Vaba eestlane , December 3, 1985

              Nr.
$
$1.—
3.— M
18.— .70
.70
$1.—
r 2.— .50
3.50 .50
10.—
3.— .50
L 3.— .50
9.— .50
.50
^— .50
8^ $1.-
4.— .50
M
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
14.— .50
$15.50 • .50
8.— ,70
18.— 11.--
6w— .70
13.— $1.—
19.50 .70
15.— .70
4.— .50
47.— .
|0, mu|alc $3.~
5.75 .56
7. —
14.—
8. —
8.—
18.—
7.—
10.—
.70
.70
1.—
.70
$1.75
iillillllillillliiilüülülllllilitl
et ta on. raskes
palus saata 2000
|aha ja lubas, selle
rdšelt, maksta ta-siiski
raha and-
Imikul Kruusimäe
Me ja palunud-öeldes
B. olevat
ji tulnud. Selle jä-tanud
ja kohanud
Kari R-i jä küsi­ja
raha. Nende
|ito jäänuks Roos-
Piret Kruusimäe-
|lcs. Kruusimäe oli
tel on küllalt va-
[endele ei pääse
ja R-ga oli kokku
^htumiseks Töölö
fCui Kruusimäe oU
liskohale ta vahis-
^äe viis L. kõrte-
I palju röövimistest
.ja Lepajõe isikud
pd juba: laupäeva
phes^ ja .õhtulehte-
:)s, ajalehtedes rää­bisest,
kuid juba
[:>tes näidati Roos-
:oli televiisor ja
fõiki ajaleheartik-ja
Roosna ei
välj-as liikuda,
iiid nad üldse väi»
list.
Kruusimäe vale--
Jtupidiseid teateid
^stüiemustega ja
jutustamisega.
A M mmMm teisipäeval, 3. detsembril 1985 tuesday, December 3,1^85 i l . .
'oljifiste põpikeni
Karl Aim, The Poütical Refu-gees.
A üistory of the Estonianš
mCanada. McClelland and Ste-wart
Ltd. in assoeiation with the
Multiculturalism Birectörat®. To­ronto
1985. 193 lk.
^Kanada kirjastus McClelland and
Štewart Ltd. koostöös mitmekultuu-rilisuse
direktoraadiga on avalda­nud
rea teoseid, loetavaid ajalugu-sid
Kanadas asuvate etniliste grup­pide
panusest Kanada mitmekülg­sesse
kultuuripärandisse. Sinna
seeriasse kuulub ka tänavu ümu-nud
Karl Auna teos ,,Tlie Political
Refugees. Ä History of the Esto-nians
in Canada" (Poliitilised põge­nikud.
Eestlaste ajalugu Kanadas).
Karl Auna teos ori erinev teistest
siia mandrile asunute ajalugudest,
kuna teised/onsüa tulnud paremat
elu otsima, eestlasi on süa toonud
põgemku saatus. N. Liidu viimase
okupatsiooni eest põgenema pääse­nute
grupp, kes ka sü^ mandrile,
ehkki pärast vahepeatus! Rootsis,
Saksamaal, Inglismaal jm. on sus­id
säilitanud poliitüise põgeniku
olemuse, mis on vältmud kohest
' assimüatsiooni, kuna ollakse ik­kagi
veel mõneti ,,ajutises varju­paigas".
Teos on mõeldud kirjastaja poolt
märgituna Kanada etniiistes ühis­kondades
vastastikuseks tutvusta­miseks.
Ingliskeelsena sel on. aga
teinegi aspekt, tutvustada oma kao­tatud
kodumaad, selle i ajalugu ja
saatust meie nooremaüe, kellele
ingliskeelse raamatuga on pa­rem
läheneda. See on tinginud teo­se
algusosas ülevaatlikuma kirjel­duse
andmist eestlastest, kirjelda­des
m.aad ja selle geograafilist
asendit, selle rajivast ja keelt, aja­lugu
ja kultuuri^ Eestit ja eesüasi
sel sajandü. See on väga konspek­tiivne
ja konkreetseks surutud ai­nete
maht, mis teadlase eruditsioo-nikusega
tuumakaks tihendatud.
Immigratsioon Kanadasse . on
mitmeastmeline, kus järelsõjaaeg-rie
rahvahulk on olnud suurem ja
kaalukam, ning moodustub just po-liitüisist
põgenikest, kellele Kana­da
avas uksed. Nagu eölmised sis-serändjad,
mi on uuedki sün koha­nenud
ja jätnud eestlasma parima
mulje, olles hinnatavaks osaks Ka­nada
ühiskormas.
Autor vaatleb eestlaste majan­dusliku
stabiüsuse leidmist, oma
ettevõtete kujunemist, professio-riaalseüe
aladele jõudmist, müle
kõrval arenes väga aktiivne selts­kondlik
tegevus arvukais ^risuuna-listes
organisatsioonides, mis mõ­nes
ulatuses on seotud olnud ka
kanada organisatsioonidega. Nende
organisatsioonide hulgast valib au­tor
välja printsipiaalsemad, nagu
Toronto Eesti Selts, eesti kogudu­sed,
keskorganisatsioonid (ELK ja
EKN). Vümase kohta märgib au­tor,
et nõukogu on püüdnud valit­seda
kanada ' eestlaste olemust
okupeeritud Eestiga suhtlemises ja
eeskätt eeskirjade a4dn][ises eesti
etnilisele ühiskonnale. Autor mär­gib
ka teisi kanada ulatusega orga-
V A B A E E S T L A NE
TOIMETUS-JA TALITUS
avatud esimaspäevast
reedem kella 9—3-ni
Tdefõnid: toimetus 44|4-4823
talitus. 444-4832
KUULUTAMINE'
VABA EESTLASES
0S& tasDv ajalehe laialdase
levilni tõttiB.
KmMtmte hlpmidl
üks toll ühel -veerul $5.—
esiküljel $6.—
Kuulutus! võ®t9ll^e vaistiiis
nädala esimepe aj alehte kuni
esmasp. homm. kella II-BI ja
nädala teise aj alehte feuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
^ei. m-mi
Leida Marley 2b-0C^0
Postiaadress:
9 Parravano Ct. ,
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
nisatsioone, andes mõnes osas isegi
parema kokkuvõtte kui suur „Eest-lased
Kanadas" (veteranid jt.).
Kultuurilises tegevuses märgib
autor muusikalist tegevust, teatrit,
Orto kirjastust ja ajakirjandust.
Järgnevad noorte- ja spoirdialad,
suvelaagrid, rahvatantsugrupid,
naisvõimlemine, aga ka eesti ühis­tegevus,
eesti majad ja puhkealad.
Tartu Coliege, Tartu Instituut ja
Metsaüiikool. Omaette vaadatakse
etnilisi pidustusi suvepäevadest
ülemaailmsete ESTO-pidustusteni.
Nendes ülevaatlilces ja hästi do­kumenteeritud
Idrjelduste lõpus
kaks eriti huvitavat osa: kultuuri-koriflikt
ja mõjude vahetused. Vaa­tamata,
et üle 30 aasta on siin ol­dud,
on jäädud omaette kompakt­seks
ühiskonnaks, kus on säilinud
oma kultuurielu^ aga kust nüüd
noored eemalduvad, võttes omaks
ümbritseva eluvüsi, kellel pole ol­nud
sügavamat kultuuride konflik­ti.
Autor annab hästidokumenteeri-tud
andmeid kanada rahvaloendu­sest,
mis näitab eestlaste iihis-konnas
ohiud muudatusi, näidates
ka kuidas on eesti keele kasutami­ne
kodudes vähenenud, kus isegi
eesti perekonnad on valinud kodu-keele;
ks inglise keele. Ja söe ten­dents
on suurenemas.
Kuid eestlased on ohiud ka kul­tuurilisel
alal andjad, kujutavkunst,
muusika, teater. See on olnud
eestlaste panus Kanadäle. Ja lõpu­peatükis
„generatsioonid konflik­tis"
analüüsitakse seda muudatust,
kus järgmine generatsioon ei hooli
vanemate väärtusist ja valib uue
ühiskonna, kus enam ei tunta end
poüitiliste põgenikena. Eestiastel
võttis üleminek ühelt generatsioon
nüt teisele poliitilise iseloomu, mis
on polütilise põgenike ühiskonna
omapära. Suunav jõud aktiivseile
kultuuriorganisatsioonidele on põhi­liselt
olnud polütüine, kuna oli va­ja
säilitada moraali kodumaale ta­gasi
pöördumiseks, kodumaa vaba­duse
eest võitlemiseks. Kui aga
lootused tagasipääsemiseks kadusid
ja lõpuks sellest loobuti, on vaba
Eesti siiski jäänud püüdluseks
keskseis eesti organisatsioonides.
Nüüd piiütakse Eestit tutvustada
meie õigusest maailmale rääkides.
Mis toob tulevik? Autor peab ole­nevaks
demograafüisest faktorist
asjaolu, et eesti ühiskond on „kül-mutatud",
kel pole juurdekasvu ja
on lüga väike säüida sisemise
juurdekasvuga. Selles osas on olu­kord
ka keelega ja omakultuurüise
tegevusega, kuna noorem generat­sioon
on juba assimüeerunud, ing-lis-
kanada eluvüsiga, kuigi ühel
osas on veel kontald; i-ahvatantsu-ga,
muusikaga, aga see on vaba­aja
harrastuslikul baasü. Kuid au­tor
on optimistlik, et isegi kui keel
kaob, jääb süski midagi eestilist
eesti sotsiaalsest ja kultuurilisest
alles, nagu m ' sün maal asuvate
teiste gruppide juures juba oma­seks
saanud.
Kõigi nende arvamuste aluseks
on mitmed tabelid, .mis koostatud
Kanada rahvaloenduse alusel; see
põhineb neil andnieü, mida eestla­sed
on ise rahvaloenduse puhul
eneste 'kohta andnud. K. Aun on
teadlase osavuse ja oskusega seda
analüüsmud ja meie rahvuse aren­gu
kohaseks kujundanud. Dr. K.
Aun on loonud eestlastele Kanadas
mälestussamba, mis püsib seUe
mandri mitmekultuurilise ühiskon­na
kujunemisel. Ja see-on hästi teh­tud,
väljaarvatud mõned väiksed
eksitused.
Võiks veel Idisida, kas on mmgi
võimalus antud vastupidiselt - and­mete
najal loodud arengule eestlust
juhtida? Aga autor ei tee tuleviku­plaane,
teadlasena ta vaid kirjutab
andmeüe ja dokumentidele basee­ruvat.
Selline raamat äratab usal­dust.
•^^/••.-Vv.:; Hannes
Stokholmi Eesti Gümnaasiumi tumms. Pairenjal: õjjetaja. EiäithKotka-NymaM. EPL f®t®
naasium 40iiastane
Stokholmi Eesti Günmaasiiiim; meie ainuke pikastjalisj
siigisd 40-aastasekSo;:' •:
Kool alustas tööd 19. oktoobril
1945. a., algul õhtukursustena kohn
korda nädalas. Õige varsti mindi
aga üle täisajale ja saadi ka luusi­vad
ruumid moodsasse avarasse
koolihoonesse, kuhu jäädi peatuma
paarikümneks aastaks. Muidugi tuli
alguses võidelda mitmesuguste ras­kustega,
mis aga ületati edukalt, tä­nu
Õpüaste hoolele, õpetajate pin­gutustele
ja — eelkõige kooli di­rektori
Henno Jänese energiale.
Peagi said lõpudksamid võrdsed õi­gused
rootsi gümnaasiumi lõpuek­samitega
ja koolüe hakati aja jook­sul
andma ka riiklikku toetust.
Kaks eshnest lendu, kes olid juba
kodumaal jõudnud viimaste klassi­deni,
lõpetasid veel eesti õppeka­vade
, alusel. Kohnandast' lennust
alates sooritati rootsi korra koha­selt
riikliku komisjoni (tsensorite)
ees nn. üliõpüaseksamid (võrdsed
eesti küpsuseksamüe), millega
gümnaasiumi lõpetanu oli sama­aegselt
saanud ka üliõpilaseks ja
valge mütsi kandjaks.
Rootsi eksamid olid üsna suure
teoreetilise rõhuga ning nõudsid
õpilastelt head rootsi keele oskust
ja intensiivset ettevalmistamist. See­pärast
polnud õppimise kõrval töö­tamine
enam nii lihtne.
, Kool; |äi aga endiselt' õhtukoo-
..liks praktiliste! põhjustel ja sai
endale populaarse nime „Yidev!-
Iku Akadeemia".
Õppetöö kõrval hakkas Eesti
Gümnaasium harrastama mitmesu­gust
kuhuurilist ja seltskondlikku
tegevust. Igal aastal korraldati koo­lipidusid,
millest algaastatel' võttis
osa 600—700 inimest. Peeti aktu-si,
kirjandusmuusikalisi õhtuid ja
austati meie kirj antkke nende täht^
päevadel. Traditsiooniks kujunesid
õpüasnäitermgi lavastused, mida
kokku võib arvata ligi paarküm­mend.
Sooritati korduvalt õppe-ning
spordimatku Põhja-Rootsi,
Norrasse ja lõunasse. Hakati välja
andma auhindu eesti noorte kd-tuurihse
isetegevuse^ ergutamiseks.
Avaldati kokku kuus kooli albumit
ja väiksemat publikatsiooni, kus on
palju nende aastate tegevusest do­kumenteeritud.
Kooh õitseaeg hakkas vaibuma
60-ndate aastate lõpu poole. Juunis
1970 lõpetas viimane lend tol­leks
korraks, õpüaste arv oli kaha­nenud
ja riiklik toetus kadus, Juu­lis
suri kooÜ juhataja Henno Jä.;
nes. :•.
: Eesti Gümnaasium oli siis saat­nud
ellu ja „vabadusš6" kokkm
19 lendu 207 emakeelse keskha­ridusega
eesti v^mit :v
Tsiteerin Henno Jänese tervitussõ-nu
kooli lõpuaktuselt: „Ühegi el%
tahtelise ja sihiteadliku rahva seas
ei kao vabadustung. Nii ka meie
rahva südames elab edasi lootus
vabanemisse võõrast: haardest ja
püüd tagasi saavutada oma riiklik
iseseisvus. Olgu öö nii pehme ja
pilkane .kui tahes, sellele järgneb
ometi kord helendav ja hurmav
hommik! Püüdkem süvendada • us­ku
ja lootust meis endis ja uutes
generatsioonides. Selleks õppigem
eesti keelt ja arendageni oma rah^
vuslikku kultuuri ka siin meie aju­tises
kodus. — Armsad Stokholmi
Eesti Gümnaasiumi järjekordse
ning viimase lennu abituriendid. Te
algate täna oma teekonda, te alus­tate
oma uhket lendu. Säilitage
oma ideaale ja ärge kartke võitlus­se
astuda nende eest. Per aspera ad
astra!" —
•Eesti Gümnaasium lakkas eksis-teerimast
endisel kujulj kuid püsis
juriidiliselt edasi. Varsti alustati dr.
Johan Ungersoni organiseerimisel
eestikeelset aineõpetust piiratud
riikliku toetusega nn. õpiringides.
Gümnaasium omas endiselt ja
omab j ätkuvält eksamineerimisõi-gusi
ja. on nendes tagasihoidlikes
vormides töötanud tänaseni. Veel
9 lendii 30 lõpetanuga on saanud
valged mütsid jä õiguse jätkata
õpinguid ülikoolides.
Minu isiklikud mälestused „Vi-deviku
Akadeemiast" on pärit ju­ba
tema esimesest päevast. Olin
nende iseas, kes 19. oktoobril 1945
kogunesid Jakobi kooli ruumidesse
Stokholmi südali^nas kindla soovi­ga
jätkata pooleli jäänud haridus­teed.
Järgnesid Intensiivsed õpiaastad
ning nendega kaasuvad ralskused
Ja rõõmud, millest piisiyaltmeel-de
-on jäämiiBd vaid head ja hel-niestest
aastatest,, kellest enamäsuga
on ühendus püsinud tänaseni.
Tulin ihiljem õpetajana tagasi
Eesti Gümnaasiumi tervelt ühek­saks
aastaks ja võtsm ka osa toi>-
körd viimasest lõpuaktusest Saltsjö-bädenis
13. juuml -1970. Täna ön
juba sellestki 15 aastat möödunud.
Stokholmi Eesti Gümnaasium on
saanud 40-aastaseks. Sel puhul on
meil, tema endisü kasvandikel, põh­just
suunata hetkeks mõtted tänu­ga
omä kopHle, ömä õpetajaüe, ja
mälestada neid, kes on lahkunud,
nende seas kooli kauaaegset juha­tajat;
kelle elutööks oli Stokhohni
Eesti Gümnaasium — meie hari­dustee
algus ja eeldus.
PaulXaäm. V
Naised ei mõistvat
Bnaailma probteeme
Washington (AP) President
Reagani Valge Maja staabiülem
Donald Regan kutsus välja paha­meeletormi
naisõiguslaste seas, kui <
ta väitis, et enamus naisi ei mõis­ta
põhiliste probleemide tähtsust,
mida hetkel arutatakse Genfi tipp­kohtumisel.
„MÕned ehk mõistavad, ent ena-mida
äsja arutati Genfi tipp-elementidest
seoses läbirääkimiste­ga,"
üttes. Regan, Regan arvas
ka, et naised on rohkem huvitatud
Naricy Reagani ja Raisa Gorbat-shovi
omavahelisest läbisaamisest
kui arutusel ohiud probleemidest.
„Absoluutselt uskumatu," ütles
Patricia Schroeder, USA Esmdaja-tekoja
liige, kes (m 13 aastat kuulu­nud
parlamendi relvastatud jõudu­de
komiteesse.
õpetajatest oo mfõned juba lahku­nud
sellest maaümast, kuid meie
hulgas on veel mitmed kooli esi-iiiiiiiiiniiniUiiinuu!
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiuiiiisBiiiis3iiss
K A T U S E T O Ö D
ja parandamme.
Metro ücence 2422
Õnnelooside müüjat Eesti Etiiöi
lise Ringi etnograafilisel pärastlõunal. Pildil vasakult Mai
r
Senine esimees dr.
: auesimeheks , •
Eesfi Keele ja Eqäiidnse Instito^
koosolek peeti 16. oktoobril Eesti Majas Stokhoilnus ta­valise
päeysdkonaga. tegeviiskaya
teist aastat ohiud Instituudi juha­tuse
esimees, lahkus tervislikel
põhjustel oma ülesannetest, mida
konstateeriti kahjatsusega.
Teadussekretär Paul Laan tänas
Valter Taulit aastatepikkuse toe ja
abi eest. Ta tuletas 'sealjuures
meelde ka Instituudi esimeest enne
Valter Taulit — Johannes Aavikut,
kelle vaimne pärand ön Instituudi
tööd kogu senise tegevuse jooksul
mspireermud. Joh. Aaviku elutööd
OÜ tutvustanud ja analüüsinud eel­kõige
just Valter Tauli, oUes ise
üks eesti keelekorralduse spetsialis­te.
Oma töö eest on ta tähelepanu
ja tunnustuse osaliseks saanud ka
rahvusvahelisis keeleringkonnis.
Suur osa tema uurimuslikke artik­leid
on ümunud võõrkeeltes ja ena­mik
raamatuid mglise keeles. Val­ter
Tauli autoriteetset nÕu ja toe­tust
vajab Instituut ka edaspidi. —
Valter Tauli valiti koosoleku poolt
Instituudi auesimeheks.
Juhatuse uus ^^^^^^
vüeliikmeliseks. Uueks esimeheks
vahti fU. Iie. Paul Laan, kes (jääb
edasi ka teadussekretäri ülesanne­tesse.
Teised Hikmed: Teodor Kün-napas,
Ants Anderson, Eevi End
(uus) ja Johan Ungerson. Juhatus-liikme
kandidaadid: D. Kruli, A.
Mägi ja R. Raag. Revisjonikomis­jon:
K. Lepik, E. Kalve ja H. Len-der.
; Koosoleku lõppfedes õnnitleti ju-hatusiiiget
Johan Ungersoni lähene­va
juubelisünnipäeva puhul ja,anti
talle üle lilli ka kui Stokholmi Ees­ti
Gümnaasiumi juhatajale.
Stokholmi Eesti Gümnaasium ja
Eesti Keele ja Kirjanduse Insti­tuut
on ölMud nagu kaksikvennad,
omal ajal ühise juhataja all, bü-roodki
on asunud teineteise naabru-ses.
, -
Koosolekule järgnes kohvüaud ja
seejärel Paul Laani ettekanne
„Diskussioon' Eestis kehtestatud
uute keelenormide ümber". Ette­kandes
tutvustati kodumaa keele­meeste
nii pooldavaid kui; ka kriiti­lisi
seisukohti. ' •
Instituudi tegevuses on jätkuvalt
esikohal eesti keele kursuste kor­raldamine.
Huvi on nende vastu
vümastel aastatel olnud elav. õppe­tööd
on teostatud neljas eri grupis
kokku 30 õpüase osavõtul. Osavõt­jaid
on olnud mi eesti, rootsi, soo­me
kui ka saksa päritoluga. Käes­oleval
sügisel on alustanud, tööd
kolm gruppi, kusjuures kursusest
algajaüe võta^ praegu osa kolm-teist
uut Õpüast.
Kunsti oskussõnaraamati! käsiki­ri
oh laotud ja seUe ümumist ön
oodata tänavuse aasta lõpuks.
Muude ülesannete kõrval m ikka
suuremat osa hakanud nõudma
keelealane informatsioon
ja käsikirjade keeleline redigeeri­mine.
Instituudi tegevuses on pidevalt
tulnud arvestada väheseid isikulisi
ressursse, mis näivad ka lähemas
tulevikus jäävat samaks. Läüiud te­gevusaastal
on olnud võimalus ka­sutada
amult lühemaajaliselt abi­tööjõudu.
Vastavail tingimusil on
praegu võimalik taotleda töökohta
Stokholmi ülikooli soome keele ins­tituudi
kaudu (mformatsioon Stok-holm
tel. 08-16 33 38).
EKKI-d on majanduslikult toeta­nud
Metsakodu Sõprade Ring, Rem
Raag, Georg Kalmet ja Hele Lüüs.
Lükmemaks R. kr. 25:~ tegevus­aastas
jäi endiseks.
Surma läbi on laÜkumud kirjava-hejtajaliikmed
Äleksis Rannit ja
Asta Wiilmanm.
Suuremaks sündmuseks oli koli­mine
Eesti Majja (uus tel. 08-789
66 37), kus nüüd peetakse keelekur­susi,
jagades ruumi Eesti Gümnaa­siumiga.
Mitmel põhjusel tuli ette
võtta lahkumme Tulegatan 20 asu­vast
korterist, kus töötati neliteist
aastat. EKKI sekretariaat asub en­diselt
. Stokholmi ülikooli juures
Frescatis.
Valimistel toimus paar olulist
muudatust.
FM. dr. Valter Taral!, kes om,neli»