1986-05-09-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tk. VABA EESTLAI^E reedel/9;:
Nr. 36 Nr. 3
imnnnirai(OB
jõustikü väiishooae^ haripunkti;
Ädeläides| peetud meistrivõistlustel
jooksis DebörahFlintoff 4^
tõkkeid ajaga 54,28, mis on
sasv
12 km distantsil võitis 19-aastane
lohn Ngungi Keemast ajaga
35v32,9. Ka juunioride 7 km jooksus
õlid esikohad aafriklastel, Me-lešeF^
isaÖipopiäst jooksus
ajaga 22.47. Naiste hulgas suutis
eelmisb aasta tiitlit korrata ISraas-tane
Zola -Budd Inglii
j. ;ä;''esimesed kergej
maailmameistritiitlid anti; välja
Shveit&is, kus korraldati 14, murd-^
maajboksu maaili|iameistrivõistlu-sed;
Sivur iilekaal oli Aafrika jooks-jaii
kellele kuulus esikümnest kaheksa,
esiviisikust aga kõik köhad.
te Euroopa karika võitis tänavu 10
km maaümanieister rootslanna Eva
Körpela, kes talve jooksul kogus
112 punkti. Teine oli eksniäailma-meister
norralanna Sänna Giönlid
93: ja kolmas
H 35"
42
FÕikread 1. Osa Soome maast,
6. Keskelt kõrgem, 10. Kanada
juustusort, 11. Mitte külm, 12. Oh-kamme,
; 13. Kaval, 14. üldjuht
mitmel eesti laulupeol, 15. On —
ühes võõrkeeles, 17. Koht Põhja-
Eestis, 19. Soome suuremaid aja»
lehti, 21 . K a k s ühesugust konsonanti,
22. Kenad, sõbralikud, 24,
Kaasomanik, 28. Kaassõna, 29;
Plaanitsema^ 31, Mitme paavsti nimi,
33. Hõige, ^34. Psüühhiline
reaktsioon, 37. Ain Kalmuse teos,
39v Naisenimi, 40; Eessõna saksa
keeles, 41. Mõistus, 42. Koht Tartu
juures, 43. Kink, toetus.
h 1. Riik Aafrikas, 2.
Jõuallikas, 3. Hobune, 4. Hoiah
ankrut, 5. Kuulsa pühaku kodu- l
koht, 6. inglise mehenime lühend,
7. Ühe usulahu liige; 8. Kaunistav
ese, 9. Tabav väljendus, 16. Noot,
18. Purjepuu, 20. Liiin Šaskatphe-wanis,
: 22, Eesti laskürmaailma-meister,
23. Ühe saareriigi pealinn,
25; Jõgi Lätis, 26. Hamba tijgi, 27.
Pidalitõbi, 30. Isiklik:asesõrta, 31.
Jõgi Venemaal, Eesti piiri lähedal,
32. Ootamine, 35. Ü k s— itaalia "
keelesi 36. Naisenimi, 38. Reserv.
RISTSÕNA NR.
LAHENDUS -
Malehuvi on eesti noorte ja vanemate hulgas
Pildil kaks noort ühel hiljutisel võistlusel „jõudu" katsumas.
> Foto: Vaba Eestlane
mälestysvSistiyg
Vancouveris toimub , 16.—19.
mail Robson Square Media Cent-re'is
^(800 Robson St.) Paul Kerese
mälestus-maleturniir. Esimeses sektsioonis
mängitakse 7-ringilises, ka-hest-
kuuendas sektsioonis mängitakse
6-ringilises süsteemis.
„Vaheouver 1975" turniirist vot-tisosa
320 maletajat, mis sellal oli
suuruselt teine mängijate arvu poolest
Kanadas; Avatud sektsioonis
saavutas Paul Keres kiire edumaa.
Ta mängis kergelt ja vältis oma
vastaste teoreetilisi ettevalmistusi.
Suurepärase keskmängu tehnikaga
ta noppis Tcergesti punkte nagu
küpseid viinamarju. Tal ei olnud
ühtki katkestatud partiid ja võitis
turniiri 8,5 punktiga.
Peatudes Torontos andis ta simultaani
Toronto I^art Houseis
12. mail. Kojumineku! tabas teda
5. juunil Helsingis südameatakk.
Vancouveris on teda endiselt aas-tati
edasi austatud temanimelise
võistluse korraldamisega.
Fõikread: 1. Vastik, 6. Lüpsik,
10/ Lahas, 11, Hulgus, 12. Kalmus,
13. Senegal, 14. Alev, 16,
Eton, 18. Tihe, 19. Ilmarine, 22.
Toda/ 24. Ballast, 25. Sigudik, 27.
Siim, 29. Moonakas, 32. Elus, 35.
Arne, 36. Spee, 37/ Manuela, 39.
Rõigas, 40. Edeneb, 41 Nurme;
42. Ajalik, 43. Aretus. '
1. Vahvad, 2. Silvet,
3. lius, 4. Kasemets, 5. Baretid, 7.
t^lal, 8. Sameti, 9. Keskne, 12.
kalm, J 5; Villane, 16. Ergutus, / 7.
Onnid, 20. jCasi, 21. Major, 23,
Otsa; 26. Imetlema, 28. Istutus, 29.
Maarva, 30/Ontika, 31. Ka
Spinat, 34. Leebus, 37. Mari, 38;
iieifinisiiiiiisiiissiiiiiisiilieiiiiiiiHiiiiiiiiiii mõrvareid õiguse ette, vaid sama
harjaga tõrvata ja mustata traditsiooniliselt
antikommuniste emigrantide
ühiskondades USA's nii
ulatusiikult kui võimalik. Nõukogud,
ütieyäd kriitikud; soovivad
külvata eriarvamusi iemigrantide
gruppide hülgas ja mustata neid N .
Ludu kodanike silniis;
Tugevas sõnastuses väljendas
eriarvamusi 65-aastase Ukrainas
sündinud SergeKöwalchuki juhtumi
puhul, kellelt võeti USA kodakondsus,
kuna ta oli töötanud
kantseleiametnikuna natside all
töötavas politseiüksuseš II maailmasõja
ajal, peakohtunik Ruggero
J. ASdisert möödunud aasta septembris
kolmanda ringi appellatsi-oonikphtus:
,;;Va|itsuse kohtuasi põhineb
tõenditele, niis antvjd KGB poolt
tegemaks lõppu tema poliitilisele tegevusele.
tJhilduvus selle eesmärgi
Ja individuaalse õiguse vahel tuleb
: ÜSUIAVUSE KÜSIMUS -
Küsitakse, kas USA valitsus ja
veelgi tähtsanij kohtud, yõiyad arukalt
aktsepteerida sellise tõendusmaterjali
kasütanust; ei öelda kes
on siiüdi ja kes süütu. tJks memo-randurrv
ringles äsjaste! kuudel
American Bar Assn. seaduse ja lü-gi
julgeoleku komitees. Selles öeldi;
,,Kas see tõendusmaterjal, mis saabud
N.Oidult usutav ja kas
selle saamine miig kasutamine sellise
tõendusena annab protsessi^
vajalikku statidardit?"
ABA märkus ei teinud mingeid
kokkuvõtlikke järeldusi, aga soovitas,
et mingi kõrgem laudkond
ypiks võtta oma töökavasse neid
Iküsisnüsi ja selle küsimusega
Mure, mida on avaldanud teatud
arv föderaalkohtu juriste ja indivi^
duaalseid advokaate reas intervjuudes,
on samal ajal nii poliitiline kui
ka kohtu prötseduiHripärasuses,
Nad märgivad, näiteks, N . Liido
pikaajalist ajalugu õiguse väänamisel
ja tõendüsinaterjalide leiutamise!,
mis sobis nende poliitilistele
eesmärkidele alates teaterlikust
bplshevike kohtuprotsessist 1930^
ndais aastais kuni Anatoli Shtshran-ski
ja teiste inimõiguste aktivistide
kõhtuprotsessideiiii 1970- ja 1980-
:,ndäis\aastais.
' : Ameerika sõjakurjategijate juhtumeil
kriitikud usuvadj et N . Liidu
eesniärk pole niitte ainult viia
arvüi •
1, kui üldse keegi
sest ühiskonnast sugereerivad, et
kõik N. Liidu tõendid ph määritud.
Probleem, nad ütlevad, Önva^
hetegemihe tunnistuste ^ahely lyiis
on ehtsad, ilustatud Või lihtsalt
leiutatud jä millal ära tunda, kui
dokumendid on valitud arhiividest,
jättes ära need, mis võivad rehabiliteerida
kaebealuse või leevendada
tenia vastu;/- V
1980. aasta kokkuleppe termi-neil
see pole pinud kerge ülesanne.
Nõukogud on keeldunud andmast
OSI prokuröridele voi kaitseadvo^
kaatidele ligipääsuvõimalust sõja-aegseile
arhiividele muude tõendite
mis:
sustäda kaebealuse süüd või süütust.
Advokaadid ja mõned föde-raalkohtud
on protesteerinud, et
need kitsendused teevad peaaegu
võimatuks garanteerida kaebealusele
protsessi puhul õiglust tähenda-
• : v a t k a i t s e t . ^ •
Lisaks nõukogud rangelt kontrollivad
ameeriklaste ligipääsu tunnis-tajaile.
Tunnistused on videoliiidistatud
Ameerika kohtutes kasutaniiseks.
ÜSA kaitseadyokaatidel on õigus
esitada ristküsimusi tunnistajaile ja
OSI isegi maksab advokaatidele
reisikulud N . Liitu. Aga kõigil juhtumeil
N. Liidu prokurörid juhivad
tunnistajailt andmete andmist, pidevalt
nad keelavad ristküsitleniisi
ja sageli õhutavad tunnistajaid jääma
kirjutatud kokkuvõtete või protokollide
juurde^ mis varem on tehtud
K G B ppölt^õoritatüd ülekm
•lämisel.
Vaatamata OS! esialgsele loDtur
sele 1980, ükski nõukogude sõjale
tunnistaja pole veel
[i ilmunud Ameerika kohtusse,
kuigi mõned oii reisinud Lää-ne-
Saksamaale tunrtistusi ahdma
muudel juhtumitel. Vastupidi Poola,
kus enamus natside hävituslaag-reid
asus, pole pannud kehtima selliseid
kitsendusi pma ametlikele arhiividele
või tunnistajatele ligi pää-semisekš.--^,
;-/-::.v;;-:
Siiski on OSI protsessid viinud
selle asutuse palju rohkem olehemä
nõukogude kui poola tõendeist. See
on saanud tunnistusi, näiteks vae
vait poole tosina võrra poola tunnistajailt
pärast 1980. aastat, aga
samal perioodil on küsitletud üle
saja nõukogude tunnistaja.
Kanadas, kus kuninglik komisjon
on veetnud üle aasta otsustamiseks,
kas või kuidas juhtida oma
uurimisi sõ
tute üle, pn kahtlust riõukogude
tõendite kasutamises jaganud mõ^
hed parlamendiliikmed.
„Ameerika lähenemine prolilee-mile
on täiesti puudulik,'- ütles
Andrew Witer uuesti loodud inimõiguste
pärlamendikomitee esimees
ühes äsja antud intervjuus. „yähe-malt
olgu tingimuseks," ütles Witer,
„et nõukogude tunnistajad
peaksid plema küsitletud mitte-eel-arvamistega
olukorras, nagu saatkond,
mis oleks väljaspool nõukogude
prokuröri pilgu alt."
Vaatamata prokuröriikule kontrollile,
mis peale pandud nõukogude
poolt, OSI lükkab ära kartuse
vale või Võltsitud tõendite eest või
nõustuks tühistama protsessi kui
ebaloogilist ja alusetut. ^ '
„Kui praktiline asi on raske välja
mõelda, siis KGB —-või keegi
teiiie selles kaliibris — on valmis
vabritseerimas dokumerite dokumentide
järel ja valevandele kihutama
tunnistajat tunnistaja järel
igaks osi protsessiks," ütles asutuse
praegune direktor Neil M.
Sher.
OTSÜSTAMATU
EDASIKAEBÜS
OSI esi^s oma seisukohti
veelgi kategoorilisemalt hiljutises
kolmanda Ringi apellatsiöonikoh-tus
kodakondsuse saanud leedulase
Jupzas Kyngyse protsessil: Föderaalne
piirkonnakohus vabastas
Kungyse 1983- aastal süüst, et ta
võttis osa juutide mõrvamisest nat:
si okupatsiooni ajal ja tegi etteheiteid
OSI'ie puuduste eest, et nad
polnud taganud, et nõukogude tunnistaja
oleks olnud sunnitud tunr
nistama. -.:•"':( •
(Jäj
f rof. Ä; Yõõbuse (a|al0or(
„Studies in the History of the 300o|
Estonian Feople*' pealkirja all on mej
profesör Võõbus inglise keelt valda- vajj
jäte lauale toonud kümme köidet, det
2000 lehekülge, eestlaste ajalugu S(
ürgajast küni täriapäevani. See on saa^
põhjalik dokumentatsioon, meie ühel
maal käinud sõdadest, kannatus- duti|
test ja saavutustest. Nii ulatuslikku agi
eesti kultuurilugu pole meil isegi ja
eesti keeles ümunud ega ole teada, teaj
et midagi sellist oleks tulemas. pä<
Esimesed seitse köidet käsitlesid mül
ajalugu selle mitmetahuiistes il- Kuf
Imingutes, nagu ajalugu ikka. Siis Jae
tõusis vajadus eriteemade käsitle- hii
miseks. Nii ilmus kaheksas köide
Tartu ülikooli 350-ndaks aastapäe- kõj
vaks! Edasi, üheksas köide eesti köi
iseseisvusaegsest kirjandusest, sest kö
eelmine ingliskeelne teos oli 15 koj
aastat vana ja seegi õhukene. Siis ül
kümnes köide, iseseisvuseaegsestpej
muusikast, millest inglise keeles sa]
õieti midagi pole näidata, kui mit-te
arvestada ühte Stokholmis, ha
Kremli eeskirjade järgi kirjutatut, sel
Trükikojas on veel XL köide -
kujutavkuüst ja XII—- lavakunste
dest. Kriitiline vajadus uue teose
Järele tõusis skandaalsete nn. kii
..uurimiskomisjonide" tegevusse t(
astumisel USA's ja Kanadas. Köited
XIII, XIV ja XV mahutavad VJ
ülevaate eestlaste kaitselahinguist M
Teise maaUmasõja ajal, kuni vi
Tshehhi „Põrguni" ja vangüaagri-tehiv
Nende kolme teose alipealkiri
on „The Tragedy of the Estonian
People . . mis mõni aeg tagasi
välja kuulutati üheköitelisena, kuid
nüüd on see mahukamaks paisu^
Eud, uute andmete lisamisega.
Teiste sõndagea: ^ meie ajaloo
WLT varia-numl»
Rahvusvahelise kirjandusajakirja
World Literature Today (WLT) talvises
varia-numbris vaadeldakse
keeleprobleeme iiri kirjanduses,
kaasaegset aafrika ja kariibi piirkonna
kirjandust, tshehhi humoristlikku
kirjandust, „viimase romantiku"
Henry Booti loomingut, G.
Vladimovi kirjanduslikku teed eksiili
ja mitmeid muid ilminguid tänapäevases
kirjanduses ja eri maades,
ka hiljuti maailma tähelepanu
fookuses olevail Marcose Filipiinidel.
Eesti raamatute rubriigis vaatleb
George Kurman Ene Mihkelsoni
romaani „Matsi põhi" (1983). Tegelikult
on raamatus veel teinegi
lühiromaan ^,Kuju keset väljakut".
Mõlemad on melodramaatilised ja
näivad olevat autobiograafilised,
mõlemad algavad maa-linna vahele!
jagatult, mis on prominentne
moodsas eesti kultuurielus ja kir-|
janduses. Autori noorus oli 1940-
1950. a, orvuna relvastatud vastii-|
panu varjus. Ema uuesti abiellumine,
kool alul maal siis linnas. Ülikoolis,
leides koha linna intelligentside
hulgas, töö ja igapäevasec
probleemid, purgatooriikumad võrj
reldes teiste inimestega. Esimesej
maateemalises on keskpunktis mai
teriaalne rikkus, linnaelus intellekj
tuaalsed ja vaihised väartusec
Mihkelsoni raamatul on suurei
tähendus, kuna mõlemad opad oj
esimesed Nõukogude Eesti proosa^
kus neid, kes võitlesid relvadega N
Liidu okupatsiooni vastu 1944, ku
jeldätakse tavaliste inimesteni
emade ja talupidajaina, mitte bai
diitidena ja fashistidena nagu on s^
ni partei nõudeks olnud.
• f 0 . ; ' ' '
• * 0
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860509 |
Description
| Title | 1986-05-09-07 |
| OCR text | tk. VABA EESTLAI^E reedel/9;: Nr. 36 Nr. 3 imnnnirai(OB jõustikü väiishooae^ haripunkti; Ädeläides| peetud meistrivõistlustel jooksis DebörahFlintoff 4^ tõkkeid ajaga 54,28, mis on sasv 12 km distantsil võitis 19-aastane lohn Ngungi Keemast ajaga 35v32,9. Ka juunioride 7 km jooksus õlid esikohad aafriklastel, Me-lešeF^ isaÖipopiäst jooksus ajaga 22.47. Naiste hulgas suutis eelmisb aasta tiitlit korrata ISraas-tane Zola -Budd Inglii j. ;ä;''esimesed kergej maailmameistritiitlid anti; välja Shveit&is, kus korraldati 14, murd-^ maajboksu maaili|iameistrivõistlu-sed; Sivur iilekaal oli Aafrika jooks-jaii kellele kuulus esikümnest kaheksa, esiviisikust aga kõik köhad. te Euroopa karika võitis tänavu 10 km maaümanieister rootslanna Eva Körpela, kes talve jooksul kogus 112 punkti. Teine oli eksniäailma-meister norralanna Sänna Giönlid 93: ja kolmas H 35" 42 FÕikread 1. Osa Soome maast, 6. Keskelt kõrgem, 10. Kanada juustusort, 11. Mitte külm, 12. Oh-kamme, ; 13. Kaval, 14. üldjuht mitmel eesti laulupeol, 15. On — ühes võõrkeeles, 17. Koht Põhja- Eestis, 19. Soome suuremaid aja» lehti, 21 . K a k s ühesugust konsonanti, 22. Kenad, sõbralikud, 24, Kaasomanik, 28. Kaassõna, 29; Plaanitsema^ 31, Mitme paavsti nimi, 33. Hõige, ^34. Psüühhiline reaktsioon, 37. Ain Kalmuse teos, 39v Naisenimi, 40; Eessõna saksa keeles, 41. Mõistus, 42. Koht Tartu juures, 43. Kink, toetus. h 1. Riik Aafrikas, 2. Jõuallikas, 3. Hobune, 4. Hoiah ankrut, 5. Kuulsa pühaku kodu- l koht, 6. inglise mehenime lühend, 7. Ühe usulahu liige; 8. Kaunistav ese, 9. Tabav väljendus, 16. Noot, 18. Purjepuu, 20. Liiin Šaskatphe-wanis, : 22, Eesti laskürmaailma-meister, 23. Ühe saareriigi pealinn, 25; Jõgi Lätis, 26. Hamba tijgi, 27. Pidalitõbi, 30. Isiklik:asesõrta, 31. Jõgi Venemaal, Eesti piiri lähedal, 32. Ootamine, 35. Ü k s— itaalia " keelesi 36. Naisenimi, 38. Reserv. RISTSÕNA NR. LAHENDUS - Malehuvi on eesti noorte ja vanemate hulgas Pildil kaks noort ühel hiljutisel võistlusel „jõudu" katsumas. > Foto: Vaba Eestlane mälestysvSistiyg Vancouveris toimub , 16.—19. mail Robson Square Media Cent-re'is ^(800 Robson St.) Paul Kerese mälestus-maleturniir. Esimeses sektsioonis mängitakse 7-ringilises, ka-hest- kuuendas sektsioonis mängitakse 6-ringilises süsteemis. „Vaheouver 1975" turniirist vot-tisosa 320 maletajat, mis sellal oli suuruselt teine mängijate arvu poolest Kanadas; Avatud sektsioonis saavutas Paul Keres kiire edumaa. Ta mängis kergelt ja vältis oma vastaste teoreetilisi ettevalmistusi. Suurepärase keskmängu tehnikaga ta noppis Tcergesti punkte nagu küpseid viinamarju. Tal ei olnud ühtki katkestatud partiid ja võitis turniiri 8,5 punktiga. Peatudes Torontos andis ta simultaani Toronto I^art Houseis 12. mail. Kojumineku! tabas teda 5. juunil Helsingis südameatakk. Vancouveris on teda endiselt aas-tati edasi austatud temanimelise võistluse korraldamisega. Fõikread: 1. Vastik, 6. Lüpsik, 10/ Lahas, 11, Hulgus, 12. Kalmus, 13. Senegal, 14. Alev, 16, Eton, 18. Tihe, 19. Ilmarine, 22. Toda/ 24. Ballast, 25. Sigudik, 27. Siim, 29. Moonakas, 32. Elus, 35. Arne, 36. Spee, 37/ Manuela, 39. Rõigas, 40. Edeneb, 41 Nurme; 42. Ajalik, 43. Aretus. ' 1. Vahvad, 2. Silvet, 3. lius, 4. Kasemets, 5. Baretid, 7. t^lal, 8. Sameti, 9. Keskne, 12. kalm, J 5; Villane, 16. Ergutus, / 7. Onnid, 20. jCasi, 21. Major, 23, Otsa; 26. Imetlema, 28. Istutus, 29. Maarva, 30/Ontika, 31. Ka Spinat, 34. Leebus, 37. Mari, 38; iieifinisiiiiiisiiissiiiiiisiilieiiiiiiiHiiiiiiiiiii mõrvareid õiguse ette, vaid sama harjaga tõrvata ja mustata traditsiooniliselt antikommuniste emigrantide ühiskondades USA's nii ulatusiikult kui võimalik. Nõukogud, ütieyäd kriitikud; soovivad külvata eriarvamusi iemigrantide gruppide hülgas ja mustata neid N . Ludu kodanike silniis; Tugevas sõnastuses väljendas eriarvamusi 65-aastase Ukrainas sündinud SergeKöwalchuki juhtumi puhul, kellelt võeti USA kodakondsus, kuna ta oli töötanud kantseleiametnikuna natside all töötavas politseiüksuseš II maailmasõja ajal, peakohtunik Ruggero J. ASdisert möödunud aasta septembris kolmanda ringi appellatsi-oonikphtus: ,;;Va|itsuse kohtuasi põhineb tõenditele, niis antvjd KGB poolt tegemaks lõppu tema poliitilisele tegevusele. tJhilduvus selle eesmärgi Ja individuaalse õiguse vahel tuleb : ÜSUIAVUSE KÜSIMUS - Küsitakse, kas USA valitsus ja veelgi tähtsanij kohtud, yõiyad arukalt aktsepteerida sellise tõendusmaterjali kasütanust; ei öelda kes on siiüdi ja kes süütu. tJks memo-randurrv ringles äsjaste! kuudel American Bar Assn. seaduse ja lü-gi julgeoleku komitees. Selles öeldi; ,,Kas see tõendusmaterjal, mis saabud N.Oidult usutav ja kas selle saamine miig kasutamine sellise tõendusena annab protsessi^ vajalikku statidardit?" ABA märkus ei teinud mingeid kokkuvõtlikke järeldusi, aga soovitas, et mingi kõrgem laudkond ypiks võtta oma töökavasse neid Iküsisnüsi ja selle küsimusega Mure, mida on avaldanud teatud arv föderaalkohtu juriste ja indivi^ duaalseid advokaate reas intervjuudes, on samal ajal nii poliitiline kui ka kohtu prötseduiHripärasuses, Nad märgivad, näiteks, N . Liido pikaajalist ajalugu õiguse väänamisel ja tõendüsinaterjalide leiutamise!, mis sobis nende poliitilistele eesmärkidele alates teaterlikust bplshevike kohtuprotsessist 1930^ ndais aastais kuni Anatoli Shtshran-ski ja teiste inimõiguste aktivistide kõhtuprotsessideiiii 1970- ja 1980- :,ndäis\aastais. ' : Ameerika sõjakurjategijate juhtumeil kriitikud usuvadj et N . Liidu eesniärk pole niitte ainult viia arvüi • 1, kui üldse keegi sest ühiskonnast sugereerivad, et kõik N. Liidu tõendid ph määritud. Probleem, nad ütlevad, Önva^ hetegemihe tunnistuste ^ahely lyiis on ehtsad, ilustatud Või lihtsalt leiutatud jä millal ära tunda, kui dokumendid on valitud arhiividest, jättes ära need, mis võivad rehabiliteerida kaebealuse või leevendada tenia vastu;/- V 1980. aasta kokkuleppe termi-neil see pole pinud kerge ülesanne. Nõukogud on keeldunud andmast OSI prokuröridele voi kaitseadvo^ kaatidele ligipääsuvõimalust sõja-aegseile arhiividele muude tõendite mis: sustäda kaebealuse süüd või süütust. Advokaadid ja mõned föde-raalkohtud on protesteerinud, et need kitsendused teevad peaaegu võimatuks garanteerida kaebealusele protsessi puhul õiglust tähenda- • : v a t k a i t s e t . ^ • Lisaks nõukogud rangelt kontrollivad ameeriklaste ligipääsu tunnis-tajaile. Tunnistused on videoliiidistatud Ameerika kohtutes kasutaniiseks. ÜSA kaitseadyokaatidel on õigus esitada ristküsimusi tunnistajaile ja OSI isegi maksab advokaatidele reisikulud N . Liitu. Aga kõigil juhtumeil N. Liidu prokurörid juhivad tunnistajailt andmete andmist, pidevalt nad keelavad ristküsitleniisi ja sageli õhutavad tunnistajaid jääma kirjutatud kokkuvõtete või protokollide juurde^ mis varem on tehtud K G B ppölt^õoritatüd ülekm •lämisel. Vaatamata OS! esialgsele loDtur sele 1980, ükski nõukogude sõjale tunnistaja pole veel [i ilmunud Ameerika kohtusse, kuigi mõned oii reisinud Lää-ne- Saksamaale tunrtistusi ahdma muudel juhtumitel. Vastupidi Poola, kus enamus natside hävituslaag-reid asus, pole pannud kehtima selliseid kitsendusi pma ametlikele arhiividele või tunnistajatele ligi pää-semisekš.--^, ;-/-::.v;;-: Siiski on OSI protsessid viinud selle asutuse palju rohkem olehemä nõukogude kui poola tõendeist. See on saanud tunnistusi, näiteks vae vait poole tosina võrra poola tunnistajailt pärast 1980. aastat, aga samal perioodil on küsitletud üle saja nõukogude tunnistaja. Kanadas, kus kuninglik komisjon on veetnud üle aasta otsustamiseks, kas või kuidas juhtida oma uurimisi sõ tute üle, pn kahtlust riõukogude tõendite kasutamises jaganud mõ^ hed parlamendiliikmed. „Ameerika lähenemine prolilee-mile on täiesti puudulik,'- ütles Andrew Witer uuesti loodud inimõiguste pärlamendikomitee esimees ühes äsja antud intervjuus. „yähe-malt olgu tingimuseks," ütles Witer, „et nõukogude tunnistajad peaksid plema küsitletud mitte-eel-arvamistega olukorras, nagu saatkond, mis oleks väljaspool nõukogude prokuröri pilgu alt." Vaatamata prokuröriikule kontrollile, mis peale pandud nõukogude poolt, OSI lükkab ära kartuse vale või Võltsitud tõendite eest või nõustuks tühistama protsessi kui ebaloogilist ja alusetut. ^ ' „Kui praktiline asi on raske välja mõelda, siis KGB —-või keegi teiiie selles kaliibris — on valmis vabritseerimas dokumerite dokumentide järel ja valevandele kihutama tunnistajat tunnistaja järel igaks osi protsessiks," ütles asutuse praegune direktor Neil M. Sher. OTSÜSTAMATU EDASIKAEBÜS OSI esi^s oma seisukohti veelgi kategoorilisemalt hiljutises kolmanda Ringi apellatsiöonikoh-tus kodakondsuse saanud leedulase Jupzas Kyngyse protsessil: Föderaalne piirkonnakohus vabastas Kungyse 1983- aastal süüst, et ta võttis osa juutide mõrvamisest nat: si okupatsiooni ajal ja tegi etteheiteid OSI'ie puuduste eest, et nad polnud taganud, et nõukogude tunnistaja oleks olnud sunnitud tunr nistama. -.:•"':( • (Jäj f rof. Ä; Yõõbuse (a|al0or( „Studies in the History of the 300o| Estonian Feople*' pealkirja all on mej profesör Võõbus inglise keelt valda- vajj jäte lauale toonud kümme köidet, det 2000 lehekülge, eestlaste ajalugu S( ürgajast küni täriapäevani. See on saa^ põhjalik dokumentatsioon, meie ühel maal käinud sõdadest, kannatus- duti| test ja saavutustest. Nii ulatuslikku agi eesti kultuurilugu pole meil isegi ja eesti keeles ümunud ega ole teada, teaj et midagi sellist oleks tulemas. pä< Esimesed seitse köidet käsitlesid mül ajalugu selle mitmetahuiistes il- Kuf Imingutes, nagu ajalugu ikka. Siis Jae tõusis vajadus eriteemade käsitle- hii miseks. Nii ilmus kaheksas köide Tartu ülikooli 350-ndaks aastapäe- kõj vaks! Edasi, üheksas köide eesti köi iseseisvusaegsest kirjandusest, sest kö eelmine ingliskeelne teos oli 15 koj aastat vana ja seegi õhukene. Siis ül kümnes köide, iseseisvuseaegsestpej muusikast, millest inglise keeles sa] õieti midagi pole näidata, kui mit-te arvestada ühte Stokholmis, ha Kremli eeskirjade järgi kirjutatut, sel Trükikojas on veel XL köide - kujutavkuüst ja XII—- lavakunste dest. Kriitiline vajadus uue teose Järele tõusis skandaalsete nn. kii ..uurimiskomisjonide" tegevusse t( astumisel USA's ja Kanadas. Köited XIII, XIV ja XV mahutavad VJ ülevaate eestlaste kaitselahinguist M Teise maaUmasõja ajal, kuni vi Tshehhi „Põrguni" ja vangüaagri-tehiv Nende kolme teose alipealkiri on „The Tragedy of the Estonian People . . mis mõni aeg tagasi välja kuulutati üheköitelisena, kuid nüüd on see mahukamaks paisu^ Eud, uute andmete lisamisega. Teiste sõndagea: ^ meie ajaloo WLT varia-numl» Rahvusvahelise kirjandusajakirja World Literature Today (WLT) talvises varia-numbris vaadeldakse keeleprobleeme iiri kirjanduses, kaasaegset aafrika ja kariibi piirkonna kirjandust, tshehhi humoristlikku kirjandust, „viimase romantiku" Henry Booti loomingut, G. Vladimovi kirjanduslikku teed eksiili ja mitmeid muid ilminguid tänapäevases kirjanduses ja eri maades, ka hiljuti maailma tähelepanu fookuses olevail Marcose Filipiinidel. Eesti raamatute rubriigis vaatleb George Kurman Ene Mihkelsoni romaani „Matsi põhi" (1983). Tegelikult on raamatus veel teinegi lühiromaan ^,Kuju keset väljakut". Mõlemad on melodramaatilised ja näivad olevat autobiograafilised, mõlemad algavad maa-linna vahele! jagatult, mis on prominentne moodsas eesti kultuurielus ja kir-| janduses. Autori noorus oli 1940- 1950. a, orvuna relvastatud vastii-| panu varjus. Ema uuesti abiellumine, kool alul maal siis linnas. Ülikoolis, leides koha linna intelligentside hulgas, töö ja igapäevasec probleemid, purgatooriikumad võrj reldes teiste inimestega. Esimesej maateemalises on keskpunktis mai teriaalne rikkus, linnaelus intellekj tuaalsed ja vaihised väartusec Mihkelsoni raamatul on suurei tähendus, kuna mõlemad opad oj esimesed Nõukogude Eesti proosa^ kus neid, kes võitlesid relvadega N Liidu okupatsiooni vastu 1944, ku jeldätakse tavaliste inimesteni emade ja talupidajaina, mitte bai diitidena ja fashistidena nagu on s^ ni partei nõudeks olnud. • f 0 . ; ' ' ' • * 0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-09-07
