1978-10-31-11 |
Previous | 11 of 11 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
niHniiMit-ijjjiaij
, . VABA EESTLANE" oa
vabade sestlasfe haahkandia
Ilmub 2 korda nädalas
fekipaeval p neliapäwal
BO»
Teisipäeval, 31. oktoobril 1»'^ — ll^^^y» October 31,
GENF — Lynette PSiili>s'i nime-
Ime Aiistraalia inMimagnaadi tü-tai
i^letas enda
Äivaste Örgmsätsiopni peahoone
e^šumüiks. Ernie ©neseonõrva
helistas ta UPI uudisteagentubrir
le jä ütles, et McMgi kohii^^^
Juhtub l^enmpo^^^ tuiini jooksud
Ta ütles, et Misimuses on liRO
irastu suunatud
dus, nuUega ta taMb
Hiäidata selle orgaoEiisatsiponi saa»
matust/ Hetki Mjem vaias ta, end
üle bensiiniga ja süütas selle põlema.
ICuna ümbruskond oli sel
ajal imrrEühi, sai ta enne surmavaid
vigastusi kui politsei kohale
jõudis. V'24-aastane suurtöösturi
tütar oli v ^ ^ Inglismaalt välja j
saadetud, kuna ta lubas end sui>
miks põletada Inglise parlamendi-libone
BUKAREST ~ Vähemalt kolm
inimest on pandud Rumeenias
vaimuhaiglasse muudel kui tervislikel
pölijusil, öeldakse Amnes-
International. orfenisatsiopni
poolt J N^ed muud põhjused on
kas poiiitüised või usulised. Seadust^
-kohaselt yõidakse inimene
poliitüiselpõJijusea panna vaimuhaiglasse,
üqii ta on sooritanud
ühiskonnale ohtlikke kuritegusid
Juba 1065. \a. anti valja seadus,
mille alusel võidaks^^
le alla võtta inimesi kes on tiin-geliselt
haiged: Kolm teadaolevat
Jiihtumit m
ungarlastega, Rumeenia vähemus-rahvusse
ikiiuluvat0^^^^ Ä
Amnesty andmeil bn Rumeenias
12 pSühhiäatrilbt
taikse" inii^si pdiitiltsel ja usiÄ-tel
Kaiiada Mündikogujäte ehk
madian Goin News" avaldas; oma- 25. sept. minmbris kirjutise,
milles öeldakse, ei Kanada mündikaupmeheö õhutavad N. ILjidu
oliimpiarahade boikoteerimist, missnigime algatus on
Badas tähelepanu leidnud iniing
finantseerimiseks välismaailmast loodetud tulude
pealegi kui need
ega polegi siseriigis müügil.
• NEW YORK
Karl WaÜenda ikiÄus
Portoriifcos Ä 104soiTulise maja
kõrguselt köielt, imis oli tõmmatud
kahe hotelli vahede. Kuul^
ekvüibristisunma tahab tema lesis
Helen nüüd ara feutada heaks-tegevaks
otstarbeks. Ta on nõutanud
Puertqriikost välja lati, mi-
• da Wallenda kasutas t^ka^lu
hoidmiseks ja ta tahab seda tüliik-haaval
suveniirina ära niüua, 10
dollarit tükk. Saadud raha läheb
Sarasotastasuvale teiiilmse^
de ühingule puudusesolevate artistide
toetamiseks.
PEKING — Terve ärönee parte
pajidi liiktmim läbi vMjapõldud®
Hiina S2«chwan provintsis, et linnud
sööksid end putukaist ja söö-diküisfc
rasva^ks ennö kui linna^
de tuimdäie jõuaivad.
MOSKVA — 65-aastane Eaaiion
Marcader, kes mtõisteti süüdi
1940 aastal Mehhikos Laon Trots-ky
mõrvamise eest, suri Havannas
luuvähki, kinnitas ta yöhd
Luis, kes on iektõariks Moskva instituudis.
Ranion lahkus Kuubasse
möödunud aastal pärast seda kui
ta oli 16 aastat elanud N. Liidus^
millise maa ta oli vaüinud paigast
vabanemist Mehhiko vanglast,
kus ta oli olnud vangis 20 aastat
Trotsky mõrvamise i ^ i ^ V
histas New Yorgi osarügi ülemkohtu
otsuse, mille järele kontrar
šeptiivide(rasedusvastaste vahendite)
müük isikutele alla 16. a.
oli keelatud. Nende müük, seletab
New l^orgi kohi^, õhutavat noori
.lodevale elule", üleimkohüs leir
dis, et see oleks sama, kui kohus
katsuks vähendada mootorrataste
ostu sellega, et keelab mootorrat-
^turite kaitsäuivrite müügi.
TAIPEI — Hüna rahvaarv suu-
Suur Montreali mündiäri Em-pire
Indiistries Inc. avaldas kuulutuse
„Canad!an Cotn News'is",
näidates fotol vene oiünapiarahar
sid, millede oli trükitud „Pro(te&-
tiks N. liidu õiglüseti^ vastu,
me ei müü enam Vme olümpiar
rahasid ja soovitame ka teistel
boikoteerida kõiki Vene kaupasid.
müügi seisma pamia,
ku! ta luges dissideEtide Anatoli
ShtshamEsM; Mesandeff
ja Viktoras Pekuse
missst, ktügi nad ?pode seda ameir
ükult deklai^rinud.
Soarboro mündikoguja G.
Dunn on soovitanud numismaati-kuE
saata pr^estikirju N. Lüdu
saatkonda Ottawasse ja kohalikele
parlämmdÜiifcmeÜe. Praegu
Dunn organiseerib erilist boikoteerimise
komiteed, mis asataiks boikoteerimise
üleskiatseld suux^
maisse väljaandeisse.
• "Sellele boikotile m oma t®©»
LOS ANGELES — Los AngelesQ
külje all Malibus möllas Vaikse
Ookeani ääres asuvates Santa Mo-nica
mägedes tulekahju, mis hõlmas
25.000 aakrüise maaala ja
hävitas 160 luksuslikku eluhoonet,
milledest paljud kutdusid fUmitäh-tedele.
Tuletõrje- ja politseivõimud
arvavad, et tuli tekkis süütamise
tulemusena ja levis küresti
mäekülgedel puhuvate järskude ja
kiu^ti suunda muutvate tuuleiilide
tõttu.
Pärast seHes^^ astumist on
Rogo saanud'cniE
positi tföBl nii Kanadast ^ kui ika
Ameerika Ühendriikidest. Äri on
saanud koguni uusi ostjaid teiste
maade mjüntide osas. Bogo ütleb,
et Montreali mündiisaupmehed
keelduvad Vene müntide vahenda-
©Kolmapäeva!,!, nov. avatakse
Northern Distriöt librasy ruumes
Eesti Kunstide Keskuse korraldusel
Martin Ksiibali fotode. nälüuš.
Jääb avatuks 30. movembrin!.
Pastor G. e. Simons, Säwyervü-lest,
Que. läheb Isegi liii kaugele
om;a nõoidmistega, et humisimaa-tikud
haikkaiksid boikoteerima ka
neid ärisid, kus on Vene olün>g,^
rahad müügü. Ta lütles, et ta oh
selle vastu, et N. Lüdu valitsus
finantseerib selliselt ^olümpiära-hadega
kommunistlike vanglate
ja vaimuhaiglate majandamist
oma polütilistele vangidele. Mõned
vaatlejad arvavad, et boikott
on alles algusfaasis, mis võib venelastele
tõsist muret tekitama
haü^jta.
2. nov. kell 8 õ.
St. Lawrence Cemtre Town Hallis
Kanada Eesti Teatri esituseÜ Aldo
. -3., laup. 4. ja ja püliap.
5. nov. Eest! Majas Joaim Saair-nüdii
30-es Iseseisev kunstinäitus.
© Laupäeval, 4. nov. kel 7 5.
MhciB Hotellis (York Mills M.)
T. Eesti Meeskoori 28.^
4/nov. kel "^.SO õ.
Eesti Majas Saare 'noorte sügis-
)äeval, 5. nov. kell 12
vai kiriku saalides PeeW. • Mriku
näitemiiiik.: •
5. iiov^kell 3^pl,
Tartu Collegeis' mulkide seltskondlik
koosviibimine.
© Pünapäeval, 5. BOV.
Änadie Alliku • Saiilu-õhtu
Baptisti fciMkus.
o.
E.
SJ. nov.:.
Tartu CoIlege'is dr. Roman Tol
loeng koorimuusikaliste demohst-renes
aastate: 1972. ja 1977. vahel 1 ratsioonidega «Stiilidest .. eesti
800 miljonilt 900 milj onfle, ito-] kontsert
neb Taipbis avaldatud väljaandest.
;Uii:(^imise kohaselt Hiina rahva-airu
suur juurdekasv 1950-nda-tes
aastates võib tuua uise i:^va-arvu
juurdekasvu tõusu 1980-
ndais aastais. Hiüm peaministri
® Laupäeval, 11. nov. kell 1 õ.
Tartu Gollege'is Hüdlaste ' Seltsi
mardipidu,
® Laupäevali 11. mov. :kell :8 õ.
St. • Lawrence Centre Town Hall'is
Eesti Kahvusteater Kanadas .esl-põiija
uus vanapagaE".
abi Teng Hsiaoipirig üles iubaL / i, ,1 w -n,-' märteilmÜ. et » ^ ^ ^ammsaai* „Porgu-ületanud
900 müjonit. Partei esimees
Hisa Kuo-feng omalt poolt
märkis jiba kaiks aastat tagasi,
et rügis cn 700
' 18.\-iaov.. kell 7 õ.
Eesti Majas Toronto Eesti õngitsejate
ja Jahimeeste Seltsi „Va!s-
LONDON — Londoni ajaleht
„Evenmg Standard" mainib, et
Bulgaariast põgenenud aiitikom-münisti
Georgi Markovi mõrvar
on tõenäoliselt tapnud Euroopas
veei-seitse mimest. Harkov oli tuntud
näitekirjanik ja raadio kommentaator,
kes põgenes Bulgaariast
1970. aastal ning • pühendas
oma energia Bulgaarias võimutseva
kommimistlücu rezMimi kritiseerimisele.
Markovi mõrvas üks
müstiline mees
torgates talle
otsaga
: AJJGUST.;MÄLK;;-PROJEKT
VICTORSA'^ kuus higu„Frojekt
Victoria", „Kadumid aasta"^ .Jakob
Mendeli eluosa", „Ramä Ma-hira",
„Suur vesi" ja „Kauge sõber",
mis on tuntud ja tundmatu
vahemailt. EKK 1978. 240 lk.
EESTI KIRIK nr. 5 - 1978. Sisus
R. Koolmeistri „Avatud ja suletud
uksed" ja „Kas surm:on patu
palk?", K. Veeml „Müline sntm
m patu paik?", V. Kuljuse „Läul
murtud õiest", Jaan Maiori, Alfred
Tennysoni ja Adele Unti vaimulikku
luulet, E: Kuusleri ,,Kiil-vaja
läks välja", T. Põllu „Mis on
meie elu aluspõhjaks?", H. Piiri-mets
„Mõtteid muusikast kirikus",
H. Jaanuse „Rooma aeter-na",
E. Soosaare „Laulupidu
Münsteris", R. Kiviranna Ühe
suurmehe saja-aastane sünnipäev",
Edgar Harki 70., Ervin
Roosi' 70.. Ernst Lootsma 70., Elmar
Kuusleri 65. ja Heino Laanemetsa
50. aastaste
kirjutused.
vaite
Kuna' arst läbivaatusel midagi
ei Mdnud, küsis ta patsiendilt,
kas viimaste aastate jooksul midagi
erilist on juhtunud. Patsient:
„Ainult seda, et enne .töötasin büroos
48 tundi nädalas ja nüüd 40
tundi."
Arst , ,Seep see ongi! Saate
nüüd nädalas kaheksa tundi vähem
maga Ui
Lgp.
® Loodan vältida maksude tõusu, nagu ma suutsin seda varem.
TNWäiätieuktos me , . o i i . „ . . . ^ ^^.^jg Centre) ostu ja esidiste vaEa-hoonete
müiigist sai vald 80-000 ^0^^^^ kasu.
Kavatsen valla elaniktA teenida täisajaliselt, julgedes oma
• ~ - — — — — Ä» ® Kavatsen paremat politsei- ja tulekaitset vallale ja Udorale.
® Kavatsen ffevideeriinisele v5tta^ By-law ^911 tele soovide , ^
-kohaselt. •
® Kavatsen valla huvides teiste nõunikega
vältida lähemas mmevikus esinenud probl
EELVÄLIMISED:. 4. novemlbril ?.00-st e.l. kuni kell Si-nl p.l.
Udora ^ ComBnunity Hall'is CiviC' • Centrels. või L.O.L.^ HaU'is
S ü t t o n i s . ; ^ • C \ , -.y-; ^ • V-^-
YALmiSED:'13. novembril Kella 11-st eJ. kuni kella;8-ni^a,
mades kohtades ning selles valiwiispunktis, ™s
hemalteie Mnnisvarale.
TEIE HMLETÄMI^ ON OliÜI^^
Austavad
^ fl Bin IIII i H M i III i-i I I i i -n
Mõned inimesed on sageli
laaiged ja teised jälle pole kunagi
. Arukeste August kuulub
meride viimi^te hulka.
iMi ole olnud siiamaani
Mlitsalt :aega,^ et 'haige olla/*'
oU küHait .kohane- seleftiiis.^ Ja
Mnlke asrvas- lisada:.
„Kul nüüd kord seMine aeg
saabuma peaks, et surmalEa-gelAügustile
järele tuleb, slis>
Isegi mitte sHs ei ole Äugustü
aega, Ikka on midagi teoksil
või lõpetamata, nii et küllap
ta siis keset tegemist ristseliti
langebj ega ole tal aega enne
sürniatundi vobdissegi hei-'
: NO jah, aga vaat nüüd jiöi-tus
siiski, et August jäi haigeks.
Färis tõsiselt kohe. Lamas
ristseliti yoo^s, valud
nõnda hulhisti kallal, et ei
saa küljelegi pöörata, istuma-või
püstitõusmisest kõnele-
. :mata. . •
Tohter 4isli kohale, vaatas,
katsus ja ütles, et midagi
muud siin enam ei aita ning
abi saab ainult haigemajast.
Selline jutt AügustUe ei meeldinud
hoopiski mitte,
õnneks tuli haiget vaatama
, sõher^ Mädariku Mirka, Teate^
temal juhtub olema kogemusi
igalt alalt ja nõnda tema
siis pajatas:
„Slna, August, nüüd oled
sa õnnega koos! Haigemaja,
see hähendab haigla, ravüa
on üks ilmatuma tore koht.
Tead, kõik need ia4õpuga kohad
on ni! rohkem lõbustusasutused,
hagu suvila, ujula,
söökla, jookla, rõõmula, lõbuta
ja nõnda edasi.'*
,Ei tea. nüüd just kas ikka
om isü,. sest minu vanemate
hauakivi oli kirjaks ,,Kahtt-la".
See ka samamoodi lõpuga,
ei ta vist d e ühtigi nii lõbus
koht," sai August sõnake*
se vahele puistata, aga selle
peale pareeris Mirka otse-
• maid:;\ '^^
,,Näe, see nii rohkem'magu.
„|apsus lingvae" ehk keele-v&
atus. Igal reeglil on erandeid,
mõned üksikud miüdu-gi,
nagu see ,>ahulagi" s\nm
lõbusate hulka sattunud on.
•Vaata,-haigla: on :üks selge
lusti palk! Oota, ma rääghi!
Kus seal noored ..haiglaõed
jooksevad ringle lühikesed
kitlid seljas, kui kummarduvad,
siis — sa jutt küll! — on
see / aga mõnus vaadata...
Ilusad jalad, soe naeratus,
masseerivad sind oma pehmete
käekestega igast palgast
ja kallavad sealjuures selget
püritust ja lõhnarohtu üle
selja. Tiead, jiast nagu Yonge-peal
need masseerimismajad,
mis nüüd nü armutumal
kombel kinni on pandud. Ja
kui sa ise süüa ei viitsi, söödavad
sind Uusad põetajad
kui linnupoega peol pealt, pesevad
su käsi-jalgu ja näolapp!
ja teevad kõik su toimetused
šu enda eest ära."
Augustile hakkas asi juba
väikest moodi meeldima ja
Mirka kiitis edasi:
„Vüakse sind sinna ambu-lantsautoga,,
kellad ja huilga-mised
peal, kena halastajaõde
hoiab su kätt oma soojas
peos, silitab sind südame koha
pOalt Ja; katsub otsaesist.'
Muidugi, su oma naine samas
ripub su teise käe otsas ja silitab
ka, ega seda saa pahaks
panna, aga ei ta seal kurja
sõna sulle ütleina hakka ega
Kes teis© toome rikub, ei või ise
J. V. Jannsen
Võltsimatu cn ainult see, mis
sünnib insitinlkti nimel.
muidu i<QTl^. Ja haigla Ise?
Selge ladd! Kui süs need kenad
näitsikud, õed ja põetajad,
su igatviisi üles on po-putanud,
süs sellejärele naudid
ajavüieks lugemist ja kir-
Jandust Tead, „Playböy" ja
mitmed muud head ajakirjad,
eesti ajalehed ja raamatud.
Sõbrad tulevad vaatama ja
saadavad lllürkimpe ja bu-kette
ja potikest Vaenlased-ki
näitavad head nagu ja su
oma nainegi oin hoopis teise
olemisega."
Nõnda hea jutu peale asuski
siis August haiglateele. Ja
laskuge või ei — Mirka jutu
moodi see asi ja olemine
nüiid kül ei ohiud. Kõik oli
teisiti.^ -• ' v ' : >
Ambulantsautoga oli ..kaasas
kaks kõhnavõitu meest,
suure punnimisega kandsid
Augusti auftcfeše ja pisem po-
•r|ses:;-,
,,Ära oiga, onu, tead, päeva
otsa olen hädaliste seas, närvid
Isegi juba krussis,*' ja
kui auto juba sõidus oli, hakkas
ta hoopis Annikesega
kauplema:
„Nägiri, teil seal maja kõrval
kena ifaraazh, kas te ei
ttaha seda mulle üürida? Mul
oleks vaja oma antiikautblo
talveks paika, et sool ega
rooste teda rikkuma ei !d-
• puks.*'
El, Arukestel on omal ga-faazhi
vaja ja kaubale ei saadud,
autosõidul aga Iiaige
käehoidmist ega südamesOi-tamistj
na^ Mirka oli kuulutanud,
ei tulnud küll kuskilt
; poolt.;/- ' '
Haigla enda kohta oli Augustil
ainult mõsiida palJu
kuulutada:; ./'
,,Sa vägede vits küll^ no on
see üks kole paik! El see ole
lustimaja ega lõbuasutus, na-gii
mõned mehed küdavad.
Kõigil on siin küre, kole kure,
ei ole aega su jaoks arstil,
õdedel ega teistel tegelastel,
kui sa just hingeheltmas
ei ole. Või kui juhtub ka keegi
ligi tulema, siis aina selleks,
et kas torgata VÕI väänata
või pitsitada või mõnel
muul viisil valu teha."
Kuigi August oma vaimu
harima hakkas „Toe ja õiguse"
lugemisega, mida ta luge-nud
polnud kodumaalt lahkumisest
saadik, tuli igavus ik-kagi
kallale ja ta hakkas An-nikeselt
varsti nõudma, et
see toogu haiglasse kirjutusmasin,
siis kalkulaator, pabereid
ja tabeleid, eramoodi
sööki ja nõnda edasi. TV-d
sai kohapealt üürida, aga see
tilluke Augustile ei meeldinud,
nagu ei olnud ta rahul ei
ühe, teise ega kolmandagi as-
.Jägagi.'. , ;
Kui August lõppude lõpuks
iinia loata voodistki välja ko-bis,
igaühelt kojulaskmist
nõudis ja kõik tegelased või-matuseni
ära oli tüüdanud,
panid haigla võimumehed
pead kokku, andsid kaasa ro-hupudeU
Ja saatsid Augusti
koju.
Seal ta siis nüüd on. Terve,
miüdugi. Ja kui te tema õpew
tussõni|[ kuulda võtta tahate,
süs oh need nii:
„Ei üal! Eluümaski ei lähe
mina enam haiglasse, kiitku
Mädariku Mirka s^da kiU lus-timaja
nii J£õrgefie kui tahes!"."
9. novembril peetud järjekordsel
Wintario loterii loosimisel
langesid vüs lOO.OOÖ-dcllarilisü;
peavõitu püeteile nr. 16330 seeria
40, 99784 seeria 20, nr. 12105 see-r
^ 08, nr. 29282 seeria 39 Ja w.
seeria 41.:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 31, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-10-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781031 |
Description
| Title | 1978-10-31-11 |
| OCR text |
niHniiMit-ijjjiaij
, . VABA EESTLANE" oa
vabade sestlasfe haahkandia
Ilmub 2 korda nädalas
fekipaeval p neliapäwal
BO»
Teisipäeval, 31. oktoobril 1»'^ — ll^^^y» October 31,
GENF — Lynette PSiili>s'i nime-
Ime Aiistraalia inMimagnaadi tü-tai
i^letas enda
Äivaste Örgmsätsiopni peahoone
e^šumüiks. Ernie ©neseonõrva
helistas ta UPI uudisteagentubrir
le jä ütles, et McMgi kohii^^^
Juhtub l^enmpo^^^ tuiini jooksud
Ta ütles, et Misimuses on liRO
irastu suunatud
dus, nuUega ta taMb
Hiäidata selle orgaoEiisatsiponi saa»
matust/ Hetki Mjem vaias ta, end
üle bensiiniga ja süütas selle põlema.
ICuna ümbruskond oli sel
ajal imrrEühi, sai ta enne surmavaid
vigastusi kui politsei kohale
jõudis. V'24-aastane suurtöösturi
tütar oli v ^ ^ Inglismaalt välja j
saadetud, kuna ta lubas end sui>
miks põletada Inglise parlamendi-libone
BUKAREST ~ Vähemalt kolm
inimest on pandud Rumeenias
vaimuhaiglasse muudel kui tervislikel
pölijusil, öeldakse Amnes-
International. orfenisatsiopni
poolt J N^ed muud põhjused on
kas poiiitüised või usulised. Seadust^
-kohaselt yõidakse inimene
poliitüiselpõJijusea panna vaimuhaiglasse,
üqii ta on sooritanud
ühiskonnale ohtlikke kuritegusid
Juba 1065. \a. anti valja seadus,
mille alusel võidaks^^
le alla võtta inimesi kes on tiin-geliselt
haiged: Kolm teadaolevat
Jiihtumit m
ungarlastega, Rumeenia vähemus-rahvusse
ikiiuluvat0^^^^ Ä
Amnesty andmeil bn Rumeenias
12 pSühhiäatrilbt
taikse" inii^si pdiitiltsel ja usiÄ-tel
Kaiiada Mündikogujäte ehk
madian Goin News" avaldas; oma- 25. sept. minmbris kirjutise,
milles öeldakse, ei Kanada mündikaupmeheö õhutavad N. ILjidu
oliimpiarahade boikoteerimist, missnigime algatus on
Badas tähelepanu leidnud iniing
finantseerimiseks välismaailmast loodetud tulude
pealegi kui need
ega polegi siseriigis müügil.
• NEW YORK
Karl WaÜenda ikiÄus
Portoriifcos Ä 104soiTulise maja
kõrguselt köielt, imis oli tõmmatud
kahe hotelli vahede. Kuul^
ekvüibristisunma tahab tema lesis
Helen nüüd ara feutada heaks-tegevaks
otstarbeks. Ta on nõutanud
Puertqriikost välja lati, mi-
• da Wallenda kasutas t^ka^lu
hoidmiseks ja ta tahab seda tüliik-haaval
suveniirina ära niüua, 10
dollarit tükk. Saadud raha läheb
Sarasotastasuvale teiiilmse^
de ühingule puudusesolevate artistide
toetamiseks.
PEKING — Terve ärönee parte
pajidi liiktmim läbi vMjapõldud®
Hiina S2«chwan provintsis, et linnud
sööksid end putukaist ja söö-diküisfc
rasva^ks ennö kui linna^
de tuimdäie jõuaivad.
MOSKVA — 65-aastane Eaaiion
Marcader, kes mtõisteti süüdi
1940 aastal Mehhikos Laon Trots-ky
mõrvamise eest, suri Havannas
luuvähki, kinnitas ta yöhd
Luis, kes on iektõariks Moskva instituudis.
Ranion lahkus Kuubasse
möödunud aastal pärast seda kui
ta oli 16 aastat elanud N. Liidus^
millise maa ta oli vaüinud paigast
vabanemist Mehhiko vanglast,
kus ta oli olnud vangis 20 aastat
Trotsky mõrvamise i ^ i ^ V
histas New Yorgi osarügi ülemkohtu
otsuse, mille järele kontrar
šeptiivide(rasedusvastaste vahendite)
müük isikutele alla 16. a.
oli keelatud. Nende müük, seletab
New l^orgi kohi^, õhutavat noori
.lodevale elule", üleimkohüs leir
dis, et see oleks sama, kui kohus
katsuks vähendada mootorrataste
ostu sellega, et keelab mootorrat-
^turite kaitsäuivrite müügi.
TAIPEI — Hüna rahvaarv suu-
Suur Montreali mündiäri Em-pire
Indiistries Inc. avaldas kuulutuse
„Canad!an Cotn News'is",
näidates fotol vene oiünapiarahar
sid, millede oli trükitud „Pro(te&-
tiks N. liidu õiglüseti^ vastu,
me ei müü enam Vme olümpiar
rahasid ja soovitame ka teistel
boikoteerida kõiki Vene kaupasid.
müügi seisma pamia,
ku! ta luges dissideEtide Anatoli
ShtshamEsM; Mesandeff
ja Viktoras Pekuse
missst, ktügi nad ?pode seda ameir
ükult deklai^rinud.
Soarboro mündikoguja G.
Dunn on soovitanud numismaati-kuE
saata pr^estikirju N. Lüdu
saatkonda Ottawasse ja kohalikele
parlämmdÜiifcmeÜe. Praegu
Dunn organiseerib erilist boikoteerimise
komiteed, mis asataiks boikoteerimise
üleskiatseld suux^
maisse väljaandeisse.
• "Sellele boikotile m oma t®©»
LOS ANGELES — Los AngelesQ
külje all Malibus möllas Vaikse
Ookeani ääres asuvates Santa Mo-nica
mägedes tulekahju, mis hõlmas
25.000 aakrüise maaala ja
hävitas 160 luksuslikku eluhoonet,
milledest paljud kutdusid fUmitäh-tedele.
Tuletõrje- ja politseivõimud
arvavad, et tuli tekkis süütamise
tulemusena ja levis küresti
mäekülgedel puhuvate järskude ja
kiu^ti suunda muutvate tuuleiilide
tõttu.
Pärast seHes^^ astumist on
Rogo saanud'cniE
positi tföBl nii Kanadast ^ kui ika
Ameerika Ühendriikidest. Äri on
saanud koguni uusi ostjaid teiste
maade mjüntide osas. Bogo ütleb,
et Montreali mündiisaupmehed
keelduvad Vene müntide vahenda-
©Kolmapäeva!,!, nov. avatakse
Northern Distriöt librasy ruumes
Eesti Kunstide Keskuse korraldusel
Martin Ksiibali fotode. nälüuš.
Jääb avatuks 30. movembrin!.
Pastor G. e. Simons, Säwyervü-lest,
Que. läheb Isegi liii kaugele
om;a nõoidmistega, et humisimaa-tikud
haikkaiksid boikoteerima ka
neid ärisid, kus on Vene olün>g,^
rahad müügü. Ta lütles, et ta oh
selle vastu, et N. Lüdu valitsus
finantseerib selliselt ^olümpiära-hadega
kommunistlike vanglate
ja vaimuhaiglate majandamist
oma polütilistele vangidele. Mõned
vaatlejad arvavad, et boikott
on alles algusfaasis, mis võib venelastele
tõsist muret tekitama
haü^jta.
2. nov. kell 8 õ.
St. Lawrence Cemtre Town Hallis
Kanada Eesti Teatri esituseÜ Aldo
. -3., laup. 4. ja ja püliap.
5. nov. Eest! Majas Joaim Saair-nüdii
30-es Iseseisev kunstinäitus.
© Laupäeval, 4. nov. kel 7 5.
MhciB Hotellis (York Mills M.)
T. Eesti Meeskoori 28.^
4/nov. kel "^.SO õ.
Eesti Majas Saare 'noorte sügis-
)äeval, 5. nov. kell 12
vai kiriku saalides PeeW. • Mriku
näitemiiiik.: •
5. iiov^kell 3^pl,
Tartu Collegeis' mulkide seltskondlik
koosviibimine.
© Pünapäeval, 5. BOV.
Änadie Alliku • Saiilu-õhtu
Baptisti fciMkus.
o.
E.
SJ. nov.:.
Tartu CoIlege'is dr. Roman Tol
loeng koorimuusikaliste demohst-renes
aastate: 1972. ja 1977. vahel 1 ratsioonidega «Stiilidest .. eesti
800 miljonilt 900 milj onfle, ito-] kontsert
neb Taipbis avaldatud väljaandest.
;Uii:(^imise kohaselt Hiina rahva-airu
suur juurdekasv 1950-nda-tes
aastates võib tuua uise i:^va-arvu
juurdekasvu tõusu 1980-
ndais aastais. Hiüm peaministri
® Laupäeval, 11. nov. kell 1 õ.
Tartu Gollege'is Hüdlaste ' Seltsi
mardipidu,
® Laupäevali 11. mov. :kell :8 õ.
St. • Lawrence Centre Town Hall'is
Eesti Kahvusteater Kanadas .esl-põiija
uus vanapagaE".
abi Teng Hsiaoipirig üles iubaL / i, ,1 w -n,-' märteilmÜ. et » ^ ^ ^ammsaai* „Porgu-ületanud
900 müjonit. Partei esimees
Hisa Kuo-feng omalt poolt
märkis jiba kaiks aastat tagasi,
et rügis cn 700
' 18.\-iaov.. kell 7 õ.
Eesti Majas Toronto Eesti õngitsejate
ja Jahimeeste Seltsi „Va!s-
LONDON — Londoni ajaleht
„Evenmg Standard" mainib, et
Bulgaariast põgenenud aiitikom-münisti
Georgi Markovi mõrvar
on tõenäoliselt tapnud Euroopas
veei-seitse mimest. Harkov oli tuntud
näitekirjanik ja raadio kommentaator,
kes põgenes Bulgaariast
1970. aastal ning • pühendas
oma energia Bulgaarias võimutseva
kommimistlücu rezMimi kritiseerimisele.
Markovi mõrvas üks
müstiline mees
torgates talle
otsaga
: AJJGUST.;MÄLK;;-PROJEKT
VICTORSA'^ kuus higu„Frojekt
Victoria", „Kadumid aasta"^ .Jakob
Mendeli eluosa", „Ramä Ma-hira",
„Suur vesi" ja „Kauge sõber",
mis on tuntud ja tundmatu
vahemailt. EKK 1978. 240 lk.
EESTI KIRIK nr. 5 - 1978. Sisus
R. Koolmeistri „Avatud ja suletud
uksed" ja „Kas surm:on patu
palk?", K. Veeml „Müline sntm
m patu paik?", V. Kuljuse „Läul
murtud õiest", Jaan Maiori, Alfred
Tennysoni ja Adele Unti vaimulikku
luulet, E: Kuusleri ,,Kiil-vaja
läks välja", T. Põllu „Mis on
meie elu aluspõhjaks?", H. Piiri-mets
„Mõtteid muusikast kirikus",
H. Jaanuse „Rooma aeter-na",
E. Soosaare „Laulupidu
Münsteris", R. Kiviranna Ühe
suurmehe saja-aastane sünnipäev",
Edgar Harki 70., Ervin
Roosi' 70.. Ernst Lootsma 70., Elmar
Kuusleri 65. ja Heino Laanemetsa
50. aastaste
kirjutused.
vaite
Kuna' arst läbivaatusel midagi
ei Mdnud, küsis ta patsiendilt,
kas viimaste aastate jooksul midagi
erilist on juhtunud. Patsient:
„Ainult seda, et enne .töötasin büroos
48 tundi nädalas ja nüüd 40
tundi."
Arst , ,Seep see ongi! Saate
nüüd nädalas kaheksa tundi vähem
maga Ui
Lgp.
® Loodan vältida maksude tõusu, nagu ma suutsin seda varem.
TNWäiätieuktos me , . o i i . „ . . . ^ ^^.^jg Centre) ostu ja esidiste vaEa-hoonete
müiigist sai vald 80-000 ^0^^^^ kasu.
Kavatsen valla elaniktA teenida täisajaliselt, julgedes oma
• ~ - — — — — Ä» ® Kavatsen paremat politsei- ja tulekaitset vallale ja Udorale.
® Kavatsen ffevideeriinisele v5tta^ By-law ^911 tele soovide , ^
-kohaselt. •
® Kavatsen valla huvides teiste nõunikega
vältida lähemas mmevikus esinenud probl
EELVÄLIMISED:. 4. novemlbril ?.00-st e.l. kuni kell Si-nl p.l.
Udora ^ ComBnunity Hall'is CiviC' • Centrels. või L.O.L.^ HaU'is
S ü t t o n i s . ; ^ • C \ , -.y-; ^ • V-^-
YALmiSED:'13. novembril Kella 11-st eJ. kuni kella;8-ni^a,
mades kohtades ning selles valiwiispunktis, ™s
hemalteie Mnnisvarale.
TEIE HMLETÄMI^ ON OliÜI^^
Austavad
^ fl Bin IIII i H M i III i-i I I i i -n
Mõned inimesed on sageli
laaiged ja teised jälle pole kunagi
. Arukeste August kuulub
meride viimi^te hulka.
iMi ole olnud siiamaani
Mlitsalt :aega,^ et 'haige olla/*'
oU küHait .kohane- seleftiiis.^ Ja
Mnlke asrvas- lisada:.
„Kul nüüd kord seMine aeg
saabuma peaks, et surmalEa-gelAügustile
järele tuleb, slis>
Isegi mitte sHs ei ole Äugustü
aega, Ikka on midagi teoksil
või lõpetamata, nii et küllap
ta siis keset tegemist ristseliti
langebj ega ole tal aega enne
sürniatundi vobdissegi hei-'
: NO jah, aga vaat nüüd jiöi-tus
siiski, et August jäi haigeks.
Färis tõsiselt kohe. Lamas
ristseliti yoo^s, valud
nõnda hulhisti kallal, et ei
saa küljelegi pöörata, istuma-või
püstitõusmisest kõnele-
. :mata. . •
Tohter 4isli kohale, vaatas,
katsus ja ütles, et midagi
muud siin enam ei aita ning
abi saab ainult haigemajast.
Selline jutt AügustUe ei meeldinud
hoopiski mitte,
õnneks tuli haiget vaatama
, sõher^ Mädariku Mirka, Teate^
temal juhtub olema kogemusi
igalt alalt ja nõnda tema
siis pajatas:
„Slna, August, nüüd oled
sa õnnega koos! Haigemaja,
see hähendab haigla, ravüa
on üks ilmatuma tore koht.
Tead, kõik need ia4õpuga kohad
on ni! rohkem lõbustusasutused,
hagu suvila, ujula,
söökla, jookla, rõõmula, lõbuta
ja nõnda edasi.'*
,Ei tea. nüüd just kas ikka
om isü,. sest minu vanemate
hauakivi oli kirjaks ,,Kahtt-la".
See ka samamoodi lõpuga,
ei ta vist d e ühtigi nii lõbus
koht," sai August sõnake*
se vahele puistata, aga selle
peale pareeris Mirka otse-
• maid:;\ '^^
,,Näe, see nii rohkem'magu.
„|apsus lingvae" ehk keele-v&
atus. Igal reeglil on erandeid,
mõned üksikud miüdu-gi,
nagu see ,>ahulagi" s\nm
lõbusate hulka sattunud on.
•Vaata,-haigla: on :üks selge
lusti palk! Oota, ma rääghi!
Kus seal noored ..haiglaõed
jooksevad ringle lühikesed
kitlid seljas, kui kummarduvad,
siis — sa jutt küll! — on
see / aga mõnus vaadata...
Ilusad jalad, soe naeratus,
masseerivad sind oma pehmete
käekestega igast palgast
ja kallavad sealjuures selget
püritust ja lõhnarohtu üle
selja. Tiead, jiast nagu Yonge-peal
need masseerimismajad,
mis nüüd nü armutumal
kombel kinni on pandud. Ja
kui sa ise süüa ei viitsi, söödavad
sind Uusad põetajad
kui linnupoega peol pealt, pesevad
su käsi-jalgu ja näolapp!
ja teevad kõik su toimetused
šu enda eest ära."
Augustile hakkas asi juba
väikest moodi meeldima ja
Mirka kiitis edasi:
„Vüakse sind sinna ambu-lantsautoga,,
kellad ja huilga-mised
peal, kena halastajaõde
hoiab su kätt oma soojas
peos, silitab sind südame koha
pOalt Ja; katsub otsaesist.'
Muidugi, su oma naine samas
ripub su teise käe otsas ja silitab
ka, ega seda saa pahaks
panna, aga ei ta seal kurja
sõna sulle ütleina hakka ega
Kes teis© toome rikub, ei või ise
J. V. Jannsen
Võltsimatu cn ainult see, mis
sünnib insitinlkti nimel.
muidu i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-31-11
