Vaba eestlane , July 10, 1979

              Ilmub 2 korda nu^^
teisipäeval ]Ö ne/föpäeyo/
Teisipäeval, 10. Juulil 1919 — Tüesdayi July 10, 1979
i tatTCUiTTfl imijaU.«fflU'JJn
STQKHOIM : Vamiieimis,
Skara ja SköydeVahel tulid kok­ku
l^alžkud va^ataMlik^ prit­simehed.
Kavas oli örgaoiseörida
tõeliselt realistlik kustutamishar-jutug.
Väiija o l i valitud vana ja
mahajäetud laut, mida kavatseti
süüdata, hoolimata naabrite hoia­tusest,
kes deidsid,, et selline tege­vus
tugeva tuuiega on oihtlik ja
ohustab tea lähedalasuvaid hoo­neid.
Pritsimeeste pealik aga lei­dis,
et onciingisugüst rfeki ei ole,
mispeale laut kii^dati põlema. Mõ­ne
minuti jooksul süttisidiki säde­meist
k a teised majad jä kui kella
nelja ajäiljpairast lõunat katast­roof
oli enamvähem kontrolli aill,
selgus, et ^kohalikel tuletõrjujatel
oli pnnestimud peaaegu ikogu kü­la
maiha põletada. 21 hoonet hä­vis,
lautades põles loomi sisse jne.
Kluštutamisel aitasid ikaasa naa-berlinnade
tuletjõrjeüksused. Ko­halike
pritsimeeste pealik ütleb,
' et „t'ögemist oli vilunud tuletõrju­jatega,
mistõttu^ taoline eksitus
lihtsalt on arusaamatu."
Jammy
stseen Tiiduse võimlejate tantsuiisesivõliinilemis demonstratsioonist hiljuti: toimunud 30. aastapäe-
:vape([)L '; • • -.Eoto:Vaba-Eestlane:
N I Z Z A Kaks pangaröövilt
tungisid Nizzas mängupõrgu kas-karuiirni
ja viisid kaasa: kõik seal
' oleva raha. Politseil ori nüüd või­mata
röövlitest salkj a tehtud pil­te
levitada, kuna üks röövlitest
kandis president; Gisgard d'Es-taingi
maski, ,teine.Prantsuse sot­sialistide
juhi ^Mitterand! masiki.
PEKING — Vietnam paigutab
aegpomme põgenike laevadesse.
Kui pommid lõhkevad merel, upu­vad
kõik põgenikud, väidab Hii­na.
Hiina uudistebürob Uus Hiina
teatab," et iriimla^pu on leitud sa­dade
viisi' Saigorii jõe suudmel.
Hiina on vareni kritiseerinud
. Vietnami valitsust selletõttu, et
seal võetakse tasu põgenike käest
pääsemise ©est. r l ^ ^ väidab' Pe­kingi
agentuAr „Uüs Hüna", et
pommid on paatidesse paigutatuä
• Vietnami pattude varj amiseks.
\
. : N E W ; YORK>
„pensioneerimine'
- Tuletõrjujate
hakkab muu-Üheks
Tallinna Festivali osaks
oli noorte kunstinäitus ,,Eiek iri
de Kunst", kus esinesid kümme
eesti noort kujutavkunsti, skulp­tuuri
Ja fotbde alal. Enamus neist
erinesid siinsele ühiskonnale es-makördselij,
ega polnud teadagi,
et muul aial aktiivselt tegutsevad
noored harrastavad ja viljelevad
kõrvaltööna ka kujutavkunsti Se­da
saab eriti öelda Reet Lindau-
Voksepa, Rosemarie Lindau, Kris­tina
Meipoonii ja Karin Maimetsa
BANGKOK --Kambodzhast saadud andmetel astub Vietnami
valitsus drastilisi samme, et kujundada Kambodzhast oma ko-loniaalmaad.
Kambodzhast saabunud põgenikud kinnitavad- et
Vietnami sõjaväelased kohtlevad maa päriselanikke alaväärtus­liku
elemendina hing sunnivad nad linnadest lahkuma ning maa­le
elama asuma. Linnad on reserveeritud ainult sõjaväelastele,
Hanoi ametnikele ja nende perkondadele ning Vietnami okupan-
. tide teenistuses olevatele; kambodzhalastele/•
Põgenikud mainivad,. et Viet-
. nami , okupatsiooriiväed. lubasid
tena.
PUk festivali hoogsa tegevuse
tüma üha massiliseniaiks, näitab
,;Daily Nevi;'s'i" ; uurimus. Leht
toob pika nimekirja tuletõrjuja­test,
kes mingi kerge vigastuse
'pärast saavad suuri- pensione,
" kliid tegelikult töötavad nüüd mu­jal
täie palgaga. •
BAECELONA Barcelonas
mängis üks 8-aastane tütarlaps
Terasmeest. Ta ronis neljandal
korrusel üle trep^iäsipuu, teatas
siis, et ,,nüüd lendan ma nagu Te­rasmees!"
ja hüppas alla. Šunn
ölr silrtiapilüme.
PEKING — Hiinas on avasta­tud
kaks 'kildajä 'küla aset, mis
väJieniaJt 40(K^ kuni 5000 aastat
vanad. Jäämised (kunagistest asu-laist
leiti Dongtingi järve kaldal
Hunan provintsis, üks asula,
mille vanuseks arvestatakse 5000
aastatjkuulub kunagisse Daxi kul­tuuri
ja teine 4000-aastane Qujla-lingi
kultuuri. j
WASHINGTON>^ Kas vähiJü
getele tohib ütelda, et tal on vähk­tõbi?
American jj^edi(^^ Asso-ciation
poolt kogutud andmed näi^
tavad> et omal ajal arstid püüdsid
haige ^ t seda varjata. 1960. aas­tal
90% arste ei ütelnud patsien­dile,
et tal on väliktõbi. Vaated
selles osas on nüüd täielikult
muuturmd ja tänapäeval juba
97% a r s t e s e d a patsiendi, eest
enam e i varja;
LOS ANGELES. — ,;Pomograar
filiste-' fotode j a fiMüde vahnlsta-mist
Lcfö Angelese Playboy hoones
jälgisid kõlbluspölitseinikud bi-ndkiite
ja merepikksiMnadega
ühelt Los Angelese mäetipult. liõp-peiks
anti asi (kohtusse j a Playboy
firmale määrati ikarlstus kõlvatu
materjali jvaJniistamise pärast
„eesmärgiga seda. levitada". Apel-latsioonikohus
mõistis aga Play­boy
õigeks põhjendusega, et vas­tavate
määruste-seaduste alusel
• on binoklite või teiste taoliste
yaatlemisesemete kasutamine
pornograafia, prostitutsiooni,
kihlvedude ja narkckotikakaubari-duse
jälitamisel keelatud.
kohta^keda tunneme hästi laulja- esialgu Poi Poti terrorirezhiimi
ajal maale saadetud kaaiibodzha-lastele.
linnadesse ja oma endis-kõrvai
kunstUe Eesti Maja väike-! ^^sse koduikohtadesse tagasi pöör
ses saalis tekitas üllatuse. Noored ; rata kuid - varsti pandi sellisele
on mitmel alal küUaltki tugevad'liignaisele riiv ette niiig linna tul-jä•
pakkusid huvi, ; Meeldejääva- inimesed saadeti /uuesti maa-maiks;
osutusid Reet.Lindau-Vok- -
sepa graafilised kahevärvilised
Tallinna vaated, niis korralilmlt
raamituina tõid esie töö peehe |
töötluse. Tieiseks olid tähelepanu-;
väärsed Kristina Meipöomi suure­mõõtmelised
figuraalkompositsi­oonid
õlis, kus oli küllaltki isiku-. Äsja- peeti; ^Udoras, Ontarios,,
pärast, nägemisvõimet ja selle ühing „Kivioja" peakoosolök pe-maalile
edasi kandmise oskust, rek, Leivati alas, Kiviojal. Kooš-samuti
tekstiüskulptuurid. ; > j olekut juhatas ühingu ; esimees
Teiste töödel öli; märgatayalt' Kaius Meipoom.' Kohal viibiv
katsetamise järgus olemist, kuigi | Georgina vallavalitsuse esindaja
•küllaltki; õnnestumisi, nagii Jaak | N ; .ROSS mainis; et vald kavatseb
Järve pehmed akvaremd:jajoo-jteostada^ka õiglas^^
nistused, Karin Maimetsa .abst- rade hinnangu.' Sügiseks rakenda-raktsed
portreed, mitmed, T i i u ' ta,kse,ka uus '„Zoning by4aw",
Vaikla; j a Rosemarie Lindau tööd. samuti tõhustatakse ; tuletõrje ja
/Nü fotode .kui ka akvarellide ja poiitseikaitset. - Moodne^ ja või-skulptuuriga
esines Peeter Pajos^jnas tuletõrjeauto muretsetakse
Äainult fotodega esinesid- Mark • Peffedawsse, kust see jõuab hai-
OIo jä Mihkel Vasila. Näituse kor-' re puhul Udorasse viie •minutiga..
raldaja oli E v i Tarkus. • i Vallavalitsus on toetanud j a toe-
; Noorte looming .on. külaltki : t a b ' k a edaspidi Uxbridge-üdora
.väärtuslik, et seda võiks uuesti bussiühenduse taotlemist:
erinäitusena korraldada ja sel .tj^i^gü tegevusest ändiS aru
korra! ka veidi enam. rõhku pan- Kaius Meipoom. Ta- mainis, et
na välisele kujundusele,- raamimi- ^ vallavalisus on juiiatuse- pa;ivel
sele, mis näit. R.Lmdau-Voksepa; ^ . - j ^ . ^ ^ ^ ^
Nüüd pääisevad linnadesse ela­ma
ainult üksikud kambodzhä-lased,
kelledele antakse elamis­luba
pärast üksikasjalise kont­rolli
teostamist, v:,
Kambodzhalased saadetakse
maale töölaagritesse, kus nad ela­vad
vangidena nagu Poi Poti r e^
biimi aj ^. Vahe seisab ainult sel­les,
et nüüd. ei valva neid kam-bodzha
kommunistlikud püssime­hed
väid vietnanii sõdurid. -
Oletatakse, et Kambodzhas vii­bib
prajegu umbes 200.000 viet­namlast,
keda ei asuštata mitte
ainult maa ida piirkondadesse
vaid suunatakse ka läänepool
.asuvatesse maakondadesse.
Kainbodzhä põgenikud toonita­vad,
et Vietnamist saabunud val­lutajate
eesmärgiks on kambodz-haläste
väljasuretamine.' .
Jasoo. Nüüd tähistatakse siis
seda rahvusvahelist Laste Aastat
Ja mikspärast mitte. Taeva kink
see lapsukene inimesele on. Sa­muti
kui reumatism, leetrid ja
lampjaladld.
Äga küH see jutt nüüd on nii.
et sellisele pererohkele mehele on
iga aasta laste aastaks ilma Lii­tunud
Rahvaste Organisatsiooni
sellekohase kasutagi See algab
sellega kui iihel kenal päevjd sün-nitushaiglast
teatatakse, et smüst
on nüüd saanud pereisa või mida
see nüüdisajal on? Vallasisa.
Ja ei lähegi mitut päeva enne
kui sina alustad juba seda esimest
Lapse Aastat. Lükkad kael sirge
Ja silmad otse ette lapsevankrit
mööda kõrvaltänaval^. Sellegipä­rast
on iga teine vastutulija põr-gupärast
tuttav. Ja peatab su
vestlema: Vaata aga meest! Või
sinagi oled Isaks saanud! Näib et
sa ei olnudki mädamuna,"
Naerab ise sellepeale kui hü­ään.
Ja sinul on sundus mängida
väärikat isa osa. Nü et ei või ise­gi
ta^e vastu niöiu vedada.
Ja poolsõgedad sugulased karg­levad
lobisedes külas. Ja õnnista-vadki
seda.: „Taevakene siiski!
Küll on kaunis lapsuke! Aga ime­likult
kahvatu." Kui piiluvad lap­sevoodisse,
kus ei ole muud kui
puhas lina;
Kui lapsuke on muidugi maga-gamas
õuel või rõdui. Magami­seks
see näib võivat kogu päeva.
Et jaksaks öösel valvata.
Ja nü valvad sinagi. Ja soojen­dad
lutipudelit. Ja ümised kare-mida
mäletad; Mlmas sm
poeg õnnelikuna uimib/* -
Siis on käes teha lapse tu-leviltuks
suuri plaanitsusi. Aga ei
maksa palju teha, kui aiiius loo­tus
on, et see põrguline uiimks. Ja
saaks täiskasvanuks.
Ja kasvabki see, e! selles pole
midagi. Äkki see ongi mängueias.
Nü et sa tuled igäl õhtul hirmust
külma südamega töölt koju. Ja
eit ütleb kohe uksel midagi niisu­gust,
et: „Täna on siingi kenasti
mängitud, ainult jaadio läks pu­ruks".
Ja mis Lapse Aastad selle järd
tulevad. Ja kooliaastad. Ja sa jäl­gid
suure kiindumusega, et kum­male
ametile on eeldusi. Kas ars­tiks
või kohtunikuks? Ja varsti
ihhnebki, et sel on pead korstna-pühldjaks.
Ronib katustel ja puu­des
kui orav.
Sellüie see on. Ja siis tulevadki
juba need jooksuaaistad. Ja jälle
saad öödläbi valvata, et kunas see
vimiinägu koju tuleb. Ja kui kat­sud
ise nädalalõpul vähe päeva
ajal tukkuda, siis lapsuke keerab
stereo nii tugevaks kui võimalik.
Nn et siin on sinule Lapse Aas­taid
ühtejärgi paarikskümneks. Ja
just kui hakkad temaga vähe har­juma,
siis ta. läheb ära. Ja Laps
ütleb, et vaata nüüd vanamees,
otsi omale kirtkuriided selga,
meid laulatatakse täna kell kaks­teist
päeval. ,
Erkki Känerva, „Tamperelai-nen"
peatoimetaja on üks so^me
loetavamaid vestekirjamkke, kel-i
lelt on Jammu nüne all ilitiimud
tööd eriti teiste keskel esile tõi. nud seda k a edaspidi teha. Juha-
Kujutavkuhsti 'Valdkonda. :Mu^ on olnud mitmeid kofckusaa-ausid
ka Tallinna dekoratsioonid.; misi ühingu' üksikliikmete huvide
Suurele saalüe anti Ants Vommi kaitseks.
poolt TaMinna sadama kujundus,
lainelise lavatausta, Toompea los-isitomi
ja lae a i rippuvate purje­dega
.ning kajakatega. ,„Musta
Kassi" nimelise lokaali dekorat­sioonid
oli kavandanud Behlta
Vomm, Alumisel korrusel oleva­le
kitsale koridorie oli antud
Saiakangi nimetus ja sellel olevat
kuus äriakent olid Benita Vommi
tööd, sisendades vaatajaile Tallin­na
keskaegge äri:
Igale krundiomanikule pandi
südamele ' kraavikorrastamine.
Liikmemaksu vähendamise ette­panek
hääletati üksmeelselt ma­ha
jä senine maks $15.—• jäi endi^
söks.^- \[. -
Tee planeeriihiskomisj oni vali­ti
hrd. Vesi, Hoppe, Nurfn ja
Spirka. Rahalise aruande kandis
ette Tiiu Raj aste. Kassas oli üle-
TEHERAN --^Iraani valitsus
on otsustanud natsionaliseerida
kõik • seni eraetteivõtetele kuulu­nud
tööstused, millega käva;tse-takse
välismaalasi välja lülitada
Iraani majandussüsteemist. Va­litsus
on juba varem natsionali
seerinud pangad ja kindlustus­seltsid.
Ühendriikide jä prantsuse
autotööstustel on eriti suured ma-jaaiduslikud
huvid Iraani auto­tööstuses..
00
1
da häälega seda ainsat õhtulaulu üheksa kogu vesteid.
OTTAWA — Kanada Posthninisteerixmi tegi teatavälis uute tol­lideklaratsioonide
vormide käiku laskmise Kanada ja välisriikide
vahelisel postipakkide saatmisel (väljaarvatud Briti maailma­riik
ja teatud teised maad). Uued vonnid hakkasid maksma 3.
selt selleks ettenähtud eripaberil.
Võõrriikide postiasutused leiavad
saatelehe tugevasti, paki 'kiilge
kleebitud ümbrikus, ümbrik teeb
kergemaks ka saatelehe kontrolli-
: m i s e . ; ' \ • i
Uue lihtsustatud süsteemiga,
kõik rahvusvahelised pakid,
mil puuduvad vajalikud tollipa-berid,
saadetakse saatjale taga­si
saatelehtede taielikuks iäifc-
.miseks,/-;
Uus vorm, koos plastikust klee­bitava
ümbrikuga' on tehtud sel­leks,
et elimineerida' paljusid kae­busi,'
mida Kanada post on sa,a-nud
oma .klientidelt, eriti võõr­riikide
postivalitsustelt, et saadud
pakkidel puuduvad: või on mitte­täielikult
täidetud saatelehed.
Sellisel korral tuleb paki sisu
kontrollida, mis põhjustab vii­vitust
paki kättesaamisel.
Uued saatelehed on lihtsamad
ja paremini käsitatavad. On ainult
üks vorm itäita. K u i on vaja dup­likaate,
saab neid teha automaat-küsjuures
uut postimaksu pakilt
sel juhul ei nõuta^
„Preüi, kas tuleksite minuga
voodisse, kui maksan teile Qniljon
dollarit?"
„HDm.., ma ei t e a . . . : kas mõt­lete
seda tõsiselt?"
,>Ei. Ma mõtlesin, et kui te tu­leksite,
süs ma maksan teile 20
d o l l a r i t : " - • • • V - i -
kelleks te mind peate!
Vabandage preili, selle me j u ­ba
selgitasime. Küsimus on nüüd
vaid hinnas."
India naiste kolm põhitärkust:
Naise parimad aastad algavad lõbusaid lugusid.
• Juhatusse ^kuuluvad esimees
Kaius Meipoom, tema abid Oskar
Kirves ja. Magda Spirka, laekur^
Tiiu Rajaste ja sekretär Hella
Leivat. Revisjonikomisjoni kuulu­vad
prd. Nurm ja Kuusikne.
Samal' õhtul oli ühingu naaa-alal
,Jjembitu Pargis" lõkketuü, mil­lega
tähistati traditsioonüist jaa­nipäeva.
Koos oli rohkesti rah­vast,
kiviojaüasi, jõekäärulasi ja
nende külalisi. Lõkketuli oli või­mas,
tulevirvad kerkisid ja hõl­jusid
aina täbistaeva. suunas;
Lokke ääres deklameeris Peeter
Spirka lõpusalmi ^Kalevipojast"
ja Kristina Meipoonii juhatusel
Kivioja npQrtemjeeste koof
mehe nõrgal tunnil. L&kkevanana tegutses uljas ja
Naistel ei maksa kunagi mees- hoogne Kristina Meipoom. Mitme
tele järele'jooksta; Pidagem mee- übiislaulu ajal o l i eeslauljaks Lem-les,
et ükski bürelõks e i jookse bit Kõva. Heliplaadi muusika saa-
Mirele järele. • M d i tants haljal mund.'
PEKING — Hiina parlament on
lubanud oma 900 miljonile elani'-
küle vabamaid valimisi, rohkem
kaitset seaduse ees ja uuendusi
tööstuse modemiseerimiseks.
National Feople's Congress soo­vitas
ajaga võidu jooksta ja muu­ta
Hüha aastaks 2000 tööstusrii­giks.
Rahvasaadikud avalikult
arutlesid sellistest kontroversiäal-seist
asjadest nagu, kas on polii­tilisi
vange Hiinas, mülirüehtede
kampaania jätkamise lubamist ja
andes pärast 1957. aastat esma­kordselt
elanikele teada finants­asju,
majanduslikku olukorda ja
eelarvet. -
© Kohnapäeval, 11. juunil kell
7.30 õ. ESTO-80 Põhjakotka '80
inforinatsiooni ja selgituskoos-olek
Eesti Majas.
© Kuni 3. augustini igal päeval
10—4, kolmap. 10—9 ja
10—4 Edward Garden'is l 4 n a E a -
sffik'i
Toronto Karavanipidustusel oli eesH väljapanekul iiheks osaks
„Kalevipoja" teemaliste reprodidrtsioonide näitus, müle oli kor­raldanud
Andres Raudsepp, keda näeme esimese väljapanekBH
•juures;/postamendil avatud „Kalevlpo©g*'.'