Vaba Eestlane, July 07, 1965

              r
vaba Cestlane „VABA ttSTLANi" on llmvb 2 kardi Kaiaks -
vabade eestlaste häälekandja kolmapäeval fg fotpaevof
Kolmapäeval 7 juulil 19G5 — Wednesday July " 1965
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM Esimesed eesti asundused Kanadas
7Jfee
lEflflflrWMfe-lYfllliB-E
1
iEEfifififit i!L__l
Itaalia filmistaar (lina Lullobrigi
ila kaevati Hoomas kohtusse selle
eest rt ta kandis filmis Nukud"
rõivaid mida peeti kombcvasta-seik- s
Väljakutsuvad stseenid lõi-gati
filmist täija ja filminäitleja
keda näeme esitatud pildil kohtu-saalist
äljumas mõisteti õigeks
TEHERAN — Iraanlst teatatak-se
ametlikult et grupp milline
püüdis aprillis shahhi mõrvata
kavatses Iraanis maksma panna
Hiina-tüübilis- t kommunistlikku
korda Vandenõu organiseerijaiks
olnud kuus Inglismaal hariduse
saanud Iraani inseneri kes viisid
ühe sõduri nii kaugele et see
arvul
kolmas valvuri- - kuidkujundanuodn A o
NEW DELHI — Põhja-India- s on
erakordne kuumalaine
mille tagajärjel on surnud
inimese
WASHINGTON — Ameeriklasi
häirib ligemale inimest on
möödunud aasta kestel loobunud
USA kodakondsusest mida neil
vastava seaduse alusel enam ku-nagi
võimalik tagasi ei saada
Nimekamatest inimestest on
ajal ühendriikide koda-kondsusest
loobunud filminäitle-jad
Yul ja Elizabeth Tay-lo- r
kelledest võttis
Shveitsi kodakondsuse kuna Eli-zabeth
Taylor on Inglismaa
USA kodakondsusest loobu-nud
inimesed on läinud tagasi
kodumaale — peamiselt Ka-nadasse
Mehhikosse Inglismaale
Itaaliasse ja Saksamaale
WASHINGTON — Ameerika
ühendriikide sõjaväelistes ring-kondades
märgitakse et mõni
tagasi teostatud pommirünnak
suurte pommilennukitega Vietna-mi
punaste terroristide kogumis-punktile
läks maksma 20 miljonit
dollarit olid tõenäoliselt
rünnaku kohta saanud Informatsi-ooni
õigel ajal pommitamise
eesmargiks valitud piirkonnast
lahkunud mille tulemusena nen-de
olid väga väikesed
USA lennuväe kõrgemad Juhid
kinnitavad et käsk B-5- 2 tüüpi
strateegiliste pommllennukite ra-kendamiseks
Ja „õhku löömiseks"
tull otse Valgest Majast
LEOPOLDVILLE — Kongo pu-naste
terroristide pääse-nud
Inglise haiglaõde et
punased raiusid Buta piirkonnas
nende küüsi sattunud belgia Ja
hollandi vangid tükkideks Buta-Bond- o
piirkonnas on terroristid
metsikult mõrvanud 43 inimest
VANCOUVER — Briti Kolum-bia
lõhekalapüügi võrku-desse
sattus 20 jala pikkune vaa-laskal- a
keda kalurid kavatsevad
müüa USA Kanada akvaariu-mitele
Seni on Seattle'1 akvaa-rium
pakkunud kaluritele harul-dase
kala eest 8000 dollarit mida
Eckville ja Stettler — kaks värviküllase ajalooga eestlaste keskust
Albertas
Kanada Kesti Komisjoni esindajate K Kreemi ja pr II Johani siirdumisega Lääne-Kanadas- se
on päevakorrale kerkinud Kanada eestlaste esimeste asunduste elukäik —
i:ckille'is ja Stettleris kus veti praegugi elavad omaaegsete asunikkude järeltulejad Nende asun-duste
huvitav ja värviküllane ajalugu manatakse eriti elavalt meie silmade ette vanemate vana-eestlast- e
jutustuste ja mälestuste järele mis kirjeldavad ühte huvitavat ajajärku eesti asunikkude
elust Kanadas sajandite vahetusel Asja EckvilleMs ja Stettleris viibinud Ajaloo Komisjoni esimees
II Kreem kirjeldab „Vaba Eestlasele" toodud ridades lähemalt kuidas tekkisid need asun-dused
ja milliseks on kujunenud nende viimastel aastatel
Eesti vanad põllumajandusli-kud
asundused — Eckville Ja
Stettler — asuvad Albertas Ja on
üksteisest lahutatud umbes 90-mlilili- se
vahemaaga Mõlemad
asundused on rajatud looduslikult
J kaunile veerlikule maastikule mis
! meenutab meie Võrumaad
Asundused on tekkinud
samal ajal ning seetõttu on nen-de
ajaloos ka palju ühiseid joo-ni
näiteks on asunduse
keskusse rajatud seltsid ja
seltsimajad Pärast Teist Maailma-sõda
tuli neisse asundustesse küll
mõningaid uusi eestlasi kuid need
siirdusid peatselt uutele rohu-maadele"
ning ainult mõned ük-sikud
jäid sinna peatuma
Eestlaste arvu kohta asundus-tes
puudub selge ülevaade kuna
kohapeal saadud andmete Järele
leidub seal eestlasi pooleestlasl
veerandeestlasi ja ka selli
seid eestlasi kes eesti keelt üldse
ei valda kuid peavad endid eest-lasteks
Sealjuures võib siiski mär-kida
et ükskõik millist
arvu kindlaksmäärami-seks
kasutada ei ulata nende
arv kumbaski asulas üle
Esimeste asunikkude lapsi on-nõustus shahhi mõrvama Tal õn-- 1 - nvaelsvtuusrit aegnanesukrumiata ainult kaks sduuudreeslt lahkunoumda esialgspeatlejsutd ko- - test tappis ta enese ka järele Jaanudbinti7ngu i„_
praegu
üle 200
et 200
ole
vii-masel
Brunner
esimene
koda-nik
oma
aeg
Punased
ja
kaotused
küüsist
märgib
kalurite
või
Ajaloo
Albertas
allpool
käekäik
peaaegu
Nii mõlema
oma
lõpuks
aga
valemit
eestlaste
100
toovad farmid
Oma elu rajamisel on siinsed
eestlased üles näidanud vitaalsust
nagu seda võib märgata lgalpool
mujal nii uute kui vanade eesti
immigrantide asustamisaastate
vaatlemisel Esimestel asunikku
del kes saabusid sajandivahetu-sel
tuli võidelda eriti suurte ras-kustega
mida kinnitavad ka tolle-aegsed
primitiivsed elumajad
ümbruskonnas ei olnud suure-maid
asundusi ja liiklemis- - Ja
transpordivõimalused olid algeli-sed
Põllutöö sooritamiseks kasu-tati
peamiselt härgi 77-aasta- ne
Eduard Klaus Stettler! Blg Valley
asundusest märgib oma vana ela-mu
juures minevikupäevl meenu-tades
et ta oli veoloomade puudumi-sel
sunnitud ise metsast köiega
oma maja palgid välja vedama
Tema talu hoone on Big Valleys
Uks vanemaid säilunud hoonetest
Ja seisab praegu ilusa looduse
keskel tühjana ja mahajäetuna
Kõik asunduste talud mida Aja-loo
Komisjoni liikmeil oli võima-lus
külastada imponeerisid neid
ümbritseva ilusa loodusega Ja stoi
lise põlistalule omase rahuga Alf-red
Matiisen kes tuli Kanadasse
1928 aastal on oma juured tuge-vasti
Alberta mulda ajanud Möö-dunud
talvel sooritas ta koos oma
NEW YORK — Ameerika
ühendriikide arstide organisatsi-oonid
hoiatavad suve tulekul puh-kusele
siirdujaid liigse päikese
võtmise eest millel võivad olla
ohtlikud tagajärjed Arstide ees-kirjade
kohaselt lubatakse esime-sel
päeval paikese käes viibida ai-nult
15—20 minutit ja suurendada
Järk-järgu- lt päevitamise aega
Päevitamise aega võib suurendada
iga päev umbes kolmandiku võrra
ja nädala ajaga on päevitajal Juba
nahal küllaldaselt päevitust mis
teda kaitseb päikese põletamise
vastu
CHICAGO — USAs Wisconsin!
ülikoolis on peetud statistikat üli-koolilõpetajate
keskmise vanuse
kohta Vastavad arvud kõnelevad
kalurid peavad väheseks kuna et meesuliopilased saavad oma
suur kala on purustanud nende 'bachelori kraadi keskmiselt 23
võrkusid Ja tekitanud sellega suu-- aasta 3 kuu vanuselt Ja naisüllõpi-r- i
majanduslikke kahjusid lased 22 aasta 5 kuu vanuselt
bbbbHbi ZiMšm ££ ? % iii-
-
EflflflflflflflflflflflflflflflflflwKr sEfin PEBfififiBEELjC jr j3b''w' J-- ' f '
EflflflflflflflflflflflflflflflVrl 'BflKTJiflKEflflflflflflflw X ~iPI- - % wx i fex i
EBflflflflflflflflflflflflflflflflkjfe aWX' IbbbbJPP"b' V wt i ""' I -- bhmb
BEEEEEEEEEEEEEEEEEEw flECBnBB aaat EE?' 0 +& wj&sV §w L£bbbbh
1 hjtw y- - TBw_ j NSflBBBBBBfiufiBEi'vEB (1 14bbTk ySBBEsfiEBESTQpf mW jnT-'--l tk EfififififififififiUEEEfiHEBfilÄF Vi f W&SBEJk
tsMWb BflKBBBBBBBBBBBc 1BBB WV Jf ' A --%C äk ' f EXBflBBBBBBV jS£l BBBBa
WtmmwflmKUaMMMMMMMMM&TakMMMMMMwWSkttWaX? '' £ -- t kmOm
I r ljT kmWWWWmkai &fl £ tfj '% zV'&Sdt iitA3r-kMMMMMMMwBi-k
kWm
npBJPsRSMwMBjBjBjBjBjBjr Sl „ au m KbJMwiiftij itwfc wSftftwj£fc mRjRBJMRHBBHHK
R Kreem vana Stettleri seltsitegelast Alex Moro tema talus usutlemas
abikaasaga neli kuud väldanud
maailmareisi Praegu kasvatab ta
oma talus ainult teravilja Big
Valleys elav Alex Soop on samuti
niivõrd hästi oma talu majanda-nud
et ta ei tarvitse pärast 40-aas-ta- st
Kanadas viibimist enam ise
tööd teha
Asunikud on seltskondlikul alal
olnud esimestel asumisaastatel
silmatorkavalt agarad 1910 aas-tal
kui Eckville'is rajatud Medl-cin- e
Oru Eesti Selts pidas oma
esimese koosoleku eesti koolima-jas
arutati elavalt küsimust
kas uus selts peaks oma iseloo-mult
olema „lõbuline" või äri-line"
Pikkade läbirääkimiste järele lei-ti
et selts peaks taotlema mõle-maid
eesmärke kuid kuna „ärill-se-"
külje väljaarendamiseks raha
puudus siis pääses seltsis maks-vusele
lõbuline" Joon Hiljem
hakkas selts siiski seltskondliku
külje viljelemisega paralleelselt
taotlema ka ühises koostöös asu-nikkude
majandusliku olukorra
JJUIUUUJUUSI
Stettleris oli olukord umbes sa-malaadne
kuigi asunikkude maa-ilmavaade
oli tunduvalt pahem-poolsema
kallakuga kui Eckville'-i- s
Stettleri Eesti Põllumajandus-lik
Selts Linda" asutati 1910 aas-tal
ning kohapealse vana seltskon-nategelase
Alex Oro andmetel
oli selts oma iseloomult ja tege-vussuundadelt
poliitiline orga-nisatsioon
See poliitiline organisatsioon la-hutati
siiski 1930-dat- e aastate kes-tel
seltskondlikust seltsist Ja va-sakpoolsetele
poliitikutele võimal-dati
tasuta „Linda" rahvamaja
ruumide kasutamist Pahempool-sete
tegevus on siiski viimasel
ajal muutunud väga tagasihoidli-kuks
ja paljud endised tegelased
lei taha enam midagi poliitikast
rääkida Leidub aga üksikuid kes
on jäänud oma kinnisideede j uur-ide
ja nendega on vaatamata nen-Id- e
eriarvamistele huvitav vestel-jd- a
Miks oli meie esimeste asunik- kude hulgas palju vasakpoolse
'kallakuga inimesi sellest järgml-se-s
„Vaba Eestlase" numbris
IST TBBVgjMWjBBMBBBBBgf
nHiBaBiBBiBBBiBBBVn § a£llilf l jJbbbbbbbbJ&SbbbbbbbbbV tt F 1 JBBBBBBBBBK ' X
BB?tBBBBBBBBBHBBWll§BBBr£ f WaBBBKBBBSBB&JfBBBVlte ~
lbbbbbbbbbbhbV Übbbbbs Hftfl' §S J ' "♦ bbbbbbbVb(bb! n____ T ___£ #jbb# £f &¥ J I ♦ i bbbbbhbbbbbbbb!
iBamlS EZrtk ilM B BiHBBBBi BBBBBBBBBBipiBA A IM m flBJH BBBBF f -f--W H AV HbbbbbbbbbbbbI
Stettleri seltsi JJnda" esimees Albert Kerbes (vasakult kolmas)
koos oma abikaasa Rosy KEAK Ajaloo Komisjoni esindaja Alex
Soopi (vasakult teine) ja varu asuniku Ed Klausiga
QJ
Uus maailm
IIULLUSTAVA LEITSAKUGA PÄEVADEL juhtub tn-kordse- id ja ebatavalisi sündmusi Insener Johannes Kulupuu astus sisse Uuetoa majja ja tõi kaasa sõbra ning koolivenna
kes oli ka insener Artur Kõhclik pikk ja kõhelik mees pj kesest pargitud näo ja karmi ilmega Oli sõitnud Kanadasse
puhkusele ja jääb terveks aastaks Imelik imestasid luetoa
inimesed — mis ametis härra Kõhelik on et saab puhkust
terve aasta? Selgus et insener Kõhelik on maavarade uurija
ja on veetnud viimased kolm aastat Aafrikas Iga kolme aasta järgi — kui mees on ikka veel elus — annab firma aasta puh- kust Puhkuse lõpul võid uuendada teenistuslepingut ja jiUe kolmeks aastaks maailmast kaduda või Aafrika saata kus ja kurat Insener Kõhelik ei ole veel otsustanud mis tema teeb
ÄIAPAPA JA VOLDEKMAX läksid väga elevile omaparave
külalise ilmumisest Volderman tõi lauale paremaid pudeleid
noorik sai käsu piduroogade organiseerimiseks ja terve lue-toa
pere kogunes vastu võtma musta mandri uudiseid mehelt
kes neid üksikasjalikult peaks teadma Seal nüüd palju uum
iseseisvaid riike — ühmatas äiapapa sissejuhatuseks ja ins-ener
Kõhelik kes seda lugu oli jutustanud arvatavasti sadu
kordi hakkas veidi piinatud näoga jutustama
KÕIGEPEALT KUI HAAGIME AAFRIKAST - alustas
kauge külaline — unustage ära kõik need mõisted mis teil on
ühenduses riikide riigipiiride riikliku organisatsooni seadus-te
moraali rahvuste ja muude niisugustega Neid mõisteid
Aafrikas i--i ole Rahvusriikideks ci saa uusi musti riike kuidad
nimetada sest enamuses neist elab mitu või mitukümmend
erinevat rahvast kes ci mõista teineteise keelt ega saa ka ku-nagi
mõistma Piirid on mõttelised ja isegi ühe või teise riigi
ametnikud ei tea kust need piirid lähevad Need on abult
UNI kaartidel Riiklik organisatsioon kui niisugune ei eksi-steeri
ka peaaegu Üldse Linnades ja suuremates asulates mu-idugi
inimesed teavad et nad kuuluvad sinna või teise riiki
aga kui leiad võsast mõne neegriküla ja küsid — neil pole a-imugi
Nad teavad ainult oma küla nime On juhuseid et v-alitsuse
esindaja on mõnes niisuguses võsakülas ilma pikemata
ära söödud mis näitab siiski teatud lojaalsust
AUNU ARVATES PEAKS AAFRIKAS olema ainult vüs
riiki: Põhja-Aafrik- a Sahara Savannia Dzhunglia ja Lõuna-Aafrik- a
Need on kunstlikult antud nimed nagu nendel pra-egustel
rilkidelgi Enamasti on need valge mehe poolt antud
mõned üksikud nimetatud mustade suguharu järele kes se-llel
maal domineerib ja armutult üritab teisi suguharusid llji
juurida välja peksta või maha nottida Suurem osa uute Aa-frika
riikide nimedest ei ütle teile midagi: Alzheeria Betshu-aanama- a
Burundi Kamerun Tshad Kongo vabariik Dem-okraatlik
Kongo vabariik Dahoomi Etioopia Gabon Gambia
Ghaana Guinea Elevandiluurannik Keenia Libeeria Liibüa
Malagassi Maali Mauritaania Marokko Nigeeria Föderaalne
Nigeeria Sambia Malaavl Ründa Senegal Sierra Leone So-ma- ll
Rodeesia LõunaLääne Aafrika Lõuna Aafrika Sudaaa
Tanzania Togo Tuneesia Egiptus Uganda ja Ülem-Volt- a
Koos ikka veel eksisteerivate kolooniatega on neid maid um-bes
poolsada
KUI HAKKAKS AAFRIKAS moodustama rahvusriikesiis
saaks neid mitusada ja nimed tuleksid veel naljakamad ja
väheütlevamad: Atsupatsu Pruu Mh-hmm- m Linkalonkapin-kaponk- a
Plutt-plutt-plu- tt Riiriruururaara jne Sel juhul oleks
igal riigil oma keel — suurem osa neist aga ilma kirjutamise
võimaluseta sest keegi pole kunagi huvi tunnud kas neid
keeli üldse saab tähestiku abil kirja panna
NÕNDA ET AAFRIKAS on väga raske niipea midagi ko-rralikku
organiseerida olid Uuetoa mehed murelikud Ei ku-idas
naeris insener Kõhelik Seal ei ole midagi erilist organ-iseerida
Kui me paneme kassid koerad kanaarialinnud kul-dkalad
ja ütleme veel lisaks näiteks kirbud ühte puuri ninr
anname neile vabaduse siis nad organiseerivad seda asja ie
Mõne aja pärast on puuris ainult koerad ja kirbud Siis onp
asi organiseeritud Aafrika ka organiseerib ennast praegu Ue
J3 kõige paremini areneb see Kongos Tugevam suguharu j-u- b
eksisteerima
AGA NAE PÜÜDIS ÄIAPAPA AAFRIKAT KAITSTA kom-munismi
suhtes on neil mustadel siiski päris selce ja kindel
hoiak Insener Kõhelik hakas sure häälega naerma Ei seal olf
miski hoiakut — nad lihtsalt ei saa aru mis kommunism on
Haritud neegrid kes UN-i- s istuvad omavad aga juba nii pilj
ärivaimu et saavad aru kellega on kasulikum sõprust pidadi
Põhimõtteid kui niisuguseid selles asjas ci ole — seda on Aa-frika
valgetelt õppinud Kasulikkus loeb
NÜÜD JUTUSTAN TEILE TÕELISEST FltIKAST ka-tkestas
Kõhelik arutelu Aafrika on veel praegugi suur vab-aõhu
loomaaed Autosõidul võid kohata J3 näha sadu nint tu-handeid
eksootilisi elajaid Ausalt öeldes see jutt oli paU
mõistusepärasem kui Aafrika poliitika
LONDON — Malaisiat ründavad
indoneesia terroristide üksused
on tarvitusele võtnud sama met-siku
terroritaktika nagu seda har-rastavad
punased terroristid Lõu-na-Vietna- mis
Indoneesiast üle
piiri saadetud bandiidid ründasid
Malaisiale kuuluval Borneo saarel
ühte politseijaoskonda ja küla
kus nad mõrvasid üheksa Inimest
ja haavasid nelja Bandlid ründa-sid
küla umbes 100 mehega Ja ka-dusid
enne kui abiväed helikopte-ritel
kohale Jõudsid
HAAG — Hollandis tehti amet-likult
teatavaks kroonprintsess
Beatrixl kihlus saksa diplomaadi
Claus von Amsbergiga Kroon
printsessi romanss ' -- 'iSH'
dis suure avaliku p : -
osa hollandlast ci 2 "
sakslaste sisse-r- õ v --f~!
Teise Maailmasõa ~
'oonis olevatele fcc -- - '"jLs
nab rünnakumater 'Z
minevik kuna Ca-- s 3 A=- -
kuulus oma noorus 3 Hi--"- -
te organisatsiooni av Aii%
Maailmasõja lõpup--- -
re- -'
Totenkopf eliitüksuse fc- -
Itaalias Claus von Astf- -
lub oma päritolult a"rr7e
Halama aadli koosseis r—
11 utia talle H—-- "
printsi tiitel Kroocprx
27-- ja ta peigmees &U&