Vaba eestlane , November 26, 1981

              Lk. 2 VABA SESTLAWM. neljapäeval, 26. novembril 1981- — Thursday, November 26, 1981 ' . Nr. 84
VABADE EESTLAäTB HAALEEANBJA-
, yAlA£E8TLANi
TÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlana, 135'Tecumseth a T c m to
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. BOE 70, Stn. C, ToroEto Oat. M6J 3M?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellšm^ed, kuulutused.
ekspeditsiooEJ) 364-7675 ,
TELLIMISHINNAD Kimadas: aastas $38—.poolaastas $21.— Ja
veerandaastas 011.-^, kiripostiga aastas |6l.—, piDOiaastas $33—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas m-—» poolaas­tas
$23,-- ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 jä veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere^maadesse: aastas ^§.—, poolaastas
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 5© c«
1
Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumssitSa
. ToroiSit® Ont. M6J 2H2
ühendriikide Ja N. Lüdu vahel
oa peetud palju nõupidamisi tuu­marelvade
piiramiseks ning vasta­vate
kokkulepete sõlmimiseks,
kuid seni ei ole jõutud positiivsete
tulemusteni, mis mõlemaid pooli
Ja nende lütlasi rahuldaks. Seoses
ameeriklaste kavatsusega Euroopa
pmnale keskmise tegevusraadiuse­ga
rakettide Ja tübrakettide paigu-itamiseks,
et tasakaalustada selle­ga
N. Liidu läänepürkondadesse
ülesseatud keskmise tegevuspiir­konnaga
Euroopa Imnadele suuna­tud
rakette, on uuesti akuutselt
päevakorrale kerkinud küsimused
— kui palju on mõlemal poolel Eu­roopas
strateegilisi^ tuumarelvi ja
mida tuleks teha nende Jõudude ta­sakaalustamiseks:
Ja vaheldami­seks?
Selle küsimuse lahendamisel te^
Mvad suured raskused, kuna kumb-
M pool süüdistab teist Euroopas
strateegiliste tuumarelvade alal
ülekaalu taotlemises Ja vastaspoo­le
seina äärde surumises. Mõlema
poole vahel valitsevad eritõlgendu-sed
strateegiliste tuumarelvade ar­vu
Ja ülekaalu määritlemisel ker-
Idsid esiplaanile ka; Bonnis äsja
aset leidnud N. Liidu diktaatori
Brezhnevi Ja Lääne-Saksamaa
kantsleri Schmidti vahelistel nõupi­damistel.
Tuumarelvade küsimuse-le
lisab erilise pmge ühendriikide
presidendi Regani drastiline ette­panek
kõigi keskmise tegevusraa­diusega
tuumalaengutega varusta­tud
rakettide täielik likvideerimine
Euroopas, miUine ettepanek vene­lastele
ilmselt ei meeldi ja mille
Brezhnev Juba Bonnis kategoorili­selt
tagasi lükkas.
Euroopas asuvate strateegiliste
tuumalaengute arvu küsimus ker­kib
kahtlemata teravalt päevakor­rale
ka 30. novembril Genfis alga­vate
N . Liidu Ja ühendrükide vahe-
Istel läbirääkimistel keskmise te­gevusulatusega
rakettide piirami­seks
Euroopas. Ka seal tekib kõigi
eelduste kohaselt kahtlemata olu­kord,
kus mõlemad pooled süüdis­tavad
üksteist vastastikku ^e-trumpamise
katsetes, mis on ka
arusaadav, kuna tuumarelvade ta­sakaalu
hindamiseks puuduvad
realistlikud alused. Praeguses olu­korras
kinnitavad venelased kõigil
nõupidamistel ja konverentsidel, et
Euroopas on nüüd tuumarelvade
alal saavutatud tasakaal,! kuna
ameeriklased omalt poolt ei^lnevad
vastuväitega, et N. Liidul on suur
inlekaal.
Millest siis tekivad need lahkar-vamised
Ja milline võiks olla tege­lik
olukord?
Venelased avaldasid hiljuti Eu-
Toopas asuvate strateegiliste tuu­marelvade
kohta kalkulatsiooni,
mille oli koostanud MndralNilto-lai
Tshervov. Kalkulatsiooni alu­seks
olid võetud raketid ja pommi-lennukid,
mis on võimelised viima
tuumalaenguid kaugele vastaspool­id
tagalasse. Kindral Tshervov
leidis, et venelaste käsutuses on
1055 sellist tmimalaengute kohale
toini|etaJat, kima NATO-l on neid
1031. Kuna Iga lennuk Ja rakett
viivad kohale mitu tuumalaengnt^
siis on Moskval 2033 tuumalaengut
Ja NÄT04 märgatavalt vähem —
1483. Kui ameeriklased teostaksid
aga oma kavatsuse ning paigutaks
sid Euroopasse 102 Pershing II
tüüpi ja 104 lendraketti, siis suu­rendaks
NATO õrna tuumalaengute
arvu 572 võrra ning tal oleks vene­laste
vastu ülekaal.
Pentagoni numbrid lähevad siiski
tunduvalt lahku kindral Tshervovi
numbritest. Ameeriklaste kalkulat­sioonide
kohaselt on Moskval ka­sutada
rakettide ja lennukite näol
2537 strateegiliste tuumalaengute
kohale toimetajat,, kuna NATO rii­kidel
on neid ainult 924. Mis puutub
tuumalaengutesse, siis on ^N. Lii­du
ülekaal siin veelgi suurem kuna
venelastel on umbes 3787 tuuma­laengut
lääneliitlaste 1229 tuuma-laengu
vastu. Pentagonis väidetak­se,
et venelased on liialdanud
Ühendriikide pommilennukite ar^
imga ning on oma rakettide Ja
pommilennukite arvu kinninaeiuta-misel
nii mõndagi ,,unustanud'' ar­vele
võtmata. Kumbki pool ei ole
nende kalkulatsioonide tegemisel
arvesse võtnud Euroopas asuvaid
taktikalisi tuumarelvi, millede te-gevusulatus
on alla 400 miili. Neid
laenguid on NATO riikide kasutu­ses
umbes 5000, venelastel pisut
vähem.
On selge, et selliste aluste Ja eel­duste
juures ei ole läbirääkimiste
laua taga kerge leida vastastikust
arusaamist, mis viiks lõpuks kok­kuleppele.
Kahtlemata lähtuvad
ameeriklased seisukohast, et neile
ei ole enam vastuvõetav olukord,
kus venelaste kasutuses on Euroo­pas
keskmise tegevusilatusega ra­ketid
ja NAT04 neid ei ole. Pre­sident
Reagani viimast ettepanekut
arvesse võttes on ameeriklaste sei­sukoht
selge — kas venelased nõus­tuvad
oma keskmise tegevusulatu­sega
rakettide mahamonteerimise-ga
Euroopas või püstitatakse
NATO riikidesse tasakaaluks sa­masugused
raketid. Moskva on
nõus amult oma rakettide arvu pii­rama,
kuid ta ei taha midagi tea­da
NATO keskmise ulatusega ra­kettidest.
See on praegu Euroopas
olukord strateegilise tuumarelvas-tuse
rindel, mille taustaks on sadu
tuhandeid meeleavaldajad kokl^u
toonud tuumarelvade vastased de­monstratsioonid.
•
K.A.
Kommentaarid
Veiemaal on asjad halvad, isegi suure kartuMpoudoseipärast^^^^^^l^
väga halvad. Viimastel aastatel on daid pisaraid valama. Nii mainib
palju räägitud, et Venemaa põld ajaleht «Liternatumaja Gazeta", et
f5'l-!'i ei salli teravilja, kuid nüüd selgub, põllult saadud 100-st kartulist
et ka venelaste üks olulisemaid toi- jõuab maksimaalselt tarbija lauale
t|f5v| duaineid — kartul — on sattunud ainult 36 kartulit, pessimistide hin-samuti
põllumaa põlu aUa ja saa- nangu kohaselt isegi ainuR 27. Ül^
gid on nii viletsad, et isegi seda jäänud saak kaob hooletu ja löha-toiduainet
tuleb Lääne-Euroopast, ka koristamise, viletsates laoruumi- '^'^v:.;! peamiselt HoUandist sisse vedada, des ja kuhilates roiskumise, halba-tül
I 5»a'J«d Moskva elanikud, kellel on de transpbrdiolude ja varguste tu-autod
kasutada, sõidavad sageli lemusena,
pealinnast kaugele välja, et köl- üks vabasse maailma põgenenud
I hoositurgudelt kalli raha eest kar- N . Lüdu teadlane avaldps lääne-
Arvo Ncsebpeci ioeng Tartu Instituudis
ttomehed sageU politsei küüsi, lai-^^^p^^
1^ ^ ma kartumeebaametlik vedu ühest teadlase a^^
^ oblastist teise on kõvasti keelatud, k^
Kuid iartulipuudusw ole tingi- düsele asjatundlike mänedzheiite
tud mitte äiriült viletsatest ^saald-lroolitämiselev^^w^^
dest, vaid kä nõukogude biiro..teks tööstuse rfal. Nõukogude põl-kräätlikeks
ritodekš käristatud m a ^ l u i ^ hakitaks kohe suurte
jandüs- ja dištribueerimise süstee- sammiiiega paranemise suunas^
mist. Nii kurdetakse^^^k^
se üie isegi selHstešpürköndades, jagu oma põllumajanduse krii-kus
saagid xdid rahuldavad
kartulilaod on vaatamata seUele iikoofitatud äsj^
tühjad. Vene süsteemi uurimisel teadlän^. - ^ -
selgub, et vaene kartul peab fege- Tuödülv et see nõukogude as^
ma väga vaevarikka ja keerulise tundja taipab sama vähe tegelikku
teekonna enne kui ta näljase pära- olukorda kui palju* lääneriikide
i i diisielaniku toidulauale jõii
i kui ta sinna üldse k i m a g i j oÄ
; i Puuduvad korralikud laöruuniidV de tuletada, et 40 protsenti N . Lii-puuduvad
transpordivahendid, du kartulisaagist ja 30 protsenti
Tallinna raekoda on*&s huvitavamaid hilisgooti stüüs püstitatud hoo- puudub peremehelik hoolitsemine; kogu põllumajanduse toodangust
neid kogu Euroopas, Hoonet on esmakordselt mainitud 1322. aastal, Asi on nii halb, et isegi kõmmu-; tuleb väikestelt ääremaa lappidelt,
kuid alles 1372. aastal hakati seda nimetama raekojaks. nistlik ajakirjandus on I hakanud mis on antud kolhoosnikele oma
^ • Igapäevase töö kõrval eraviisiliselt
; ~~" harida. „Mänedzherite teooriat" I l ' ' i L " li ° "Jj ° sihnas pidades peaksid nendest ei-
Kä l3Sf 3P liryS0ll 111610 SUnClIlllJSt ^ maalappe lioole ^ eostusega h^
rivad ja vene põllumajandust prae­gu
üleval peavad, kõige paremad
Kolmapäeval, 18. novembrü pidas Tartu Instituudis loengu Arvo Eerik Naelapea teemal „Eestlaste ™ } ^ ^ majapidamiste manedzhe-mõtlemisviisidest,
heüloojast VeUo Tormisest Ja rahvalaulust", alapealkirjaks oü „Pük uuemale eesti ™' kuna nende töötulemused on
kultuuriloole, interdistsiplmaarsest vaatekohast". Umbes kolmekümnepealine kuulajaskond jälgis ettekan- nähtavad ja Kaega Katsu-net
tähelepanelikult. Osaliselt oli tähelepanu tingitud mõneti uuelaadsest esitusviisist, sest kõneleja soovis ' . .... „ .
. .:. . . i„ lil Viga ei peitu SIISKI manedznen-pakkuda
üksikpilte, tervik pidi kujunema nagu mosa-Bk. ^«.^ nõukogude süsteemis, kus
Ettekandes toodi helinäiteid meie võrdseks tagasi Suitsutaredesse mi- laadsust ühendab praeguste kuns- üks,väike kükk on T.imu Kkõigi-rahvalaulust
ja esitati kolm Tor- nekuga. Isegi tänapäeva Bartöki- tl vormidega näiteks tormise eluavalduste juhtimise jäägitult
mise teost: „Raua needmine" (Ka- ajastul on paljude meelest „igasu- „Eesti ballaadid" — tantsitud ru- oma kätte haaranud, halvates sel-levala
aineil), „Katkiiaja males- gune rahvamuusika lihtsalt taluma- nolaulude ettekanne Estonias (Mai lega endaalgatuse ning huvi töö ja
tus" (mille muusikaline teema on tu ja vastik". Ometi on tekkimas Mudrmaa koreograafia ja lavas- töötulemuste ^vasto. On mõistmatu,
muhu runolaulumotiiv) ja njördfe- oluline arusaam, et oma juuri-või- tus). Tormis nimetab, seal rakeur miks seda^ ei taha tunnistada N .
keelne „Pikse litaania" (mis on me näha just rahvalaulu terviklikus datud orkestrit nõiatrummiks! Re- Liidust põgenenud^ teadlane^, kes
ehitatud üles 1644. aastal kirja pan- kultuurvaldkonnas, kus pearõhlc on givärss pole enam muuseumiese. otsib N . Ludus esinevate väärna^
dud ,Erastvere piksepapi sõnade- keskendatusel, süvenemisel ja pü- Meie toredat rahvalaulu lauldakse ^ete valgustamiseks igasuguseid
le). Kõneleja selgitas meie rahva- sivusel vastandina Läänele, kus jälle, siin Torontoski („Jaaniku")l Btorvalteid.
laulu koostisosi: viis („mõnu"), peatähelepanu on arengul, lükuvu- Palju oleks loota, et meie muistne
sõnad (regivärsi struktuur, alg- sel, ebapüsivusel. Sama oluline on laul saaks rahva lauluks uuesti, on ^
riim jne.) ja esitusviis (eeslaulja aga asjaolu, et seda arusaama^ ra- nagu uuesti tekkinud sügav ^ huvi Viimasel ajal räägitakse^^ väga
ja koor). kendatakse! ja respekt meie ehtsate laulude palj« neutronipommist. Küsimus
vastu kerkis õieti päevakorrale neli aas-
Lektor tõi näiteid: on Tormise ' fat tagasi ki^^^^
suurt edu saavutanud Ja rahva- Arvo Eerik Naelapea loengu seu^ uue r^va produ^
lauhile ehitatud koorilaul! on , üheks ,,eraldipüdiks** oli ühe ma- mjst kui toUeaegne president^
Tormise loominguga Ungaris Be- temaatüise funktsiooni graafik, fei.]op^šviima^^^^^
la Bartoki kooridevõisthisel esi- kus näidati kõvera pidevusetust, plaanist. N M d on p ^ Rea-koha
saavutanud noorte k®or hüpet, >,tühja kohta". / gan pommi probleemi miesti üles
..Ellerhein- ^^^^ ^ ^^^^^ tSsttnfl ning Ä
, , . , / 1 L^^^^ pommi valmistamisele asuda. Seller
dused ja moodustas kogu meie rahvalaulu viljelevad ansamblid pidevusetusekohast ule. Ta mängis ^^^^^^^1^ lärgnenud erakord-vaimse
kultuuri. Ärkamisaeg oli „Leegajus" (etnograafi Tõnuristi-aastakümnete skaalaga fcõveral ja vihane' reaktsioon Moskvast
rahvusliku tunde teritaja ja maian- juhtimisel) ja „HeUero"; ehtne avaldas lootust, et tühi koht eest- . ^gn^jagg^ pannud oma
duslikult eduka pingutuse ajajärk, rahvalaul on kasutusel teatrilaval! laste omakultuuris on nüü^ juba ^^^^ propagandaaparatuuri kogu
Ta j^^htis kuulajate tähelepanu
sellele, et runolaul tekkis ammu
enne meie ajaarvamist.
õhtu lõpuks võttis kõneleja oma
ettekande peapunktid kokku: eest­laste
suuline pärimus/rahvaluule
ühendas endas kõik meie eluaval-aga
hind, mis selle eest maksti oli Rahvalaulude peenemaitselist ainUr seljataga,
tohutu — meie endi ürgpõline kul­tuur
mitte üksi ei hääbunud, vaid
meie oma runolaulu asendas koori­laul,,
mis pidi olema nagu saksias- £g|ge|o fefffUtob
tel. Oma põlisest kultuurist ja ta-vadest
lahtimurdumine ning ro­Neorte
ja laste
mantiline minevikuihalus lõi olu­korra,
kus ulatuslik ja kiiduväärt
rahvalaulude kogumine tõi ometi
kaasa üldsuhtumise nagu oleks
rahvalaul vaid muuseumivara.
@daviniiiigil@!
Kätte on jõudnud november
Värskemad uudised loete
„VABA" EESTLASEST il
Suur demoffistratsbon
Franco surma
aastapäeval
MADRIID/-^.Hispaania parem- ,• .. . • : : - •. ..^^. • • ..
poolsed korraldasid Franco surma rongkäigus sõjaliste mundrite ja
6. aastapäeva puhul Madrirdis suu- hispaania lippude^ kandmise ja
Tema demonstratsiooni, millest suur osa marssijatest olid rivista-osa
võtsid umbes 200.000 inimest, tud falangistide partei sinistesse
Sõjakad demonstrandid ignoreeri- särkidesse Ja punastesse baretti-
.sid valitsuse korraldust, mis keelas desse»
maailmas köidete tuuridega itpöle,
et ameeriklaste kavätSust^^^^^m
, .... ,. President Reagani otsuse fule-taa...
s muugil en. dise hmnVa ga.L . mnsena on ikre^rjkirini^u^dA aut l^ es *t er^ ve n• -
^^^gein unustagem r a h ^
lihinge Jaai^ Ton^ f»- on praegu vajalik r d v Ä
aastast: ,,Mei^^^^
geks madalale jarjele^^^^M
noorsugu emakeeles mitt^ enam kasutada, kiiidas nÄnibomnii
_ higeda ega kirjutada ei sujidaks.produktsioonid andmine mõjutab
ra;mrtukTu,'Tõdiuu"e^^^^^^ ja ^fstikeelne kirjavara on rikkalik, ühendriikide ja ta liitlaste vahe.:
* . , 1 noorte keele nim kooHaasta hari- ^^nelemata asendamatutest rah- kordi ja miks vihkab Moskva se-
„Rahvalaul iseenesest ei ole veel nwrie Keeie ning Koouaasia nan- i vara^nlvprlp^t I^-PQ PI v>n1 .i i,, -„i J ix * ^M.^ i^a
» A« TU V I / wmkt Nppd tPtnirid nnlnivn^ <snnH ^^^^^^^ varasaiveuesi. i^es ei vai- da relva erakordselt fanaatili^lt?
matate levikuks odavmüügi kor- pohüfeeH kavandatad Varssavi
Pieteeditundega suhtusid rahvalau- ras. Raamatute müügikohad kellel pakti nikide suurie tankiarmeede
lu hiljem küll Eller Säär Kreek on lähemaid sidemeid eesti ajaleh- vastu võitiemiseks, mis on koonda­ja
teised helüoojad,' aga nendegi kujunesid raamatu- tedega, ümutaksid raamalite loe- tad N . Liidu läänepürkondadesse
suhtumine oli selline et r-gilaui «^avmuugid teatud ajavahemik- telu odavmüügi puhuks. Ja kommunisflikkudesse satenütrii-on
materjal, millega tuleb midagi ^^f suuremate raamatukaupluste ^^^^^^^^ ^. kidesse, kus luureandmetel 19.700
ette võtta, et see kunstiks saaks. kellel ohd omad tagavarad ^^^^^ ..kuldavalt omandada, t""^. 7^'^. l^ane-Euroopasse
Meie vaimsuses toimus niisiis järsk f^f f autorikirjasta- • togimiseks km Kremlist antakse
muutus lõhe pidevusetu, last ^^'^^ T u ^"^^.^^.P™ ^'f °" kask pealetungiks. Ühendriikide
Miuuiub, lone, piuevusems, omasi arvukalt noon kmmtanud, et neil i,aS*com; n J c 4 n o . . j « « , : o * « , „ : « : * „ i r o« loobumine. Paguluses on selle teostamine k^dus puuduvad neid huvitavad ' ^ f mamit^kse,
Veljo Tormis on väljendatud kah- raskepärasem. Raamatute müügi-^ eesti raamatud. Selle puuduse la- L a k L TvLetlkse'
jutunnet, et' meie tänane kultuur kohtades, peamiselt Eesti Majades lendus on noorte sõprade, vane- et see iätab kõik hnnned ia <SÕIT
rajati peamiselt laenatud alusele. «^.P^JJf. /fmatud komisjoni- ^^^te. õpetajate ja noortejuhtide masinad terveks la h S aU^^^^
Tormis^väidab, et meie regilaul on rnungü kirjastustelt ja autoritelt, aiesanne. õhutagem ja kinkigem Sesed ja^^^^^^^^^
iseseisev kunst, omapärane Ja f,^^^^^^^^ noortele raamatuid,.eriti jõuludeks. Ms on andnud vene propagandisti-terviklilc
ning vaarib olema meie oüavmuuki Korraldada. Raamatute müügikeskustel osu- dele võimaluse väita, et nentroni-kultuuri
põhjaks". Rahvalaul ka- Teeksm ettepaneku, et eeskätt tub sel puhul vajalikuks ainult pomm on «kapitalistlik ebainimlik
jastab kõige ürgsemalt meie „elu- raamatute omanikud nüüd õige odavmüügüe mmevate raamatute relv", mis on kavandatud hoonete
sündmusi" ja neisse sulitumist, peatselt teataksid müügikeskustele la^seis (inventuur) kindlaks teha. ja teiste varanduste säflitamiseks
eestlase maailmavaate kujunemise nõusolekust noorte ja lastekirjandu- rj,^^^^^ ^oota et see ettepanek hävitab elavad olevused,
ning elunähtuste seostamisp ia se müügile laskmisest poole hinna- , . . , , . "
mõtlemise protsessi. ga. Ja seda kuni noorte eesti keele otseselt praktd.st käsitlust leiab. Asjad ei ole sqgngi nÜVlged ja
Kahjuks peavad paljud Käue- aasta lõpuni (õigemini 1. veebrua- . ^'^''^ <>" «WsakeeBsed, mainitakse Pentago-maaümast
mõjutatuina meie regi- rini).' 1 Neiiftrompomm ei ole smüigi
laulu juurde tagasipöördumist Pärast seda oleksid raamatud Herbert Michelsoa (Järg lk. 3)
/