Vaba eestlane , May 29, 1980

              VABA fh.-y, \NE 29. Hiail 1980 — Thursday, May 29,1980 Nr. 41
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos
PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 7Ö, Stn. C, Toronro Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus m4-7521, talitus (teilimisedv^uuiutiised.
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD .Kanadas: aastas $35—, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiriyj<)stiga aastas $5S.—, poolaastas $30.50
- ja veerandaastas $16.— ; '
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $3B.-, poolaas-tas
$21.— ja veerandaastas $11.--. KtripostigaüSA-s: aastas
' $61.—, poolaastas Ä 5 0 ja veerandaastas $17,—
LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $72 ~ ,
$36.—ja veerandaastas $19.—/
li muudatus 50 e. — Üksiknumbri hind 45 c.
}
uta
K3 ii
Published Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St.,
ToroEto Ont.M6J2H2
Selles ei olnud midagi imestada, Kuid kui Brezhnevi Ja
et N. Liidu diktaator Brezlmevvaa- nõustumine Prantsusmaa presiden-temata
oma. viletsale tervislikule diga erakorraliseks ja ootamatuks
olukorrale tuli äsja Varssavi, et kohtumiseks olid nende vaatevink-kohata
seal Prantsusmaa presiden- list küllaltki põhjendatud, siis —
di Valery Giscard d'Estaingiga.. mis sundis Välery Glscard d'Es-
Eriliseks üllatuseks ei olnud ka taingl praegusel kriitilisel, komp-
Poola kommumstliku diktaiatori Ed- litseeritud ja rahvusvaheliselt se^
ward Giereki energilised sammud gasel ajajärgul selliseks riskant-selle
kohtamise organiseerimiseks seks sammuks, wils mineerih At-
Ja lahke võõrustaja mängimiseks, landi liitu ning tekitab eriti suuri
Kogu selle loo juures oli aga võõ- arusaamatusi ühendriikide
rastav Ja imelik, et Prantsusmaa Prantsusmaa vahekordades?
president võttis Ilma oma liitlastelt
Ä küsimata ja neid Äkuteerima^p prantslaste edeVust gee on see on tõesti suur prob
Jaet^^seMe^lska^^es^^
lest lloikavadpoliitdisi protsente 01 pärm
raudeesriidetagused rahvad eesotvjaaegselt juhilt kindral de Gaullelt.
sas N. Luduga Ja tekitavad uusi Prantslased e! arvesta seda, et
Soome s üres päevalehesUusi Suomi** avaldas 12. märtsüpoolelehekiiljelise artikli „Professori
Yksinäisyys Vello Sermat: Ära hukka ystäväsi" (Professor Üksindus Vello Sermat: ära kaota oma
sõpru). P l a M a i J a PaavÜainen kirjutab, sissejuhatuseksrK^ oled üksi. Oled vaid Ja hüüad* Meid on
palju, äga Just sina tunned end kõige üksildasemaks Ja õnnetumaks. Õnneks meie eest hoolitsetakse.
Vello Serm. on üks tähelepandavamaid üksinduse uurijaid maailmas. Ta on parajasti ,,§abati-aastal"
Soomes, iiktnduses meie pealinna rüsinas. ~
Prof. Vello Sermat töötab Kana­das,
Yorki ülikoolis. Üksinduse
uurimine on teda tegevuses hoid­nud
peaaegu kakskümmend aastat.
Soome tulema meelitas teda muu^
hulgas „UusiSuomi" artikkel, kus
kirjutati soomlaste üksindustun­dest,,
keskealise mehe kriisist. -
Kui ajakirjanik esitas V. Serma-tüe
veidi naiivse küsimuse, et iriis.
see iiksindus õigesti on, siis vastas
Kõige tõenäoUsemaks seletuseks ^^I^^^^^
da. üksindus on suur, põhiline kü­simus.
See teeb tõsiseks". Ja sele-lohesi.
d, ~ . tas siis. et üksindus tähendab inim-nona
loonud tervikusse.^^^^^ jagaksime
Laane-Euroopast saabunud mfor- ning et nende päästjaiks osutusid sügavamaid tundeid;'
matsiooni kohaselt toimus Brezhne- üie ookeani appi tulnud ameerikla-vi
ja Giscardi kohtumine Frantsus^ sed. Saksa okupatsiooni ajal öM
maa algatusel. Pariisist saadetud neüe nende vabaius Ja iseseisvus
kutse võttis Brezhnev kahel käd ülima tähtsusega Ja nad apelleeri-lahkelt
vastu, kuna Moskvas välit- sid kogu; maailma poole abi saa-sev
klikk teab, et N . Lüdu pres- maiseks mida n A ka anti. Kuid
tiizh oh Afganistani afääri tõttu tuleb kahjatsusega konstatee-rahvusvahelisel
foorumü tunduvalt rida, et samad vabaduse neudle-langenud
Ja iga kohtumine mõne jad Jäävad ääretult ükskõikseks
Üksindustundega inimesel pole
kedagi, kellega nautida teisipäe­vaõhtust
kontserti, ei kedag/ kel­le
pead võiks hellasti paitada, ei
kedagi kellele keeta kuuma ka­kaod
pärast suusaretke.
LäänemaaUmas on üldiselt tea°
da, et kommunistlike rezhiimide
püsmiiseüheks suiu-emaks tugi-sambaks
oh rahva pimeduses hoid­mine
nmg eriti kõige selle eemal
hoidmine nõukogude elanike s i l -
Mäde ja kõrvade eest, mis valgus­taks
töetniult läänemaailmas Va­litsevat
olukorda ning aunaks
väänamatu pildi demokraatlikes
riikides valitsevast majandusUlmst
heaolust, poliitilistest vabadustest,
põhUiste inimõiguste kindlustami­sest
ja sotsiaalsetest liüvistest.
Nõukogude inimeste petmiseks e i
lepi kommmiistlike rezhiimide
juhtkonnad mitte amult tõe varja­misega
väid selle moonutamisega,
noppides läänemaailma ajakirjan­dusest
välja ainult üksikuid nega­tiivseid
sündmusi, tsiteerides pea­miselt
yälismaailmas eksisteeri­vaid
kommiuiistlikke ajalehti ja
Moskvale süjmpatiseerivaid isikuid
väänates j a kääriates fakte, mis
amiab lugejatele või kuulajatele te­gelikkusest
hoopis väära pÜdi.
Nõukogude ajakirjanduse „tõe-tnm
välisinformatsiooni** iseloo­mustamiseks
toome mõnüigaid
näiteid olmpeeritud Eestist ilmu­vast
parteilehet „Rahva Hääl".
. Nü teatab Tass 7. mail Bömiist:
Saksa F V spordiüldsus mõistab re-
Haigus on üksüdane. Üksinduses goluu^selt hukka USA provokat-inimene
haigestub ka kergemini ^.^^^^jg^^ üleskutsed 1980. aasta
füüsiliselt. Üksindus on oht tervi- ^^^^j^^^^^^^^^^^
misele, samuti Lääne-Saksamaa
Me näime vajavat sõpru emie valitsevate ringkondade seisukoh-abieUumist
Ja hüjem, kui oleme ta, kes Umutavad valmisolekut
väsinud toost, abielukaäslasest, järgida selles küsimuses USA pre-tuttavast
Igapäevasest ümbru- sidendi J . Carteri kurssi.
sele.
PROF. VELLO SERMAT
sest.',
Vähem tähtsad on sõbrad kui ole­me
„mebe parenias eas". Ehitame
maja, soetame lapsi, teenime ra­ha.
Me vajame k a süš sõpru, aga
meil ei ole neile aega. Kahjatsevalt
V \ paljud jätavad oma sõbrad elu ra­beluses.
'
Üksindus ei ole ainult isikükoha-ne
vaev, vaid ka l a i sotsiaalne
probleem, üksindus võib olla tmgi-tüd
näiteks kultuuri puudusest,
midagi otsustusvõimetut, suurt ja
tähtsat. Paljud tunnevad tühjust
oma elus. Kuigi on sõpru ei saa ta
Samal päeval mainib Tass Kabu-list:
Afganistani Rahvademokraat­liku
partei poliitika, mille ees­märk
on rajada rügis uus ühis­kond
sotsiaalse progressi ja õiglu­se
põhimõttel, ning kaitsta Afga­nistani
revolutsiooni saavutusi,
leiab ulatuslikku toetust kõigi Af­ganistani
DV töötajate hulgas. Af­ganistani
paljudes provintsides
toimub praegu tööliste, talupoega­de,
haritlaste ja õpilaste miitingud
ja koosolekud, kus nad väljenda­vad
ustavust Afganistani praeguse
justkoiina kursile.
nendega kontakti, kuna elul ei tun- 8. mai „Rahva Hääles" teatab
^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ -^^^^^
enesega, õppinud hoolitsema ise- mene hakkab seda otsima elamise- ^ ^ ' J ^ * ^ * * ^ ^ ^ ^ ^ ^ "^
Ainus postkaart müle postimees enese eest. Nad soovivad oüa ük-ga. Ühest tuleb filosoof, teine suu- J"*^?^ võitluse hoogustamine NÄ- Si^^^^'^^ " m ^ ^ ^ ^ i m i ^ i^amatukogust meeMetiüe- sinda. Põhjust s ^ ^ ^ otsingud^Icunstr^^l^^^^^^ SÄl^^Sa^
tekkinud haavu leevendada. tmR•Jni^ngr ^n^e^ü Jätkub isegi Jultumust küsimuses voib oUapsamhiUne Ja sns on t e i s i , t e i s t e Laa
si avanes Brežhneyll sellel kohtu- välja naerda ^^Ü^^^
misel käsitada Prantsusmaa presi-nekut Moskva olümpiamängude
tagasi tuua. protsess. Mõned vanad on eraldu- hoida oma-lapsi terveina, valmis- «^•^«''oopa territooriumile
Mõtle^ mis s u l praegu on. Mõtle nud elust ja õppin^^ toitu/ kontrollida ^ u e d USA tuumaraketrelv^^^
d^ndiffa olümmamäneude boikoti iK.5w.o.5«,icate «"s, mida sooviksid enesel olevat.^ g on Neil ei ole enam pangaarvet. : les seoses aktsiooninädala alguse-dendiga
olumpianiaMguöe öoiKoti boikoteerimiseks, mis on mõeldud ohi- afaasiat botusi suure õnne iä- ga nimekas inglise ühiskortnatege-kusimust,
korrata oma vamipropa- venelastele Af^a^^^^
Iga iiksindus bn erisugune. Igal Selle asemel noored tunnevad^^
_ Kuid Giscardi Poola sõidul on üksindusel on oma põhjus. Igale geli end Õnnetuina üksinda olles.
te^Siitika toelüsSni^*täMsust^^^^^^ omakasupüüdlikke mo^ üksindusele ei saa M i a samataoli- Nad iisuvaji, et kõigu teistel õn IQ-säilitamise
Ja inimkonna
gandafraase Afganistani Okupeeri- p^hui surve aviaMamiseks.
mise põhjendamiseks ja mis kõige
tähtsam — alla kriipsutada deten-leb
Just selles suunas nagu
teeb.'. ;•..':.-.•
ta diks mUjonite inglaste püüdest ra-
- hu ning rahvusvahelise pinevuse
Sünnilt eestlane Sermat tõdeb lõdvendamise poolt on üha uute
päästmise huvides.
Detente poliitikale uue elu sisse-puhumine
oli ka selleks peamiseks
teguriks, mis sundis Poola diktaa-tüve,;
Esmajoones on prantslased se pitsatit. VäUsmjalane tuleb bus. Aga peagu kõik noored pöö^ näiteks ise oma elu võõras kultuu-^^^^"^^^^
valmis alati äri tegema venelaste- võõrale maale ega oska keelt, ta on, levad samas sõõris: miks ei ole riümbruskonnas: moodustamine Briti saarte eripai-ga
ning praegu avaneb neU võima- üksi; Noor na^^^ sõpru nagu teistel? i,()len. eurooplane. Kuigi elan Ka- kades-S ütles ta vestluses; T
oma kaupade Ja toodetega de tilikoolüimia, . ta on üksinda; Kuilastel ei ole vanemaid, nlõ- nadas, tunnen oma kodu siin Soo- ^^^^^špondendiga^
ameeriklaste asemele astuda. Tei- Abielupaar läheb see nende tulevikku.
tori Eduard GiereMt kõiM rattdd
jad avalikkuse ette tulnud k a kur-üksmda.
Jade kahtlustustega, et Giscard käis üldine üksindus on seoses vaenu-mSjalmaie*
Brä^^^^^
tamise organiseerimiseks. Kui N . ^«^^^ ^^^sevä^^ Ehk kui ei ole surm on lõpük, sellega tuleb leppi-latsiooni ja ü^^^
.... tundub paradoksaalsena kuid on sõpra, me oleme masendatud, ki- da. Aga abielu purunemine ei lõpe vat osa etendada. Sellepärast on pugenud Luure Keskagentuuri
käima panema Prantsusmaa pre­sidendi
Poola territooriumile too-
On siiski tõendeid, et vanemate
surm mõjutab last eriviisü kui
abielu purunemine.
mes. Meeleldi sooviksin sim ela- ' I Samas ajalehes kirjutab Tass
da." Beirutist: Viimastel nädalatel kü-
Suhteliselt väiksel osal inimestel lastavad Ühendriikide „ärimehed
on seUine elukutse, mis annab nei- uurijad" agaralt .Pärsia lahe
le saavutust tunda, vaimset stimu- piirkonnas asuvaid araabia maid.
Lüt oma iilbuses ei taha lasta välja • ..
progreksi, süs Ma-Euroopa satel. k»«muiüstlikMt parteilt,
lütrülüde poliitikud aiiiavad päris ^«ane^Me suurem
märgatavalt signaale, et nad on
oma tuleviku pärast väga mures.
Need mured on k a kõigiti põh­jendatud,
kuna majandusliku kas­vu'
allakäik, inflatsioon, tarbekau­pade
puudus, kallimad õiihinnad
Inimesel on iseenesest kindlaid
tegeyusfaarideks selles regioonis.
13. maU informeerib Tass Ida-tundub
lootusetu, tulevik peitub nu- kuminekul oh uniselt negatiivne setust inimehis.
. , , , , tupilve. . mõju laste tulevastele inimsuhete-seisab
selles, et nende vahel en va- Sellest võib selguda kui inimene mitte kõigil juhtumeü, aga kül- {^""^^^^ i^^^ii^^^^i ^mm^m Berliinist: NATO Briisseü peakor
litse tihedat koostööd, kmdlaid põ- ise on aktiivne^^ rolle(nagu ema roll) ]a saavutatud teri sekretariaadi endine töötaja
Mmõtteid ega vajalikku üksmeelt, haarata üksindusel selliselt kuklast igatseme lähedaste inimsuhete (nagu elukutsed) Km see ^erret, kes läks hUjutl üle Saksa
mis eriti nähtub ka Moskva olüm-kimii; Esiteks tuleb tajuda, m ü l e s t - ^ ^^
piamängude boikoteerimise küsi-üksindus^^o^^^
muses. Prantsusmaa
langus kõnelevad ^^1^^^^"^"^^^^^^^
selget;
majanduse
lahendanud
„paradiisiriikide"
S^ni on
riikide ' JuMd
iud oraa majandus
polütikat ka sellised rügid
Belgia, Holland Ja Itaalia, kes,
päästeti Teise maaillnasõja ajal
saksa okupatsiooni alt ühendriikide
Ja tuleb elada enne kõike siin Ja kergemini üle, kui meü oleks ku- Ta seletab, et ta on teinud sageli
nüüd, ilma möödunut haletsema- sagü keegi lähedane. See läheduse ^^öd ärielu juhtidega, kes naudivad
ta või seUest kahju tundmata, tunne ei tarvitse olla sama kui ar- oma tööd ja pühendavad sellele
vanades vigades rippudes. vastus ja abielu. Me ei igatse seda ^j^^^ g^g^ energiat. Enamus
pan„^ ?.,i.r,ocn^ V '^^A ^ ^tudes. See areneb abi- — p j ^ a s i d siiski lähedasi suhteid
_ „ t„M «J * o i , . ^ « i ^ « iroi ™niesed, kes vaikides eUijooksulHöiiseis kogemusis ja ^^A^^^A jiinnas ia ütlesid et
likud probleemid läänerüMdestf^f^^^^ ja lootuse-kui abielu purunekski, see lähisuse^' ''^'""'^^ hmnas j a uttesid, et
saadud laenudega, mis ulatavad ^^^f^^^^^^^^
nüüd Juba kogusummas üle 50 m ü - ^ ^ f ^ sorm^i lu^utada. se poole. Aga need, kes sinna pöör- vaheline tugev suhe on tülist hoolb
Jardi doUao. Üheks suuremaks ^-f^glJTl 80% juhtu- mata rohkesti täis kiindumust ja uuriia L i
laenajaks on olnud Poda Ja kui f aUa oma üksindustunde, harjumusi. Tunduh tõesti h^^^^^
iäänerilMde rahakraanid dete^^ kujutus vabaduse umversaalsusest M P ei tea veel midagi l . . t . M , v d . . . nL.: .x^. .^.^ «^esed, kes
poliitika kraav! Jooksmisega kinni ^
keerätakse> süs seis äb Poola era­korraliste
rastoiste
usutavasti nad e i võiks oma ame­tit
pädevalt jätkata, kui kaotaksid
oma lähedased kontaktid.
Uurija Linda Wood arvab, et ini-oma
saavutatud rollides
selles uusi fakte mis paljastavad
NATO strateegide silmalnrjalikku
poliitikat. Viimased räägivad sõ­nades
opa kavatsustest taotleda
pmgelõdvendust, tegelikult aga
jätkavad edasise võidurelvastuse
.kurssi.
Samas sitilis annavad nõukogude
aja:iehed päev-päeva kõrval edasi
„välisuudiseid", milledega toide­takse
välismaailma informatsioo­niallikatest
lahutatud ühiskonda.
K.A.
Me tea veel midagi laste üksin-^a,, kui keegi ei jäta enam määr- ^^aönnestuvad ja kellel samal ajal
Si^^i^r^^^ toetus ja rahul- See on puhtakujuline ajude^^^
UKSinflus moiUD vananpRco iriimps- 7- — 4 . « ^ « « : « ^ i i ««« ^ • ne ja vene rahvale on see ilmselt
suures enesemor-g
probleemiks, kuidas summade kär-piinist
vältida, mispärast uute saa-üksindus
mojub vanadesse inimes- kuigi see kooselu tormiseil aas- L _
tesse. Paljud vanad inimesed ei taU vaohus
näi kannatavat üksindustunnet, nad air^iif v« *
on õppim: id elama seUega• J^a iser- ,h esed p^ea^vaid ^ük^sinnd^a ^olelmii^s t abi- ^^j^p^a ljnua dju. hjutuhdtuak ksiad. Ksüas ,
• elust paremaks. Tänapäeval on p^j.ijjj^^ ^^^^^ .j^^^tuvad süs kui
tõesti arenemas uus iseseisva nai- j^^j^ ^^^^^ j^^^ j^^^j^^^^^^^
aastakümnete Jooksul jätnud onia
Moskva võimud teevad oma ko­loniaalsüsteemi
rakendades oku-
Rootsi välismaiste raadiosaadete
juhataja
dete käikulaskmine ei tule esialgul keeles. 196?; a. lisandus nendele ve- se ja mehe liik, nad on inimesed gttevalmistanudld. Just miüd prae- peeritud Eestis kõik, et eestiastelt
kone allagi. ne keel Venekeelseid saateid an- kes ei vaja kedag^ Ag tööpanust välja
ijaLennardHansson Jutustas Rootsi raadio annab saateid seits- takse ida suunas ja neid on kuuldud juhtub siis, kui bpik elukogemused külmal talvisel pealelõunal Helsin- pressida ning Eesti maajpõuevara-
,,EestrPäevalehele", et e e s f e e l - mes keeles. Alates ^^1^^^^^ Katsu olla veidi lõbus> mängi, sid suure Venemaa kasuks ja hü-sete
saadete käikulaskmiseks puu- päevauudiseid jä Rootsit tutvusta- saadete puudumisel kuulatakse minare, portfelle ja safaare? Kui ole tegev. Ära jää mõtteisse, et vanguks rüsuda. Kuid seflest ei ole
duvad lähemate aastate jooksul vaid saateid üiglise, prantsuse, hisr Balti riüddes inglise- ja venekeel- partei on petnud ja noorus ning- .. ' ] „
väljavaated. Praegu olevat pea- paania, saksa, portugali ja rootsi seld saateid. - tervis on inimese jätnud? ' : (Järg 1^^^ (Järg lk. 3)