1987-07-23-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
fhürsdayvJuiy;'23,, :'Nr.55:'. Nr. 55'
:VABADE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. •• • Toimetaja: OlafKopvillem.
Toimetuse kolleegkm: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. .
Telefonid: toimetus 733-4550; talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni,
TellimlsMmad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.-- ja veerandaastas $18.—,kiripostiga lisandub postikulu
- vastavalt $ l l l . - , . $ 6 0 . - , $31.-.
Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas S80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal
75 C.
$140.-, $ 7 5 . -,
Aadressi muudatus $ 1.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6,50.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esi^
h ö i^v kella lO^ni ja nä
10-hi.Väyaspool tööaega:: Leida MarJey 223-0080.
Juuli keskel oli ühendriikide
k(j>ngressi UMrimiskömisjoni ees
ülekuulamiisel kploneljeitnant
Oliver North.KoloneiNorth oli,
kuni vallandamiseni novembris
1986, ÜSA Rükliku Juigeoleku-mõukogu
teenistuses* Teda
vallandas president Reagan, kui
tuli ilmsiks, et öša relvamüügist
IraaniJe saadud kasumist öli
kasutatud Nikaraagua kommunistliku
valitsuse vastu
võitlevate partisanide — „kontra'-'
de; toetamiseks,
Kolonel NorthMülekuulamm^^
kestis kuus päeva ja ta kirjeldas
põhjalikult enda, valitsuseliik-mete,
presidendi ja kõrgemate
sõjaväelaste plaane ja
tegutsemist. Isegi ülekuulamiste
algus oli dramaatiline; Northlle
vaenulik komisjoni kaas-esa-
-isiees:ivsenäator.; Inouye .ei
lebanud tehnilise põhjuse ettekäändel
kolonel North 'i isegi
oma avia«»kõnet pidada. Ta
süüdistas kolonel North'!, et tä
katsub; ' j ä U e g i • s e a d u s t
Sellest hoolimata suutis
kolonel Nörth kuue päeva
jooksul ennast mitte ainult
edukalt kaitsta, vaid ka põhjali-kommunismi
hädaohtu, kommunistide
meetodeid ja tar-i^
idust Nikaraagua vabadusvõitlejate:;
toetamiseks.^;K
ü 1 ekuu 1 amist võis nähä
otseülekandes kõikides ameerika
(ja Kanada) telesaadetes, oli
Kolonel North'il määratu suur
Kõik Vietnami naaberriigid on
nuud paale ÜSA sojavae välja
tõmbamist kommunistide poolt
üle yÕetudv Kui Nikaraaguas
lastakse kommunistlikul valitsusel
kanda kinnitada, pn Vietnami;
'n ^ka
ha. Sellega jõuaks kommunism
ka Ameerika mandril otse ÜSA
; North
tud küsimuste Vastuseid selleks,
et selgitada tungivat tarvidust
Nikaraagua vabadusvõitlejate
toetamiseks jä kommunistliku
agressiooni tõkestamiseksv
Nikaraagua kommunistlik valitsus
sai võimule ainult selle tõttu,
et Nõukogude Liit jä Kuuba
toetasid kommunistiikkü revolutsiooni
nii majanduslikult
kui; ka sõjaliselt-.; On ;vvaba
maailma kohus ja ka vaba
maalima huvides toetada
^ikaraguä vabadusvõitlejaid,
väitiS;North..
^ Olgugi et ^: president Reagan
poliitilistel põhjustel North'!
vallandas, on president pidevalt
nõudnud Kongressilt suuremat
abi kohtradele; Samuti oli ilm-llikmed
cm parem
münismi
vahel oleme
rõõmustav kuulda, et
^-esinemise '
%t
on
Kolonel, kellele on annetatud
Vietnami sõjas mitmeid vaprus-ä
u m ä !;k e, purust as oma
esinemisega mitmed vasakpoolsete
filniitegyate poolt fabrife
ritud müüdid kõrgemate ÜSA
sõjaväelaste kohtav Harihkult
0!|i nad filmides kujutatud vere-lanuliste,
möirgavate narridena;
Öliyer North on sellele
täielik vastand. On ilmne, et kolonelil
guse ja kjöiieöskus^ga^^ esitada,
Tä ütles korduvalt, et kui Viet-mam
oli teisel pool ookeani, siis
Nikaraagiia on USA piirist
Ameerika rahvuskangelane.
Talle on saadetud rahva poolt
kümneid tuhandeid tervitustelegramme
ja talle on tekkinud
suur hulk pooldajaid.
Viethäm:;looviitati;; konimunistl-dele
peamiselt;ÜSA avaliku arvamise
ja ajakirjanduse surve
tõttu. Peame lootma, et kolonel
North! esinemine ja tä
haruldane kõneanne hoiavad
ärä Vietnami ja ta naabrite
saatuse kordumise meile palju
ligemal asuvas ^
kas;v''
,,Teatedfosforiidmaard]a uurimisest
ja võimalikust kaevandamisest
Kirde-Eestis on tekitanud
meie rahva seas põhjendatult
elavat huvi". Seda konstateeris
kompartei organ Rahva Hääl"
oma 6. mai numbris.
Ka paguluses on huvi j a hirm
viimasel ajal kiiresti kasvanud,
aga ikka veel teavad paljud
võrdlemisi vähe millest küsimus
õieti on. Katsun sellepärast
praeguses kroonikas kokkuvõtte
informatsiooni mis kodumaa
lehtedes erakordselt avameelselt
esitatud ja ka EPL:is ja mujal
osaliselt edasi antud: Lõpuks ka
mõned märkmed meie vastutusest
ja võimalustest siin Rootsis ja mujal
läänemaailmas.
Tagapõhi lühidalt kokkuvõttes
on et Kirde-Eestis, eriti Rakvere
ürtiber, asub üks N> Liidu
suurimaid fosfbriidimaard 1 aid.
Sellel maardlal, ehk maapõue vara
leiukohal, yoib olla suur rahvama-janduslik
- väärtus kuna fosforiiti
saab kasutada toorainena fosfo-riidväetvsit
tootniiseI. Ja
nõukogude keskvõimude arvates
tuleb lähirhate viisaastakute
j o o k s u l ' kolmekordistada
fosforiitväetiste tootmist et tõsta
N:V LM likku
toodangut. ;
Eesti NSV ministrite nõukogu
abiesimees Indrek Toome väitis
ühes kodumaa lehes et veel pole
lõplikult otsustatud kas ja kuidas
Rakvere fosforiiti kaevandada.
Käigus olevad kaevamised olevat
vaid katselised. ,,Sirp ja Vasara"
l ; mai numbris vastas ta
küsimusele kas Toolses hakatakse
fosforiiti kaevandama ja sel juhul
millal: , ,Toolse fosforiidivarud
k i n n i t a t i I972.a. ; M a a r d la
evitamiseks läbiviidavad projekteerimistööd
on alates 1983. aastast
katkestatud, sest olemasolev
kaevandamistehnoloogia ei välista
; . ; isesüttimist ja sellest
tingitud keskkonna saastamist. . .
Projekteerimistööde läbiviimiseks
Toolseks (ka mujal) ei anna
vabariigi juhtorganid luba enne,
kui . . . on võimalik täita kõiki
keskkonnakaitsenõudeid".
tõttu on nüüd Ameerika
parem arusaamine kommunismi
ohust ^ ön yõib-oila seda võimalik
ära kasutada ka meie
Kabala osas vastas Toome
samas intervjuus et detailuuringud
tulevad kava kohaselt lõpetada
19.88.a. esimese-poolaasta lõpuks.
Need uuringud peavad tehniliste
lahendite kõrval haarama ka
keskonnakaitse nõudeid. Ka
ministrite nõukogu esimees,
Bruno Saul, on väitnud et vabariik
paneb oma veto mängu kui
eriteadlased leiavad et fosforiidi
kae va ndam isega kaasub liigne
looduse reostamine. ;
Sellistele väidetele vastas aga
Moorte Hääles juba 28. veebruaril
üks vene võimumees- Jurij Jam-p
o i . Ta on ü l e l i i d u l i se
mäekeemiatöÖstuskoondise ,,So-juzgorhimpromi-'
ülernüs j a allub
omakorda üleliidulisele väetiste-ministeeriumile.
'
,,Rakvere 1 eiukoht kuulub
Baltikumis asuvate fõsforiid-maardlate
gruppi ja neil on suur
rahvamajanduslik tähtsus" A/äitiš
jampglV . . . varude mahult (on
Rakvere leiukoht) kolmandal
kohal NSV Liidus. Rakvere— on
äga Baltikumi. . .seas suurim.
Oleme veendunud et Rakvere fosforiidid
tuleb võtta kasutusele
juba" J ä h e m a s tulevikus. ; .
Praegusel hetkel NSV Liidus
fosforiidi väetisi kahjuks ei
jätku. . .kavatsetakse suurendada
fosforiidiväetiste . tooraine tootmist
lähema kolme viisaastaku
jooksul 70% võrra . . .See tõttu
tuleb vajalike objektide ehitamist
viivitamatult alustada".
Jampoli sõnavõtt;ja fosforiidi
kaevandarhise plaanid üldiselt
äratavad kodumaal mitut laadi
kartusi.
VENESTAMINE- ,
Esiteks annaks taoline kaevandus
uut hoogu venestamisele.
Noorte Hääle andmetel vajaks
ainult paari leiukoha. Kabala ja
Toolse evitamine umbes 10 000
muulase sissetoomist jä nendega
kaasuksid mitmel juhul ka
perekonnad. Kokku umbes
.30—40 000 muulast Noorte Hääle
arvates. Võimalik on muidugi et
taolised töölised rändavad mõne
aasta pärast edasi uusi;hiigelpro-jekte
mujal N . Liidus läbi viima,
aga osa jääksid kindlasti oma
perekondadega Eestisse alles ja.
süvendaksid venestamissurvet; ;
Teiseksy ohustaks fosforiidi
kaevandamine nii maad kui vett.
Põhjaveetase alandüks 50 km
kaugusel umbes 20 meetrit ja 100
km kaugusel, umbes 2 meetrit
Eesti NSV peageoloogi Evald
M u s t j õ e a n dm etel (Edasi,
26.4.87). Fosforiidijäätmed soo-dustavad
vetikate kasvamist
jõgedes ja järvedes, mis raskendab
ja osaliselt -teeb võimataks
muu elu nendes vettes. Veelgi
kardetavam on nn dikiüoneemaki-v
i , mida kaevamisel esineb kör-valprodi^
tina. Hapnikuga jcon-taktis
kuumeneb kivi ja hakkab
lõpuks põlema, lahustub seejuures
veega ja muudab kaevamis^^
puustangud radioaktiivseteks;
suitsevateks kuhjadeks mis
rikuvad nii maad kui vett.
Pealegi asuvad plaanitsetud
maardlad Pandivere kõrgestiku
piirkonnas, kust väljuvad üheksa
suürematjõge. Fosforiidi kaevandamine
t ä n a p ä e v a viletsa
nõukogude tehnikaga võiks
kolmandiku
terve Eesti Veest^ ja mitte ainult
Eesti mandriveest. Ka Soome ja
Riia lahed oleksid ohustatuc.
Fosforiidi küsimus on nagu
öeldud tekitanud rea manifestatsioone
kodumaal. Kirjanike Liidu
esimees Vladimir Beekman võttis
küsimuse;isegi üles Micfiai] Gor-batshoviga
kui |see hiljuti - Eestit
külastas. Beekmani. sõnavõtt
avalda:ti hiljem ,.Sirp ja Vasaras"
27.veebruaril 1987.^
'RUNNELI,PROTEST .
Veelgi teravam oli;kirja:nikest
Hando Runnel aprilli algul. Nagu ^
EPL:s juba varem teatatud osales
ta siis Tartu Riikliku;ülikooli
(TRÜ) ajaloo-Jä õigusteaduskondade
ühisel komsomoli koosolekul.
Saal oli tulvil täis. mida vist
varem küll kunasi komsomoli-koosolekult
kuuldud pole.
Runnel nõudis koosolekul isegi
vabariigi valitsuse tagasiastumist:
„See on meie ISAMAA: meie
peame teda kaitsma ja sellest
rääkima. Igal rahval ja .inimesel
on õigus oma sünnikodule. Mis
puutub siia üldse fosforiit?
. . . Meil on tüüpiline koloniaal-majanduslik
mõtlemine,; On
kohutav, et (Ministrite Nõukogu
esirnees) Bruno Saul. kui riigi juht
räägib ainult fosforiidivajadusest,
aga mitte sõnagi isamaast. Tekib
küsimus, kas vabariigi valitsus on
üldse pädev nii tähtsaid, otsuseid
langetama? ; . . Bruno Saul
väärib umbusaldust. Mina kutsuksin
tema pressikonverentsi
lausutud sõnade ei ole vaja muret
tunda 40 ruutkilomeetri pärast'
tõttu valitsuse tagasi. Kas me
oleme selleks küpsed?''
K o o s o l i j a d lugesid end
nähtavasti küpseks, kuna Hando
Runneli sõnavõtule järgnes tormiline,
kestev ovatsioon. Hiljem
võttis koosolek vastu resolutsiooni,
kus muuhulgas soovitati
Ministrite Nõukogule põhjalike
teaduslike uuringute läbiviimist ja
nende tulemuste avalikustamist
enne kaevandamiste lõplikku otsustamist,
andes otsustamise
vabariigi kodanike referendumile,
(Järg lk. 3)
l:
Kaheaastane Liberaal-pj
ja NDP koostöö-lepe lõpi
juunil ilma igasuguse tserei
niata. See koostöölepe andi
Qnberaalile Ontario parlam<
25-liikmelise NDP toel
proyintsi-valitsuše moodusi
seks ja ühiselt valimiste-ei
lubaduste teostamiseks 1251
melises Ontario parlamei
Vastutasuks lubasid liben
ainult ühiseid huvisid hõlm;
seaduste läbiviimist ja uute
miste väljakutsumisest h<
mist järgmise kahe aasta vs
Kuigi mõlemad par|
soovivad sidumatut tegutsei
on nad rahul eduka koe
tulemustega. Liberaalide
Peterson väidab, et kaheaaj
koostöö on olnud kai
mõlemale partnerile ja
provintsile, sest selle perl
kestel on suudetud kehte^
117 eriseadust, nende hulgj
uus üürnikkude-kaitse ses
Konservatiivide pettumus
kes ennustasid koostöö-I
murdmist liberaalida poolt
mõlemad partnerid ust;
täitnud lepingu tingimusi,
NDP juhi Bob Rae arvates
ned tema partei toei
kehtestatud seadused on ti
maksvusele liberaalide s|
tema parteile ebameeldj
lisanditega. Kuid rahustaI
nast ja oma parteid sellega,]
ma NDP toetuseta poleks
elanikkonnale kasuliki
seaduste läbiviimine võii
olnud. Edukas valitsuse tes
on tõstnud vastavate uurii
kohaselt valijaskonna t(
liberaalidele 49% peale,
konservatiivide pooldajaid
vaid 28% valijatest ja
23%. Arvestades kõrget vj
poolehoidu ^ on asjatundjal
vates oodata eeloeval si
liberaalide tahtlikku provj
siooni uute valimiste
raldamiseks, mida näital
terson'i poolt äsja välja:
uus töökava, milles vi
datakse nende kahe
koostöö osatähtsust Oi
tulevikus.
Kui 18 aastat tagasi
peaminister Trudeau
Kanada parlamendile
nitamiseks kahekeel
seadus, oli konservati
partei vastuseis prantsuse
tunnustamisele samavää|
ametlikus asjaajamises nii
et vaatamata parteijuhi
Stanfieldl hoiatusele häälj
selle vastu 18 selleaegsel
konservatiivist. Ilmselt n|
pooldanud prantsuse
kasutamise suurend.
keskvalitsusele all
asutustes. Praeguse peamj
Brian Mulroney iarvates
kindlusta kehtiv seadus
daselt prantsuse-kanadj
õigusi oma keeles asjaajai
ja teeninduse saam
ametasutustes välja;
Quebec'i provintsi ja ta
parlamendile kinnitai
justiitsminister RayHnaty^
poolt väljatöötatud lisj
kava, mis vajalikul korrj
nab kohtutele õiguse pra)j
keele rakendamiseks ka
ja tervishoiusüsteemides.
Uue Ontalrio perek<
seaduse alusel, mis kehtes
juulil, jääb provintsival
kohustuseks perekonna tj
rahade ja alimentide
rapärase maksmise järeiej
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 23, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870723 |
Description
| Title | 1987-07-23-02 |
| OCR text | fhürsdayvJuiy;'23,, :'Nr.55:'. Nr. 55' :VABADE VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 F R E E E S T O N I AN PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. •• • Toimetaja: OlafKopvillem. Toimetuse kolleegkm: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. . Telefonid: toimetus 733-4550; talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni, TellimlsMmad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.-- ja veerandaastas $18.—,kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $ l l l . - , . $ 6 0 . - , $31.-. Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas S80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal 75 C. $140.-, $ 7 5 . -, Aadressi muudatus $ 1. Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6,50. Kuulutusi võetakse vastu nädala esi^ h ö i^v kella lO^ni ja nä 10-hi.Väyaspool tööaega:: Leida MarJey 223-0080. Juuli keskel oli ühendriikide k(j>ngressi UMrimiskömisjoni ees ülekuulamiisel kploneljeitnant Oliver North.KoloneiNorth oli, kuni vallandamiseni novembris 1986, ÜSA Rükliku Juigeoleku-mõukogu teenistuses* Teda vallandas president Reagan, kui tuli ilmsiks, et öša relvamüügist IraaniJe saadud kasumist öli kasutatud Nikaraagua kommunistliku valitsuse vastu võitlevate partisanide — „kontra'-' de; toetamiseks, Kolonel NorthMülekuulamm^^ kestis kuus päeva ja ta kirjeldas põhjalikult enda, valitsuseliik-mete, presidendi ja kõrgemate sõjaväelaste plaane ja tegutsemist. Isegi ülekuulamiste algus oli dramaatiline; Northlle vaenulik komisjoni kaas-esa- -isiees:ivsenäator.; Inouye .ei lebanud tehnilise põhjuse ettekäändel kolonel North 'i isegi oma avia«»kõnet pidada. Ta süüdistas kolonel North'!, et tä katsub; ' j ä U e g i • s e a d u s t Sellest hoolimata suutis kolonel Nörth kuue päeva jooksul ennast mitte ainult edukalt kaitsta, vaid ka põhjali-kommunismi hädaohtu, kommunistide meetodeid ja tar-i^ idust Nikaraagua vabadusvõitlejate:; toetamiseks.^;K ü 1 ekuu 1 amist võis nähä otseülekandes kõikides ameerika (ja Kanada) telesaadetes, oli Kolonel North'il määratu suur Kõik Vietnami naaberriigid on nuud paale ÜSA sojavae välja tõmbamist kommunistide poolt üle yÕetudv Kui Nikaraaguas lastakse kommunistlikul valitsusel kanda kinnitada, pn Vietnami; 'n ^ka ha. Sellega jõuaks kommunism ka Ameerika mandril otse ÜSA ; North tud küsimuste Vastuseid selleks, et selgitada tungivat tarvidust Nikaraagua vabadusvõitlejate toetamiseks jä kommunistliku agressiooni tõkestamiseksv Nikaraagua kommunistlik valitsus sai võimule ainult selle tõttu, et Nõukogude Liit jä Kuuba toetasid kommunistiikkü revolutsiooni nii majanduslikult kui; ka sõjaliselt-.; On ;vvaba maailma kohus ja ka vaba maalima huvides toetada ^ikaraguä vabadusvõitlejaid, väitiS;North.. ^ Olgugi et ^: president Reagan poliitilistel põhjustel North'! vallandas, on president pidevalt nõudnud Kongressilt suuremat abi kohtradele; Samuti oli ilm-llikmed cm parem münismi vahel oleme rõõmustav kuulda, et ^-esinemise ' %t on Kolonel, kellele on annetatud Vietnami sõjas mitmeid vaprus-ä u m ä !;k e, purust as oma esinemisega mitmed vasakpoolsete filniitegyate poolt fabrife ritud müüdid kõrgemate ÜSA sõjaväelaste kohtav Harihkult 0!|i nad filmides kujutatud vere-lanuliste, möirgavate narridena; Öliyer North on sellele täielik vastand. On ilmne, et kolonelil guse ja kjöiieöskus^ga^^ esitada, Tä ütles korduvalt, et kui Viet-mam oli teisel pool ookeani, siis Nikaraagiia on USA piirist Ameerika rahvuskangelane. Talle on saadetud rahva poolt kümneid tuhandeid tervitustelegramme ja talle on tekkinud suur hulk pooldajaid. Viethäm:;looviitati;; konimunistl-dele peamiselt;ÜSA avaliku arvamise ja ajakirjanduse surve tõttu. Peame lootma, et kolonel North! esinemine ja tä haruldane kõneanne hoiavad ärä Vietnami ja ta naabrite saatuse kordumise meile palju ligemal asuvas ^ kas;v'' ,,Teatedfosforiidmaard]a uurimisest ja võimalikust kaevandamisest Kirde-Eestis on tekitanud meie rahva seas põhjendatult elavat huvi". Seda konstateeris kompartei organ Rahva Hääl" oma 6. mai numbris. Ka paguluses on huvi j a hirm viimasel ajal kiiresti kasvanud, aga ikka veel teavad paljud võrdlemisi vähe millest küsimus õieti on. Katsun sellepärast praeguses kroonikas kokkuvõtte informatsiooni mis kodumaa lehtedes erakordselt avameelselt esitatud ja ka EPL:is ja mujal osaliselt edasi antud: Lõpuks ka mõned märkmed meie vastutusest ja võimalustest siin Rootsis ja mujal läänemaailmas. Tagapõhi lühidalt kokkuvõttes on et Kirde-Eestis, eriti Rakvere ürtiber, asub üks N> Liidu suurimaid fosfbriidimaard 1 aid. Sellel maardlal, ehk maapõue vara leiukohal, yoib olla suur rahvama-janduslik - väärtus kuna fosforiiti saab kasutada toorainena fosfo-riidväetvsit tootniiseI. Ja nõukogude keskvõimude arvates tuleb lähirhate viisaastakute j o o k s u l ' kolmekordistada fosforiitväetiste tootmist et tõsta N:V LM likku toodangut. ; Eesti NSV ministrite nõukogu abiesimees Indrek Toome väitis ühes kodumaa lehes et veel pole lõplikult otsustatud kas ja kuidas Rakvere fosforiiti kaevandada. Käigus olevad kaevamised olevat vaid katselised. ,,Sirp ja Vasara" l ; mai numbris vastas ta küsimusele kas Toolses hakatakse fosforiiti kaevandama ja sel juhul millal: , ,Toolse fosforiidivarud k i n n i t a t i I972.a. ; M a a r d la evitamiseks läbiviidavad projekteerimistööd on alates 1983. aastast katkestatud, sest olemasolev kaevandamistehnoloogia ei välista ; . ; isesüttimist ja sellest tingitud keskkonna saastamist. . . Projekteerimistööde läbiviimiseks Toolseks (ka mujal) ei anna vabariigi juhtorganid luba enne, kui . . . on võimalik täita kõiki keskkonnakaitsenõudeid". tõttu on nüüd Ameerika parem arusaamine kommunismi ohust ^ ön yõib-oila seda võimalik ära kasutada ka meie Kabala osas vastas Toome samas intervjuus et detailuuringud tulevad kava kohaselt lõpetada 19.88.a. esimese-poolaasta lõpuks. Need uuringud peavad tehniliste lahendite kõrval haarama ka keskonnakaitse nõudeid. Ka ministrite nõukogu esimees, Bruno Saul, on väitnud et vabariik paneb oma veto mängu kui eriteadlased leiavad et fosforiidi kae va ndam isega kaasub liigne looduse reostamine. ; Sellistele väidetele vastas aga Moorte Hääles juba 28. veebruaril üks vene võimumees- Jurij Jam-p o i . Ta on ü l e l i i d u l i se mäekeemiatöÖstuskoondise ,,So-juzgorhimpromi-' ülernüs j a allub omakorda üleliidulisele väetiste-ministeeriumile. ' ,,Rakvere 1 eiukoht kuulub Baltikumis asuvate fõsforiid-maardlate gruppi ja neil on suur rahvamajanduslik tähtsus" A/äitiš jampglV . . . varude mahult (on Rakvere leiukoht) kolmandal kohal NSV Liidus. Rakvere— on äga Baltikumi. . .seas suurim. Oleme veendunud et Rakvere fosforiidid tuleb võtta kasutusele juba" J ä h e m a s tulevikus. ; . Praegusel hetkel NSV Liidus fosforiidi väetisi kahjuks ei jätku. . .kavatsetakse suurendada fosforiidiväetiste . tooraine tootmist lähema kolme viisaastaku jooksul 70% võrra . . .See tõttu tuleb vajalike objektide ehitamist viivitamatult alustada". Jampoli sõnavõtt;ja fosforiidi kaevandarhise plaanid üldiselt äratavad kodumaal mitut laadi kartusi. VENESTAMINE- , Esiteks annaks taoline kaevandus uut hoogu venestamisele. Noorte Hääle andmetel vajaks ainult paari leiukoha. Kabala ja Toolse evitamine umbes 10 000 muulase sissetoomist jä nendega kaasuksid mitmel juhul ka perekonnad. Kokku umbes .30—40 000 muulast Noorte Hääle arvates. Võimalik on muidugi et taolised töölised rändavad mõne aasta pärast edasi uusi;hiigelpro-jekte mujal N . Liidus läbi viima, aga osa jääksid kindlasti oma perekondadega Eestisse alles ja. süvendaksid venestamissurvet; ; Teiseksy ohustaks fosforiidi kaevandamine nii maad kui vett. Põhjaveetase alandüks 50 km kaugusel umbes 20 meetrit ja 100 km kaugusel, umbes 2 meetrit Eesti NSV peageoloogi Evald M u s t j õ e a n dm etel (Edasi, 26.4.87). Fosforiidijäätmed soo-dustavad vetikate kasvamist jõgedes ja järvedes, mis raskendab ja osaliselt -teeb võimataks muu elu nendes vettes. Veelgi kardetavam on nn dikiüoneemaki-v i , mida kaevamisel esineb kör-valprodi^ tina. Hapnikuga jcon-taktis kuumeneb kivi ja hakkab lõpuks põlema, lahustub seejuures veega ja muudab kaevamis^^ puustangud radioaktiivseteks; suitsevateks kuhjadeks mis rikuvad nii maad kui vett. Pealegi asuvad plaanitsetud maardlad Pandivere kõrgestiku piirkonnas, kust väljuvad üheksa suürematjõge. Fosforiidi kaevandamine t ä n a p ä e v a viletsa nõukogude tehnikaga võiks kolmandiku terve Eesti Veest^ ja mitte ainult Eesti mandriveest. Ka Soome ja Riia lahed oleksid ohustatuc. Fosforiidi küsimus on nagu öeldud tekitanud rea manifestatsioone kodumaal. Kirjanike Liidu esimees Vladimir Beekman võttis küsimuse;isegi üles Micfiai] Gor-batshoviga kui |see hiljuti - Eestit külastas. Beekmani. sõnavõtt avalda:ti hiljem ,.Sirp ja Vasaras" 27.veebruaril 1987.^ 'RUNNELI,PROTEST . Veelgi teravam oli;kirja:nikest Hando Runnel aprilli algul. Nagu ^ EPL:s juba varem teatatud osales ta siis Tartu Riikliku;ülikooli (TRÜ) ajaloo-Jä õigusteaduskondade ühisel komsomoli koosolekul. Saal oli tulvil täis. mida vist varem küll kunasi komsomoli-koosolekult kuuldud pole. Runnel nõudis koosolekul isegi vabariigi valitsuse tagasiastumist: „See on meie ISAMAA: meie peame teda kaitsma ja sellest rääkima. Igal rahval ja .inimesel on õigus oma sünnikodule. Mis puutub siia üldse fosforiit? . . . Meil on tüüpiline koloniaal-majanduslik mõtlemine,; On kohutav, et (Ministrite Nõukogu esirnees) Bruno Saul. kui riigi juht räägib ainult fosforiidivajadusest, aga mitte sõnagi isamaast. Tekib küsimus, kas vabariigi valitsus on üldse pädev nii tähtsaid, otsuseid langetama? ; . . Bruno Saul väärib umbusaldust. Mina kutsuksin tema pressikonverentsi lausutud sõnade ei ole vaja muret tunda 40 ruutkilomeetri pärast' tõttu valitsuse tagasi. Kas me oleme selleks küpsed?'' K o o s o l i j a d lugesid end nähtavasti küpseks, kuna Hando Runneli sõnavõtule järgnes tormiline, kestev ovatsioon. Hiljem võttis koosolek vastu resolutsiooni, kus muuhulgas soovitati Ministrite Nõukogule põhjalike teaduslike uuringute läbiviimist ja nende tulemuste avalikustamist enne kaevandamiste lõplikku otsustamist, andes otsustamise vabariigi kodanike referendumile, (Järg lk. 3) l: Kaheaastane Liberaal-pj ja NDP koostöö-lepe lõpi juunil ilma igasuguse tserei niata. See koostöölepe andi Qnberaalile Ontario parlam< 25-liikmelise NDP toel proyintsi-valitsuše moodusi seks ja ühiselt valimiste-ei lubaduste teostamiseks 1251 melises Ontario parlamei Vastutasuks lubasid liben ainult ühiseid huvisid hõlm; seaduste läbiviimist ja uute miste väljakutsumisest h< mist järgmise kahe aasta vs Kuigi mõlemad par| soovivad sidumatut tegutsei on nad rahul eduka koe tulemustega. Liberaalide Peterson väidab, et kaheaaj koostöö on olnud kai mõlemale partnerile ja provintsile, sest selle perl kestel on suudetud kehte^ 117 eriseadust, nende hulgj uus üürnikkude-kaitse ses Konservatiivide pettumus kes ennustasid koostöö-I murdmist liberaalida poolt mõlemad partnerid ust; täitnud lepingu tingimusi, NDP juhi Bob Rae arvates ned tema partei toei kehtestatud seadused on ti maksvusele liberaalide s| tema parteile ebameeldj lisanditega. Kuid rahustaI nast ja oma parteid sellega,] ma NDP toetuseta poleks elanikkonnale kasuliki seaduste läbiviimine võii olnud. Edukas valitsuse tes on tõstnud vastavate uurii kohaselt valijaskonna t( liberaalidele 49% peale, konservatiivide pooldajaid vaid 28% valijatest ja 23%. Arvestades kõrget vj poolehoidu ^ on asjatundjal vates oodata eeloeval si liberaalide tahtlikku provj siooni uute valimiste raldamiseks, mida näital terson'i poolt äsja välja: uus töökava, milles vi datakse nende kahe koostöö osatähtsust Oi tulevikus. Kui 18 aastat tagasi peaminister Trudeau Kanada parlamendile nitamiseks kahekeel seadus, oli konservati partei vastuseis prantsuse tunnustamisele samavää| ametlikus asjaajamises nii et vaatamata parteijuhi Stanfieldl hoiatusele häälj selle vastu 18 selleaegsel konservatiivist. Ilmselt n| pooldanud prantsuse kasutamise suurend. keskvalitsusele all asutustes. Praeguse peamj Brian Mulroney iarvates kindlusta kehtiv seadus daselt prantsuse-kanadj õigusi oma keeles asjaajai ja teeninduse saam ametasutustes välja; Quebec'i provintsi ja ta parlamendile kinnitai justiitsminister RayHnaty^ poolt väljatöötatud lisj kava, mis vajalikul korrj nab kohtutele õiguse pra)j keele rakendamiseks ka ja tervishoiusüsteemides. Uue Ontalrio perek< seaduse alusel, mis kehtes juulil, jääb provintsival kohustuseks perekonna tj rahade ja alimentide rapärase maksmise järeiej |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-23-02
