Vaba Eestlane, September 22, 1965

              4
4
P
f
Lhk 2
Kulukad pensioniplaanid
Nüüd millal Kanadas hakatak-se
rakendama uut pensioniplaa-n- l
on huvitav heita lähemat pil-ku
USl pikaajalistele kosremuv
tele sel alal
ühendriigid alustasid oma sot-siaalkindlustuse
(Social Securitj)
nrrxrammi Lill mU l"l ttimptld aastat
t"3'1 pensionisummad mu-- ja on
maksud pensionifondi kui ka väi
jamakstavad pensionisummad pi-devalt
suurenenud Seejuures on
aga maksud suurenenud
jõudsamalt kui pensionitshekid
Samuti on huvitav märkida et
isegi kolmekümne aasta järele ei '
kulla-reservi- d
m?alseks dolla- -
tulevikupiir seadusega
SDO-I- e aastas hoolimata
aastal tõotajal
pensionimaksu
aastal
$2720-l-e
taesi Mllc vältel niihästi
palju
mitte pro
portsionaalselt Kolmkümmend
maksimaalpen-sionik- s
G $85
eelole-val
aastal $127-I- e
Võrdluseks tuua Ka
ole ISV Social Securitj maksi- - pensionipiaani nan-maalse- d
hüvitusmäärad kuigi kah GJ-aastas- elt errumineja kes'
palju suuremad kui summad mi-- ' on maksnud oma osamakse 10
(
da Kanada pensioniplaan hakkab aasta jooksul maksimaal-maksm- a
alguses Seejuures' selt 510117 See on pisut vä-maks- ab
aga USV töötaja pärast hem kui L'S pensionäri hüvituse-kolmekümm- et
aastat umbes1 määr siin töötaja'
korda kõrgemat pensioni- - alguses maksma pensionimaksuna I
maksu kui nõutakse ainult $793 aastas võrreldes
uue pensionipiaani alguses (
$27720-g- a Ühendriikides
Eesmärgiga hoida pensionid Kanaua pensionipiaan ci
poliitikast eemal koostati USVs täpselt võrreldav USAs kehtiva
i ( Tibiniinvtuv tilTinli sotsiaalkindlustusega kuid koi- -
fViiii - '- - — - - iihiiiii'' j—
maksmapanekuga kindel tabel
mille alusel pensionimaks kuulus
tulevikus suurendamisele (sama
kehtib Kanada pensioniseaduse
kohta) Algul oli töölise maksi- -
Kui suured N Liidu
ja kui palju
seal kulda aastas?
See küsimus on muutunud
uuesti akuutseks seoses tcadaan- -
ilcri rt V Uit on ostnud Kana- -
tagasi
hakkab
mekümne
pensioni-plaan
OSTAB NISU MÜÜB KULDA
produtseeri-takse
miljardi
150 dollari väärtuses " aKa N-iill-us
uimastel aas-nis- u
mis viiakse kohale enne cci-- ' -- ul rakendatud va--
i„ - ini witnnn-i- i nendid kullakaevandustcs mis
% ii rt -- ii i-- st iiiiksmisrks produIUojnl
N lepingu alusel peab N Liit ju-(US- A üksUSCd djeiKS
iniseks Londoni oma kuma oa lanemaiei nacvanei lasumai
müüma nii nagu toimus liini
aastal ja aastatel enne seda
välisvaluutat rninikaanl mässajate saabumisel rahvast äraandmise
miljoni eest kuna
arem sumina mil-jonit
dollarit ning 1902 aastal
miljonit dollarit Varasemad
müügid seisid samuti ühenduses
nisuostudega
Kuidas mõjub Liidu kul-lavarudele
küsimus millele
ükski kõrvalseisja oska kindlat
vastust anda
INV valuutaekspert Pranz 1'ick
arvestab toodab
presidendi
Teised lehed
Stockholmis ilmuv Ecsti Taeva
lehf kirjutab
kinnitasid
Huvitav
ametivõimude
materjaliga
sellestkuidas
pannud
rahvas
praegune
rdleatisi kõrge
sMeemist
olukorras
okupandid'
laHtga
atsikigsislt kehtinud
MBiavSirseid ArJidivilt Kreml
soodustanud
aastamaksuks
kongressi parimatest kavatsus-tes- t
maksimumiks
Väljamaks- -
suurenenud
kanadlaselt
kogemused vih-javad
sellele
üldiselt tervitatav
kujune sugugi
dollarile
andmed hiljutisest
kullaväljade avastamisest Ko-lõmn- a
piirkonnas Jakutskis
Kesk-Aasia- s
kindla faktina Kahtlemata
miljoni
moodsamad
suurendavad
!'Orda
1
Riikide Organisse
N se
' Vi fnUnl ( i 150 aas
ta oli see 350
200
N
on
ei
et N oma
mainitakse
iiicm Üleminekuaja üleandmine
mooa"stam!seks põgenenud välja
kullaturul
JarK"se tasalülitamiseks
millal
Kogu kullavarusid
hinnati möödunud aastal
junilc väärtuseks!
umbes miljardit dollarit'
võrreldes
nimetami- -
praegused tagavarad 'suurenenud produktsiooni arvele
MijaMaijaiii
vara-ka
okupeeritud Eestit
olukirjeldus
deieagenluure tööstuses elavhõbealaldala
Korrespondendi muljed
ktigi teiste tähelepanekuni
vaid
rikkaliku eesti
Toim Ludu
aoajaadowle selle
lasknud end
staostUuurrudest provokatiivse-tts- t
saab olla
poolt kusi
nad kuida
Eesti
tase nõu
Eeati paremas
Liit ise"
aisteem mär
jMsj
Ukult Eestit
30
seati
Knt LSI
1333 USA
nüüd $171 aastas 19fi5
see
kuid
aastat
aasta vanuses kuus
Nüüd see ?116
võiks
nada aiusei
saama
kohe kuus
kuid
kolm
aasta
siiski
ehkki
odavaks
N Liidu oma
uu-te
jõe
kuid seda
võtta
dalt ka
oma
VABA 1965
Shveitsis lähedal suur
ohvriks
kiljude
Liit sunnitud dollarite
turul
19B1
nsimaksu
saavutati kes momendi lendlehti hoiatatak
aastal või relvade
1rji11
see
Liit
Bai- -
1962
erru
Lin
oma
tööl
enne
loo--
nisu oonl nud
Liit
leb müü- - juniKonna vanei reivi I eest relvade uue
ma näitama epe Poliitilise I sisu- -
See (
sena j
alla enam elu i mõeldud rahva
Liit võib aega Kana neist
saab oma kulla eest pa-- j
hinda
maailma
10 mil-- '
nn
Tõus eelmise aastaga
L liviltttiiwtiwi tttnliow KOO mil Siilil nii 1 1 tirilt 1 miv tuloli ninni
9—
til-nm-l nhVitni nriniMlle
kes
valitsust pidades
dollari väärtuses taielikult ametisse
ulatuvad Kriis
eda
cüc poliitiliste vaatlejate
rast alati läaneli-- l kõrvaldati
ParemP°° sete
kes
M'iiiriiiiiiii miihii
Viimaste aastate jooksul eriti seoses Kremli
aga viimaste kuude sees Poolt teostatud ~j~ "„: r:: aktiivse üki hätita-- l tegeükun
pwrmruiiueiiiM: uina
on külastanud Venemaa möödunud
ja seejuures m"t samuti teh-kogenu- d
viimane maa ilm- - nih'1 o"5'
selt lineliem kui teda neelanud kcs järeldusele ka oma kom
sõjaliselt toob punaste
Tewte hulgas ecsuasic lenninscii suuremat tai-Besti- it
ka maailma suurimaid tea-- ' lausest kus nõukogude
Associated Pres oluliste
Mi kuulub tootmine Moskva incnende
Tald
on elle te-- vrutatuna
nõuko- -
ja kuuluvus N
ja 01-- ti pimestada
ja
kuidas tee
vald lahketele
oma
awat ei
ff vastata
siu millest
et on
sasi l
ta et Venemaal on
Marak ilma et sellest
resultaate
ei ole tead
ja
rit ja
on
ja
on
ti
oli
on ja tõuseb
et
uus oie
on
tu
et
ci
lü
kõnelevad
ja ei saa
saa-- (
iii
Ka
ja
kokku- - ja
unessa kuu
11
K4
ITni nn
plaanide järele osutus võimatuks
mispeale eesti insenerid tegid oma-poolsed
konstruktsioonid nüüd
varustab Eestis neid
alaldajaid haldusala
Suurem meel
sed ja taibukus teevad oku
korda
pufltake asja lahen-dada
massiliselt
erinevale
Aidake kaasa
VABA
leviks eesti kodudesse
kolmapäeval 22 sept 195 Wednesday Sept 22
!#▼ P"äI vTpy !%
Itaalia piiri toimus looduskatastroof mille
langes töölist Mattmarkl ehituspürkonnas mattis
tuhandeid tonne kaaluv maalihisemine ja kiviprügi alla tam-mi
ehituspiirkonna kus suured kaevamismasinad näevad ränka
on
et
va päästemeeskonnad fassaadist
katastroofi nõrk
(äävad pikemaks pidama
Rahvaliikumise on levita- -
Ul
et
le valitsusele
on se kom--
javalimiste väljakuulutamiseks
N esi ja
ta
praktiline
et
"J""11 auu
tia on arvamisi Pt
(io(lo on ajutist
läbirääkimisi pahempoolsete ja
Diplomaatilistest ringkondadest
et ajutise valitsuse '
' '
t ja ipeaaegii Louna-Aafrtk- a ja _ „
ke
lc
ei uominiKaani ka on I)o
kaugeltki lahendatud et Ameerika la iseei
käib käärimine
mis võib puhkeda uueks rel-vastatud
kokkupõrkeks
„i„mt Min„ö I ntmilf ftf--A %I11a Eesti on r (raamides või-clanikkon- na se tsiviliseeritud
:
erakordse töökusega 1940 aVessin ' ess areteeriti
' annekteerimisega - 111111' iinmi
it --1
on kiocilkoos
mahanivellceriminc KiXSLnl
i uutUrf hit!1 — -- - - — ™
' kultuurisajandite
j
et on U S A
juhtumit
amwriklastele
et
o
!
J s
J
j
juhtimisega
EESTLANE
märgitakse
järeleandmisi
kommunistidele
kindral üks energilisemaid
mässajate vastaseid takistas
iuur J mentaando jõuab naitenavõimu ülevõtmist
ja
I X
1 le osku- -
—
'
i
1
si
I
m_
ja
tegid Ameerika
es--
maalt välja
on momendil vai-kinud
Dominikaani sõda
Ja
ergutavalt mõjunud Ecsti Pfooni1 omamoodi vältimatuks sõjana Relvastatud
atarjaUandjatele
tuleneb
vägivaldne mahanivellee-rimis- e
Venemaast
EESTLANE"
kõikidesse
unendriikide
moodustama
parempoolsetega
hinnangul
kultuuriga
rr:" pahempoolse-tele
Mässajad
saadetakse
poliitilise
kokkupõr- -
kelledele liitu-vad
sõjavägede kontingendid Bra- -
Hondurasest
guast Costa
Praeguste meeleolude
relvastatud kokkupõr-ked
silmapilkselt
USA politsei-väe- d
maalt lahkuvad
dominikaanlastele võimaluse
vastastiku
Dominikaanis
mäs
massiliselt
kommunistid anti- -
- sjm
past nad
Uus
kuid
Puna Hiina kõige arvates
vaik kus Mao
se Ja
Tema mitte linna
aastal Hiina r- -
aitas sõjaväe Marx
järg et r Mao „suure
aastal
vaga
Lin
hoidnud oma nime ajalehe
mistõttu tekkisid
ta
Nüüd jälle
kuna
mida
kogu Puna Hii-na
võib
Kui kogu
maailma
mis on
poolest
arendab Lin Mao Tse
mille
on loo-mine
Hiinal
valitsev nagu
Aasias
nõudeks
on
koha-selt
Mao
kõik
tiigrid"
—
laipade llemisel pildil on USA te
an gelikult
on
esimrsp Kanada Ameerika mrtei
Mnskxal nn selleks giüksusi soodsa isegi kus
müüs kulda umbes on valmis haarama
dollari lr maI!
juures
asfttics
tõuseb
tammi
hakata Londonis kulda uJJ™e
seda peaks valitsu-- 1 on
tulevik võimalus viinud Ja ei maalt liselt poolt
Londoni vaja trikk
jääda ootama jooksul paijua saaüu-- '
remat
untsile mille
laiusuM- - juhiks au amnes-- 1 Santo
Carcia alusel maale siiski
asunud
kulda aastas
et
laane
reisil
mitte
I
esitas
„Kui
olnud
vastav
kogu Ludu
Eesti
oieelt
suuri
teiste
ning
ning
mida
edasi
oleks
6 ei suuda kaua
Santo Porto käes pidada pealinna
organi- - kuna neid ähvardab
kristlikkude sotsiaal-'Na- d pöördunud
juht Javier de
koos kuid
' olukorras neid
oie veel tagasi teistest lubanud
ning maadest Euroo
Usside
Sõda on
cmiinnc TMr1
muuseas
kõrge Juht kindra
ga ja
uurw tähendab
taielikult
sellele
võimas naaber poolt
levitas
iaaMf
tehas
inimeste'
süllast
kuna
ning
Kiiki- -
vastane Messin
Kuigi vlvad
praegu
kUge oa
millele osanud
kjuesn
Ricast
riikide
anna-vad
hakata
sajad
kuhu põgenesid
hirmuga ameeriklaste
maandumist
president ei
amnestiaseaduse
nendega Puna-Hiin- a
salajastesse
vajaduse mässajatele
Välisajakirjanduse kommentaar
Maailmavallufamise manifest
tähtsamaks
sõjaväejuhiks on 57-aasta- ne
tagashoidliku olemisega revolutsiooniline
Jatud
Koreas „vaba
tahtlikke" välja vastupidine
madalseisust meenutab
Tse-tun- gi edasi-hüppe- "
nurjumisele
aastal
kompetentse sõjalise manöövri
ajaloolased nimetavad Hii-na-Ind- fa
eemal
veergudelt
kuuldused et haigestunud
päeva-korras
on koostanud
30000-sõnalis- e manifesti
levitatakse
mida iseloomustada
Puna-IIiin- a
vallutamiseks
dokumendis häm-mastav
militaarseid lõpp-eesmärgiks
samasugu-ne
positsioon
sajandeid
Selle esimeseks
loomulikult Ameerika ühend-riikide
hävitamine maailmajõuna
rahvasõdade"
sellise saavutamine
garanteeritud Tse-tun- gi
imperialistid re-aktsionäärid
sõnadega hoolimata
väljakaevamisega posantsest
onnetuskoht
Ebamäärane rahu Dominikaani 5
kommunistid organiseerivad
vahetalitusel
küllaldaselt vabariigis
ajutise kokkuleppe
parlamendi ameeriklaste
munistidel dominikaani
ajakirjanik
vaijasuuiuiaiua vaatlejad
kompromissikandidaat 'Domincos
haridustaseme-'"1"1- 1
eestlaskonna
saladuseks
septembril mässajad
Domingosse Kicost linna
äärmiselt pahempoolse toidupuudus
satsiooni on toidureservi-revolutsionäärid- e täiendamiseks Ühendriikide
leitnantidega poole vaevalt Washington
Pahempoolseid tecelasi saabuh Praeguses toetab
pidevalt Ladina-- ameeriklased
esime-se
parast
Garcia Godoy
minikaanile 20
miljonit kuid
summad koalitsi-oonivalitsuse
käsutusse
arvatakse et ühendrii
amnesteerinud siiski kõiki kide üksused jaama Do-llitikui- d ' Ja Juhtivaid minikaani vabariiki korda pida--
on jäe-tud
kuus kindralit kõrvuti
ka
msrssal
rarlsest
sõjaks on
on
läinud
tagasi
Lini plaani
on
tee-siga
on
hinnad
esialgu toetust
üldiselt
peavad
pikemaks ajaks seda eriti
põhjusel et kompromisstehlngu-t- e sõlmimisega on kommunistide
luni kommunistliku orga- - teiste pahempoolsete organi-nisatsioo- ni
Rahva--' satsioonide mõjuvõim kasvanud
liikumise Juht Mölina kes põge-- ' võimalik et USA mereväelas-ne- s
ameeriklaste maandumisel ! te arvu Dominikaanis vähenda-Pariis- i
tahtis Dominikaa- - Xzkse 450° mehele kuid lahkunud
nl tagasi ja sõitis Jamalkas--' ameeriklaste asemele tuuakse tõe-se
kust talle ei antud aga sisse-- ' Ladina-Ameerik- a riikide
sõiduluba j sõjaväeüksused Ameeriklastele
rezhiimi esimesed sam- - laneb Dominikaani operatsioon ia
Organisatsiooni esindajatele mud et pre- - Dominikaanile majandusliku
tingimuseks et nad on valmis J sldent sümpatiseerib rohkem j andmine kümneid miljo-alle- s siis komproinissplaanide-hempoolsetel- e parempoolsete-- P dollareid kuid Washington
ga nõustuma ajutisi valitsust le kuna Jarelandmised mas- - on vlmis seda ohvrit kandma
moodustama nende suurem (sajatele on paiguti otse silmator- - ta suudab päästa Dominikaa
kindral v
jätkub
propaganda- -
et
õien-dama
ei
et
et
ja
ta
isikuid
Mölina
näiteks Jõuti kokku-- ni küüsi langemi-lepp- e sõlmimisel et sest- -
mässajate olnud Santo J
Domingo all-lln- n tuleks ühendada
ülejäänud linnaosadega ja lõpe-- Mida Ütlesid
tada seal
Lini
Piao -- 1950
1958
endi
hädavajaduseks Kremli töftstuspro- - keks ei võimalusi kuna Praktiliselt on olukord Naisl inspireerivad meid suur- -
grammidele ee teeb raskeks oma-- mhih vr nud siiski selliseks et Santo CM JMeKs — ja teevad nende
uue
Nn
oma
sellele
alale
T
100
vae
seg
ku-- '
taga
ninUl fnnrl
maa
are- -
?:
nii
sin
rapidajatena ikka veel 92O0 USA all-lin- n on jäetud cvutaim võimatuks
mereväe sõdurit
Nikara- -
Paraguayst
järele võib
arvata
puhkeda
kui
ise arveid
ole see
mingisuguseks
on peitnud rel-vi
alt välja
poliitilist
Lin
nes
ja
või
aga
üle
ja
im- -
rest Do--
ole
oma
asja
oli
oma
uue
de po--
Nii
Dominikaani °n
tulla
Dominikaani
uus abi
pa--
kui
tema
kiu
Ja
all
Nii kommunistide
seni
pahempoolsete rezhiim
talupoegadele
teooriaid
näoliselt
maksma
otsusele
valduses
nad
ole Do- - kujune-- 1 minikaani
eksistee-- '
rima autonoomse" üksusena exandre Dumas
kus ikka veel valitseb mässaja- -
te juht koi Francisco Caamano örnemsugu on tugevam sugu
Deno kes uue valitsuse rajami- - P001 kuna tugevamal sugupoolel
sel oma presidendi" on riõrkus õrnemsoo vastu
pidi loobuma Marlene
Kokkuleppe
jad korjama tsiviilisikute-- 1 Te ei leia lahendust Vnt
le väljaantud relvad ja andma
need üle uutele võimudele kuid
relvade äraandmise asemel koon-datakse
ladu-desse
ja arsenalidesse kust need
uues- -
Jtl Jagatakse Kommunistlik
põhus
juhtis
mo--'
mis Lav
kavandas
ühtlasi
plaani
avameelsuse
tungi
maailmakorra
kus
kuna-gi
plaani
edu
Ja
papist
Teiste
tulemu
tagasi
võivad
näiteks saabus
dollarit need
antakse
ma
jälgiva
Godoy
de lasevad oletada
ja
KUI
kavad
Vabariik tw
mingo
ja
ja
Ja
tiitlist
Roskin
alusel pidid mässa--
ara ka kunagi
relvad
korral
välja
Selles
püüate ettekujutada et problee- mi pole üldse olemas
William Rotslcr
Televisioon on pildiraamat mis
pöörab ise oma lehekülgi
Howard Devoxe
Ameerika on poh
mis neelatakse kr -- c Aafrika ja Ladina Ar-- f
mis on oma olem = „külad"
s
A
vLaint lviseaebnvaekt s iteõtennadmiki s sõdsaelloe'v tdueie
Ta argumenteerib e cs
Vietnamllt kui se4eraoJe k"
flikti allasurumise k 's-~- " & Ja lisab siis et USA -- Vietnamis olevat teer 'j kommunismi lõplikule trurnlak
ktkiõosihktajaagla kmeuiuidjamalsaimnPiautaanilammHaisidiangajhkcätsri?ir-r seb tulevikus abistada Põlva Vt
nami ja Viet Kongi Lm tõo& täielikku toetust kuid ei paku r dagi konkreetset le purustar
igaühe kes meid ründab ahvar dab ta korduvalt Aga mis saa" siis kui keegi ei tungi üldse Hl
naie Kallale? See küsimus
puudutamata
Samuti ei puudutata manjs
praegust võitlustegevust Kashc
ris On võimalik et seda rnorr-rit- i
just põhjusel et se ei uh
manifestis esitatud teoom-- a :-niih-ästi
India kui ka Pakistan --
põhiliselt põlluharijate maad
kuuluvad seega mõlemad maai- -a
„külade" kategooriasse
Pekingi rezhiim on aga annul
kindlalt mõista et Hiina toetus
kuulub Pakistanile
Kõik ülempreestrid te3 hastl et ka kõige raneTst e
mat tuleb pisut vennata k
ei ühtu faktidega
Newsweek
VABA EESTLANE
TOIMETUS J TALITUS
avatud esmaspäevas ree
deni kell 9- -4
Telefonid: toimetus 364-752-1
talitus 3647675
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro "35
Ilmar KUIvet 456-461- 6
Heino Jõe 7:3-510- 7
Talitus väljaspool tw
aega:
Helmi Liiv andi 251-6- 4
KUULUTAMINE
VAHA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel
tekstis
esiküljel
Korterikuulutused
5160
J175
00
määr J 100 Kirikute organ-isatsioonide
Ja Isikute teada-anded
5100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress- - Box 70 Stn C
Toronto 3 Onf
Riho Põua
59
8
Tel HO 3 8"
Ave
15
Parim juht on -
oma pooldajad kur
et ta pole tegeliku:- -
targem
Glensid'
Toronto
Ihnuskoi on täna )
kes suudab elada or--
piirides
i
i
"
$2
alam- -
awrr Bantf
Sarrrnv KJ
Miski asi maailm as
dada püsivust KincLoS
lent sest ei ole mida -"-
J-mat
kui talendikad inJ~es-i- t
lel pole elus mingit eJ-- i S-- j
mitte geniaalsus sest tunr-T-- 3 ta geeniusi leidub kõik ai L- - --
Ukult mitte ka haridus sest cw
ilm on täis haritud lniravra?
Ainult püsivus Ja meelekirdl-- s r
kõikvõimsad" Cahin Cooliar?