1981-03-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li^rary 55 253 Gcn. Acquisitions Scction OTTAWiU^t. • 'KlA 0N4 H soome-ugri müioloo^sel sÜMpoöstoiil aiastati dr. Felk J . EKS'i poolt kinkis Silva Peek talle eest! rahvarõiva vöö ja Hilja vakringli. Pildil momenS: kringli üleandmisest, vasakult Istsimas Ja dr. Oinasi ^ ^ tema hiljutise spmipäeva puhul. Jukkum pii küpsetanud suure sünnipäe-dr.. Ä,Eurlents, seisavad Hilja lukkum Foto: Vaba Eestlane iü@ farmeritele ©ma ametiühingis raiamlseks aeti läidli Poolas on tekkinud uus kriisiolukord pärast seda kui politseivõimud ajasid 300.000 elant-ku^ a Bydgos2cz'is brutaalselt laiali linna valitsushoones toimunud tööliste ja linnavalitsuse esindajate va^ helise koosoleku. Koosoleku eesmärgiks oli arutada farmeritele oma ametiühingu rajamise küsimusi, mli valitsusele ja kommunistlikule parteile Juba pikema aja jooksul paljul peavalu on teMtannd.; Ligemale 200 politseinikku peksid jõudu Ja käitunud töölistega too- toimunud^ nõupidamisel loobuda tööliste esindajaid, kelledest mitu reit. / , üldstreigist, - millega esialgu kavat-said rakseid vigastusi, nende hui- , ^ m « , seti tasuda politseivõimude brutaal- Olukorda Pootas peetakse eri. töölisjuhtide läbipeksmisel, tõsiseks seetotta. e Praegu tol- Soliaaaxsuse juht Lech Walesa ol( miivad Poolas idarutode manoov- pärast nõupidamist Poola peami-rid, mullest poola sodunte kõrval nistri asetäitja Räkowskigä strei^^^ võtavad osa vene, ida-saksa ja yaštü, kuna tema arvates muudab tshehbi sõJavSeüksused. streik olukorra veelgi Mye Solidaarsuse juht Walesa kuulutas ja pingelisemaks.^^ M esialgu kolmes Umias vaja kahe mstliku pmer^^^^^^^^^^^ tunnise protestistreigi, kuid lubas "^korralisel istungil nadalav^e- SoUdaarsuse juht Lech Walesa sõi- kaaluda üldstreigi väljakuuluta- f ^ f ' et^olu^ord õn A«ga tis sfindmusekohale ja märkis, et mist kui valitsus vahejuhtumi koh- «"''"^..P^.S praegusele pinevale tegemist on väga tõsise vahejuhtu- ta ei anna rahuldavat seletust. sisepolutilisele _olukomle tuleb lei-miffa nmn tKsii J "1 , ^urc lahendus. Moskva raadio-miga^ nmg toohsed on sminitucT vai- : -^^^ süüdistavad tööUste ameti-aaifSiiS i © © ® B a » sitsiooni moodustamises praeguse-ÜldstreiQisf' le kommunistlikule valitsusele ning . Moskvast kiidetakse . VARSSAVI Poola i^^^ üheksa kuud kestnud tööliste rahu- ametiühingu Solidaarsuse juhatus sed olevat käitunud seadusevasta-tuste ajal kus politsei on tarvitanud otsustas esmaspäeva hommikul selt. gas ka üks ametiühingu Solidaarsuse juhte Jaa Relewski, .kes toimetati haiglasse. Mitu •.politseinikku nutsid pärast oma rahvuskaaslaste toorest peksmist, mainides, et nad olid sumdtud täitma kõrgemalt poolt ja kuulutama uue streigi ja katkestama oma pooleliolevad läbirääkimised valitsusasutustega. Poola tööliste ringkondadest mainitakse, et see on esmakordseks juhtumiks Kš müf'©l©©gia symp©©si©p slsykas fa ©sav©tjask©iiiBCir©h(ke Möödunud nädalalõpune I Soome-ugri; mütoloogia sümpoosion Torontos, mille korraldajaks o l i Eesti Kirjanduse Sõbrad koostöös Toronto ülikooU la Soome haridusministeeriumiga, kujunes optimistlikumalt- Mifc^faaqyale la Salvad©rile läranevad Honduras la Gudtemnnlfi ki arvamusest suurejooneliselt sisukamaks ja osavõtjaist arvukamaks. Märgatavalt rohkearvuline oU just ^ ^ BB^ ^U^II^IM n v i i u u i |« vuaTemaai« noorte osa, kes suure huväga süvenesid oma rahva keeleperekonnaaastatulnandete pikkusesse arengu- WASHINGTON Ühendriikide välisminister Alexander Haig mainis senati väUssuhete komisjonis^ loosse. . saadud andmete kohaselt on marksistide kontrolli all olev Nikaraagua hakanud kiiresti relvastama, saa- . , ^ 1 , , ^ 1 ^. vu u ,^ , , 1 ^ - des isegi Ida-Euroopast tanke Ja teisi moodsaid hävitusrelvi. Haig kinnitas, et Ühendriide Sümpoosion algas reede õhtuse ajaloolisele draamale- peab lahene- hestel etnograafidel on olnud voi- ^^^^-^^^ geMise relvastumise piiramiseks midagi ette võtma kuid ta jättis lähemalt selgitomaS mida filmide demonstreerimisega, kus ma kui kunstnik, kes alates Siberi maiusi Siberi aladele pääsemiseks. Washington kavatseb. ' I esitati kaks järgneva sümpoosioni rahvastega jõudis Soome Karjala « I L ^ = mõistmiseks olulist filmi „Veelinnu rahvani välja. Ta küsis, miiis mõni Sööme^lSgri ralfiVaS Uni&ter Haig tähendas ühtlasi, lepanu omistama .relvade juurde- Haigi .'teooria kohaselt ioosneb rahvas- ja „Linnutee tuuled^, etnograaf ei teinud sellist filmi ja sum^t ääreEnaÜe a%<:fcaraagua otsib teisi teid ja voolu-allikatele. Moskva'plaan neljast faasist ja Need Lennart MeA filmid on Soo- arvas siis, et olnuks raske teha. • . ^ vOima\\isi Salvadori kommumsti- Minister Haig esines ka Kong- kui Salvador on vallutatud, siis mes saanud ingliskeelsed kommen. ^ M.r. in^.^ä.M ...i.M ^f^^^^f5!%.^''"^^^' ? ' ^ saatmiseks kui ta ressi Esindajatekoja välissuhete järgnevad sellele. Honduras ja taarid ja jõuavad nii maailma etno- ^^f «J^^^^^^^^^^ ^hendrukidele lubaduse andis, et komisjonis, kus ta mainis, . ' Guatemaala. Minister süüdistas te-v r . graafide teadvuse, andes; pildi _ 1 J. et Salvador moodustab pärast ravas sõnastuses N. Liitu söome-ugril rahvaste hajutatusest ja veel säilinud keelest, rahvausun-deist'ja kombeist. tagasi ajalukku, kus ta sageli pnkute ruumis. Ka siin jäi avar saal Nikaraagua territooriumit relvade rohkem kunstnik kui mistõttu räägib rohkem südamega kui intellektiga. osavõtjaile kitsaks.. Jälle •. õhtu avas EES'i' esimees. .M. lukkum, tervitades täismajalist, EKS'i esimees M. Jukkum sündmuse, juhtides tähelepanu šairias ruumis olevale Suomalaisen; Kirjallli-suudan Seuran (SKS) raamatunäi- .. Järgnes esimene film. Enne teist ^"«^1^' ^^^^ korraldas - Helsingist kuni 300-Iist o^avõtjaskonda ja ^^^^^^^^ ^^^o ka seda, märki- saabunud SKS sekretär Urpo Ven-avaldas tänu soome Ja ungan ^. ^^.^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^^ to ja tutvustas siis esimest teadlast ühiskondadele, kelle koostöö voib oUä aluseks ka | tulevikus toimu-väile üMseile aktsioonidele. si 6000 a iooksul siis teine on roh- F-J- Oinast, märkides et meie "^"7" ''"""«e Kavaisevao u kem rahvaÄL^^^^^^^^^^ rahvaluuleuurijal täitus just märt- "'^-d astuda kommunist.de see avas läbiveoks enam ei kasuta. Haig süüdistas Nikaraagiiia marksistide valitsust ebademo° kraatUke võtete tarvitamises parast seda kui ametivõimud a|ä° s!d laial! rezhiimiga opositsioo-mis olevate gnsppide rongkäigu. = Senaatorid olid eriti huvitatud, | milliseid samme kavatsevad Ühend-, 1 Nikaraaguat Kesk-Ameerikas ristide välja koolitamises Ida-Eu-teise faasi N . Liidu edasitungis roopas ja Liibüas ning nende ope- KesR-Aimeerikas, ri-aöt+soi;oAo«n«;i^d«e.lie^ toetuse a—n dmises. pii3lliniillllllillllllllliliilillllilllillllilllllHllilillililif||li!!iin prof sess Eesf Is Tl ranvasie iseiüomu uur V eluaasta a ilmus eest ^^^^^«^^ P^^^n^^seks Salvadoris, i „ j . Etnograafide vaheline üldine ^^'^ emaasta 3a ilmus eeati- ^ valit^iKPl nn Vindlad = ^ . . . c TT- i • 1,- • irnirVnlpnp nn pf . P P m i . rahvaid ^eehie uurimuste kogu „Kalevi- T ^ . , ^f'.®] välisusel on kindlad ^ Ta tutvustas Soome Filmiarhiivi kokkulepe on, et see mis ranvaia i^iu^pc" plaanid, kuidas pidurdada relvade = direktorit dr. Olli Alhot Helsingist, ühendab on keel;, ega mitte mingi P § n i n ^ v n ^ f i p , qihprie n«,iv.i,i Salvadori, kuid ta väitis, et 1 kes on teadlasega täitnud Soome muu. Praegused leiud toetavad se- ^^^"^^^"^ I^,, f.^/,^^^ ühendriigid peaksid rohkem tähe- i ülikoohdes õppejõu kohti - niseid lingvistide arvamusi. Tavali- soome-ugr rahvaid km vammaid . ^ F = uhkoolides oppejou m t i . ^^^^ .^vestatakse, et soome-ugri ^''-'^'^^ ^es uuemate peale-rahvad põhinevad keelele, aga tungimisel suruti ääremaüe, kus nüüd vaadatakse sellele küi argu- "^^1 ^nam mere tõttu edasimineku mendile ja väidetakse, et need rahH ^«imalusi polmid. Loodusrahvana y^^^,^^^^^^^^^^^^^^^ Dr. Aino oh üUatunud nii rohke vad on seotud ka ühiste kultuuri- ^^^^^sid jõed nende fantaasiat ja ^anCÖUVerif _^ | osavõtjaskonna üle ja ütles, et elementideaga. Dr. Alho arvas siis- "akusid, et Uurali maed on STOKHOLM (VE) ~ Stokholmis | Soome FilmiarMiv on rõõmus selle ki, et ta ei usu, et see mi ulatuslik ^^^^^ maailma mng maa ei ole toimus 18. märtsil ülemaaümsete | võimaluse Üle nende fümide esita- on, nagu L. Meri oma filmides on "^«"«s piiratud veest, vaid ujub Eesti Päevade Rootsi peakomitee E mjsel. Ta ütles, need filmid ei vaja esüe toonud, aga tuleb siiski nõus- ^^^^^^^ '^^^^^^ koosolek, kus oli päevakorras Ka- 1 tutvustamist, neid^on kerge mõista, tuda nende näidete põhjal kultuuri- mille prao vahelt ju- nadas ESTO-84 asukoha ümber | Esimene ,y¥eelinnp rahvas nult Eesti, teine füm aga koostöös Soome ja- Ungari STOKHOLH — Eestis, Tallinnas, toimus järjekordne koh- 1 tuprotsess, i^us kaebealuseks oli vabadusvõitleja. Möödunud tei- 1 I sipäeval ülemkohtus lõppenud protsessil mõisteti neljaks aas- 1 E taks sunnitööle 46-aastane ehitusinsener YeljOvKalep, kejle vas-' 1 I tu esitati süüdistus, et ta oli levitanud keelatud kirjandust ja 1 1 laimu maksva rezhiim! vastu. 1 1 i Veljo Kalep töötas eMtusinsenerina Pärnus. Ta on abielus 1 Ja tal on kohn last. Ta arreteeriti juba 20. oktoobril kui ta 1 apelleeris viisale Kanadasse sõitmiseks kus elab ta isa. 1 Veljo Ealep oli alla kirjutanud memorandumile, miOes 1 nõuti eesti vabadusvõitlejate Jüri Kuke ja Mart Nikluse va- 1 bastamist kui need viibisid enne nende kohtuprotsessi eeluuri-i ga. Filmide etnograafüine doku- see on tulnud kustki aegade süga-, mentatsioon on eriti oluline. Nen- vusest, 6000 aasta pikkusest aren-dest selgub, kuidas soome-ugri rah- gukäigust. vas arenes 600b aasta jooksul, millele on antud põhiline arengulugu kooliõpikule omase -asjale lähenemisega. manistlik maailmavaade, kes ^^^'^ 'ulavat järelpärimist Ja | said kontakti hingedega, kes f • ^""^ tuleks valida Toron- iiiiii||||i||iniiiiii|||||||||||||||||||||||||iiiii||||iii||||inini||||i||iii» olid maailmast juba lahkunud. » 3a Vancouven vahel, sus eehs- v . _ _ : taksid nad Vancouverit. Selle asu- . meie koha valik oleks ühelt p^^^ aja uurida sel.-;. Dr. Alho j^boiatas" süski, et lil- See töö on A i i d suure etnograafi-mide tegemisel on näha, :et sellele lise väärtusega, eriti kuna väga vä- Praegusel juurte otsimise ajas- pii^emas-ettekandes andis ^ tui on L . Meri esimene moodsa tuntud teadlane suurepärase jä vä- sem ja ligitõmbavam kui Toronto, - " T * * ^ " ^ n unrija oma rahvatõu uurimi- gaa a eplianvvna üüilpevvaaaaftoe vnieonnrdipe rrna^hivvaassttPe! ssaammaall aQijoalil arvestatakse Esto-sünd- ÜOUÖitliSed elust ja Eskumistest. (Järg lk. §) TORONTO EESTI .MEESKOORI j . KONTSERT PÜHAPÄEVAL, S. APRILLIL t9ai.^. KELL RL TORONTO EESTI MAJAS KM/KSi E. AÄV(, M. LÜDIG, E. GRIEG, R. TOi, J. SIMM, K. TÜRNPU ja E. VÕRK j.t. Juhatavad dr. R. TOI ja Ed. TOBRELUTS Solist—ÕNNE LAIKV.E, sopran Klaveril CHARLES KIPPER Koorisolistld: AVO KITTASK, bass-barlton ja ANDRES RÄUOSEPP, bass-bariton abistada Angool^ Pääsmee/ Ä^por/Z/f/fme//?; /gfa/ fe/s/päeva õMul kella 6st Eesti Majas ning telefoni teel — H. Vammus, 222-7801 WAHSINGTON — Reagani valit- si, kiü nad Julgevad selle sammuga sus pöördus möödunud nädalal alustada. Kongressi poole, nõudes.selle kee- - lu tühistamist; mis takistab Angoo- Samal a|al pole siiski täielikku la antikommunistide abistamist selgust Kanadas, kus mitmed on võitluses kuuba sõdurite ja nõuko- hakanud koosolekul vastu võetud gude abi toetusel võimul püsiva otsust muutma või ümberkujuhda-marksistliku valitsuse vastu. Valit- ma. Oodata tuleb siiski 1. maini, sus taotleb samuti kõigi eeskirja- mil selgub kas VancoUveri eestla-informatsiooni maa lääneosas kuni Uurali mägedeni kuid nõuab vastu- ^„,, . .. • , tasuks erakordselt kõrget hinda — muste eesmargiks oleva kohalike J^ADRIID - Em-oopa julgeole- üksikasjalist informatsiooni sõja-eestiaste^ rahvusliku stimuleerimi- j ^ . koostöökonverentsü Madrii- jõudude liikumise kohta kogu Tlr-TL^^'^ ^""''f^ dis on viimaste päevade kestel aru- Ühendriikide ja Kanada territooriu-tooksid. Soiduhind Rootsist mole- ^^^^^ peamiselt venelaste ettepane- mide ulatuses. N. Liit on ümselt masse asukohta on sama suur, j^^j^ vastastikuse julgeoleku kind- oma omapäraste „desarmeerimise" KUia Ameerika läänerannik on pai- lustamiseks ning vägede lükumise ettepanekutega võtnud lääneriiki-fTt ^^^*^®^"" kohta idas ja läänes informatsiooni delt Madriidis initsiatiivi inimõi-r AT^^ peatoim- andmiseks. N. Liit on- valmis and- guste rakendamise kritiseerimiseks kond VancouverS eestlaste püüdhj- ^g^^^^e liikumise kohta N. Liidus. DOANN de tühistäniist, millede põhjal sõ- sed jääyadoma soovide juurde, ja jalise materjali müümini^OE kee- J^^iavad pidustuste korraldamiseks LAKEVi^OODl EESTI MAJAS 11. ja 12. aprilia 1 9 8 L Sl, loeng: õlimaal, Sumer |a Sibero
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 24, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-03-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810324 |
Description
Title | 1981-03-24-01 |
OCR text | National Li^rary 55 253 Gcn. Acquisitions Scction OTTAWiU^t. • 'KlA 0N4 H soome-ugri müioloo^sel sÜMpoöstoiil aiastati dr. Felk J . EKS'i poolt kinkis Silva Peek talle eest! rahvarõiva vöö ja Hilja vakringli. Pildil momenS: kringli üleandmisest, vasakult Istsimas Ja dr. Oinasi ^ ^ tema hiljutise spmipäeva puhul. Jukkum pii küpsetanud suure sünnipäe-dr.. Ä,Eurlents, seisavad Hilja lukkum Foto: Vaba Eestlane iü@ farmeritele ©ma ametiühingis raiamlseks aeti läidli Poolas on tekkinud uus kriisiolukord pärast seda kui politseivõimud ajasid 300.000 elant-ku^ a Bydgos2cz'is brutaalselt laiali linna valitsushoones toimunud tööliste ja linnavalitsuse esindajate va^ helise koosoleku. Koosoleku eesmärgiks oli arutada farmeritele oma ametiühingu rajamise küsimusi, mli valitsusele ja kommunistlikule parteile Juba pikema aja jooksul paljul peavalu on teMtannd.; Ligemale 200 politseinikku peksid jõudu Ja käitunud töölistega too- toimunud^ nõupidamisel loobuda tööliste esindajaid, kelledest mitu reit. / , üldstreigist, - millega esialgu kavat-said rakseid vigastusi, nende hui- , ^ m « , seti tasuda politseivõimude brutaal- Olukorda Pootas peetakse eri. töölisjuhtide läbipeksmisel, tõsiseks seetotta. e Praegu tol- Soliaaaxsuse juht Lech Walesa ol( miivad Poolas idarutode manoov- pärast nõupidamist Poola peami-rid, mullest poola sodunte kõrval nistri asetäitja Räkowskigä strei^^^ võtavad osa vene, ida-saksa ja yaštü, kuna tema arvates muudab tshehbi sõJavSeüksused. streik olukorra veelgi Mye Solidaarsuse juht Walesa kuulutas ja pingelisemaks.^^ M esialgu kolmes Umias vaja kahe mstliku pmer^^^^^^^^^^^ tunnise protestistreigi, kuid lubas "^korralisel istungil nadalav^e- SoUdaarsuse juht Lech Walesa sõi- kaaluda üldstreigi väljakuuluta- f ^ f ' et^olu^ord õn A«ga tis sfindmusekohale ja märkis, et mist kui valitsus vahejuhtumi koh- «"''"^..P^.S praegusele pinevale tegemist on väga tõsise vahejuhtu- ta ei anna rahuldavat seletust. sisepolutilisele _olukomle tuleb lei-miffa nmn tKsii J "1 , ^urc lahendus. Moskva raadio-miga^ nmg toohsed on sminitucT vai- : -^^^ süüdistavad tööUste ameti-aaifSiiS i © © ® B a » sitsiooni moodustamises praeguse-ÜldstreiQisf' le kommunistlikule valitsusele ning . Moskvast kiidetakse . VARSSAVI Poola i^^^ üheksa kuud kestnud tööliste rahu- ametiühingu Solidaarsuse juhatus sed olevat käitunud seadusevasta-tuste ajal kus politsei on tarvitanud otsustas esmaspäeva hommikul selt. gas ka üks ametiühingu Solidaarsuse juhte Jaa Relewski, .kes toimetati haiglasse. Mitu •.politseinikku nutsid pärast oma rahvuskaaslaste toorest peksmist, mainides, et nad olid sumdtud täitma kõrgemalt poolt ja kuulutama uue streigi ja katkestama oma pooleliolevad läbirääkimised valitsusasutustega. Poola tööliste ringkondadest mainitakse, et see on esmakordseks juhtumiks Kš müf'©l©©gia symp©©si©p slsykas fa ©sav©tjask©iiiBCir©h(ke Möödunud nädalalõpune I Soome-ugri; mütoloogia sümpoosion Torontos, mille korraldajaks o l i Eesti Kirjanduse Sõbrad koostöös Toronto ülikooU la Soome haridusministeeriumiga, kujunes optimistlikumalt- Mifc^faaqyale la Salvad©rile läranevad Honduras la Gudtemnnlfi ki arvamusest suurejooneliselt sisukamaks ja osavõtjaist arvukamaks. Märgatavalt rohkearvuline oU just ^ ^ BB^ ^U^II^IM n v i i u u i |« vuaTemaai« noorte osa, kes suure huväga süvenesid oma rahva keeleperekonnaaastatulnandete pikkusesse arengu- WASHINGTON Ühendriikide välisminister Alexander Haig mainis senati väUssuhete komisjonis^ loosse. . saadud andmete kohaselt on marksistide kontrolli all olev Nikaraagua hakanud kiiresti relvastama, saa- . , ^ 1 , , ^ 1 ^. vu u ,^ , , 1 ^ - des isegi Ida-Euroopast tanke Ja teisi moodsaid hävitusrelvi. Haig kinnitas, et Ühendriide Sümpoosion algas reede õhtuse ajaloolisele draamale- peab lahene- hestel etnograafidel on olnud voi- ^^^^-^^^ geMise relvastumise piiramiseks midagi ette võtma kuid ta jättis lähemalt selgitomaS mida filmide demonstreerimisega, kus ma kui kunstnik, kes alates Siberi maiusi Siberi aladele pääsemiseks. Washington kavatseb. ' I esitati kaks järgneva sümpoosioni rahvastega jõudis Soome Karjala « I L ^ = mõistmiseks olulist filmi „Veelinnu rahvani välja. Ta küsis, miiis mõni Sööme^lSgri ralfiVaS Uni&ter Haig tähendas ühtlasi, lepanu omistama .relvade juurde- Haigi .'teooria kohaselt ioosneb rahvas- ja „Linnutee tuuled^, etnograaf ei teinud sellist filmi ja sum^t ääreEnaÜe a%<:fcaraagua otsib teisi teid ja voolu-allikatele. Moskva'plaan neljast faasist ja Need Lennart MeA filmid on Soo- arvas siis, et olnuks raske teha. • . ^ vOima\\isi Salvadori kommumsti- Minister Haig esines ka Kong- kui Salvador on vallutatud, siis mes saanud ingliskeelsed kommen. ^ M.r. in^.^ä.M ...i.M ^f^^^^f5!%.^''"^^^' ? ' ^ saatmiseks kui ta ressi Esindajatekoja välissuhete järgnevad sellele. Honduras ja taarid ja jõuavad nii maailma etno- ^^f «J^^^^^^^^^^ ^hendrukidele lubaduse andis, et komisjonis, kus ta mainis, . ' Guatemaala. Minister süüdistas te-v r . graafide teadvuse, andes; pildi _ 1 J. et Salvador moodustab pärast ravas sõnastuses N. Liitu söome-ugril rahvaste hajutatusest ja veel säilinud keelest, rahvausun-deist'ja kombeist. tagasi ajalukku, kus ta sageli pnkute ruumis. Ka siin jäi avar saal Nikaraagua territooriumit relvade rohkem kunstnik kui mistõttu räägib rohkem südamega kui intellektiga. osavõtjaile kitsaks.. Jälle •. õhtu avas EES'i' esimees. .M. lukkum, tervitades täismajalist, EKS'i esimees M. Jukkum sündmuse, juhtides tähelepanu šairias ruumis olevale Suomalaisen; Kirjallli-suudan Seuran (SKS) raamatunäi- .. Järgnes esimene film. Enne teist ^"«^1^' ^^^^ korraldas - Helsingist kuni 300-Iist o^avõtjaskonda ja ^^^^^^^^ ^^^o ka seda, märki- saabunud SKS sekretär Urpo Ven-avaldas tänu soome Ja ungan ^. ^^.^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^^ to ja tutvustas siis esimest teadlast ühiskondadele, kelle koostöö voib oUä aluseks ka | tulevikus toimu-väile üMseile aktsioonidele. si 6000 a iooksul siis teine on roh- F-J- Oinast, märkides et meie "^"7" ''"""«e Kavaisevao u kem rahvaÄL^^^^^^^^^^ rahvaluuleuurijal täitus just märt- "'^-d astuda kommunist.de see avas läbiveoks enam ei kasuta. Haig süüdistas Nikaraagiiia marksistide valitsust ebademo° kraatUke võtete tarvitamises parast seda kui ametivõimud a|ä° s!d laial! rezhiimiga opositsioo-mis olevate gnsppide rongkäigu. = Senaatorid olid eriti huvitatud, | milliseid samme kavatsevad Ühend-, 1 Nikaraaguat Kesk-Ameerikas ristide välja koolitamises Ida-Eu-teise faasi N . Liidu edasitungis roopas ja Liibüas ning nende ope- KesR-Aimeerikas, ri-aöt+soi;oAo«n«;i^d«e.lie^ toetuse a—n dmises. pii3lliniillllllillllllllliliilillllilllillllilllllHllilillililif||li!!iin prof sess Eesf Is Tl ranvasie iseiüomu uur V eluaasta a ilmus eest ^^^^^«^^ P^^^n^^seks Salvadoris, i „ j . Etnograafide vaheline üldine ^^'^ emaasta 3a ilmus eeati- ^ valit^iKPl nn Vindlad = ^ . . . c TT- i • 1,- • irnirVnlpnp nn pf . P P m i . rahvaid ^eehie uurimuste kogu „Kalevi- T ^ . , ^f'.®] välisusel on kindlad ^ Ta tutvustas Soome Filmiarhiivi kokkulepe on, et see mis ranvaia i^iu^pc" plaanid, kuidas pidurdada relvade = direktorit dr. Olli Alhot Helsingist, ühendab on keel;, ega mitte mingi P § n i n ^ v n ^ f i p , qihprie n«,iv.i,i Salvadori, kuid ta väitis, et 1 kes on teadlasega täitnud Soome muu. Praegused leiud toetavad se- ^^^"^^^"^ I^,, f.^/,^^^ ühendriigid peaksid rohkem tähe- i ülikoohdes õppejõu kohti - niseid lingvistide arvamusi. Tavali- soome-ugr rahvaid km vammaid . ^ F = uhkoolides oppejou m t i . ^^^^ .^vestatakse, et soome-ugri ^''-'^'^^ ^es uuemate peale-rahvad põhinevad keelele, aga tungimisel suruti ääremaüe, kus nüüd vaadatakse sellele küi argu- "^^1 ^nam mere tõttu edasimineku mendile ja väidetakse, et need rahH ^«imalusi polmid. Loodusrahvana y^^^,^^^^^^^^^^^^^^^ Dr. Aino oh üUatunud nii rohke vad on seotud ka ühiste kultuuri- ^^^^^sid jõed nende fantaasiat ja ^anCÖUVerif _^ | osavõtjaskonna üle ja ütles, et elementideaga. Dr. Alho arvas siis- "akusid, et Uurali maed on STOKHOLM (VE) ~ Stokholmis | Soome FilmiarMiv on rõõmus selle ki, et ta ei usu, et see mi ulatuslik ^^^^^ maailma mng maa ei ole toimus 18. märtsil ülemaaümsete | võimaluse Üle nende fümide esita- on, nagu L. Meri oma filmides on "^«"«s piiratud veest, vaid ujub Eesti Päevade Rootsi peakomitee E mjsel. Ta ütles, need filmid ei vaja esüe toonud, aga tuleb siiski nõus- ^^^^^^^ '^^^^^^ koosolek, kus oli päevakorras Ka- 1 tutvustamist, neid^on kerge mõista, tuda nende näidete põhjal kultuuri- mille prao vahelt ju- nadas ESTO-84 asukoha ümber | Esimene ,y¥eelinnp rahvas nult Eesti, teine füm aga koostöös Soome ja- Ungari STOKHOLH — Eestis, Tallinnas, toimus järjekordne koh- 1 tuprotsess, i^us kaebealuseks oli vabadusvõitleja. Möödunud tei- 1 I sipäeval ülemkohtus lõppenud protsessil mõisteti neljaks aas- 1 E taks sunnitööle 46-aastane ehitusinsener YeljOvKalep, kejle vas-' 1 I tu esitati süüdistus, et ta oli levitanud keelatud kirjandust ja 1 1 laimu maksva rezhiim! vastu. 1 1 i Veljo Kalep töötas eMtusinsenerina Pärnus. Ta on abielus 1 Ja tal on kohn last. Ta arreteeriti juba 20. oktoobril kui ta 1 apelleeris viisale Kanadasse sõitmiseks kus elab ta isa. 1 Veljo Ealep oli alla kirjutanud memorandumile, miOes 1 nõuti eesti vabadusvõitlejate Jüri Kuke ja Mart Nikluse va- 1 bastamist kui need viibisid enne nende kohtuprotsessi eeluuri-i ga. Filmide etnograafüine doku- see on tulnud kustki aegade süga-, mentatsioon on eriti oluline. Nen- vusest, 6000 aasta pikkusest aren-dest selgub, kuidas soome-ugri rah- gukäigust. vas arenes 600b aasta jooksul, millele on antud põhiline arengulugu kooliõpikule omase -asjale lähenemisega. manistlik maailmavaade, kes ^^^'^ 'ulavat järelpärimist Ja | said kontakti hingedega, kes f • ^""^ tuleks valida Toron- iiiiii||||i||iniiiiii|||||||||||||||||||||||||iiiii||||iii||||inini||||i||iii» olid maailmast juba lahkunud. » 3a Vancouven vahel, sus eehs- v . _ _ : taksid nad Vancouverit. Selle asu- . meie koha valik oleks ühelt p^^^ aja uurida sel.-;. Dr. Alho j^boiatas" süski, et lil- See töö on A i i d suure etnograafi-mide tegemisel on näha, :et sellele lise väärtusega, eriti kuna väga vä- Praegusel juurte otsimise ajas- pii^emas-ettekandes andis ^ tui on L . Meri esimene moodsa tuntud teadlane suurepärase jä vä- sem ja ligitõmbavam kui Toronto, - " T * * ^ " ^ n unrija oma rahvatõu uurimi- gaa a eplianvvna üüilpevvaaaaftoe vnieonnrdipe rrna^hivvaassttPe! ssaammaall aQijoalil arvestatakse Esto-sünd- ÜOUÖitliSed elust ja Eskumistest. (Järg lk. §) TORONTO EESTI .MEESKOORI j . KONTSERT PÜHAPÄEVAL, S. APRILLIL t9ai.^. KELL RL TORONTO EESTI MAJAS KM/KSi E. AÄV(, M. LÜDIG, E. GRIEG, R. TOi, J. SIMM, K. TÜRNPU ja E. VÕRK j.t. Juhatavad dr. R. TOI ja Ed. TOBRELUTS Solist—ÕNNE LAIKV.E, sopran Klaveril CHARLES KIPPER Koorisolistld: AVO KITTASK, bass-barlton ja ANDRES RÄUOSEPP, bass-bariton abistada Angool^ Pääsmee/ Ä^por/Z/f/fme//?; /gfa/ fe/s/päeva õMul kella 6st Eesti Majas ning telefoni teel — H. Vammus, 222-7801 WAHSINGTON — Reagani valit- si, kiü nad Julgevad selle sammuga sus pöördus möödunud nädalal alustada. Kongressi poole, nõudes.selle kee- - lu tühistamist; mis takistab Angoo- Samal a|al pole siiski täielikku la antikommunistide abistamist selgust Kanadas, kus mitmed on võitluses kuuba sõdurite ja nõuko- hakanud koosolekul vastu võetud gude abi toetusel võimul püsiva otsust muutma või ümberkujuhda-marksistliku valitsuse vastu. Valit- ma. Oodata tuleb siiski 1. maini, sus taotleb samuti kõigi eeskirja- mil selgub kas VancoUveri eestla-informatsiooni maa lääneosas kuni Uurali mägedeni kuid nõuab vastu- ^„,, . .. • , tasuks erakordselt kõrget hinda — muste eesmargiks oleva kohalike J^ADRIID - Em-oopa julgeole- üksikasjalist informatsiooni sõja-eestiaste^ rahvusliku stimuleerimi- j ^ . koostöökonverentsü Madrii- jõudude liikumise kohta kogu Tlr-TL^^'^ ^""''f^ dis on viimaste päevade kestel aru- Ühendriikide ja Kanada territooriu-tooksid. Soiduhind Rootsist mole- ^^^^^ peamiselt venelaste ettepane- mide ulatuses. N. Liit on ümselt masse asukohta on sama suur, j^^j^ vastastikuse julgeoleku kind- oma omapäraste „desarmeerimise" KUia Ameerika läänerannik on pai- lustamiseks ning vägede lükumise ettepanekutega võtnud lääneriiki-fTt ^^^*^®^"" kohta idas ja läänes informatsiooni delt Madriidis initsiatiivi inimõi-r AT^^ peatoim- andmiseks. N. Liit on- valmis and- guste rakendamise kritiseerimiseks kond VancouverS eestlaste püüdhj- ^g^^^^e liikumise kohta N. Liidus. DOANN de tühistäniist, millede põhjal sõ- sed jääyadoma soovide juurde, ja jalise materjali müümini^OE kee- J^^iavad pidustuste korraldamiseks LAKEVi^OODl EESTI MAJAS 11. ja 12. aprilia 1 9 8 L Sl, loeng: õlimaal, Sumer |a Sibero |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-24-01