1986-05-09-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nllA^M EiSTLMMi" m
1,9. maU 198« — Friday, May 9,1986
nEtn
Ilmub 2 korda nädalas
kolmapäsval ja raadal
va
VIIN — Kuigi Austria presiden-dikandidaat
Kurt Waldheim saavutas
valimistel 49.64%, jäi tal mõne
sajandiku võrra puudu vajalikust
enamusest. Tema rivaal, sotsialist
Kurt Steyer sai 43.66% .Järgmine
valimine peetakse 8. juunil. Austria
valimistele olid sekkunud võõrriigid,
eriti tuues esile tema saksa
sõjaväeteenistuses olemist II maailmasõja
ajal.
0 91 0
::LONDON,:-Liibüay-televisioo-'
nis näidati filmi sõjaväevormis laibast
ja öeldi, et see võiks olla USA
lennuväe kapteni laip, kelle lennuk
tulistati alla 15. aprillil, kui ameeriklased
tegid pommirünnaku Liibüale.
Kommentaator ütles, et lau-latussõrmus,
USA's tehtud revolver,
59 USA dollarit ja 10 Inglise
naela oli leitud mehe taskuist.
EXPO m avati
VANGQUYER— Kanada suurnäitus
EXPO '86 (avati kuningliku
hiilgusega. 1.5 miljardit dollarit
maksma läinud maailmanäitust
peetakse selle aastakümne edukaid
maks omasuguste hulgas. Avajaks
oli prints Charles ja printsess Dia-
:na..-
Näituse vastu on erakordne huvi.
Juba avamise päevaks oli 15
müjonit püetit müüdud, mis on
suurem eelarve koostamisel arvestatud
14 miljonist; olevat tõenäoline,
et osavõtjate arv 180 päeva
jooksul võiks tõusta 20 miljonile,
eriti suurt huvi näitavad selle vastu
ameeriklased. Näitus lõpeb IS./ok-
Kanada paviljon EXPO '86-1
1 T©ff@fisfid©Tafe@l'id suunates need konverentsi-i
T h* hoonele, Akasaka luksuslikule pa-
I I©iCI®S jgg|g üks rakettidest langes Kana-
TOKIO - Sel ajal kui seitsme saatkonnahoone lähedusse. Mõ-maailma
majandusriigi juhid olid "^^ ^^^^^^^^ '^^^^'^ ^^^^
Tökios läbirääkimistel, tulistasid .^"^ ^SA presidendile Ronald Rea-jaapani
terroristid viis raketti üle
Ontario paviljon on näitusel kolmas
suuruselt ja läks maksma 27
miljonit dollarit, kuid juba esimestel
päevadel on see sa-anud külastajate
poolt eelistatumaks paigaks.
Suurimaks paviljoniks on Kanada
, paviljon Canada Place, mis läks
maksma 150 miljonit dollarit ja on
seotiid teistega Ontarios ehitatud
transportsüsteemi abiL
Vältimaks suuri kulusid ei ehi-
~" tanud võõrriigid seekord omale originaalseid
payiljone, nagu nad tegid
Montrealis 1967. Vancouveris
on kõik võõrriigid sisustanud oma
„Vaba Eestlase" viimases numb- näo järgi varem valmistehtud ruu-ris
on trükikojas sattunud eksitav mi ja vaatamata, et igaük|S on kat-viga:
kahe juubilari, Harald Neidre sunud midagi erinevat leida, olevat
ja Salme Pruudeni fotod on ära võõrpaviljonide üldpilt pettust
vahetatud. toov. • '
_ Üldiselt te a-i
da, süngevõitu; twleyikule ei taha
nagu mõeldagi ja mis süs liiuud
. 1 üle jääb kui üks väike tagasihüpe
^ i minevikku- — kui veel hääd 'ajad
olid . . .Biü umbes 55 aastat taga-
=. Pakkumine, suvisel köolivalheajal
§ veidi raha teenida» tuli muSle oota-s
matult. Pakkuja --õigemini vahe-i
mees — oli mu lähedane sõher
E samalt tänavalt kus ise elasin; ta
§ oli minust aasta vanem, miHu; ar-i
vates mlBtust hulga targem jä koo-i
Jis klassi' võrra ees. Asi. seisvat
selSeš, et tema vanapiigast
1 tädi ehitavat Nõmmel, endale- yäi-^
I kest kahekorruselist puumaja. Üks
i temale tuttav vanataat, kelle või-vankumata
usk oli,
a olema. /1'u-i
levase majaomaniku rahaolud olid
1 siiski säärased ~ nägu hiljem
I' kuulsin — et kui tal paiga -kõrvait
jälle veidi räto kogunenud oli, siis
ehitus käis . , .kuni raha läbi ola
1 ja uut oodata tuli. Nii oli see töÖ
i juba mitu aastat käinud, aga niiüd
I oli lõpuks asi nii kaugel et maja
i pii katuse all. Pöönin«fule, ülemise
= korruse laele tuli veel
i metesse
. i pidi see tegelik
i M e i l m täielik Fur Service, |panjaa^sg|j^|jgej^^^
i mis garanteerib rahulolu, -vanat Joonasel paari ab^
I Helistage '* " * 1 ja see oli nüüd moment, k^
1 äratoomiseks
, ; e t „ > . , see on :kohe.paras
1; töci kasvavatele noistele:.: ilus' män-
1 nimeUs inmberringi . : , •. • vaikus ja
1 rahu . . . ning
1 ne õiakj mis rindadele ja üldse ko-tervisel
® ütlemata kasulik ja
9:30 (81—6:00 p.l.
Neljap. 7:30 p.l; Laup. 5:
nou,
ei (nagiB
i tähendasin juba, seis kõik sündis
ka - küsisid vahel. vanemate -käest
nõu.) Ma ei olnud seni kuskil raha
eest töötanud ja olin seetõttu veidi
ärevil. Mitte Just nii ärevil kui mõni
aasta hiljem, enne kooli lõpueksameid;
nendele eelneval öö!
olin unetu ja ei saanud ka teised
kodused und silma, kuna. mu poi-vekondid
nii kõvasti üksteise vastu
klõbisesid et see kõigile kuuldav
'Mu:taat siiski julgustas mind:
„Mine, proovi ikka ära . see on
nagu elukooli al^us!** Jfanii olime-gi
mõlemad ühel hommikul Balti
jaamas^ et rongiga Nõmmele sõita
— „ma]aehituse tööle-, nagu me
kõigile seda seletanud olime.
Kohale jõudnult leidsime Joonase
majakatusel kõpitsemas; ta tüli
aga pea alla, et meiä„üfie vaadata."
Välimuselt oli ta jässakas
mees, hallisegaste juustega jä lõug
samavärvi habemetüükas. Küsis
mu nime, aga pärast paari asjatut
katset seda korrata lõi ta käega:
„Ä!i — see va' keeruline saksa nimi
. . . pea ei suuda seda kinni pidada!
Sina oled teisest lühem ja
sind hüüan ,,Pis!ke**; „Pisike ja
Pikk" kõlavad kõrvuti pagana peenelt,
mes?*- Ja vaiaataat naeris
oma nalja peale endale habemesse:
„Keh . . . keh V . . keh!"
Meie kibelesime juba, et tööga
peale hakata ia küsisime Joonaselt
et näidaku ja andku juhtnöörid
meile katte. „Mes juhtnöörtd? Siin
pole midasfi keerulist, „vastas tema,
„ehk na?u kalamees paadisu-lasel
ütles selle paikamisel: „TÖö
oti lihtne ^ pole müüd kui istu ja
sõua! Keh . keh!*"*: Muheles
veel veidi, äga siis muutus asjalikuks:
Üks kannab oanirega liiva
üles kuni luugiaugust^ läbi ~^^ä^^^
et: nabsi sra
ei katkestaks >- ja ärge seda ka
liiga tühjaks jätke . . .ajate mu
sedamoodi veel pankrotti! Teine
laotab liiva ühetasaselt laiali . ^ .
selge? Lüvahunnikut näete? Seal
on kaks pange, labidas Ja reha;"
Nü lihtsalt läks see tollal: ei töölepingu
sõlmimist, ei sõnagi palgast;
ei küsimusi hai^usekindlustuse ega
puhkuserahade kohta. Oh, need vanad
hääd ajad! Ja ausalt võttes:
eks ole veel praegugi vana, hää
ae*, mida meie viie asta parast taga
laütaiiie?:;^';-
Mu paarimees võttis alguses
kandja osa endale ja mina jäin 11!^
valaotajaks. Ning nii see siis aü-gas:
Elukool, 1 klass! Olin seda
kuidagi huvitavamana endale ette
kujutanud, aga nii see käis: ämber
liivaga minule; see teise pööningu
nurka sikutada, tühjendada, laiali
laotada Ja rehas^a siluda. Töö käis
kaheämbrisüsteemi kohaselt hagu
Joonas oii välja nuputanud ja ega
palju mõtlemisaega ca jäänud.
Umbne katusealune oli kaunis soe
ja õige pea ilmusid higipisarad
laubale. ,>Ilus männimets iimber-jringi
vaikus ja rahu . . , kuiv,
vaigulõhnBliue õhk, mis rindadele
hää on . . keh, keh!"
Kord sain veidi kauem liivapan-ge
oodata. ,,Mis juhtus?" pärisin,
kui sõber jälle ilmus. Ta naeris ja
tahendas: „See Joonas on ikka nai-jamees:
oli haamri käest pUlanüd
ja see kukkus alla. Mind Õuel nähes
hiiüdis ta: ,,Kuule, Pikk . . . too
muile haamer üles ja tule ise ka,
.keh,;kell;!**;^.•'::.
Lõunaks sõime hernesuppi ja tegime
nooletuniiilise puhkuse. Kuigi
bariuniatu ia ridev töö tunda
andis, oli meeleolu siiski hää. Nii
hää, et mu sõber isegi laulu lahti
lõi. Ta oli uhke enda hiljutisaadüd
kõmisevale baritonihäälele ja muudkui
lõõritas. Vana Joonas kuulatas
teda mõnda aega ja tähendas siis:
>,Sul päris tubli bassihääl . . . Sl-nust
võiks hiää tinurilaulja saada,
keh . . . keh! Noh — kas läheme
püstitõusihine palju raskem kui
see hommikul kodus oli olnud.
,,Kohe paras töö kasvavatele poistele
. . . tervislik õhk!** mõlkus
mul meeles, aga polnud parata:
hing oli rahakuradile müüdud!
Nüüd oli minu kord hakata liiva
iiles kandma; need pagana liiva-panged
tundusid mille?ipärast erakordselt
rasketena! õnneks hakkas
mu paarimees mõne tunni möödudes
siunama, et ta pööningul oma
pea sageli süa-sinna ära löövat.
„Mä lähen parem uuesti kandma!**
pani ta etteJ Ettevaatlikult ja mitte
liigset õhinat näidates tulin oma
sõbra soovile vastu — süsö mitte
liiga kaua mõeldes . . . et ta
ümber ei otsustaks! Mõttes õnnistasin
siirait ta pikkust ja ta pikka
Isal '-^^'•••••• v - , \ . . : ' ^ . ' -^
Kui lõpuks see esiinene päev
kord ometi õhtusse sai me endid
minekule asutasime, siis tähendas
Joonas sõbrale: „Ma maksan teile
siis, kui töö valmis on; täismehe
palka ma teile maksta ei saa, aga
undrehti ma tiiö?a ka ei tee! Ärge
muretsege midagi . . . tädi on vana
tuttavw" '
Rongis istudes arutasime, et
kaua see töö võiks kesta. Neli või
viis päeva Joonase arvates**, tähendas
sõber. Silusin tasahilju oma
väsinud lihaseid ja püüdsin mõttes
kuidagi selgusele jõuda, et kuidas
ma küll seSüsesse svnpi olin sattu"
nud . . . ja ise Juba nöoliku kesk-kooliharidusega!
Pikkade aastate järel tõesti ei mä->
leta enam, kui kaua see töö kestis
ja kui nalju meile maksti. Mis senini
siiski ununenud pole on see,
et hommikune tõushrine selle töönädala
joolfsül oli väifa, väga vaevaline.
Kõigest hoolimata oli elukooli
I klass Jõpetatud ja — kõigest
hoolimata oli see ilus nädal
seal Nõmmel: Ilus männimets ümberringi
. . . vaikus ja rahu . . .
ning kuiv, vaigulõhtialine õhk, mis
rindadele ja üldse ko^u tervisele
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860509 |
Description
| Title | 1986-05-09-01 |
| OCR text | nllA^M EiSTLMMi" m 1,9. maU 198« — Friday, May 9,1986 nEtn Ilmub 2 korda nädalas kolmapäsval ja raadal va VIIN — Kuigi Austria presiden-dikandidaat Kurt Waldheim saavutas valimistel 49.64%, jäi tal mõne sajandiku võrra puudu vajalikust enamusest. Tema rivaal, sotsialist Kurt Steyer sai 43.66% .Järgmine valimine peetakse 8. juunil. Austria valimistele olid sekkunud võõrriigid, eriti tuues esile tema saksa sõjaväeteenistuses olemist II maailmasõja ajal. 0 91 0 ::LONDON,:-Liibüay-televisioo-' nis näidati filmi sõjaväevormis laibast ja öeldi, et see võiks olla USA lennuväe kapteni laip, kelle lennuk tulistati alla 15. aprillil, kui ameeriklased tegid pommirünnaku Liibüale. Kommentaator ütles, et lau-latussõrmus, USA's tehtud revolver, 59 USA dollarit ja 10 Inglise naela oli leitud mehe taskuist. EXPO m avati VANGQUYER— Kanada suurnäitus EXPO '86 (avati kuningliku hiilgusega. 1.5 miljardit dollarit maksma läinud maailmanäitust peetakse selle aastakümne edukaid maks omasuguste hulgas. Avajaks oli prints Charles ja printsess Dia- :na..- Näituse vastu on erakordne huvi. Juba avamise päevaks oli 15 müjonit püetit müüdud, mis on suurem eelarve koostamisel arvestatud 14 miljonist; olevat tõenäoline, et osavõtjate arv 180 päeva jooksul võiks tõusta 20 miljonile, eriti suurt huvi näitavad selle vastu ameeriklased. Näitus lõpeb IS./ok- Kanada paviljon EXPO '86-1 1 T©ff@fisfid©Tafe@l'id suunates need konverentsi-i T h* hoonele, Akasaka luksuslikule pa- I I©iCI®S jgg|g üks rakettidest langes Kana- TOKIO - Sel ajal kui seitsme saatkonnahoone lähedusse. Mõ-maailma majandusriigi juhid olid "^^ ^^^^^^^^ '^^^^'^ ^^^^ Tökios läbirääkimistel, tulistasid .^"^ ^SA presidendile Ronald Rea-jaapani terroristid viis raketti üle Ontario paviljon on näitusel kolmas suuruselt ja läks maksma 27 miljonit dollarit, kuid juba esimestel päevadel on see sa-anud külastajate poolt eelistatumaks paigaks. Suurimaks paviljoniks on Kanada , paviljon Canada Place, mis läks maksma 150 miljonit dollarit ja on seotiid teistega Ontarios ehitatud transportsüsteemi abiL Vältimaks suuri kulusid ei ehi- ~" tanud võõrriigid seekord omale originaalseid payiljone, nagu nad tegid Montrealis 1967. Vancouveris on kõik võõrriigid sisustanud oma „Vaba Eestlase" viimases numb- näo järgi varem valmistehtud ruu-ris on trükikojas sattunud eksitav mi ja vaatamata, et igaük|S on kat-viga: kahe juubilari, Harald Neidre sunud midagi erinevat leida, olevat ja Salme Pruudeni fotod on ära võõrpaviljonide üldpilt pettust vahetatud. toov. • ' _ Üldiselt te a-i da, süngevõitu; twleyikule ei taha nagu mõeldagi ja mis süs liiuud . 1 üle jääb kui üks väike tagasihüpe ^ i minevikku- — kui veel hääd 'ajad olid . . .Biü umbes 55 aastat taga- =. Pakkumine, suvisel köolivalheajal § veidi raha teenida» tuli muSle oota-s matult. Pakkuja --õigemini vahe-i mees — oli mu lähedane sõher E samalt tänavalt kus ise elasin; ta § oli minust aasta vanem, miHu; ar-i vates mlBtust hulga targem jä koo-i Jis klassi' võrra ees. Asi. seisvat selSeš, et tema vanapiigast 1 tädi ehitavat Nõmmel, endale- yäi-^ I kest kahekorruselist puumaja. Üks i temale tuttav vanataat, kelle või-vankumata usk oli, a olema. /1'u-i levase majaomaniku rahaolud olid 1 siiski säärased ~ nägu hiljem I' kuulsin — et kui tal paiga -kõrvait jälle veidi räto kogunenud oli, siis ehitus käis . , .kuni raha läbi ola 1 ja uut oodata tuli. Nii oli see töÖ i juba mitu aastat käinud, aga niiüd I oli lõpuks asi nii kaugel et maja i pii katuse all. Pöönin«fule, ülemise = korruse laele tuli veel i metesse . i pidi see tegelik i M e i l m täielik Fur Service, |panjaa^sg|j^|jgej^^^ i mis garanteerib rahulolu, -vanat Joonasel paari ab^ I Helistage '* " * 1 ja see oli nüüd moment, k^ 1 äratoomiseks , ; e t „ > . , see on :kohe.paras 1; töci kasvavatele noistele:.: ilus' män- 1 nimeUs inmberringi . : , •. • vaikus ja 1 rahu . . . ning 1 ne õiakj mis rindadele ja üldse ko-tervisel ® ütlemata kasulik ja 9:30 (81—6:00 p.l. Neljap. 7:30 p.l; Laup. 5: nou, ei (nagiB i tähendasin juba, seis kõik sündis ka - küsisid vahel. vanemate -käest nõu.) Ma ei olnud seni kuskil raha eest töötanud ja olin seetõttu veidi ärevil. Mitte Just nii ärevil kui mõni aasta hiljem, enne kooli lõpueksameid; nendele eelneval öö! olin unetu ja ei saanud ka teised kodused und silma, kuna. mu poi-vekondid nii kõvasti üksteise vastu klõbisesid et see kõigile kuuldav 'Mu:taat siiski julgustas mind: „Mine, proovi ikka ära . see on nagu elukooli al^us!** Jfanii olime-gi mõlemad ühel hommikul Balti jaamas^ et rongiga Nõmmele sõita — „ma]aehituse tööle-, nagu me kõigile seda seletanud olime. Kohale jõudnult leidsime Joonase majakatusel kõpitsemas; ta tüli aga pea alla, et meiä„üfie vaadata." Välimuselt oli ta jässakas mees, hallisegaste juustega jä lõug samavärvi habemetüükas. Küsis mu nime, aga pärast paari asjatut katset seda korrata lõi ta käega: „Ä!i — see va' keeruline saksa nimi . . . pea ei suuda seda kinni pidada! Sina oled teisest lühem ja sind hüüan ,,Pis!ke**; „Pisike ja Pikk" kõlavad kõrvuti pagana peenelt, mes?*- Ja vaiaataat naeris oma nalja peale endale habemesse: „Keh . . . keh V . . keh!" Meie kibelesime juba, et tööga peale hakata ia küsisime Joonaselt et näidaku ja andku juhtnöörid meile katte. „Mes juhtnöörtd? Siin pole midasfi keerulist, „vastas tema, „ehk na?u kalamees paadisu-lasel ütles selle paikamisel: „TÖö oti lihtne ^ pole müüd kui istu ja sõua! Keh . keh!*"*: Muheles veel veidi, äga siis muutus asjalikuks: Üks kannab oanirega liiva üles kuni luugiaugust^ läbi ~^^ä^^^ et: nabsi sra ei katkestaks >- ja ärge seda ka liiga tühjaks jätke . . .ajate mu sedamoodi veel pankrotti! Teine laotab liiva ühetasaselt laiali . ^ . selge? Lüvahunnikut näete? Seal on kaks pange, labidas Ja reha;" Nü lihtsalt läks see tollal: ei töölepingu sõlmimist, ei sõnagi palgast; ei küsimusi hai^usekindlustuse ega puhkuserahade kohta. Oh, need vanad hääd ajad! Ja ausalt võttes: eks ole veel praegugi vana, hää ae*, mida meie viie asta parast taga laütaiiie?:;^';- Mu paarimees võttis alguses kandja osa endale ja mina jäin 11!^ valaotajaks. Ning nii see siis aü-gas: Elukool, 1 klass! Olin seda kuidagi huvitavamana endale ette kujutanud, aga nii see käis: ämber liivaga minule; see teise pööningu nurka sikutada, tühjendada, laiali laotada Ja rehas^a siluda. Töö käis kaheämbrisüsteemi kohaselt hagu Joonas oii välja nuputanud ja ega palju mõtlemisaega ca jäänud. Umbne katusealune oli kaunis soe ja õige pea ilmusid higipisarad laubale. ,>Ilus männimets iimber-jringi vaikus ja rahu . . , kuiv, vaigulõhnBliue õhk, mis rindadele hää on . . keh, keh!" Kord sain veidi kauem liivapan-ge oodata. ,,Mis juhtus?" pärisin, kui sõber jälle ilmus. Ta naeris ja tahendas: „See Joonas on ikka nai-jamees: oli haamri käest pUlanüd ja see kukkus alla. Mind Õuel nähes hiiüdis ta: ,,Kuule, Pikk . . . too muile haamer üles ja tule ise ka, .keh,;kell;!**;^.•'::. Lõunaks sõime hernesuppi ja tegime nooletuniiilise puhkuse. Kuigi bariuniatu ia ridev töö tunda andis, oli meeleolu siiski hää. Nii hää, et mu sõber isegi laulu lahti lõi. Ta oli uhke enda hiljutisaadüd kõmisevale baritonihäälele ja muudkui lõõritas. Vana Joonas kuulatas teda mõnda aega ja tähendas siis: >,Sul päris tubli bassihääl . . . Sl-nust võiks hiää tinurilaulja saada, keh . . . keh! Noh — kas läheme püstitõusihine palju raskem kui see hommikul kodus oli olnud. ,,Kohe paras töö kasvavatele poistele . . . tervislik õhk!** mõlkus mul meeles, aga polnud parata: hing oli rahakuradile müüdud! Nüüd oli minu kord hakata liiva iiles kandma; need pagana liiva-panged tundusid mille?ipärast erakordselt rasketena! õnneks hakkas mu paarimees mõne tunni möödudes siunama, et ta pööningul oma pea sageli süa-sinna ära löövat. „Mä lähen parem uuesti kandma!** pani ta etteJ Ettevaatlikult ja mitte liigset õhinat näidates tulin oma sõbra soovile vastu — süsö mitte liiga kaua mõeldes . . . et ta ümber ei otsustaks! Mõttes õnnistasin siirait ta pikkust ja ta pikka Isal '-^^'•••••• v - , \ . . : ' ^ . ' -^ Kui lõpuks see esiinene päev kord ometi õhtusse sai me endid minekule asutasime, siis tähendas Joonas sõbrale: „Ma maksan teile siis, kui töö valmis on; täismehe palka ma teile maksta ei saa, aga undrehti ma tiiö?a ka ei tee! Ärge muretsege midagi . . . tädi on vana tuttavw" ' Rongis istudes arutasime, et kaua see töö võiks kesta. Neli või viis päeva Joonase arvates**, tähendas sõber. Silusin tasahilju oma väsinud lihaseid ja püüdsin mõttes kuidagi selgusele jõuda, et kuidas ma küll seSüsesse svnpi olin sattu" nud . . . ja ise Juba nöoliku kesk-kooliharidusega! Pikkade aastate järel tõesti ei mä-> leta enam, kui kaua see töö kestis ja kui nalju meile maksti. Mis senini siiski ununenud pole on see, et hommikune tõushrine selle töönädala joolfsül oli väifa, väga vaevaline. Kõigest hoolimata oli elukooli I klass Jõpetatud ja — kõigest hoolimata oli see ilus nädal seal Nõmmel: Ilus männimets ümberringi . . . vaikus ja rahu . . . ning kuiv, vaigulõhtialine õhk, mis rindadele ja üldse ko^u tervisele |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-09-01
