1986-05-09-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 36
ised
Nr. 36 VABA EESTLANE reedd, 9. mml 1986 — Friday, May 9, 1986
)ää, valge kui SS^B,
auku, ssuba jää
'mk
^isab kolm poissio
saab kokku nimi
lon TOOMAS ja
kke ATS. PoisW
Mina olen Arvo
väike vend ja
käin alles lasteaias.
Olen ainult
5-aastane. Väike
vend on väga raske
olla. Midagi ei
saa ise teha
vanem vend on
juba kõik enne
irvo tahab lenduriks
nina tahan hunduks
)äris hea olla väike
tuli üks suur must
|as mu nägu lakkuma.
päris ära lakkunud,
>leks appi tulnud. Ta
ära; Ma tean küll,
)^r mind lakus. Meil
^al lõunaks pann-koo-
|skis plärast sööki käed
.aks pesta. Ma käisin
Iga ei pesnud. Ütlesin
fsin ja laksin õue. Sm
"ulevikus niisugust as°
SULEV
Kalevipojal pii
kolm sõpra: Ole-vipoeg,
Sulevi-poeg
ja Alevi"-
poeg: Mina olen:
see keskmine
Sulevipoeg. Mino
isa nimi on Ica
Sulev ja meil om
kodus kaks Sule-vana.
Mina olen Su-
^eg, 8 aastat vana.
m väga paljude asja-ütleb,
et ma olen te-ieeldib
rahvatants ja
la võtan endale eesto
;n varsti hundulaagris-jvekodusse
ja siis ma-kaks
tolli. Möödu-la
kasvasin kaks tolli.
|.'.uure kasvuga.
IÕISTÄTUS
A
EE
Icirjutasid õiged fäheid
lutudesse, sBfis said
Indusso
Viivi PiirisileS 50
Õpetaja Hei»s®d> soovitus f@®rf moortele:
„Õppigrhiiidama elu väärtusi"
o « • •
nastasmiseilalitusele. PidiilikiBl Jemalateemstiasel teeiaisid
praost Andres Taail ja õpetaja Edgar Heiiasoo, Maiiisikali-ses
osas olid tegevad sopran Helmi Betlem, viiuldaja Ma-
WesterMom, alt Estra Väli-Toompisni,. bass-bari-
Raedseppj koguduse segakoor j^Cautate iJo-
(6
Viivi Piirisild, neiupõlve nimega
Rass, on sünd. Tallinnas 2, mail
1936. a. politseiametniku perekonnas.
Koolitee algas Tallinna Õpetajate
"Seminari era-algkoolis ja;
lõppes ka seal kui 9. märtsil hävis
koolimaja vene pommirünnakul.
Põgenemine Eestist toimps „Moe-
To" laeval, rais jällegi pommitati
põhja venelaste poolt. Viivi koos
vanematega pääses teisele laevale,
6-aastane vend Kojt uppus.
Viivi koolitee jätkus Geislingeni
põgenikelaagri algkoolis, gümnaasiumi
lõpetas ta juba Buffalos
USA-s, jätkas sama linna ülikooli
majandusteaduskonnas ja hiljem
Kaiiförnia ülikoolis ajakirjanduse
ja õigusteaduskonna fakulteedisV
Viivi on olnud hellake, gaid,
rahvatantsija, segakoori- ja kiriku-noorte
liige. Abiellis Avo Piirisil-laga,
tütar Rita-Ly, on lõpetanud
ülikooli poliitiliste teaduste alal.
Viivi Piirisild on Los Angeleses
mitte üksnes eestlaste organisatsioonides,
vaid ka avaramaltki aktiivne.
Eriti hinnatav on ta tegevus
Balti Vabadusliidu abipresidendina,
pressisekretärina ja aktiivse ajakirjanikuna
Ameerika ajakirjanduses,
kus väsimatult paljastanud kommunismi
ohtu ja ülekohut Balti riiki-luubilari
rahvuslikku tegevust
on hinnatud Eesti Välisvõitluse
Fondi stipendiumi määramisega
talle 1984. a.
Viivi Piirisild on olnud aastaid
„Vaba Eestlase" lähedasim kaastööline,
eriti käsitledes Balti Vabadusliidu,
tegevust ja eestlaste rahvuslikku
elu Los Angeleses. Tähtpäeva
puhul soovib „Vaba Eestlane"
talle jätkuvat edu eesti rahvuslike
eesmärkide teenimisel.
Muusikaga rikkalikult läbipoimi- jalgu. Õppige hindama elu väärtusi
tud jumalateenistjuse avas „Canta- ja ärge tehke liiga varakult illusioo-teDomino"
koo^ Roman Toi juha- ne, mis võibolla ei täitu. Hoidke
tusel koraaliga „Üks kindel linn" kõrgel oma moraali ja ärge otsi lo.-
(Martin Luther). Siis sisenesid lee- hutust alkoholist. Ka sõprade vali-rinoored
õpetajate juhtimisel. Järg- kui tuleb olla ettevaatlik. Aga üle
nes ühine koraal, edasi aigiiturgia kõige pidage meeles, et ilma Laudkond EestiMajandusklubi Kanadas 20. juubelibal-õpetaja
E. Heinsoolt. M. Ratas- lumala abita ei jõua te kusagile. Et m keskelt mÖÖdapäeva pr. Potsep, E. Väärsi, pr. Later,
Westerblom esitas viiulil S. Bach'i aga Jumalale lähedal seista, selleks w TT ^ T^ - • TT m i . . • ..
„Aaria-. on tarvis kiriku vahendust." Potsep, pr. Rooneem, H. Later, pr. Parisva, H. Pansva,
Önnistamiskõne pidas praost A. Ka pöördus õp. Heinsoo eestpal- pr. Väärsi ja H. Rooneem. FotO: Vaba Eestlane
Taul inglise keeles ning Helmi Bet- ves kannatava kodumaa poole, mil-lem
laulis ThomasF. Dunhiiri le kinnituseks organist R. Toi män* ..• ,. - • • • , • •.- • : • • • • . . . • ; ... •;• ^
„Au Jumala pojale". Leerilaste kii- gis hümni viimase salmi. . iCdfiSd ^Cilldp^fe Oli juttu ka nende isikutega, kes
sitlemine ja õnnistamine toimus Muusikalist osa täiendas „Canta- ^ o. ®erni Inimõiguste avakonverent-õpetaja
Tauli poolt nii inglise kui te Domino" lauluga ,,Libera me" K®fil0fe©O?TeiWCi^ silt hiljuti tagasi tulnud ja Randpe-ka
eesti keeles, olenedes leeriõpi- (Gabriel Faure), kus soolo-osa lau- redega seal koos olnud: Parlamen»
lase keelelisest tagapõhjast (õnnis-|js A. Raudsepp. Kaisa Randpere Komitee liikmed diliige ja Standing Gommittee esitatavate
hulgas oli ka noori kogu- Järgnev litureiline osa ja armu- ^^^i^ Marta Kivik võtsid Human Rights esimees Fred King,
duse ingliskeelsest rektsioonist). j^^^ jagamine toimus kahe õpetaja ^^^"^^ Ottawas, kus neil parlamendiliige ja eelnimetatud
Ja jälle kõlasid võimsad lauluhe- poolt ühiselt. Pihtikõne pidas õp, E. o^i võimalus kõneleda mitme parla- komitee liige David Kilgour, Ka-lid
vanas kunstipärases kirikus: Heinsoo ning praost A Taul lugei n^endi liikmega ning senaatoriga, nada välisministeeriumi N, Liidu
seekord laulis ,,Cantate Domino" j^Ieie Isa palve. Lisaks ieerinoörtele ^on^t^ee on saatnud välja ligi 400 ja Ida-Euroopa programmi osakon-koos
E. Väli-Toompuuga soolo-osa- armülauatalitusest osavõtjaid ka ^^^J^ parlamendiliikmeile, paludes na direktor Gordon Whitehead.
des R. Toi seatud „Mu süda, ärka noortevanemaid, teisi lähemaid su- kirjutada protestikirju N . L i i - Kaisa olukorda on arutatud
üles". gulasi ja sõpru * Kõlasid veel ühis- suursaadikule ja M. Gorbatsho- Rootsi delegatsiooniga. Kanada de-öpetaja
E. Heinsoo jutlus oli ra- koraalid ja siis lõpetas praost A. ^^^^^ Seni on komitee saanud üle legatsioon on valmis tema küsi^
jatud tekstile Peetruse esimesest Taul kauni teenistuse tänupalve ja ^^J^ ärakirja kirjadest, mis on saa- must toetama koos ameenklastegap
kirjast, kolmandast peatükist, saU õnnistamisega. 1^^"^ eelnimetatud isikutele. Balti kui see tõstetakse üles läbirääkimise
mid 8-12, mis räägib kristlikust Kirikust väljuva protsessiooni ^ ] ! ^ " \ ^ " E Arujal ja M. Kiviku! tel N. Liidu delegatsioon^^^
ühiselust. Nagu õp. Heinsoo mai- saateks mängis Roman Toi orelil Z Ä i
nis, oli tema jutluse sisu täielikult j^hann PachelbeKi ..Tokaata". l^^^^^^ ^^.^^^^ '''^ t^TT^^^I Tl
noortele suunatud, mainides muu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ - ^ f >nu saa nud Kaisa Randpere saa- FM le Torontos mng jaJkab oma
cA^c ^ru; c.i/iamHif piiii ^ unnisiaiuQ noone nimcRirjdi koigil teada ning paljud on tood. paludes Kanada koolilapsB
a noori eestL refinL^^n^^^^^^ ^""^"'^^^ ^^t' ^^^^^ ^^^anud tema lugu levitadk oma kirju kirjutada N . L. suursaadikul. 1"^^^^^^ S ^'S"'^:^^ valimispiirkondades ringkirjades. .ing M . Gorbatshovile.
käik. .Armsad noored, igapäevase Pangsepp,' Peter Vaido Paas, Kris-elu
kõrval on teil tarvis ka hinge- |^ kaansoo, Andres Ivar ^
kodu, milleks on teie kodukirik . ^^^^^ Lillian Lees, Martin ö
Ta kutsus tänaseid leeriopilasi viie j^^^^ ^ j^^^^ p^^,
aasta pärast jälle kokku, et ühiselt Christopher Timusk, Leigh-Ann
arutada ja muljeid vahetada noor- ^^^^^i^ Lena Kristi Pahapill, An-te
elukäigu üle. „Ärge häbenege j^^j p^^^i^ j-^^ j ^ ^ ^ ^ ^ p^jg,^
oma emakeelt ja kohustusi igapae- j..^ ^r'mnQ Pihl, Corrine Patricia
vases elus. Pidage meeles, et Jee- g • ^^^-^^ Westerblom.
sus ei salanud kunagi oma puuse-pa-
elukutset ja ta pesi oma jüngrite V.L.
saam
iVADINE VÄUAMÜÜK
Eeloleval lauppeval, 10. mail tähistab
oma 30. sünnipäeva Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas peasekretär
Priit Aruvald. Ta on noore
mehena" valinufi Eesti vabaduse
eest võitlemise Kanada poliitilises
elus, näidates 'teistele eesti noortele
eeskuju oma rahvusliku meelsusega
ju välisvõitluslikule tegevusele pü-hendatusega.
ja Eende joomakombeid piirata, aga ametivõimud olevat
mifiiemas sellega liiga kamgele^ kiii nad peatavad linnas
biBSSB ja hakkavad sõitjate hingeõhku kontrollima ning
sunnivad inimesi astuma karskuse klubidesseo
Mõnel juhtumil „administratsioo- Kuigi Pravda oli esimene, kes
ni üliagarus ületab arukuse", kir° on kritiseerinud ametivõimusid, et
jutab kompartei ajaleht selles aval- nad on viinud partei joomariuse-datud
lugejakirjas. Lugeja Vitali vastase kampaania äärmuseni, selje
Volkov Donatski piirkonnast Uk- raport tegi selgeks, et kampaania
rainas ütles, et ta oli üllatatud kui on ikka veel raugemata käigus,
miilits peatas linnas bussi, millega Võitlus joomariuse. ja alkoholismi
ta sõitis ja tegi kõigile sõitjailehin- vastu pole lühiajaline, lärmakas
geõhu katse. Kuigi ta avaldas pro- Nõukogude laadis kampaania, vaid
testi, ähvardas miilits teda ja lubas see on raske ja valurikas asi, nõu-ahda
tema kolita halva rapordi ko- des ühelt poolt kompromissituid
halikule parteikomiteele. Volkov katseid selle „kurja kandjate" vas-ütles,
et tä ei ole jooja ja toetas te- tuja. nende vastu, kes rikuvad seä'
gelikult joomarite kontrollimist. düst, aga teiselt poolt on $ee res-
„ , . pekteeriv' atitüüd inimestele, kes
Rida rangeid antialkoholismi j^^^navad kodanike vähendamata
vastuabinõusid hakkas kehtima ^jg^^j väärikust.
N. Liidus möödunud aasta ma^ ^.^^^ lugejakirjade autorid
kuul, nende hu gas tõstes joojate ^^^^^^^
vanuse 1 S-lt 21 -ie aastale ^.^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^
ja vähendades- vodka hMlkffltu- desse, et nad võiksid näidata kõrget
-'[TIDI-Mg vamÄide arviEo . liitoete arvu, ..
Icimbid jm*
§yE«tekid fee tekkide katted jnio
Avatyd: ©smasp., teisip., neljap., reedel 9—9, kolmap., laup. ^ 5
Ästyge sisse ja voadcike ringil
SWEDISHFURNITURE
Stcolot
I 4
7500 Woodbint ÄVft.. (^»>UU pShjapool StedesD
W:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860509 |
Description
| Title | 1986-05-09-04 |
| OCR text | Nr. 36 ised Nr. 36 VABA EESTLANE reedd, 9. mml 1986 — Friday, May 9, 1986 )ää, valge kui SS^B, auku, ssuba jää 'mk ^isab kolm poissio saab kokku nimi lon TOOMAS ja kke ATS. PoisW Mina olen Arvo väike vend ja käin alles lasteaias. Olen ainult 5-aastane. Väike vend on väga raske olla. Midagi ei saa ise teha vanem vend on juba kõik enne irvo tahab lenduriks nina tahan hunduks )äris hea olla väike tuli üks suur must |as mu nägu lakkuma. päris ära lakkunud, >leks appi tulnud. Ta ära; Ma tean küll, )^r mind lakus. Meil ^al lõunaks pann-koo- |skis plärast sööki käed .aks pesta. Ma käisin Iga ei pesnud. Ütlesin fsin ja laksin õue. Sm "ulevikus niisugust as° SULEV Kalevipojal pii kolm sõpra: Ole-vipoeg, Sulevi-poeg ja Alevi"- poeg: Mina olen: see keskmine Sulevipoeg. Mino isa nimi on Ica Sulev ja meil om kodus kaks Sule-vana. Mina olen Su- ^eg, 8 aastat vana. m väga paljude asja-ütleb, et ma olen te-ieeldib rahvatants ja la võtan endale eesto ;n varsti hundulaagris-jvekodusse ja siis ma-kaks tolli. Möödu-la kasvasin kaks tolli. |.'.uure kasvuga. IÕISTÄTUS A EE Icirjutasid õiged fäheid lutudesse, sBfis said Indusso Viivi PiirisileS 50 Õpetaja Hei»s®d> soovitus f@®rf moortele: „Õppigrhiiidama elu väärtusi" o « • • nastasmiseilalitusele. PidiilikiBl Jemalateemstiasel teeiaisid praost Andres Taail ja õpetaja Edgar Heiiasoo, Maiiisikali-ses osas olid tegevad sopran Helmi Betlem, viiuldaja Ma- WesterMom, alt Estra Väli-Toompisni,. bass-bari- Raedseppj koguduse segakoor j^Cautate iJo- (6 Viivi Piirisild, neiupõlve nimega Rass, on sünd. Tallinnas 2, mail 1936. a. politseiametniku perekonnas. Koolitee algas Tallinna Õpetajate "Seminari era-algkoolis ja; lõppes ka seal kui 9. märtsil hävis koolimaja vene pommirünnakul. Põgenemine Eestist toimps „Moe- To" laeval, rais jällegi pommitati põhja venelaste poolt. Viivi koos vanematega pääses teisele laevale, 6-aastane vend Kojt uppus. Viivi koolitee jätkus Geislingeni põgenikelaagri algkoolis, gümnaasiumi lõpetas ta juba Buffalos USA-s, jätkas sama linna ülikooli majandusteaduskonnas ja hiljem Kaiiförnia ülikoolis ajakirjanduse ja õigusteaduskonna fakulteedisV Viivi on olnud hellake, gaid, rahvatantsija, segakoori- ja kiriku-noorte liige. Abiellis Avo Piirisil-laga, tütar Rita-Ly, on lõpetanud ülikooli poliitiliste teaduste alal. Viivi Piirisild on Los Angeleses mitte üksnes eestlaste organisatsioonides, vaid ka avaramaltki aktiivne. Eriti hinnatav on ta tegevus Balti Vabadusliidu abipresidendina, pressisekretärina ja aktiivse ajakirjanikuna Ameerika ajakirjanduses, kus väsimatult paljastanud kommunismi ohtu ja ülekohut Balti riiki-luubilari rahvuslikku tegevust on hinnatud Eesti Välisvõitluse Fondi stipendiumi määramisega talle 1984. a. Viivi Piirisild on olnud aastaid „Vaba Eestlase" lähedasim kaastööline, eriti käsitledes Balti Vabadusliidu, tegevust ja eestlaste rahvuslikku elu Los Angeleses. Tähtpäeva puhul soovib „Vaba Eestlane" talle jätkuvat edu eesti rahvuslike eesmärkide teenimisel. Muusikaga rikkalikult läbipoimi- jalgu. Õppige hindama elu väärtusi tud jumalateenistjuse avas „Canta- ja ärge tehke liiga varakult illusioo-teDomino" koo^ Roman Toi juha- ne, mis võibolla ei täitu. Hoidke tusel koraaliga „Üks kindel linn" kõrgel oma moraali ja ärge otsi lo.- (Martin Luther). Siis sisenesid lee- hutust alkoholist. Ka sõprade vali-rinoored õpetajate juhtimisel. Järg- kui tuleb olla ettevaatlik. Aga üle nes ühine koraal, edasi aigiiturgia kõige pidage meeles, et ilma Laudkond EestiMajandusklubi Kanadas 20. juubelibal-õpetaja E. Heinsoolt. M. Ratas- lumala abita ei jõua te kusagile. Et m keskelt mÖÖdapäeva pr. Potsep, E. Väärsi, pr. Later, Westerblom esitas viiulil S. Bach'i aga Jumalale lähedal seista, selleks w TT ^ T^ - • TT m i . . • .. „Aaria-. on tarvis kiriku vahendust." Potsep, pr. Rooneem, H. Later, pr. Parisva, H. Pansva, Önnistamiskõne pidas praost A. Ka pöördus õp. Heinsoo eestpal- pr. Väärsi ja H. Rooneem. FotO: Vaba Eestlane Taul inglise keeles ning Helmi Bet- ves kannatava kodumaa poole, mil-lem laulis ThomasF. Dunhiiri le kinnituseks organist R. Toi män* ..• ,. - • • • , • •.- • : • • • • . . . • ; ... •;• ^ „Au Jumala pojale". Leerilaste kii- gis hümni viimase salmi. . iCdfiSd ^Cilldp^fe Oli juttu ka nende isikutega, kes sitlemine ja õnnistamine toimus Muusikalist osa täiendas „Canta- ^ o. ®erni Inimõiguste avakonverent-õpetaja Tauli poolt nii inglise kui te Domino" lauluga ,,Libera me" K®fil0fe©O?TeiWCi^ silt hiljuti tagasi tulnud ja Randpe-ka eesti keeles, olenedes leeriõpi- (Gabriel Faure), kus soolo-osa lau- redega seal koos olnud: Parlamen» lase keelelisest tagapõhjast (õnnis-|js A. Raudsepp. Kaisa Randpere Komitee liikmed diliige ja Standing Gommittee esitatavate hulgas oli ka noori kogu- Järgnev litureiline osa ja armu- ^^^i^ Marta Kivik võtsid Human Rights esimees Fred King, duse ingliskeelsest rektsioonist). j^^^ jagamine toimus kahe õpetaja ^^^"^^ Ottawas, kus neil parlamendiliige ja eelnimetatud Ja jälle kõlasid võimsad lauluhe- poolt ühiselt. Pihtikõne pidas õp, E. o^i võimalus kõneleda mitme parla- komitee liige David Kilgour, Ka-lid vanas kunstipärases kirikus: Heinsoo ning praost A Taul lugei n^endi liikmega ning senaatoriga, nada välisministeeriumi N, Liidu seekord laulis ,,Cantate Domino" j^Ieie Isa palve. Lisaks ieerinoörtele ^on^t^ee on saatnud välja ligi 400 ja Ida-Euroopa programmi osakon-koos E. Väli-Toompuuga soolo-osa- armülauatalitusest osavõtjaid ka ^^^J^ parlamendiliikmeile, paludes na direktor Gordon Whitehead. des R. Toi seatud „Mu süda, ärka noortevanemaid, teisi lähemaid su- kirjutada protestikirju N . L i i - Kaisa olukorda on arutatud üles". gulasi ja sõpru * Kõlasid veel ühis- suursaadikule ja M. Gorbatsho- Rootsi delegatsiooniga. Kanada de-öpetaja E. Heinsoo jutlus oli ra- koraalid ja siis lõpetas praost A. ^^^^^ Seni on komitee saanud üle legatsioon on valmis tema küsi^ jatud tekstile Peetruse esimesest Taul kauni teenistuse tänupalve ja ^^J^ ärakirja kirjadest, mis on saa- must toetama koos ameenklastegap kirjast, kolmandast peatükist, saU õnnistamisega. 1^^"^ eelnimetatud isikutele. Balti kui see tõstetakse üles läbirääkimise mid 8-12, mis räägib kristlikust Kirikust väljuva protsessiooni ^ ] ! ^ " \ ^ " E Arujal ja M. Kiviku! tel N. Liidu delegatsioon^^^ ühiselust. Nagu õp. Heinsoo mai- saateks mängis Roman Toi orelil Z Ä i nis, oli tema jutluse sisu täielikult j^hann PachelbeKi ..Tokaata". l^^^^^^ ^^.^^^^ '''^ t^TT^^^I Tl noortele suunatud, mainides muu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ - ^ f >nu saa nud Kaisa Randpere saa- FM le Torontos mng jaJkab oma cA^c ^ru; c.i/iamHif piiii ^ unnisiaiuQ noone nimcRirjdi koigil teada ning paljud on tood. paludes Kanada koolilapsB a noori eestL refinL^^n^^^^^^ ^""^"'^^^ ^^t' ^^^^^ ^^^anud tema lugu levitadk oma kirju kirjutada N . L. suursaadikul. 1"^^^^^^ S ^'S"'^:^^ valimispiirkondades ringkirjades. .ing M . Gorbatshovile. käik. .Armsad noored, igapäevase Pangsepp,' Peter Vaido Paas, Kris-elu kõrval on teil tarvis ka hinge- |^ kaansoo, Andres Ivar ^ kodu, milleks on teie kodukirik . ^^^^^ Lillian Lees, Martin ö Ta kutsus tänaseid leeriopilasi viie j^^^^ ^ j^^^^ p^^, aasta pärast jälle kokku, et ühiselt Christopher Timusk, Leigh-Ann arutada ja muljeid vahetada noor- ^^^^^i^ Lena Kristi Pahapill, An-te elukäigu üle. „Ärge häbenege j^^j p^^^i^ j-^^ j ^ ^ ^ ^ ^ p^jg,^ oma emakeelt ja kohustusi igapae- j..^ ^r'mnQ Pihl, Corrine Patricia vases elus. Pidage meeles, et Jee- g • ^^^-^^ Westerblom. sus ei salanud kunagi oma puuse-pa- elukutset ja ta pesi oma jüngrite V.L. saam iVADINE VÄUAMÜÜK Eeloleval lauppeval, 10. mail tähistab oma 30. sünnipäeva Eestlaste Kesknõukogu Kanadas peasekretär Priit Aruvald. Ta on noore mehena" valinufi Eesti vabaduse eest võitlemise Kanada poliitilises elus, näidates 'teistele eesti noortele eeskuju oma rahvusliku meelsusega ju välisvõitluslikule tegevusele pü-hendatusega. ja Eende joomakombeid piirata, aga ametivõimud olevat mifiiemas sellega liiga kamgele^ kiii nad peatavad linnas biBSSB ja hakkavad sõitjate hingeõhku kontrollima ning sunnivad inimesi astuma karskuse klubidesseo Mõnel juhtumil „administratsioo- Kuigi Pravda oli esimene, kes ni üliagarus ületab arukuse", kir° on kritiseerinud ametivõimusid, et jutab kompartei ajaleht selles aval- nad on viinud partei joomariuse-datud lugejakirjas. Lugeja Vitali vastase kampaania äärmuseni, selje Volkov Donatski piirkonnast Uk- raport tegi selgeks, et kampaania rainas ütles, et ta oli üllatatud kui on ikka veel raugemata käigus, miilits peatas linnas bussi, millega Võitlus joomariuse. ja alkoholismi ta sõitis ja tegi kõigile sõitjailehin- vastu pole lühiajaline, lärmakas geõhu katse. Kuigi ta avaldas pro- Nõukogude laadis kampaania, vaid testi, ähvardas miilits teda ja lubas see on raske ja valurikas asi, nõu-ahda tema kolita halva rapordi ko- des ühelt poolt kompromissituid halikule parteikomiteele. Volkov katseid selle „kurja kandjate" vas-ütles, et tä ei ole jooja ja toetas te- tuja. nende vastu, kes rikuvad seä' gelikult joomarite kontrollimist. düst, aga teiselt poolt on $ee res- „ , . pekteeriv' atitüüd inimestele, kes Rida rangeid antialkoholismi j^^^navad kodanike vähendamata vastuabinõusid hakkas kehtima ^jg^^j väärikust. N. Liidus möödunud aasta ma^ ^.^^^ lugejakirjade autorid kuul, nende hu gas tõstes joojate ^^^^^^^ vanuse 1 S-lt 21 -ie aastale ^.^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^ ja vähendades- vodka hMlkffltu- desse, et nad võiksid näidata kõrget -'[TIDI-Mg vamÄide arviEo . liitoete arvu, .. Icimbid jm* §yE«tekid fee tekkide katted jnio Avatyd: ©smasp., teisip., neljap., reedel 9—9, kolmap., laup. ^ 5 Ästyge sisse ja voadcike ringil SWEDISHFURNITURE Stcolot I 4 7500 Woodbint ÄVft.. (^»>UU pShjapool StedesD W: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-09-04
