1986-02-19-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
» 1
laril 1986 — Wednesday, February 19, 1986
mk Etobicoke maleklub
Foto: Vaba Eestlane
tnadalane Milt Oitey 2.16-ga.
Naistest Stephanie Hightower
oksis 5.0 J. tõkkeid ajaga 6.63.
|erlen Otte\-Page 50 j . 5.87. Dia-
Dixon 500 m ajaga 1.10.50 ja
nn Williams 1500 m 4.11,45-ga
ISoome m ä e h ü p p a j a Matti Nyka-
[n, kes saadeti distsipliinirikkumi-parast
Kanadast tagasi Soome,
asunud jälle tõsiselt sportima ja
ivutanud mitmeid esikohti. Säp-
-os. Jaapanis oli ta esimene 70
mael hüpetega 88 .ja 94 m (226 2
löustes sellega maailmakarika
listly/fte arvestuses austerlase
Ist V etturi ja jugoslaavlase Pri-
>s Ilaga järel kolmandaks.
| n k i i d ' v a s i a v a lt 1 10, 105 ja 102.'
idalapaevad hiljem oji ta juba
Imcne 1 1 š punktiga.
|iiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii]iitiiiii9ii!iiiiiiiiiiiiiiiiinn^^
u p e s u n a i s e . . õ e t ü t a r ja kasvan-
>. Olga vanemad on juba ammu
[nud. Tädi on teda „ a r m u pä-
|t" nagu ta ütleb, oma juurde
tnud, teda kasvatanud ja kooli-
Kid ja tema eest muretsenud. K u i .
Id algkooli läbi sai, arvas tädi.
cmaIc se 11 est haridusest küll on,
kuhu ludruk selle tarkusega ik-pidi
-mrnema? Selle asemel,: et
k i i s aega viita, võis ta parem
^d teha Juba koolis käies oli 01-
tood teinud; nüüd pidi ta hom-.
•usi õhtuni poolpimedas keldri-
K väikse laua taga k ü ü r u t a m a ja
.J märkima. Olga on tugev tüd";
ainult nagu on alalisest paigal-i^
ii^c^r kahvatu ja väsinud, sil-j'Jc
all on hallid varjud. Peeni
c ja õhukesi linasid märkides
Jolual aega olnud m õ t e l d a ja aru
l^da Kui ta kooli lõpetas, oli ta
Jtcistkumne-aastane, terve elu
alles ees. — pidi ta eluaeg nii-t<
K)d tegema? Kas ta kunagi
l.lritoasi ei pidanud välja pääse.-
|. — ^inna kuhu tema mõtted,
il ujal olid teed otsima haka-
' Kull ei olnud õ p i t a v a d ai-palju
huvitavat pakkunud, aga
^ r . y a im ustusega tööd tegev
i i õ p c i a j a oli laste" südametesse
Funud puistata Tmõistnud, mis
[rn vaart olid kui ainult igavad
jaincd: ta oli lapsi õpetanud;
rnatutcsl vaimutoitu otsima ja
Inia -- ja mitte ainult koolJraa-lust
( J ä r g n e b)
VABA EESTLANi"
valvel eestlaskonna
üldhuvjde eest!
TOtni« .«lä^»l^«l»^^0S£>^Km><><^I><^<DI><><OJ>
leemid'* osutus pisut pettumüsli- le ületama ja püüdlema sihi suu-kuks'--
osalt seetõttu, et Eugene nas; mille kohta Jorge Luis Bor-lonesco
ja Torn Stoppard jäid ko- ges kord ütles: Ärge tõlkige sahale
tulemata ja samuti puudus da, mida ma ütlesin, vaid seda,
menukas filmimees Cuppola, Näi- mida ma tahtsin ütelda."
tekirjanik Arthur Miller asus teatri
tuleviku suhtes nii Ameerikas ^ ^ ^ ^ vältel oli palju kirjanike
kui ka mujal Läänes pessimistliku- ettekandeid Manhattan!
le arvamusele, öeldes, et televi- "^^^"^^^^^ ^^^^^^^^^^^ mis ainsate
siöon ja film hakkavad seda oma PE^'^^^"^
meelelahutusega kolikambrisse loomulikult pea igal
saatma; t a kurtis, et ametiühin. vastuvõtte - Ameerika,
gud on oma palgariõudmistega ^^^'^ suur ,.party- M^tropolitani
teatripiletite hinnad liiga kõrgele "^"^^^^
kruvinud ja leidis, et teatrikriitika P^^lhf^f^^^^^^^^^f^ f^^"^^'
osas on suuräjaleht „New York ^"^^^^"^ '^^"^P^^^^
Times- enam-vähemmonopolišei-^^^^^S^ kohtumme tema Grace
sundis. Üks sõnavõtja publiku hui- ^^^^^^^^''^^^^^^^^^
gast võrdles teatrit tabavalt voori- konsulaadis ja Amnesty Internatio-mestega,
kes keskmiseltkrõbedast nimelise inimõigustekaitsepr-talveümast
hoolimata ootasid g^"^^^^^^^^^^^
GentralPark'i sissekäikude juures Jas^^^^^ "^^^^^^^
kannatlikult lõbusõitjaid samal
ajal, kui sealt moodsa aja il min- 1^^^ -^^^
gutena suurlinna ülipikad limusii- üldkokkuvõtes oli see kahtlemata
nid mööda vihises^^^ ^^^^^^
vikaks kujuks selles laiidkonna^ mida nii kergesti ei unusta. Aga
kuulus jaapani kirjanik Koba Abe, ^^^^^ tabavamalt üttes selle kohta
kes^utles. ,.Ma erakirjuta enam^^^^^
naidendmd. sest rahN^s ei hinda
mu tööd. Ja pealegi vihkan ma ig^
sugust rituaali sedavõrd, ^t ei lai- ^^^diluust torni!- Ja ta tsiteeris
„üksildus toidab loovat vaimu,
ise PEN Klubi rootsi kirjanikust presidendil Per Wästbergilon midagi iitel-- '^^^^^^^^^^^
T^T-i 1 1 • 11 II J- . V I . . ,. ^ . , . V- da hajutama.*'
Nikaraagua luuletajale, selle maa sandinistliku presidendi Ortega abikaasale Rosa- Tõhusat tööd tehti tõlkijate süm- km^^^^^
rio Murillole. Pealt kuulavad'Ilmar Külvet, Arved Viirlaid ja Ameerika PEN Keskuse ^ ' ^ ' ^ ' ^^
am ja ^iii^^wniva i L. i ^ i h . c 5 K U 5 c se interpreetide osatahtsus hakkab mullemeenus, et meiLa^^^^
eksekutiivdirektor Karen Kennerly. Foto: Vaike Külvet üha suurenema ja häid tõlkijaid on selt reis Lääne Aafrikasse, muu
ehk raskemgi leida kui silmapaist- hulgas ka Elevandiluurannikule,
vaid algupärandite kirjutajaid.
Kirjanduse kohta öeldakse, et see
ei tünne riigipiire, kuid keeleprob- Ilmar Külvet
leemid panevad levile siiski oma
ette. Tõlkijad'peavad sel- ÄD.
Kongressi arutlusliku osa põhiteemaks
oli võetud: ,.Kirjanike ja
riigi kujutlusvõime", mis jäi paljudele
ebamääraseks ja kutsus esile
kommentaare selle väljamõtleja
enese kujutlusvõime arvel. Laudkonna
vestlustel oli see aga jaotatud
selgemalt defineeritud alateemadeks
nagu: Kuidas rakendab
riik oma kujutlusvõimet. Võõrandumine
ja riik. Rahvusliku identsuse
probleemid. Opositsioon.
Tsensuur USA-s. Utoopiline kujutlus.
Riigimeeste arvamus riigi kujutlusvõime
fcbhta. Teised sümpoosionid,
vaa^gisid kirjanduse tõlkimist,
teatri olevikku ja tulevikuväljavaateid,
ulmekirjandust ja
mitmeid muid küsimusi. Oli rohkesti
vaimuvälgatusi, raskelt lahti^
mõistetavaid abstraktsusi, ülerea-geerimisi
ja arvamuste kokkupõrkeid.
Viiteid konkreetsete lahenduste
suunas leidus aga muidugi
kasinalt
KIRJANIKE JA RIIGI
KIUWLÜSVÖIME
Enamus .sümpoosionide liikmetest
ütles kohe välja, et riikidel või
valitsustel ei ^ole mingit, kujutlusvõimel
üldises mõttes — seda võib
oUa vaid neid juhtivatel indiviididel.
iSiis päästeti olukord üldisema
suhtumisega ja'võeti vaatluse alla
kirjaniku ning riigi vahekorrad.
Sei alal oli juba päris palju südamelt-
ära ütelda. Ameerika popu^
laame romaanikirjanik John üp-dike
ütles, et tema isiklikult ei
soovi valitsuselt muud kui. vaid
postiteeninduse sujuvat funktsioneerimist,
kur^a selle kaudu saab
kirjanik: oma honoraritshekid ja
saadab välja käsikirjad. Lisaks
muidugi veell sõnavabadust. Valitsuse
majanduslikku toetust kirjanikule
ta ei pooldanud. Seda oli Up-dike'ü
muidugi kerge ütelda, kuna
ta ise on end juba ammu miljona
riks kirjutanud.
Saul Bellow ütles, et ka kirjanik
igatseb ja hindab selliseid ühiskondlikke
hüvesid nagu kõrge ela-tistase
ja selles suhtes on ühendriigid
kõige soodsamaks paigaks.
Seda kuuldes ägenes lääne-saksa
kirjanik Günther Grass; kes muide
on Hamburgi kongressi peakõneleja,
ja väitis end olevat New
Yorgi Bronxi linnaosas oma sumaga
näinud nälgivaid ja kodutuid
inimesi. Bellow, ise vaese immigrandi
poeg, laiutas käsi ja üttes,
et ta juhtis tähelepanu vaid üldi-sele^
olukorrale, vaesusekoldeid esineb
paratamatult ka Ameerikas.
Seejärele läks Gräss koguni nii
kaugele, et nimetas olukorda kapitalistlikus
ühiskonnas hullemaks
kui Nõukogude sunnitöölaagrites.
Hiljem võttis ta oma sõnad pooleldi
tagasi ja ütles, et ta siiski nii
drastiliselt ei mõtelnud. Jah. eks
kirjanikel ole mõnikord kalduvu.s
liiereageerimiseks. Või nagu Per
Wästberg hüjem oma lõpusõnas ütles:
Suurvaimud on sageli ühtlasi
suured lapsed".
(JIdiselt tunnustati Solzhenitsõni
seisukohta, et suured kirjanikud
on riigis nagu teiseks valitsuseks,
kuid Vargus Llosa lisas sellele, et
suured kirjanikud võivad puhuti
olla ka poliitüiselt pimedad, ning
seisavad diklatuuririikides pahatihti
ka valiku ees — olla erimeelsed
või muutuda valitsusvõimude
kurtisaanideks. Laudkonnas, kus
käsitleti riigimeeste vaateid valitsuste
kujutlusvõimele, osalesid poliitikutest
Kanada endine peaminister
Pierre Elliott Trudeau, USA
endine presidendikandidaat George
McGovern ja Austria endine kants-ler
Bruno Kreisky — kõik üldtuntud
liberaalid. Mingit põhjapanevat
tarkust neil väljendada ei ol-
TSENSUUE AMEERIKAS '
Tsensuur Ameerikas! Kas midagi
taolist üldse:esineb?Nü küsisid
mitmed välismaised kirjanikud kui
nad leidsid, et see oli kongressü
üheks arutlusaineks, üks laudkonna
liige, õigusteadlane Charles
Rembar ütles selle kohta: ,,Kuna
meil on Ühendriikides rohkem vabadusi
kui teistel maadel, kaasneb
sellega ka teatav koormus. Me
peame olema valguseks ülejäänud
maailmale". Margaret Atwood ütles,
et kui loominguvabadust hinnata
kümnelisel skaalal võib Kanada
näitajaks .seada üheksa.
Enamus sõnavõtjaist jõudiS' otsusele,
et Ühendrükides ei ole tõepoolest
mingit keskvalitsuse tsensuuri,
küll võib aga see nähe ilmneda
mõningates asulates kohalike
omavalitsuste ning koolivalitsuste
algatusel Toodi esile statistikat,
mis.näitab, et kuni 800 ameerika
kirjanike teost on eemaldatud mõningatest
kohalikest raamatukogudest
neljakümne kuues osariigis.
Ameerika kirjanik Kurt Vonnegut,
kes pole varem valitsuse kritiseerimisega
kuigi tagasihoidlik olnud,
nimetas seekord Ameerikat loominguvabaduse
suhtes kõige suu^
repärasemaks riigiks maailmas ja
leidis, et tsensuur ei ole mingiks
suurenevaks probleemiks, ehkki
mõningates asulates on ka tema
enda raamatuid välistatud raamatukogudest
ning koolide lugemisvarast.
Nii mitmedki kirjanikud
raudeesriide tagustest maadest
vangutasid seda diskussiooni kuulates
päid ja leidsid, et Läänes
lihtsalt ei teata, mida tsensuur tegelikult
tähendab.
T E ATRILOOMSGULISED •
PROBLEEMID
• Diskussioon teemal. ,:,Teatriprob-
Ameerika
kooli
ni aeg tagas
PEN Keskuse eestlannast liige, Barnardi
Maire Jaanus, kellelt ilmus mõ-i
Doubleday kirjastusel esikromaan „She" ja
Külvet.
• Foto: Vaike ^Külvet
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 19, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860219 |
Description
| Title | 1986-02-19-07 |
| OCR text |
» 1
laril 1986 — Wednesday, February 19, 1986
mk Etobicoke maleklub
Foto: Vaba Eestlane
tnadalane Milt Oitey 2.16-ga.
Naistest Stephanie Hightower
oksis 5.0 J. tõkkeid ajaga 6.63.
|erlen Otte\-Page 50 j . 5.87. Dia-
Dixon 500 m ajaga 1.10.50 ja
nn Williams 1500 m 4.11,45-ga
ISoome m ä e h ü p p a j a Matti Nyka-
[n, kes saadeti distsipliinirikkumi-parast
Kanadast tagasi Soome,
asunud jälle tõsiselt sportima ja
ivutanud mitmeid esikohti. Säp-
-os. Jaapanis oli ta esimene 70
mael hüpetega 88 .ja 94 m (226 2
löustes sellega maailmakarika
listly/fte arvestuses austerlase
Ist V etturi ja jugoslaavlase Pri-
>s Ilaga järel kolmandaks.
| n k i i d ' v a s i a v a lt 1 10, 105 ja 102.'
idalapaevad hiljem oji ta juba
Imcne 1 1 š punktiga.
|iiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii]iitiiiii9ii!iiiiiiiiiiiiiiiiinn^^
u p e s u n a i s e . . õ e t ü t a r ja kasvan-
>. Olga vanemad on juba ammu
[nud. Tädi on teda „ a r m u pä-
|t" nagu ta ütleb, oma juurde
tnud, teda kasvatanud ja kooli-
Kid ja tema eest muretsenud. K u i .
Id algkooli läbi sai, arvas tädi.
cmaIc se 11 est haridusest küll on,
kuhu ludruk selle tarkusega ik-pidi
-mrnema? Selle asemel,: et
k i i s aega viita, võis ta parem
^d teha Juba koolis käies oli 01-
tood teinud; nüüd pidi ta hom-.
•usi õhtuni poolpimedas keldri-
K väikse laua taga k ü ü r u t a m a ja
.J märkima. Olga on tugev tüd";
ainult nagu on alalisest paigal-i^
ii^c^r kahvatu ja väsinud, sil-j'Jc
all on hallid varjud. Peeni
c ja õhukesi linasid märkides
Jolual aega olnud m õ t e l d a ja aru
l^da Kui ta kooli lõpetas, oli ta
Jtcistkumne-aastane, terve elu
alles ees. — pidi ta eluaeg nii-t<
K)d tegema? Kas ta kunagi
l.lritoasi ei pidanud välja pääse.-
|. — ^inna kuhu tema mõtted,
il ujal olid teed otsima haka-
' Kull ei olnud õ p i t a v a d ai-palju
huvitavat pakkunud, aga
^ r . y a im ustusega tööd tegev
i i õ p c i a j a oli laste" südametesse
Funud puistata Tmõistnud, mis
[rn vaart olid kui ainult igavad
jaincd: ta oli lapsi õpetanud;
rnatutcsl vaimutoitu otsima ja
Inia -- ja mitte ainult koolJraa-lust
( J ä r g n e b)
VABA EESTLANi"
valvel eestlaskonna
üldhuvjde eest!
TOtni« .«lä^»l^«l»^^0S£>^Km><><^I><^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-19-07
