Vaba eestlane , May 30, 1978

              Iie. 2 YABA' EESTMNE teisipäeval, 30. maill®^8 — Tüesday, May 30, 1Ö78 Nr.
VABADE EESTLASTE EMLEKANDM
O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
J PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. MSJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, Nutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLBÜSHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas |48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50./
teLLMSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas |32.^, poolaas­tas
|17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadri^si muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
» i i s h e d b y Free Estonian Publisher. L td
Juiuiilmü algul toimuvad Kana­das
järjekordselt eesti keskorga­nisatsiooni
Eestlaste Kesknõuko-
^gu Kanadas üue
koosseisu valimised. Kandidaati-tena
utide esinduskogusse on üles
seatud 53 isikut, kellede hulgast
valijaskond valib välja 45 isikut,
kes moodustavad põhikirja ko-hasÜt
Kesknõukogu esinduskogu
ime koosseisu.
Äsja eesti ajakirjandusele an­t
u l jutuajanwsel kurtis Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esimees
ü. Petersoö, et Kanada eestlas-;
kond on oma keskorganisatsiooni
esinduskogu koosseisu yaliniistel
viimaste aastate kestel olnud sil­matorkavalt
passiivne, kuna lige-maie
9000-st valijast on ainult
paiartuhat võtnud vaevaks esita­tud
kandidaatide hulgast sobivad
väl|a valida ja oma allakriipsuta­tud
hääletussedelid ära saata. See
passiivsus ori veelgi ^ silmatorka­vam
ja esUetimgivam seetõttu,
et /Ül^endriikide ja Rootsi eestla­s
i on palju aktiivseniad ja suu­remast
kohusetruudusest kantud
oma keskorganisatsioonide Eesti
Rahvuskomitee ja Rootsi Eestlas­te
Esinduse valimistel.
Kanada eestlaskonna passiivsus
JaiikskÕiksus ongi peamised
probleemid, mis teevad eelolevate
vaümiste puhul peavalu nii
EKN-u juhatusele kui ka Valimis­te
Peakomiteele. Kui rahva osa­võtt
valimistest jääb kesiseks.ja
tagž^ihoidlikuks, siis kalitlemata
nõrgestab see ka meie keskorga­nisatsiooni
esinduskogu ja selle
juhatuse seljatagust ning võib
ühel või teisel juhul mõjuda pi­durdavalt
EKN-u vabadusvõitlüs-likule
ja muule tegevusele.
Eeltooduga seoses tekib para­tamatult
küsimus— mis on selle
eestlaskonna passiivsuse põhju­seks?
Millest on see tingitud, et
rahvas suhtub viimasel ajal loiult
valimistesse ning ei pea vajali­kuks
kandidaatide hulgast oma
valikut teha ja hääletamissedelit
vajalikkude allakriipsutustega ta­gasi
saata? Võilis ütelda^ et põh­juseid
on siin mitmesuguseid.
Üheks ja kõige rohkem kuuldud
ettekäändeks valimistest loobumi­seks
on lihtne väide, et Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas on juba
pikki aastaid tegutsenud, kuid
Eesti' on ikka veel vabastamata.
Teiseks üldtuntud väiteks on, et
Kesknõukogu esinduskogu seni­sed
koosseisEsd ei
olnud 'endale võetud suuri' üles­andeid
teostama ning esinduslco-gu
koosseis peaks olema hoopis-esüiduskögiiiteistsugune
— haarama meie kõi-
' ge paremaid jjäid j a targemaid
ajusid^'-'::
Need vabandused tunduvad
pealisltaudsel vaatlusel märki ta-bavaina,
kuid olukorra analüüsi­misel
puudub neil kandev sisu ja
plukorä süstemaatiliselt lähi-möeldud
ja analüüsitud hinnang.
On õige, et Eesti ei ole veel va­bastatud,
kuid samal ajal ei saa
mõõda minna faktist, et ""kommu­nismi
alt pole vabanenud ka üks-ki
teine riik, vaid just vastupidi
— üha uusi riike ori painutatud
kommunistliku rezhiimi alla.
Kahtlemata võiks Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas/meie vabadus­võitluse
alal rohkem ära teha kui
tema kasutuses oleksid suuremad
summad ja senisest suuremal
määral kvalititseeritud isikud,
kuid vaatamata sellele on ka
praegustes oludes ja seniste väi­keste
võimaluste juures üsna pal­ju
ära tehtud. Mis puutuh Eest­laste
Kesimõukogu Kanadas
esinduskogu isikulisse koosseisu,
siis ei olene selle koosseisu hõr-
Ifus või tugevus EKN-u põhikir­jast
ja moodustamise põhialus­test
vaid lilitsait inimeste muga­vusest
ja passüvsusest EKN-u
töö vastu. Etteheited, et noore­male
generatsioonile tehakse ta­kistusi
meie keskorganisatsiooni
tööst osa võimiseks, ei pea paika,
kuna igale isikule on uksed lahti
EKN-u kandideerimiseks ja eriti
noored on sinna teretulnud. On
vaja ainult tahtmist tegutsemi­seks
ja oma panuse andmiseks!
Kanada on demokraatlik maa,
kus parlamentlik süsteem on
kõrgesti himiatud Ja rahva men­taliteediga
kokku sulanud. Kui
kanada tahvas hindab oma üld­valimiste
abil moodustatud rah-vaesindüsi,
siis kahtlemata peab
ta. lugu Ja arvestab ka meie rah­vusgrupi
üldvalimistega moodus­tatud
rahvaesindusega. Paljud
kokkupuuted Kanada valitsuse ja
parlamendiliikmetega kimiitavad
seda. Sellest tulenevalt Ja seda
olukorda arvestades On iga eest­lase
kohus hääletada Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas valimistel
ja aidata oma häälega kaasa uue
kog-u valimisele. Meil on seda ko­gu
eesti rahva huvides vaja nüüd
Ja tulevikus, v
Läänemaailma massimeediumid
segavad kommunismi praegu käi­masoleva
suure pealetungi khjel-damisel
ära paljud mõisted. Sageli
tehakse seda ebateadlikult, kuid
paljudel juhtudel ka sihilikult, mis
on tingitud läänemaailma abitusest
Ja nõutusest kommunismi agres­siivsusele
resoluutselt vastu astu­miseks.;
'
Nii näiteks võisime Itaalia riigi­mehe
Aldo Moro küüditamise ajal
siinsetest ajalehtedest pidevat lu­geda,
et Punabrigaad ähvardab Al­do
Moro „hukata". See hukkamise
Jutt kummitas ajalehtedes, televi­sioonis
j a raadios pidevalt kuni Al­do
Moro mõrvamiseni. Alles siis
hakati rääkima Punabrigaadi
kommunistide kuriteost selle õige
nimega ja Võeti hukkamise asemel
tarvitusele sõna mõrvamine. Sel
puhul ei tohi unustada, et sisuliselt
tähendab hukkamine teatud kuri­tegude
eest šeadusliljult määratud
surmanuhtlust, künal mõrvamise
all mõistame teatavasti kuritege­likku
teise inimese tapmist, millise
mõiste aUa kuulub Moro julm ja
vägivaldne surmamine.
N. Liidu endine kindral ukraina päritoluga dissident Petro Gri-gorenko
viibis hiljuti Torontos, kus ta pressikonverentsil Mbes^
tunult kritiseeris lääneriike Ja nende järelandmisi N. Ludule.
PUdü paremal Grigorenlio, keskel E K N - u välispolütüise komis­joni
esimees Laas Leivat, Foto: J . KreUis
Kuid veelgi huvitavam on lugeda
läänemaailma ajakirjanduses i l ­munud
teateid kommunistlikust
Angoolast üle piii'i Zairesse tungi­nud
ja seal metsikuid tapatalguid
korraldanud jõukude kohta. Lääne
ajakirjanduses nimetatakse neid
sissetungijaid pidevalt „mässaja-teks*
ž, taotledes nähtavasti jätta
muijet, et siin ön tegemist sisemise
Ameerika Ühendriikides pgigulasena elav punaarmee endine kindral ukraina päritoluga Petro Gri-gorenko
on üks neid vene endisi dissidente, kes katsub läänemaailma äratada tema praegusest uina­kust
nmg selgitada ja põhjendada N. Liidu agressiivseid kavatsusi läänemaailma Õõnestamiseks ja ko­gu
maailma vallutamiseks. Neid küsimusi käsitas Petro Grigorenko, kes on .15 kuud viibinud N, Ludus
vanglas ja viis aastat sunniviisil vaimuhaiglas, põhjalikult ukrainlaste poolt Torontos äsja korraldatud
•.pressikonverentsi, /v- ^
: Petro Grigorenko toonitas, et
Ottawa peaks kanada rahvale sel­gitama
üksikus j aliselt tõde N.. Lii­du
kohta ning ajama kindlakäelise­mat
poliitikat Moskvaga suhtle­misel.
Grigorenko sõnavõttu läbis
silmatorkava järjekindlusega, põ­hitoon,
:
mille kohaselt lääneriigid usuvad
Moskvast levitatud peibutusjutte
Ja N. Liit kasutab lääne passiiv­sust
kogu maailma järk-järguli-seks
vallutamiseks.
Petro Grigorenko tõstatas küsi­muse,
mis on detente ja .vastas
sellele, et. detente annab N. Liidule
lakkamatud võimalused edusam­mude
saavutamiseks poliitilisel,
diplomaatilisel ja ka sõjalisel äial.
Detente poliitika kulminatsiooni-purxktiks.
oli Helsingi kokkulepe
1975. aastal kuid see kokkulepe po­le
andnud lääneni|ailmale midagi.
Grigorenko reserveeris oma
raskema kiiit ka Belgi'ädi konve­rentsile,
kus Helsingi kokkulepe
revideerimisele võtma kokkule­pete
rakendamise idas ja läänes.
Kindral kinnitas temale omase ot­sekohesusega,
et lääneriikide käi­tumine
Belgradis oli argpükslik.
Juba enne seda kui Belgradi kon­verents
algas ja samuti konverent­si
kestvuse ajal, arreteeriti N. L i i ­dus
pooled nendest inhnestest, kes
nõudsid inünõiguste rakendamist
Helsingi kokkulepete alusel. Belg­radi
konverents lõppes täielkult
tulemusteta ning selle lõpukomüni-kees
jäetakse inimõigused isegi
mainuBata.
Kindral kritiseeris Kanada polii-petmise",
jätkas Grigorenko.
„Lääne-Saksamaa kantsler Hel­mut
Schmidt, ühendriikide välis­minister
Cyrus Vance" ja teie va­litsus
Ottawas peavad lõpetama
oma passiivse poliitika", kmnitas
pagulusse saadetud kindrail. „Nad
peavad loobuma oma passiivsusest,
mida vabandatakse detente ette­käändel.
Nad peavad • lõpetama
oma jutud rahu ja julgeoleku kok-küiepetest
ning nõudma selle ase­mel,
et kõik need lepingud revi-deerhnisele
Võetakse ja et venela­sed
neid lepinguid austavad. Ning
teie ei tohi jääda ükskõikseks sel-tikuid,
kes vaikivad sel puhul kui le .vastu küi inimesi arreteeritakse
N. Liidus inimõiguste eest võitle­jaid
arreteeritakse. ,'Grrüusias ar­reteeriti
aastapäevad tagasi grupp
inimõiguste e'est võitlevaid isikiüd,
kuid selle kohta ei lausutud Belg­radis
ühtegi sõna.
Läänemaailm on Järjekordselt
petnud oma sõpru", ütles endine
nõukogude kindral.
ja kohtu alla antakse nõukogude
rezhiimi kritiseerimise pärast", lõ­petas
Grigorenko.
s u r i
tele allakhjutanud 35 riiki pidid , ^Teie peate ;lõpetama oma rahva
ao
Itaalia endise peaiministri Aldo
Moro mõrvamise puhul terroris-
1 tid.e poolt kuulutati Itaalias välja.
lein. Sel puhul oli Itaalia saajtkon-nais
Washingtonis Ja peaikonsulaa-dis
New Yorgis välja pandud sel­lekohane
raamat, kuhu kirjuta­sid
kaastundeavaldused, oma rii­gi
ja rahva nimel saadikud Was­hingtonis
ja peakonsulid; ;^ew
Yorgis. Eesti Vabariigi ja eesti
rahva nimel kirjutas kaastuncie-
I avaldusena oma nime raamatusse
.peakonsul Ernst Jaakson.- - .
Kolumnist Japk Anderson 'kir­jutab,
et nõukogude võimud Jka-sutävad
dissidentide ja eriti. juu­tide
vjastu. terrorit ka posti abil.
Eelkõige kajtsutakse seda võimu­dele
ebameeldivat elementi välja
lülitada postiühendus^t.
Hiljuti saatis .üks: New Yorgi
juudi kogudus hulgaliselt post­kaarte:
Moskvasse, et auda oma
toetust dissident Shtsharanskiie.
Postkaardid olid nõukogude posr
tiameftnike poolt rebitud tükki-dälis,
pandud sife ühte ümbrikus-
.še ja saadetud tagasi New Yorgi
ikoguduseleA;
Samal ajal saadetakse Euroo­passe
60 taktikalise lennuväe es-kaadrit;
kes liituvad praegu Euroo­pas
oleva umbes poole tosina sa­made
ülesannetega, lennuväe es-
BRÜSSEL ^ATO kaitsenunistrite nõupidamisel Brüsselis
mtatikaugeleulat\iyad plaanid, millede alusel kiirendatakse Ühend-riiMde
sõjaväeosade Ja varushise saatmist üle Atlandi kui Euroopat
ähvardab hädaoht. Plaani kohaselt rajatakse Euroopas Ühendrükide
sõjaväele suured vanistuslaod ja tuuakse ohu korral Ühendriikidest
j?u„ teel kohale viis diviisi —100.000 kuni 150.000 meest.
ressi toetusest, samuti Euroopa
riikide koostööst ning omapoolse
panuse andmisest. ;
Euroopa riikide ülesandeks Jääks
nende kiirelt kohale toodud väe­osade
vastuvõtmine ming neaide
rindele saatmine.
Suurejoonelise õliütranspordi pea­miseks
eesmärgiks on vältida sõja
ajal ohtlikke mereteid, mida või­vad
ohustada N: Liidu allveelae­vad.
Arvatakse,' et ettenägeliku
planeerimise tulemusena ja suure
transportlennukite arvu rakenda­misega
on võimalik ühte diviisi
ühendriikidest Eioroopasse tuua ju­ba
kahe päeva
Arvatakse, et sellise suiu-ejoone-lise
plaani teostamine võtab
praktiliselt aega umbes kaks nä-
• daiat, :
Sealjuures tuleb aga. arvestada tõ^
siasja, et vastavate eeltööde tege­mine
selliseks suureks õhutrans­pordiks
võtab aega neli kuni viis
aastat:': :;.. ^. ;
Plaani rakendamine oleneb väga
suurel määral ühendriikide Kong-
•SYDNEY (VE) — Esmaspäe­val,
15. anail, 1978. a. lahkus ela-vaite
kirjast Austraalia"kuulsaim
riigimees ja poliitik, Sir Eobert
Gordon. Menzies.
Sir Robert, kes juba sündis
diplomaadi eeldustega, valitses
peaministrina Austraaliat ajal
kui viimasest sai suurriik. Osa­valt
jutitis ta seda maad 19 aastat
vabadusele ja jõukusele nmg te­ma
mõju praegustele Austraalia
riigimeestele on pärandus, mis
tohiks tagada Austraalia suurrii­giks
jäämist.
; Veendunud anti-kommunistüia
oli Sir Robert ideeliselt kõige sii­ram
sõber Austraalias uut kodu
otsivatele Baltimaadelt põgene­nud
eestlastele, lätlastele ja^ lee^
dulastele nuig ka teistele kommu­nismi
küüsist pääsenud euroop­lastele.
Tema ettenägelikkus
"kommunismi hävitava mõju ta­gajärgedesse
tõstis teda peajagu
kõrgemale kõigist teistest tema-aegseist
poliitikuist.
Sir Robert Menzies*e lahkumi­sega
kaotasid Austraalias elavad
Balti rahvusest Austraalia koda­nikud
mõttekaaslase nmg sõbra
ja Austraalia kaotas ühe. oma
suurematest poegadest.
Balti Nõukogu Austraalias saa-tis
Dame Pattie Menzies'ele all­järgneva'telegrammi
(tõlkes):
ülestõusuga Zaüe praeguse rezM-mi
vastu. Kuid ka siin on tegemist
mõistete vassimise Ja segamisegsj,
kuna mässu all tuleb mõista mõ­nes
riigis sisemiselt toimunud üles­tõusu
Ja võimudele vastuhakJsu.
Zaires ei ole midagi tegemist mäs­suga
ega sisemise ülestõusuga
vaid teisest riigist toimunud puh­takujulise
invasiooniga, kus sisse­tungiks
formeeritud jõugud said
oma sõjalise Ja polütilise etteval­mistuse
kommunistlikus Angoolas
Ja kus neüe anti ka N. Liidust too­dud
varustus. Mõningate andmete
kohaselt valmistasid Mnvasiooni-plaanid
üksikasjaliselt ette Ida-
Saksamaa kindi-alid millistes väi­detes
võib aga palju kahelda Ja
timdub, et selliseid teateid on lüjt-salt
lanseeritud N. Liidu süütegu­delt
Ja aktiivsuselt tähelepanu
kõrvale Juhtimiseks.
Kui meie võtame aj'vesse,
Zairesse tunginud Jõugud organi­seeriti
I pealetungiks kommuaistlikü
rezhiimi alla painutatud Angoolas,
siis on loogilule arvata, et kog&ü
selle operatsiooni taga olid kom­munistid
— ükskõik süs kas Aai-goola,
N. Liidu, Kuuba vÕi Ida-
Saksamaa kommunistlikud või­mud.
Seega peaksid kõik lääne­maailma
mašsmeediad toonitama,
et Zairesse toimus kommunistlik
invasioon. Kuid sellest põigeldak­se
arglikult kõrvale Ja räägitakse
rumalat Ja lapsikut Juttu mässust
Ja mässajatest.
Millal saabub ükskord aeg, kus
läänemaailmas hakatakse sündmu
si Ja asju nimetama nende õiget<v
nimedega? '
Kui konmmnistid Lõuna-Vietna­mis
Võimu üle võtsid, siis oli nen­de
üheks esimeseks sammuks käe
välja sirutamme Ja ühendriikidest
majandusliku toetuse palumiut»
Umbes samalaadse tehnikaga töö­tavad
ka Afganistani uued kommu­nistlikud
riigimehed, kes tahavad
Jätta muljet, et Afganistanis of OSJ^
võimule tulnud äärmuslikud ele
mendid vaid päris mõistlikud me­hed,
kes tahavad oma rahvale
head teha, ja kes vajaksid selleks
Ühendriikidelt Ja teistelt kapita­listlikkudelt
riikidelt abi Ja toetust.
Kogu see filosoofia käib põhimõt­te
Järele, et meie lõhume, hävi­tame
Ja vallutame ning teie mak­sate
pärast kõiki kahjud kmal ning
aitate meid võimul püsida.
Afganistani uus võimumees Ja
revolutsiooni nõukogu esimees
Nurh| Muhammed Taraki rääkis
niiüd umbes samasugust Juttu,
kuid ta pöördus majandusliku
koostöö taotlemiseks Ja toetuste
saamiseks lääneriikide poole. Kuid
tema ^raadiokõne Afganistani Rih­vale
ei olnud sugugi nii süedakoe
Une Ja leebenäoline nagu temi?
pöördumine kapitalistlike läänerii­kide
poole. Rahvale määratud kõ­nes
ajas Taraki puhtakujulist
Moskva lüni Juttu, mainides, ct
Afganistani ,uus valitsus astub väl­ja
Aasia, Aafrika ja Ladina-Amee­rika
vabadusliikumisteCsX kom­munistlike
liikumiste) toetamiseks
ning tahab riigiaparaati puhasta
da kontrrevolutsioonilistest anti
dfemoki-aatlikest elementidest ning
tühistab revolutsiooni põhimõtetele
vastukäivad seadused. Uuel võimur
mehel olid oma trööstivad sõnad
ka vaimulikkudele, kuna ta lubas
heldelt garanteerida patriootlikidt
(s.t. kommunistlikult) häälestatud
vaimulikele ^demokraatlikud r4-
badused".
Nii et Afganistani uue poliitika
isuunad on selged — vaja oa
ainult neid, kes seda poliitikat f i ­nantseerivad
Ja selleks loodetakse
abi lääneriikidelt. Probleem seisab
ainult selles, et asjade praeguse
arengusuuna kohaselt ön ükskord
kõik kapitalistlikud lääneriigid lik
videeritud Ja siis pole kom~
munistidel kahjuks enam ühtegi
kohta kust abi nõutada, •• •
r?iivusest
, sijramat kaastunneft.. Balti
Austraalia kodanikud
hhidasid kõrgelt Sir Robert
Men^iesU ja lehiavad süga.valt
tema kaotust.
Telegramm kandis Balti Nõuko-
Balti Nõukogu Austraalias aval- gu Austraalias seln-etän Helga-dab
Teile ja Teie perekonnale!Ijomp'i allkirja.
Nr. 4$
3. ja 4.
T. Säuks,|
suiirei
toborgi
liul oli'
Eesti
>;ust sellel
rmisie lahj
}.)eaacs so(
lOToa —-
!(?emrks.
Otn sel
ja Drottn
beborgi ee
<in isellc
vad rui
ürituste
kcaraldiaj}
iniume . i i
nendegi
'kuigi lubj
hmi scxbii
Avaraml
paiSionä
) x>rgis kTc
ühingut).
i>aisitvat s
isetegv
kitsikuse
võimalik.
Kimaalseltl
Voimfllustl
^ 150 osavõi
k o r d enaJ
Ilse Le
New Yol
d.emy Galj
rnus Natic
men Artis
mis avati]
maini. Sell
rrtJJi^^uga ij
I^ttaru.
raa' saa^l
jnaiigul I d
toimus pi]
oht., koo^s
fcõrk lisakil
an^.i välja
/ ühingu
man lilse
mist kirjaj
vib itemal(|
.'^k«:.
1. auhid
{joetaru,
F^i-Die. MeJ
AklsiJ
Walw]
i45
T O I
Telel
«558 Broac
Toi'0^i
põll]
Paiumc