üha ja algelise in- - rohkem nii majanduslikult kui ka
Ideoloogiliselt USA ülemvalitsuse
alla Iseloomustavalt on il-lustreeritud
fotoga millel Toron-to
politsei võitleb sõja
vastu protesteerijatega Autor
söandab kritiseerida Isegi kanada
põllumajandust sellest hoolimata
et Kanada saadab lihema aja Jook
märkida esimeste
mitmeld
ametliku
MUtatud
allasurumist
asjaoluna
Einfrank tihelepanu
Liidu propagandaapara-tuu- r
slldikinnastcga ko-helnud
Trudeau'd
esialgu äraootavale
seisukohale
Torontos sattunud poliitika
SAKSAMAA PROBLEEMID
nieks
VABA 1968
JB rmJi-______________-
H
-_- kl-_t LttSmUUtKt-- ' asBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBsmWVJi
PKafflsBHHHHHHHa&s BMK
aauVVmuHlaaHHHHHUaHHHHmra! &¥ lsmM?£JL mKlm
t)BIKInt!KJ£ Majandusklubl Eesti kuulajaskond
Kodumaalt toodud kogemused rakendati Kanadas
Ekboumi analüüs eestlaste majanduslikust ülesehitustööst
Kanadas
majanduslik Majandusklubl
--Vaba
majan-duslikku
enne
tol
põllumajandusega
põllumajanduslikul
eriti talupidamist
nete enltarnlsega
ning
tol ajal
üldist leidis
teel
oli
majanduslik sul naela nisu naturaalmajandusega
perekondade raelata-nadalase- d olevat juba 200 aastat peatoiduse
peo urumu toc-- Ajalooliselt hu-musgrup- lks Mvitav ära seks kolonlaalgruplks On po]iurneeste rakenda-iroonilin- e kuid uhistegellkke
selline just
riigi poolt 1914 aas-ku- s
vä-- ühistu
Kõige nooumaiu- - tähistas oma
mat
Iseloomustava juhib
Aaron sel-lele
seni
uut peaministrit
— eriti NATO
Worthington osas
-
1 i
'--
"--
' 4 f
A
A
J
A
tõime A
et
1- -_ hOO- -
jõuti
nende
4 N __JseIt as
iv es j
on
et
t
tl
et
_ n
rt N
on
aastast
kuni
raamatukogudega
Liine-Euroopa-s Medicine Oru Seltsi kaudu
tehtud pingu- - on saanud on aja
Tšehhoslovakkia okupeerimisega 1911— 1916 kasitle-mi- s
toimunud mlst või
majanduslikult ning ühistegelikud
N Ühend- - langemisega on Eu- - Tulekindlustuse
riikide kõrval rivis nihku-- ühisus Selts või
arves-- nud kes oma
arengu--
Euroopa 'ga ettevõtlikkusega tõupulli
idee järk-- ! Euroopa kontinendi Juhi Rehepeksumasina Ühisus
I _ _ __! _! _f 1 - 1- - I T7l !! 1- vaija surema ning asenauo saKsamu on aa vai-- j uu uiusiu ju- _- - uit
natsionalismiga
riikide üksteisele
suuremaks
upitava Ameerika
sepitsus!
avalikkuse
ettehei-teid
ajakirjas
mis teiste koos alusel võime
ma moo-- otse seda
dustama kuna annaks
suurema or-ganisatsiooni
moodustamiseks
millesse
ka Ida-Saksam-aa
See looks eeldu- -
aed ühendamiseks
Gaulle nõus ühendatud eeltööde tegemiseks
retsepti
Euroopa
Ameerika Euroopa
tilelikult
avaldatud
Vietnami
võima-luse
ses raamistikus
Liine-Saksam-aa nih-kumine
niib olevat aga
probleemiks mitte ainult N
tda-Euroo-pa riikidele vaid
suurte teostamiseks ka lilneriUddele kes kõik kar
de Gaulle davad Saksamaa tekkimist
liitumise Euroopa ühisturuga tõm-- juhtimise üleandmist
banud oma vilja Euroopa! sakslastele Saksamaa
kaitserindest katsunud vastu on N Liiduga
hiviUda Ühendriikide koostööd Washington kes
maailma ei ühegi Euroopa
ning otsinad ühendriikide häiri-tugeva- ks muutumist
N liidu ja teis-- leldi et kõik riigid te-le
koauiunlstUkkude riikidega ühises koostöös ning
VHstased sündmused ise selle eest et üks-j-a
Prantsusmaal on aüaki tundu- - ki riik teistel Ole pea ei kasvaks
vait de Gaullel utkaks-- Selle poliitilise mõtlemisviisi
ttrnu utnf Prantsusmaa audes suhtusid ameeriklased ka
plaanid ja ka-- võrdlemisi Jahedalt tagasihoid
EESTLANE laupäeval 12 oktoobril Saturday Oct 12 1K8
M- -
'£
asunum
--_________H
auuHHHHHHuksw
V illil
Eesti Kanadas referaatõhtul Toronto huviga Ek-bau- ml
ettekannet eestlaste majanduslikest saavutust ist Kanadas Vasakul referent Ekbaum kõne-toolis
paremal vaade publikule Foto: Kreilis
Eelmises Eestlase" numbris kokkuvõtte huvitavast referaadist
Eestlaste ettevõtlus ja jõukus Kanadas" mille ta esitas Kana-das
sügisesel referaatõhtul Toronto Eesti Majas Arvestades referaadis esitatud mater-jalig- a
jäid eelmises Eestlases" paljud olulised referaadist millised
esitame kokkuvõtlikult allpool
Puudutades eestlaste
ettevõtlust Esimest
maailmasõda referent
perioodil tegelesid eestlased
Ja
alandusega Uue elujärje alusta-mine
nlal oli
raske kuna
tull rajada uudismaa Järk-Järg- u
MlacliarlmtcAcrA Vnlalikö
Kanada
artikkel
ventari soetamisega
Kokkuhoides üksteist toetades
ja abistades ühiseid üri-tusi
algatades nagu see
rakendamist
visaduse ja vapruse edasi
Kuna sel perioodil Ka-nadas
arvuliselt vähe siis piirdus
tegevus pea
miljonit Uitu
marniaaut prantsuse jgjjj
mbeks jft saamiseks ngic seisukohalt
teataval viisil
jillegi hulgas
väga Iseloomustav üritusi
süüdistus esitatakse Kõige edukamaks nendest ette-sell- e organi votetest oli Eckvilleis
tõeliselt praktiseeritakse ul Tarbijate
ncmusgruppiae atai 50
jiides ilmselt
Kanada
Saksamaa
plaanide on
sõjaväed
KK
jälgis
Ekbaumi
langevat
eestlasi
eduka tegevuse juubelit
põllumehed Albertas
moodustasid käesoleva
algusest peale eestlas-te
kompaktsema tuumiku
Teise maailmasõja mas-silise
pagulaste tulekuni
oma seltskondlike organisatsioo
nide rahvamajade ja
milledele li-sandusid
kutselised ja ühistegeli-kud
üritused Voldemar Ma-tuseni
andmete kogu-misele
võime nentida et
Teist roopas esimese viiuli Eesti
Maailmasõda suuri mõjuva tagasilöögi Eckville'i piirkonnas vahe-tusi
ühise Euroopa rajamiseks Imikul aastani
oleks ühendatud poliitiliselt Ja Pariisis Cllõpllasrahu- - rakendamist leidnud
ja moodus-- tustega Prantsusmaa tahaplaanile Järgmised üritused:
taks Liidu ja Ameerika paratamatult Vastastikune
kolmanda suurjõu roopa riikide esirinda Põllumeeste
kellega kogu maailm peaks Liine-Saksama- a ma- - Farmerite ühisus loomade Unis-tama
Viimaste aastate sündmused jandustika ja tööstusliku müügi korraldus võivabriku ka-kinnitav- ad
siiski et energiaga ja vandamine soetamine
hakkab Laenu- -
jarguu positsiooni leieiuruunisuse
tihe-nemise
olnud Prantsusmaa president
ja
lülitaks
sealsete
ja
riikidega tööta-asutamin- e Eeltoodu
ning Euroopa imetleda ettevõtlikkust
see
Euroopas riikide
edaspidi võiks kuuluda
ke vihkava poliitikaga President ka
de oleks kontinentaal- -
jahtimise
kontinendilt
eksper-diks
esiplaanile
suureks
Liidu-le
ja
keelustanud Inglismaa tugeva
Ja Euroopa
mõjuvõimu
kasvamise ka
dollarit ja otsiv
Inglise naela rahaturul taha niha riigi
ja mee-mise- ks
kontakte Euroopa
gatseksid
Euroopas hoolitseksid
kärpinud raa-kasvanu- d
presidendi suured Ja
Majas
„Vaba
Eesti
ulatusliku
momendid käsitamata
märkis
peamiselt
Eesti
sajandi
Kanada
koolide
Tänu
ajalooliste
nüüd
pirast
vääriks
Ühendriike
ühisest
järgse
Ja leidlikkust millega 40—50 eest
laste perekonda selles piirkonnas
hidahüüetesse kui venelased
Tshehhoslovakkia okupeerisid
Tekkinud olukorras on Liine-Saksama- a
Juhtkonnal viga raske
oma tulevast välispoliitikat vilja
kujundada Ühest küljest peab U
endakaitse seisukohlt lähtudes too
tüma teistele lääneriikidele kes
talle aga mingisuguseid võimalusi
ei taha anda Saksamaa tihendami-seks
Teisest küljest on tal aga
suuri raskusi Ida-Euroopa-ga
koos-töö
otsimiseks millest venelased
tõmbasid Tshehhoslovakkia oku
peerimisega lihi punase kriipsu
Kantsler Klesingerl viimasest sõ-navõtust
võib siiski Järeldada rt
Liine-Saksama-a ei leia praeguses
Vukorras muud lahendust kui
peab hakkama otsima uusi kontak
te N Liiduga Ja teiste Ma-Eur-o
pa riikidega et leevendada tekki-nud
pinevust Ja leida uuri teM ja
võimalusi kaheks lahutatud Saksa- -
vad rahvusvahelisel areenil Ja Eu- - Ukult LUne-Saksam- aa juhtkonna maa osade llhendamiseks
uudismaadel uut elujärge asuta-sid
ja edasi Jõudsid
Sõjajärgne eestlaste vool tõi
suuri muudatusi nii arvuliselt kui
kutseliselt jagunemiselt Kuigi al-gus
oli kõigil raske siis Jõuti
nüüd hoopis kiiremini edasi Suu-remal
osal põgenikest tuli läbi
teha karm Ja kibe ümberõppimi-ne
või sootuks uue elukutse
omandamise raskused mõnel Ise-gi
mitmekordselt
Eestlase visadus ja kohanemls-osku- s
tuli ka seekord abiks
ninc esialgse tööleplnguaja
möödudes püüdis igaüks ise
seisvalt ning oma tahte-- ja hu-vide
kohaselt tööd leida ja elu-kutset
valida
Mõne aja möödudes näemegi
kuidas mitmed lihttöölistena
alustanud tunevad endid küllalt
Julgetena et alustada iseseisvate
ettevõtjatena
Eestlaste Ajalookomlsjoni
poolt väljasaadetud Ja tagastatud
ankeetide alusel oli eestlaste kut-seline
Jagunemine Kanadas Järg-mine:
ametnikke 2667c töölisi
203% vabakutselisi 141% käsi-töölisi
106% ärimehi 23% põllu-mehi
Ja kalureid 17% õppejõude
12% koduseid 87% ja teisi 143%
Kokku saadi vastuseid 1543 isiku
kohta Need andmed ei ole täieli-kud
kuid annavad ometi enam
vähem ülevaatliku pildi eestlaste
koosseisust elukutsete järele
kusjuures silma torkab vabakut-seliste
rohkus kuna põllumeeste
arv on erakordselt välke
Kanada eestlased on kogutud
andmete põhjal oma sissetuleku
telt kohanenud Kanada majan
dusellu võrdselt teistega vaata
mata erakordsetele raskustele
mis meil tuli ületada paljaste kä-tega
alustades
Mae A Johansoni poolt teosta
tud uurimistöö mis tugineb
sissetulekute kihistumise ana-lüüsile
annab umbes sama pil-di
Erinevused kanadlaste ja siinse-te
eestlaste vahel tulusaajate ja
kogutulu suhtelisel hinnangul on
üsna ligilähedased Sellest näh-tub
et 50% kõikidest eestlastest
teenib umbes 30% kõikide eest-laste
sissetulekust kuna 90% ma-dalama
sissetulekuga nii eestlas-test
kui ka kanadlastest teenib
75% kogusissetulekust Järeli-kult
kõrgema sissetulekuga 10%
teenib 25% kogutulust
Referent kirjeldas eestlaste te-gevust
ehitusettevõtjatena mis
võttis eriti suured mõõtmed 1950
— 1960 aastate vahel mil ainuük-si
Torontos ja selle ümbruskon-nas
tegutses 1800 eesti ehitusette--
et väikeettevõtja ei suuda võis-telda
suurettevõtetega peamiselt
oma tootmiskulude tööproduk-tiivsus- e
Ja vajaliku käibekapitali
alal Teatud ulatuses jäid uue olu-korra
tekkimisel püsima siiski ka
üksikud väikeettevõtjad Neile
Jäid peamiselt üksikud eraldiasu-vad
vähemad maatükid ja vanade
hoonete asemele uute ehitamlsed
või ümberehitustööd
üksikud ettenägeikumad ja
siiski küllaldaselt kapitali ko-guda
usaldust võita ja oma
korralikkusega vajalikku kre-diiti
kindlustada
mille tõttu nad võivad ka muutu-nud
oludes läbi lüüa ja iseseisvalt
teostada suuremate projektide
läbiviimist Siinkohal ei saa mär-kimata
Jätta ka eesti arhitekte in-senere
Ja teisi ehitusala eritead-lasi
kes on tõhusa panuse annud
paljude ehituste Ja töötmas IravonHomuA
ga rikastades selle jõuka
maa arhitektuurilist ilmet ja ilu
Eestlastele kuuluvad ka mitmed
puumaterjalide müügifirmad
ning aknaraamide uste köögi--
JialfllUC HCfliUC J MC IUU91U3CU
Paralleelselt nendega toimus ka
eestlaste kaubandus --ja tööstus-ettevõtete
asutamine ja rakenda-mine
Igal alal tuli alustada taga-sihoidlikult
ja ettevaatlikult
Mõningaid kogemusi mis kodu-maalt
kaasa toodi saadi ka siin
rakendada
Sellistele oskustele ja kogemus-tele
on rajatud eestlastele kuu-luvad
toiduainetetööstused koos
jaekaubanduse ettevõtetega Lei-va
ja vorstitööstused
pagari- - ja kondiitriettevõtted
endale võitnud ka tunnus-tuse
Suuremate tööstusettevõte-te
rajamine kas täielikult omal
algatusel või mõne siinse ettevõt-te
omandamine Ja ülestöötamine
ning ajakohaselt väljaarendami-ne
on ainult mitte aega vaid ka
tohutut energiat ja pinget nõudev
töö Kogu Kanada ulatuses pea-miselt
aga Lõuna-Ontario- s ja eri-ti
Torontos võime leida eestlaste-le
kuuluvaid iseseisvaid tööstus-ettevõtteid
väga mitmesugustel
aladel millede hulgas mõned te-gutsevad
kümnete Ja isegi enam
kui saja töötajatega ja seda hoo-aegadel
isegi mitme vahetusega
Selliste suurettevõtete aastased
läbikäigud tõusevad miljonites-se
dollaritesse
Mõned neist tööstustest varusta-vad
mitte Kanada vaid ka
välisturge oma saadustega
levinenud on ka mehaanika- - ja
autoparandustöökojad Torontos
tegutseb ka kaks suuremat pildi-raamitööstu- st
Ulekanadalises ula-tuses
Siin tegutseb ka mitu kir-jastust
trükikoda eksport- - Ja im-port
ettevõtteid nii mööbli kui
majapidamistarvete alal
Vabakutseliste osatähtsus meie
ühiskonnas majanduslikust as-pektist
hinnatuna kasvab pide-valt
Nende all on mõeldud pea-miselt
kõrgema kutseharidusega
eriteadlasi nagu arstid hamba
advokaadid teadlased õp- -
võtjat Ehltuskonjunktuurl Ja pejõud vaimulikud kunstnikud
struktuuri muudatustega selgus Jt
Samuti tehnilised eriteadlased
eksperdid ja konsultandid väga
mitmesugustel majanduse ala-de- L
Arvestades meie majanduslik-kude
saavutustega era-- Ja ühis-kondlikus
sektoris võib Torontot
nimetada õigustatult vaba eest-luse
metropoliks Võime olla uh-ked
oma saavutustele kuld samal
ajal ka siinsele vabadusele ia ma--
janaussüsteemlle kus õigused Ja suuremate kogemustega eesti kohustused on sobivalt tasakaa-ehitusettevõtja- d olid suutnud lustatucL
110 ttsti professorit
Pohja-Ameerik- as
Tänavu kevadel New Yorrn
te ühise suurürituse — rv {Z
Päevade — puhul T- - mis mis kahjuks cn pürduaad lo''
mäe itrvisuga on toodud huvit vald andmeid pagulased
kõrgema hariduse kohta
nuivr vjijj ivangro on kauaatai
voM etaflttlKI -- J u ' — --v!auiuuem nu THrU vad laiemat tutvustamist ara'
see et tagasihoidliku anestase
Järgi õpib USA ülikoolides praeja umbes 600 eesti üliõpilast Xt
kuuluvad aga ainult 290 Eeri vi
õpilaskonda USAs USA ldaraa nikul) kuna mitte-- kuuluvaid ca samas 90 üliõpilast Kui arrestadt
et eesti pagulasi on USAs uabej
14500 Ja üliõpilasi 600 siis õpib
iga 24 pagulaseestlase kohu
ühendriikides üks noor ülikoola
Edasi selgub V Kangro statsä
lisest ülevaatest kõrgema harida-s- e kohta USA ja Kanada eestla-ste
seas et suur osa eestlasist ül-ikooli
lõpetajatena USA s ja Karj
das on jätkanud või jätkavad te-adusliku
kraadi saavutamist
Magistrikraadi omajaid on aatonl
USA-- s vähemalt 100 ja Fj-nada- s
50 seega kokku 150 majir
rit Teaduslikke doktorikraade
omab USA-- s 135 eesti teadlast jt
Kanadas 40 seega kokku 175
Sellest tuleneb et USA-- on ia
107 pagulaseestlase kohta üks
doktorikraad Ja Kanadas isa 450
kohta Muide: kanadalastel ene-stel
on iga 5000 elaniku kohta üks
teaduslik doktorikraad
Lausa Üllatavana tundub sm
fakt et eestlasi on USA ülikoo-lides
ja kolledzhites professoritena moodsa 80 ja Kmdas
Mtict lritliinnomlen !
areneva
lihaärid
on
aastas
ainult
Väga
arstid
ilmunud
Artij- -
teada
uudse
üldise
30 seega kokku Põhja-Ameen- n
ülikoolides ja kolledzhites 110 ee-sti
professorit milline fakt kõneleb
ise enese eest andes pagulasee-stlastele
parima nime
„VAIA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
Tshehhi ajakirjandus
saab pihta
MOSKVA — Vene ajakirjandu
i
ses tuneitakse äsedalt kallale
tshehhi ajakirjandusele mis näh
tavasti veel ei ei vasta Moskva
nõuetele Märgitakse iroonüiseX
et presslvabaduse all mõeldakse
Prahas „kogu töörahva viisa
likvideerimüt" Ja nn naljaajaki
ri Krokodil lisab omalt poolt jaa:
de et Praha kontrrevolutsionii
ride arust on pressivabadas see
lriJ Mehed saavad täita Bonn!
ja Atlanditaguste bosside sooe j
nõudmisi Peale selle saab p&tt
ka tshehhi rahvas kes meeleldi
dis interviuuiid välismaa rai?
sule ning kõneles suure suuga v-abadusest
ja demokraatiast nende
haisevatesse mikrofonidesse"
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TALITUS
arutud esmaspäevast n
deni kell 9- -4
Telefonid: toimetus 364-7-5
UUtus W"775
Toimetajad kodus viljtt-poo- l
tööaega
Karl Arro M
Ilmar KUlvet &&
Heino Jõe ?J Talitu väljaspool
aega:
Helmi LUvandi 251-64- 5
EUULUTAM1NE
VABA EESTIASES
ea tatar? ajalehe Hüüda
Üriku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Okt tou unel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5 c
Postiaadress: Boi -
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida M?
149 Bishop Ave
Willowdale Ort
Tel 2234080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, October 12, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-10-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000167 |
Description
| Title | 0294a |
| OCR text | rt tk 2 ffPravda" sõda Jelegramiga" Liinemaallma ajakirjanikul NIPnda" vihaseks rönnakuobjek-Liidu- s on kak peamist viisi ma-Jtl- ks — rais omakorda on kõige trrjalide kogumiseks mida ta ka- - kindlamaks tõendiks nende töö utab oma lugejaskonna Infonnee- - tõhususele rimiseks sealsetest oludest üks Worthington kes omal ajal nendest on suhteliselt lihtne tee Moskvasse siirdudes oli teel konv — kasutada ülikülluslikke amet likke materjale Ja ametisikute se-letusi võttes neid siis puhta kul-lana id! lihtsalt tsiteerides Jättes tõe sõi sale üle otsustamise lugeja enese hooleks Selliseid reportaa he tõislme eriti sarematel aegadel korduvalt lugrda küllaltki kaalu kate ajalehtede veergudelt ja võrdiemiM nimeicaie _l-ll_l_- tt- -- !l_ „lll_- - n-W- -k- ar-M- -a ai-Kirj_in- ciiic nuuca m - -- -- sulest on need j Telegram" hiljuti autoreile endile teadmatult Ja kindlasti nende poolt soos Imatult kujunenud abiruuporiteks N Lii-du propagandale välismaailmas Teine liik korrespondente raud-eesriide taga viskab ametlikud bülletiinid paberikorvi Ja püüab tõe juurde piiseda omal algatusel mis X Liida oludes on iirmiselt raske ülesanne Siin peab looma-likult lisama et ka N Liida aja-kirjanduse oskuslik analüüs võib tuua nii mõnegi tõeiva nähtavale propagandaliste aganate hulgast ja nende leidjateks on tihti sel-lised vilunud olude tundjad nagu niiteks „The Christian Science Monitori" Paul Wohl Avara pil-guga ajakirjanik saab enam-vä-he- m selge ülevaate olukorrast koi ta viibib pikemat aega kohalikus ehkki algul viga võõras keskkon-nas Sellised reporterid on kom-munistlikele sõimudele viga eba-meeldivad tegelased ja varem sõi hiljem püütakse leida vahen deid neist lahtisaamiseks Viliskorrespondendid on saanud vabalt raudeesriide ta gant informatsiooni Ja muljeid saa-ta alles viimastel aastatel Ja sedagi esmajoones seetõttu et kommunis-tid saavad vastutasuks võimaluse rakendada raia korrespondente liSnemaailmas ehkki nende üles anded enamusel juhtudel on kõike muud kui ajakirjanduslikud Kana-da ajalehtedest on ainult Toronto päevalehel The Telegram" Mosk-vas alaline korrespondent milli-seid ülesandeid praegu täidab en-dine lehe esindaja Ühendatud Rah-vaste Organisatsioonis Aaron Einfrank ja kellele eelnes Peter Worthington Mõlemad kuuluvad nende ajakirjanike liiki kes püüa-vad omal algatusel fakte avastada ning vastavalt sellele on ka mõle-mad sattunud N Liidus ebasoosin-gusse Hiljuti takistati niiteks Eln- - franki tegevust niivõrd et Kanada saatkond pidi protesti avaldama Nüüd on mõlemad — niihisti Einfrank Moskvas kui mingimiseks Ühendriikide kitsarinnalise ning isolatslonlsmiga Euroopa takistajaks on de Gaulle oma Prantsusmaad esirin-da Ühendrii- - Euroopaga oma kohaselt mis kindlustaks Prantsusmaale ning ühendriigid välja Oma munisml küsimustes võrdlemisi roheline" Ja kelle esimesed artik-lid seda ka peegeldasid õppis kii-resti ja Moskvas seedetud aastad muutsid ta olude Nüüd Kanadas tagasi olles saab ta Kremli loomuli-kult palju vabamalt et-te tuua kui varem vene tsensnu-- VII Paljudel Juhtudel Worthingtonl suhteliselt ametlikku sulest artikli milles tuuakse esi le et N Liidu nn ajakirjanikud Kanadas tegelevad splonaazhlga Sellele Jirgnes samal autorilt kir-jutuste seeria N Liidu salaluure-tegevus-e kohta üldiselt Kanadas milles muu hulgas tehakse ka Ottawa valitsusele liigse kergekSelisuse pirast Tõde karde-takse Kremlis kõige rohkem seetõttu on ka hidakisa Moskvas kõigiti mõistetav Pravda" viidab et Kanadas on alustatud ajakirjanduse poolt N Liidu vastast kampaaniat Nii na gu tee kommunlsmlmaal kombeks süüdistatakse aga just teist poolt selles millega ise patustatakse Nii ongi Moskvas ilmuvas artikkel Kanada kohta Gennadi Beljevi sulest milles vii detakse et kanadalased on üldi selt väga õnneta rahvas oma prae-guse reihilmi all Mis on selle põh-juseks? Majanduskriis süvenevat maksud ja hinnad tõusvat alar- - meerivalt ja üha ja algelise in- - rohkem nii majanduslikult kui ka Ideoloogiliselt USA ülemvalitsuse alla Iseloomustavalt on il-lustreeritud fotoga millel Toron-to politsei võitleb sõja vastu protesteerijatega Autor söandab kritiseerida Isegi kanada põllumajandust sellest hoolimata et Kanada saadab lihema aja Jook märkida esimeste mitmeld ametliku MUtatud allasurumist asjaoluna Einfrank tihelepanu Liidu propagandaapara-tuu- r slldikinnastcga ko-helnud Trudeau'd esialgu äraootavale seisukohale Torontos sattunud poliitika SAKSAMAA PROBLEEMID nieks VABA 1968 JB rmJi-______________- H -_- kl-_t LttSmUUtKt-- ' asBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBsmWVJi PKafflsBHHHHHHHa&s BMK aauVVmuHlaaHHHHHUaHHHHmra! &¥ lsmM?£JL mKlm t)BIKInt!KJ£ Majandusklubl Eesti kuulajaskond Kodumaalt toodud kogemused rakendati Kanadas Ekboumi analüüs eestlaste majanduslikust ülesehitustööst Kanadas majanduslik Majandusklubl --Vaba majan-duslikku enne tol põllumajandusega põllumajanduslikul eriti talupidamist nete enltarnlsega ning tol ajal üldist leidis teel oli majanduslik sul naela nisu naturaalmajandusega perekondade raelata-nadalase- d olevat juba 200 aastat peatoiduse peo urumu toc-- Ajalooliselt hu-musgrup- lks Mvitav ära seks kolonlaalgruplks On po]iurneeste rakenda-iroonilin- e kuid uhistegellkke selline just riigi poolt 1914 aas-ku- s vä-- ühistu Kõige nooumaiu- - tähistas oma mat Iseloomustava juhib Aaron sel-lele seni uut peaministrit — eriti NATO Worthington osas - 1 i '-- "-- ' 4 f A A J A tõime A et 1- -_ hOO- - jõuti nende 4 N __JseIt as iv es j on et t tl et _ n rt N on aastast kuni raamatukogudega Liine-Euroopa-s Medicine Oru Seltsi kaudu tehtud pingu- - on saanud on aja Tšehhoslovakkia okupeerimisega 1911— 1916 kasitle-mi- s toimunud mlst või majanduslikult ning ühistegelikud N Ühend- - langemisega on Eu- - Tulekindlustuse riikide kõrval rivis nihku-- ühisus Selts või arves-- nud kes oma arengu-- Euroopa 'ga ettevõtlikkusega tõupulli idee järk-- ! Euroopa kontinendi Juhi Rehepeksumasina Ühisus I _ _ __! _! _f 1 - 1- - I T7l !! 1- vaija surema ning asenauo saKsamu on aa vai-- j uu uiusiu ju- _- - uit natsionalismiga riikide üksteisele suuremaks upitava Ameerika sepitsus! avalikkuse ettehei-teid ajakirjas mis teiste koos alusel võime ma moo-- otse seda dustama kuna annaks suurema or-ganisatsiooni moodustamiseks millesse ka Ida-Saksam-aa See looks eeldu- - aed ühendamiseks Gaulle nõus ühendatud eeltööde tegemiseks retsepti Euroopa Ameerika Euroopa tilelikult avaldatud Vietnami võima-luse ses raamistikus Liine-Saksam-aa nih-kumine niib olevat aga probleemiks mitte ainult N tda-Euroo-pa riikidele vaid suurte teostamiseks ka lilneriUddele kes kõik kar de Gaulle davad Saksamaa tekkimist liitumise Euroopa ühisturuga tõm-- juhtimise üleandmist banud oma vilja Euroopa! sakslastele Saksamaa kaitserindest katsunud vastu on N Liiduga hiviUda Ühendriikide koostööd Washington kes maailma ei ühegi Euroopa ning otsinad ühendriikide häiri-tugeva- ks muutumist N liidu ja teis-- leldi et kõik riigid te-le koauiunlstUkkude riikidega ühises koostöös ning VHstased sündmused ise selle eest et üks-j-a Prantsusmaal on aüaki tundu- - ki riik teistel Ole pea ei kasvaks vait de Gaullel utkaks-- Selle poliitilise mõtlemisviisi ttrnu utnf Prantsusmaa audes suhtusid ameeriklased ka plaanid ja ka-- võrdlemisi Jahedalt tagasihoid EESTLANE laupäeval 12 oktoobril Saturday Oct 12 1K8 M- - '£ asunum --_________H auuHHHHHHuksw V illil Eesti Kanadas referaatõhtul Toronto huviga Ek-bau- ml ettekannet eestlaste majanduslikest saavutust ist Kanadas Vasakul referent Ekbaum kõne-toolis paremal vaade publikule Foto: Kreilis Eelmises Eestlase" numbris kokkuvõtte huvitavast referaadist Eestlaste ettevõtlus ja jõukus Kanadas" mille ta esitas Kana-das sügisesel referaatõhtul Toronto Eesti Majas Arvestades referaadis esitatud mater-jalig- a jäid eelmises Eestlases" paljud olulised referaadist millised esitame kokkuvõtlikult allpool Puudutades eestlaste ettevõtlust Esimest maailmasõda referent perioodil tegelesid eestlased Ja alandusega Uue elujärje alusta-mine nlal oli raske kuna tull rajada uudismaa Järk-Järg- u MlacliarlmtcAcrA Vnlalikö Kanada artikkel ventari soetamisega Kokkuhoides üksteist toetades ja abistades ühiseid üri-tusi algatades nagu see rakendamist visaduse ja vapruse edasi Kuna sel perioodil Ka-nadas arvuliselt vähe siis piirdus tegevus pea miljonit Uitu marniaaut prantsuse jgjjj mbeks jft saamiseks ngic seisukohalt teataval viisil jillegi hulgas väga Iseloomustav üritusi süüdistus esitatakse Kõige edukamaks nendest ette-sell- e organi votetest oli Eckvilleis tõeliselt praktiseeritakse ul Tarbijate ncmusgruppiae atai 50 jiides ilmselt Kanada Saksamaa plaanide on sõjaväed KK jälgis Ekbaumi langevat eestlasi eduka tegevuse juubelit põllumehed Albertas moodustasid käesoleva algusest peale eestlas-te kompaktsema tuumiku Teise maailmasõja mas-silise pagulaste tulekuni oma seltskondlike organisatsioo nide rahvamajade ja milledele li-sandusid kutselised ja ühistegeli-kud üritused Voldemar Ma-tuseni andmete kogu-misele võime nentida et Teist roopas esimese viiuli Eesti Maailmasõda suuri mõjuva tagasilöögi Eckville'i piirkonnas vahe-tusi ühise Euroopa rajamiseks Imikul aastani oleks ühendatud poliitiliselt Ja Pariisis Cllõpllasrahu- - rakendamist leidnud ja moodus-- tustega Prantsusmaa tahaplaanile Järgmised üritused: taks Liidu ja Ameerika paratamatult Vastastikune kolmanda suurjõu roopa riikide esirinda Põllumeeste kellega kogu maailm peaks Liine-Saksama- a ma- - Farmerite ühisus loomade Unis-tama Viimaste aastate sündmused jandustika ja tööstusliku müügi korraldus võivabriku ka-kinnitav- ad siiski et energiaga ja vandamine soetamine hakkab Laenu- - jarguu positsiooni leieiuruunisuse tihe-nemise olnud Prantsusmaa president ja lülitaks sealsete ja riikidega tööta-asutamin- e Eeltoodu ning Euroopa imetleda ettevõtlikkust see Euroopas riikide edaspidi võiks kuuluda ke vihkava poliitikaga President ka de oleks kontinentaal- - jahtimise kontinendilt eksper-diks esiplaanile suureks Liidu-le ja keelustanud Inglismaa tugeva Ja Euroopa mõjuvõimu kasvamise ka dollarit ja otsiv Inglise naela rahaturul taha niha riigi ja mee-mise- ks kontakte Euroopa gatseksid Euroopas hoolitseksid kärpinud raa-kasvanu- d presidendi suured Ja Majas „Vaba Eesti ulatusliku momendid käsitamata märkis peamiselt Eesti sajandi Kanada koolide Tänu ajalooliste nüüd pirast vääriks Ühendriike ühisest järgse Ja leidlikkust millega 40—50 eest laste perekonda selles piirkonnas hidahüüetesse kui venelased Tshehhoslovakkia okupeerisid Tekkinud olukorras on Liine-Saksama- a Juhtkonnal viga raske oma tulevast välispoliitikat vilja kujundada Ühest küljest peab U endakaitse seisukohlt lähtudes too tüma teistele lääneriikidele kes talle aga mingisuguseid võimalusi ei taha anda Saksamaa tihendami-seks Teisest küljest on tal aga suuri raskusi Ida-Euroopa-ga koos-töö otsimiseks millest venelased tõmbasid Tshehhoslovakkia oku peerimisega lihi punase kriipsu Kantsler Klesingerl viimasest sõ-navõtust võib siiski Järeldada rt Liine-Saksama-a ei leia praeguses Vukorras muud lahendust kui peab hakkama otsima uusi kontak te N Liiduga Ja teiste Ma-Eur-o pa riikidega et leevendada tekki-nud pinevust Ja leida uuri teM ja võimalusi kaheks lahutatud Saksa- - vad rahvusvahelisel areenil Ja Eu- - Ukult LUne-Saksam- aa juhtkonna maa osade llhendamiseks uudismaadel uut elujärge asuta-sid ja edasi Jõudsid Sõjajärgne eestlaste vool tõi suuri muudatusi nii arvuliselt kui kutseliselt jagunemiselt Kuigi al-gus oli kõigil raske siis Jõuti nüüd hoopis kiiremini edasi Suu-remal osal põgenikest tuli läbi teha karm Ja kibe ümberõppimi-ne või sootuks uue elukutse omandamise raskused mõnel Ise-gi mitmekordselt Eestlase visadus ja kohanemls-osku- s tuli ka seekord abiks ninc esialgse tööleplnguaja möödudes püüdis igaüks ise seisvalt ning oma tahte-- ja hu-vide kohaselt tööd leida ja elu-kutset valida Mõne aja möödudes näemegi kuidas mitmed lihttöölistena alustanud tunevad endid küllalt Julgetena et alustada iseseisvate ettevõtjatena Eestlaste Ajalookomlsjoni poolt väljasaadetud Ja tagastatud ankeetide alusel oli eestlaste kut-seline Jagunemine Kanadas Järg-mine: ametnikke 2667c töölisi 203% vabakutselisi 141% käsi-töölisi 106% ärimehi 23% põllu-mehi Ja kalureid 17% õppejõude 12% koduseid 87% ja teisi 143% Kokku saadi vastuseid 1543 isiku kohta Need andmed ei ole täieli-kud kuid annavad ometi enam vähem ülevaatliku pildi eestlaste koosseisust elukutsete järele kusjuures silma torkab vabakut-seliste rohkus kuna põllumeeste arv on erakordselt välke Kanada eestlased on kogutud andmete põhjal oma sissetuleku telt kohanenud Kanada majan dusellu võrdselt teistega vaata mata erakordsetele raskustele mis meil tuli ületada paljaste kä-tega alustades Mae A Johansoni poolt teosta tud uurimistöö mis tugineb sissetulekute kihistumise ana-lüüsile annab umbes sama pil-di Erinevused kanadlaste ja siinse-te eestlaste vahel tulusaajate ja kogutulu suhtelisel hinnangul on üsna ligilähedased Sellest näh-tub et 50% kõikidest eestlastest teenib umbes 30% kõikide eest-laste sissetulekust kuna 90% ma-dalama sissetulekuga nii eestlas-test kui ka kanadlastest teenib 75% kogusissetulekust Järeli-kult kõrgema sissetulekuga 10% teenib 25% kogutulust Referent kirjeldas eestlaste te-gevust ehitusettevõtjatena mis võttis eriti suured mõõtmed 1950 — 1960 aastate vahel mil ainuük-si Torontos ja selle ümbruskon-nas tegutses 1800 eesti ehitusette-- et väikeettevõtja ei suuda võis-telda suurettevõtetega peamiselt oma tootmiskulude tööproduk-tiivsus- e Ja vajaliku käibekapitali alal Teatud ulatuses jäid uue olu-korra tekkimisel püsima siiski ka üksikud väikeettevõtjad Neile Jäid peamiselt üksikud eraldiasu-vad vähemad maatükid ja vanade hoonete asemele uute ehitamlsed või ümberehitustööd üksikud ettenägeikumad ja siiski küllaldaselt kapitali ko-guda usaldust võita ja oma korralikkusega vajalikku kre-diiti kindlustada mille tõttu nad võivad ka muutu-nud oludes läbi lüüa ja iseseisvalt teostada suuremate projektide läbiviimist Siinkohal ei saa mär-kimata Jätta ka eesti arhitekte in-senere Ja teisi ehitusala eritead-lasi kes on tõhusa panuse annud paljude ehituste Ja töötmas IravonHomuA ga rikastades selle jõuka maa arhitektuurilist ilmet ja ilu Eestlastele kuuluvad ka mitmed puumaterjalide müügifirmad ning aknaraamide uste köögi-- JialfllUC HCfliUC J MC IUU91U3CU Paralleelselt nendega toimus ka eestlaste kaubandus --ja tööstus-ettevõtete asutamine ja rakenda-mine Igal alal tuli alustada taga-sihoidlikult ja ettevaatlikult Mõningaid kogemusi mis kodu-maalt kaasa toodi saadi ka siin rakendada Sellistele oskustele ja kogemus-tele on rajatud eestlastele kuu-luvad toiduainetetööstused koos jaekaubanduse ettevõtetega Lei-va ja vorstitööstused pagari- - ja kondiitriettevõtted endale võitnud ka tunnus-tuse Suuremate tööstusettevõte-te rajamine kas täielikult omal algatusel või mõne siinse ettevõt-te omandamine Ja ülestöötamine ning ajakohaselt väljaarendami-ne on ainult mitte aega vaid ka tohutut energiat ja pinget nõudev töö Kogu Kanada ulatuses pea-miselt aga Lõuna-Ontario- s ja eri-ti Torontos võime leida eestlaste-le kuuluvaid iseseisvaid tööstus-ettevõtteid väga mitmesugustel aladel millede hulgas mõned te-gutsevad kümnete Ja isegi enam kui saja töötajatega ja seda hoo-aegadel isegi mitme vahetusega Selliste suurettevõtete aastased läbikäigud tõusevad miljonites-se dollaritesse Mõned neist tööstustest varusta-vad mitte Kanada vaid ka välisturge oma saadustega levinenud on ka mehaanika- - ja autoparandustöökojad Torontos tegutseb ka kaks suuremat pildi-raamitööstu- st Ulekanadalises ula-tuses Siin tegutseb ka mitu kir-jastust trükikoda eksport- - Ja im-port ettevõtteid nii mööbli kui majapidamistarvete alal Vabakutseliste osatähtsus meie ühiskonnas majanduslikust as-pektist hinnatuna kasvab pide-valt Nende all on mõeldud pea-miselt kõrgema kutseharidusega eriteadlasi nagu arstid hamba advokaadid teadlased õp- - võtjat Ehltuskonjunktuurl Ja pejõud vaimulikud kunstnikud struktuuri muudatustega selgus Jt Samuti tehnilised eriteadlased eksperdid ja konsultandid väga mitmesugustel majanduse ala-de- L Arvestades meie majanduslik-kude saavutustega era-- Ja ühis-kondlikus sektoris võib Torontot nimetada õigustatult vaba eest-luse metropoliks Võime olla uh-ked oma saavutustele kuld samal ajal ka siinsele vabadusele ia ma-- janaussüsteemlle kus õigused Ja suuremate kogemustega eesti kohustused on sobivalt tasakaa-ehitusettevõtja- d olid suutnud lustatucL 110 ttsti professorit Pohja-Ameerik- as Tänavu kevadel New Yorrn te ühise suurürituse — rv {Z Päevade — puhul T- - mis mis kahjuks cn pürduaad lo'' mäe itrvisuga on toodud huvit vald andmeid pagulased kõrgema hariduse kohta nuivr vjijj ivangro on kauaatai voM etaflttlKI -- J u ' — --v!auiuuem nu THrU vad laiemat tutvustamist ara' see et tagasihoidliku anestase Järgi õpib USA ülikoolides praeja umbes 600 eesti üliõpilast Xt kuuluvad aga ainult 290 Eeri vi õpilaskonda USAs USA ldaraa nikul) kuna mitte-- kuuluvaid ca samas 90 üliõpilast Kui arrestadt et eesti pagulasi on USAs uabej 14500 Ja üliõpilasi 600 siis õpib iga 24 pagulaseestlase kohu ühendriikides üks noor ülikoola Edasi selgub V Kangro statsä lisest ülevaatest kõrgema harida-s- e kohta USA ja Kanada eestla-ste seas et suur osa eestlasist ül-ikooli lõpetajatena USA s ja Karj das on jätkanud või jätkavad te-adusliku kraadi saavutamist Magistrikraadi omajaid on aatonl USA-- s vähemalt 100 ja Fj-nada- s 50 seega kokku 150 majir rit Teaduslikke doktorikraade omab USA-- s 135 eesti teadlast jt Kanadas 40 seega kokku 175 Sellest tuleneb et USA-- on ia 107 pagulaseestlase kohta üks doktorikraad Ja Kanadas isa 450 kohta Muide: kanadalastel ene-stel on iga 5000 elaniku kohta üks teaduslik doktorikraad Lausa Üllatavana tundub sm fakt et eestlasi on USA ülikoo-lides ja kolledzhites professoritena moodsa 80 ja Kmdas Mtict lritliinnomlen ! areneva lihaärid on aastas ainult Väga arstid ilmunud Artij- - teada uudse üldise 30 seega kokku Põhja-Ameen- n ülikoolides ja kolledzhites 110 ee-sti professorit milline fakt kõneleb ise enese eest andes pagulasee-stlastele parima nime „VAIA EESTLANE" on valvel eestlaskonna üldhuvide eest Tshehhi ajakirjandus saab pihta MOSKVA — Vene ajakirjandu i ses tuneitakse äsedalt kallale tshehhi ajakirjandusele mis näh tavasti veel ei ei vasta Moskva nõuetele Märgitakse iroonüiseX et presslvabaduse all mõeldakse Prahas „kogu töörahva viisa likvideerimüt" Ja nn naljaajaki ri Krokodil lisab omalt poolt jaa: de et Praha kontrrevolutsionii ride arust on pressivabadas see lriJ Mehed saavad täita Bonn! ja Atlanditaguste bosside sooe j nõudmisi Peale selle saab p&tt ka tshehhi rahvas kes meeleldi dis interviuuiid välismaa rai? sule ning kõneles suure suuga v-abadusest ja demokraatiast nende haisevatesse mikrofonidesse" VABA EESTLAHt TOIMETUS JA TALITUS arutud esmaspäevast n deni kell 9- -4 Telefonid: toimetus 364-7-5 UUtus W"775 Toimetajad kodus viljtt-poo- l tööaega Karl Arro M Ilmar KUlvet && Heino Jõe ?J Talitu väljaspool aega: Helmi LUvandi 251-64- 5 EUULUTAM1NE VABA EESTIASES ea tatar? ajalehe Hüüda Üriku tõttu Kuulutuste hinnad: Okt tou unel veerul kuulutused tekstis esiküljel KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitu 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 c Postiaadress: Boi - Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida M? 149 Bishop Ave Willowdale Ort Tel 2234080 |
Tags
Comments
Post a Comment for 0294a
